Linalakk

Käis kord linalakk neiu metsas jalutamas. Leidis suure kivi ja ronis sinna otsa. Teda nägi eemal tornis istuv igavlev kuldtärniga nooruke sõjamees, kes pidas vahti. Ta kutsus linalaka enda juurde ning kus siis läks pidu lahti:

Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,
Kuldtärniga nooruke sõjamees sa.
Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,
Et linalakk-neidu sa püüda ei saa!

Linalakast ega sõjamehest pole seal enam midagi järgi jäänud. On vaid vahitorn, mille all tantsu löödi. Kohale mine kaaslasega, kes aitab sul aarde kätte saada. Vahitorni astmed on mädad, neid ei soovita kasutada!