Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde asukoht asub hobuste kopli lähedal ning hea võimalus neid suursuguseid loomi lähemalt vaadelda, muidugi, kui nad koplis on... Pimedas hea võimalus tähistaevast imetleda, sest valgusreostust on vähe ja linna kuma ka ei sega... Unistamise vahel võib ka aaret otsida. Lumega on leidmine raske. Pliiats võta kaasa.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (5), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8K1YZ
Logiteadete statistika:
101 (89,4%)
12
2
3
1
0
0
Kokku: 119
Et kolmandat korda siia mittemidagiütlevasse võssa ronida, lisame ignore-listi
Võsa oli päris tihe, null hüppas ja midagi silma ei hakanud.
Natuke sai võsas ringi kõnnitud. Aga levi on seal nagu on ja konterinerilaadseid asju on kogu põrand täis. Jäi pooleli
Aare leitud aga ühes emamaaga. Ootame jää sulamist, siis saab ka logida
Tulime Viljandit harvendama, pole siin ammu käinud ja kaardilt vaatab vastu suur leidmata aardepesa. Alustuseks tegime mõned paadimehed 19-st allapoole. MIskit head siin ei olnud, korra keerutamine rihma ümber põõsaste....
Teisel pool teed oli kvaliteetvaade, sinna kuhu gps saatis, küll mitte. Kas võib olla, et sellises kohas aare tõesti kvaliteeti hoiab?! Meie seda teada ei saanud, kuigi otsisime mitmest kohast. Kas kunagi saame teada, ei oska lubada, sest see otsimispaik väga tagasi ei kutsu. No aga mine tea, ilmselt satume kunagi taas matkarajale, sest see teekond on mõnus astumine ja teisel poolel kena vaade :)
Ei leidnud. Hetkel pikemalt ei kommenteeri kui oleme teisel ringil ära käinud.
Sai kõike teha trambitud, seista, vaadelda, ka vihjet küsida. Mida teha ei saanud oli leidmine. Muide, ka siin väsis üks puu ära ja viskas end pikali.
Valgest ajast polnud suut abi. Ainult verevaid karikseeni oli laiali puistatud, kevad käes. Aitäh!
Viisime koerad õhtusele jalutuskäigule. Jalutuskäiguga jäid nad rahule, aarde otsimisega mitte. Lõpuks polnud Jonna enam nõus sentimeetritki liigutama ennast selle võpsi poole. Seekord pidime allavanduma, korduvkülastuse proovime sättida valgele ajale.
Ühe soojaga naaberaarde juurest tulles plaanisin ka sellele aardele pilgu peale visata. No ikka logimise mõttes. Aga siin enam nii libedalt ei läinud. Tegelikult ei läinudki kuidagi. Ei saanudki pikalt ringi vaadata, kui mööda rada hakkas kulgema seltskond kepikõndijaid, sedasi hästi mõnusalt ja rahulikult. :) Nats naljakas oli seal lagedal asjatada ja päikesenautija nägu teha ja nahk hakkas maha jahtuma ja... no ega nendest vabandustest siis puudu ei tule. :)
Varsti on stiimul uuele jooksuringile tulla. Aitäh peitjale!