Vii

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

Öösel ei julgenud ja hommikul päikaepaistega ei saanud hakkama. Üritame leida selle logides viidatud salapärase mõnusa chillimisranna ja kogume julgust (ja/või tarkust juurde).

<- Orissaare

Olles esimese päevaga teinud Muhul saarele ringi peale ja ka Orissaare aarded ära noppinud, suundusime ühte ilusasse kohta pimedust ootama. Grill&Chill ning imekena päikeseloojang. Kui päike oli juba piisavalt kaua loojunud olnud ja oli näha, et enam pimedamaks vist ei lähe, siis läksime ööaaret otsima.

Maanteele jõudes lükkasin sisse kaugtuled ja esimese asjana vahtisid tee servast vastu 2 helkivat põdra silma. No on ikka palju loomi siin Muhu saarel. Vaikselt sõitsime mööda ja kulgesime ohutult esimesse punkti. Seal ei saanud aga koheselt lampidega mängima hakata, sest ühed mugud otsustasid öösel prügi viima minna. Hindasime enda tegevust imelikumaks ja ootasime autos nende lahkumise ära. Kuna saime piisavalt kaua mõtteid koguda, siis läks algus väga kiiresti. Teises punktis, mis oli lausa silmipimestav, läks mingi 5 minutit aga siis kolmandasse jäime kinni väga kauaks. Võsa oli nii tihe, et punktist A punkti B liikumine oli kohati suisa võimatu. Lõpuks olime päris väsinud ja ei osanud paremat teha kui minna tagasi teise punkti kontrollima, et kas koordinaat sai ikka õigesti üles kirjutatud. Ja kuna see oli ka õige, siis lõpetasime pika päeva mitteleiuga ära ja suundusime ära magama.

-> Pähe peidetud