Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tõeline pärl Ida-Virumaal, Sakas on valge liivaga rand, kus järsakuseinast pressiv sinisavi veeretab end liivaribale; kus lugematud nired ja joakesed otsivad otsemat teed mereni, jättes endast maha kummalised savised jäljed... Rannas lebavad lugematud, kõrgelt kaldalt lahti rebinud puud- juured omavahel keerdus kui maduussid...
Saka aare asub peaaegu sealsamas rannas, metallkarbis, mis omakorda on mässitud musta kilekotti. Palun paigaldage aare peale logimist tagasi kindlasti samasse "pesasse", siis on aare leitav nii suvel kui ka talvel ja on sademete eest kaitstud.
Aarde sisu originaalis: logiraamat, geopeituse juhend, Yo-yo-ga mobiilihoidja, 3 POP kõnekaardi stardikat (kõigil 50 EEK kõneaega), NOKIA mobiili-randmepael, pudeliavaja-võtmehoidja, 2 Coca-Cola pastakat, Lotte DVD, 2 kaelapaela, kiida teenindajat rinnamärk, 2 EMT pastakat.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (5), ujumiskoht (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC15BTQ
Logiteadete statistika:
119 (83,8%)
23
11
4
6
0
0
Kokku: 163
Nüüd ka meie täisealiseks saanud :)
Aare sai vist juba kohe minu mängija algusaastatel sihile võetud oma suurepärase peitmise kuupäeva poolest. Nimelt hetkeseisuga on maailmas 117 aaret alles, mis täpselt mu sünnipäeval peidetud on. Nagu mu õnnega tavaliselt on, siis mõtlesin küll, et lähim on kuskil Rootsis või Saksamaal. Tuleb välja, et meil endil siin Eestis on üks aare sellise toreda kuupäevaga alles. Soov oli ikka muidugi see kohe üles leida. Ainukeseks takistuseks kujunes asukoht — päris pikk sõit ikka Tallinnast :D Ida-Virumaale nii tihti ei satu, seega jäi siia oma õiget hetke ootama. Mõtted olid küll, et siis võiks ju nalja pärast ka selle oma sünnipäeval üles otsida, aga see oli ainult mõte.
Kuni enam polnud...
Olin just hiljuti juulis kaasmängijatega ühel autotripil, kuni mingi hetk siia hoovi tõmbasime. "Oot, aga see ju see aare." Sel hetkel veel aarde tähtsust ei hakanud välja hõikama. Lahendasime ja seiklesime seal treppide peal, kuni ka lõpuks aarde lahti saime. Panime nimed kirja, aga mul jäi ikkagi kripeldama, sest ma ei soovinud ju seda aaret nii lihtsasti logida. Sünnipäeval logimise mõte tuli jälle meelde ning sain aru, et aarde taaskülastus on täitsa võimalik.
Vanematega arutatud ja isegi Evan ka peale võetud, asusime 20. augustil uuesti Saka aarde poole. Eelmised mitteleiud hirmutasid küll veidi, aga lootus oli ikka, et võti seal veel peidus on.
Oh seda rõõmu, kui võti esimesest kohast välja tuli :D Käisime ka siis aardekonteineril järgi ning panime nimed kirja. Üks fotosessioon ka juurde ning võisime pidupäeva edukaks lugeda. Õnnesoovid aardele! Tänud aarde peitjatele ja hooldajatele! :)
Peitjal on õigus, see Saka on tõepoolest tõeline pärl. Minu jaoks väga tore avastus. Kuigi kogu see põhjarannik pakub oma imeliste vaadetega tõelist naudingut, siis Sakas ma vist polegi varem olnud, vähemalt teadlikult mitte ja kui tahta vähegi tsiviliseeritumalt aega veeta, siis ideaalne koht. Kusjuures praegu vaatan, et see trepp juba aastaid lagunenuks tunnistatud ja remonti ootamas. Huvitav kas tehakse ikka korda, võiks ju. Kuna trepile ei lubatud, ametlikult mitte, siis sai kõne varemleidnule tegelikult jumala õigel ajal tehtud. Mitte et meil sportlikke vähe oleks olnud, aga kui juba põhjarannikul olla, siis tuleb eeldada, et treppe ja neist ronimist pakutakse hulgi. Seega jõudu vaja säästa. Aga peitjale tänud toreda multi ja aardekarbi eest.
Kuidagi on vaja kalendrit täita. Et see siin nii raske osutub, seda ei osanud karta. Koordinaadid on nii nagu nad on, lai silmaring tuleb kasuks. Sellise lagunenud trepi peal kulgemine oli omamoodi lahe. Aitäh aarde eest!
Päris karm aare aga muidu esimest korda siin, koguaeg edasi lükanud seda, aitäh :)
Võttis hingeldama ikka küll. :D Konteiner sai kähku leitud, aga vot abivahendiga läks aega. Käisime juba uudistamas ellplussjottvõrdubsüda aaret vahepeal. Õnneks siis andis lisavihje meile palju rohkem aimu, kus see abivahend end ikkagi päriselt peidab, sest koordinaadid näitasid mujale. Abivahend käes, sõbranna jäi üles ja käisin uuesti all ära ja ss tagasi üles. Trepist sai käidud 3 korda ja esimesel korral läksime ringiga alla, sest ei teadnud ju mis sellest kahtlase väärtusega trepist esmapilgul arvata. Aga polnud häda kedagi, ettevaatlikult sai trepiga ka sõbralikult hakkama. Tänud kiusamast! :)
Priidu piltidest on näha, mis juhtuda võib, kui käske-keelde eiratakse. Loodusjõud on tugevamad kui meie.
Kuna mul oli siin juba üks mitteleid all, siis oli laias laastus teada, et mis ja kuidas. Vahepeal oli aga muutunud see, et trepile oli tõkkepuu ette pandud ja silt kah külge, et ära sina sinna tule. Aga trepi kõrvalt ei keelanud keegi minna. Nii lasingi veidi liugu ja peagi sai aaret logima hakata. Igatahes park oli endiselt kena ja meri ka. Tänud aarde eest!
Aardega läks vihmasajus vaevaliselt ja sain kenasti samme teha. Kui lõpuks aardele küüned taha sain ja arvasin, et üksinda olen, siis kuulsin selja taga küsimust: ,,Kas see on see geopeitus või?". Selgus, et mängija kkm-i töökaaslane sattus meiega samal ajal aarde lähistele ja saime mõnda aega poolmuguga juttu ajada :)
Aardekarp lihtsalt vedeles laudtee kõrval. Võtsime järgmise punkti koordinaadid, muretsesime abivahendi ja läksime lõppu. Peitsime karbi paremini laudtee alla, et mööda minejate silma alt ära. Tänud
Sammud tehtud sinna ja siis sinna.....Aitäh.
Jalutasime, ronisime, avastasime, ujusime. Leidsime ka aarde. Aitäh!
Vägev trenn oli vähemalt ja ilus vaade. Aitäh!
Esmakülastajale kindlasti uus ja palju avastamist pakkuv aarde asukoht. Tänan
Igati korralik multi. Kõik asjad olid seal kus nad ilmselt pididki olema ja kus nad kenasti kättesaadavad on. Tänud!
Mõte autot parkides: "Ehhee, paistab, et see on vist üks sihuke multi."
Mõte nullis: "Ohhoo, ma vist eksisin - paistab, et see on lausa sihuke sihuke multi :D"
Mõte vahepunktis, pärast pooletunnist otsimist: "Oh juustus, ma juba kartsin, et sihukestes oludes jääb üritus katki..."
Mõte lõpus: "Muhhuu, igavesti muhe multi, sihuke mõnusalt tehtud ja sihukese mõnusa koha peal :o)"
Mõte auto juures: "Muhh, mihuke, ohh, katsumus see, ehh, nüüd siis järgmiseks tulebõhh?"
Ähh-aitähh, hooldajale kahh!
Tjah, nagu paljudele, ei valmistanud ka meile karbi leidmine raskuseid, küll aga selle lahtisaamine. Õigemini abivahendi kättesaamine. Saadud koordinaat näitas ca 10 meetrit mittesobivasse kohta. Ei olnud seda abivahendit seal ega ka õigest ja loogilisest kohast ei leidnud. Kõne sõbrale tõi teadmise, et see loogiline koht on õige, aga käsi tuleb veel sügavamale lükata. Tõepoolest, see otsimisviis tõi edu. Edasi kulges kõik juba kergelt ja sportlikult. Jah, liikumine on ikka terviseks. Täname aarde eest!
Konteineri avastamine oli kiire, kuid selle avamis võimaluse otsimine tõi ka krõbedamaid sõnu kuuldavale. Lõpuks hakkas ajalimiit selga taguma ja ma jäin kõige jonnakamana üksi otsima. Õnneks sain Märdilt müksu, mis suunas loogilisse kohta ja seal sujus kõik kenasti. Tagasi auto juurde jõudes oli minu hingamine mootorile tugeivamaks konkurendiks. Tänan väljakutse ja treeningu eest.
Tere. Kannan ametlikult ette, et karbi nõrka kohta minul ja Aivel seekord leida ei õnnestunud. Vaid pikka otsimise ja pruutpaari fotosessiooni ootamise järel , õnnestus abivahend kätte saada. Oleks mina üksi olnud, käiksin siiamaani ümber puude ja ajaks nulli taga. Suured tänud peitjatele.
Aare tekitas ikka väga suurt hämmeldust. Esiteks pole multiaardest nagu enam midagi järel. Teiseks on karpi üritatud avada nii suure jõuga, et avamiseks polnudki mingeid abivahendeid vaja. Kolmandaks aga tekkis minus küsimus - kus see abivahend oleks pidanud üldse olema? Igatahes logitud ma sain ja üritasin natuke ka karpi taastada, aga üldiselt on sinna vist uusi kruvisid pigem vaja. Tänud.
Sõitsin trepini. Olen varem sellist lollust teinud, et ratta sellisest trepist alla tassinud. Sel korral olin targem ja lukustasin selle üles korrusele. Alla jõudes asusin otsima. Täpselt ei saanud aru kas numbreid, väikest topsikut kus on uued koordinaadid või üldse aardekarpi. Logide lugemise järel oli veel suurem segadus. Sai küsitud nii mõnigi abivihje. Vahepeal kandusin õigest kohast sootuks eemale, siis jälle õigele kohale ligemale. Kui üles leidsin nullist otsitava, siis aga jälle küsimus mis edasi? Ka järgmise etapiga läks aega oma 15 minutit. Trenni sain igatahes täie raha eest. Pimedust ka. Lõpuks kui olin omadega valmis ja tagasi ratta juures, siis oli kergendustunne suur. Õlul istus aga koormakoll, kes korrutas, et kell palju ja ei ole mingit puhkamist ja kiiresti-kiiresti edasi. Saka ümbruskond oli väga kaunis. Aitäh!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev|4.päev|5.päev| Järgmine_>
Tore aare väikse trenni tegemiseks! Aitäh!
PS! Vihje teise vahepunkti kohta on hakanud maha kuluma!
Teistel oli leitud ja tegid mu elu kergemaks. Konteiner on küll äge, hetkel oli kuiv.
Sakas ei ole ma varem käinud, väga kena koht ja vaade. Aitäh kohta näitamast! Logimiseni jõudmine oli väikse trenni eest. Kuna ilm oli tuuline, siis kõrvalisi isikuid liikus vähe ja ootama logimisega eriti ei pidanud.
Sigainimene (heas mõttes) kes säänse trikika tegi. Üles leidsime, kuid sporti oli vaja teha. Tänud huvitava lahendi eest
Täna oli aare kodus. Sain leitud ja logitud olles koos loodus-ja matkaringi noortega Ida-Virumaa jugade tuuril.
Saka on meie lemmikkoht Eestis. Siin spaas käime ikka aastas korra, mõnikord isegi rohekm. Panin kokku parima puhkuseprogrammi ja tegin sünnipäeva puhul Janarile üllatusreisi. Oli tõeliselt lõõgastav, romantiline ja mõnus massaažidest õhtusöögini. Aitäh, et tõelise pärli ka aardega tähistasid, peitja! Janar on palju panustanud selle hooldamisse, ka nüüdki kord. Palju õnne sünnipäevaks, minu MTA!
Teada Ilus Koht! Olen siin nii hotellis viibinud kui ka telkinud. Kuid see oli e.g.a (enne geopeituse aega). Aardega läks liiga lihtsalt, hetkel see täitsa tavaline. Kuigi kõik on olemas, siis üks asi ei taha töötada ja kuna ma ta sellisena leidsin, siis nii ka jäi.
Kahjuks sattus Saka külastamiseks vihmane ilm ja ei saanud kena koha täispaketti nautida.
Aarde endaga oli samuti üks rist ja viletsus :)Teise vahepunkti leidmiseks peab ikka tõsine kondiväänaja olema :) Aare ise vajab taas hoolitsevat kätt,üks lahendus ei taha kuidagi normaalselt töötada.
Tänud siia peitmast!
Koht varasemast tuttav. Esimese punkti leidsin ruttu, teises läks vähe rohkem aega. Lõpus sain logi kirja, aga kinnipanek ei tahtnud enam kuidagi korralikult õnnestuda, jäi kuidagi poole peale, ehk järgmine ütleb, kas asi vajab hooldust. Tänud.
Huvitav sik-sak trepp Sakal, mida mööda sai esimesse punkti lähenetud. Ülejäänud ülesanded ilusti lahendatud ja saimegi nimed kirja. Tänud Janarile ja peitjale.
Olen siin mitu korda käinud, Saka on väga ilus koht ja vaatamist rohkem. Seekord piirdusime siis vähemaga ja üldfüüsilisega. Minu 500-s aare. Tänud peitjale! Ja Janarile tänud hoole ja armastuse eest!
Karbi põhi oli lahti ja logiraamat oli niiske. Kahju, alles pandi uus karp ja juba vajab hooldust. Üritasin põhja tagasi suruda, aga see jäi nõrgalt. Tänud peitjale kohta näitamast!
On see alles õela kontseptsiooniga aare :) Alguses tundus, et asi on veel õelam, aga karpi avades selgus õnneks, et nii hull asi pole. Andis ikka vedada seda lolli liha üles-alla. Aitüma peitjale.
Ai kurja kui hea aare! See osa päevast mul veel täna puudus.
Olen siin ennegi käinud jalutamas. Tänud taas kutsumast!
Sõitsime mööda maanteed Narva suunas, kui vaatasin, et "Saka 1". Pöörasin maanteelt maha, misjärel hakkas nii eest ju kõrvalt tulema erinevaid halvakspanevaid fraase. Kaks korda olen ma siit juba mitteleiuga lahkunud. Täna seda õnneks tegema ei pidanud. Aitäh!
Korralik trenn :) aga koht ja rand on ilusad ja kindlasti aaret väärt, aitäh kutsumast!
Eks me võiks muidugi natuke vähem kaaluda ja väike tervisesport ei ole paha, aga Margus on ju sant ja mina olen laisk. Lisaks selgus, et normaalse suurusega aardes puudub pliiats ja millegipärast ei olnud seda ka kummalgi taskus...ehk siis kolm korda ja seda oli palju ;)Aare ise ilus ja saab plussi kirja. Peitjale tänud !
Tegime uue kevade esimese loodusretke Ida-Virumaale. Talve märke oli küll rohkem, sest põhjapoole avaneva pankranniku nõlvad olid ootusekohaselt paksult lumised, kuid värskelt maha sadanud lumi kattis ka puid, rannakive, treppe ja teeradasid. Päike siras küll kõrgel ja kevadiselt ja pani nii lume kui ka jääpurikad helkima. Ilusad vaated avanesid Saka tornist ja ka mererannas. Sik-sak trepi viimane osa (mis suvel veel olemas oli) oli kadunud, seetõttu saime tagumiku peal alla lasta. Meie noorimad ja tublimad said treppidest 4 korda edasi-tagasi käia, enne kui geoaare sai vormistatud. Kuid sellega meie turnimine veel ei piirdunud. Kuna rand oli sügavas lumes, siis otsustasime joa juurde minne ülevalt kaudu. Juga oli üllatavalt veerohke, seda ümbritsesid uhked jääpurika-skulptuurid. Värske ja pehme lumi oli nii kutsuv, et tekkis soov alla mere äärde laskuda, põhiliselt küll tagumiku peal. Ja siis jälle üles tagasi.
Aitäh aarde eest, tänud vägagi sportliku elamuse eest!
Paistab, et sellel aardel on mingi paha vaim sees ja läheb ikka kaduma. Olime meie siis siia liikumas ja võtsime omanikuga ühendust, et mis ta arvab, kui peaks olema juhunud aardega, et kas siis võime teha? Nii me siis saime juhised ja loa. Aare oli osaliselt säilinud, aga osaliselt kadunud. Treisin valmis uue karbi lisasin sinna sisse raamatu, juhise ja peotäie nänni, aga kirjutusvahend ununes. Loodan, et EV sünnipäeva puhul taastatud aare peab ka 98 aastat vastu. Palju õnne EV ja palju õnne aare. Pikka iga mõlemale.
Paar aastat tagasi sai siit läbi käidud, kuid aaret ei hakanud otsima siis. Sai endale lubatud, et võtame selle ette, siis kui Saka mõisas ööbime. Aega ta võttis aga lõpuks oli see päev käes. Õigemini öö oli juba ära veedetud ja siis peale toredat puhkust oligi paras ennast natuke liigutada. Natuke liigutamisest sai tunduvalt rohkem liigutamist kui plaanitud. Hetkel on ka trepid põhimõtteliselt kinni pandud, kuna alumine puit osa on täiesti ära lagunenud. Siiski sai kergema vaevaga aardeni. Tänud peitjale vahva lahenduse eest!
Kahepäevane puhkus Saka mõisas tähendas ka seda, et kohustuslikus korras tuleb ära käia Saka multiaarde juures. Ilus koht seal mere ääres, suvel on ilmselt veelgi ilusam. Aare ka meeldis, eriti selle lahendus ja sellega kaasa tulnud väike geotrenn. Peale suurt üles-alla käimist oli mul parem jalg isegi natuke aega krampis ja oli raske käia. Aitäh siia toomast ja laheda mõistatuse eest.
Oh need trepid. Oleks teadnud, oleks pool jalavaeva säästnud :)
Süda juba aimas, et siin saab kõige lõpus ujuda. Natuke rohkem läks aega ujumiseni jõudmisega aga nii vahvaid treppe on lust ja lillepidu ronida. Kes Tursa-Jüri otsimas on käinud, teavad võrrelda. Kõiksee mõnus rand oli meeldivaks värskenduseks eesootava geopäeva eel. Tänud taastajale.
Tore oli. Ühtlasi oli niigi väga palav päev. Kahju ainult, et panga peal jahutavat merd ei ole..
Proovisin alguses seda leida koos Miinaga, mis oli naiivne lootus, arvestades aarde sportlikku iseloomu. Minu jaoks muutus asi aga palju sportlikumaks, sest pidin tagasi üles tassima ka Miina ja seda ma mitu korda teha ei viitsinud. Hiljem, just enne lahkumist, tulin üksi uuesti ja vormistasin ära. Tore aare. Natukene iivõl, aga heas mõttes.
sporti sai seal teha, täitsa lahe aare. aegagi kulus märksa vähem kui olime kartnud.. mitte üle poole tunni. sümpaatne saka mõis-külalistemaja oli ühtlasi meie ida-viru nädalavahetuse baaslaagriks, seega oleks patt olnud "koduaaret" mitte üles leida.
Meie Ida-Virumaa georeisi ööbimispaik asus Saka külas ja rõõm oli näha, et seal lähedal ka aare on. Kahjuks polnud meil ühtki multika leidu, aga julge hundi rind on haavleid täis. Hiljem selgus küll, et see kõnekäänd on hoopis nii, et julge hundi rind on higine. See aare meeldis meile väga, aitäh ;)
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
See aardeleid sai meie IdaViru geotuuri lõpetuseks. Sakamõisas loojus päike samamoodi nagu päev enne Narva Jõesuus. GPS veid võbeles aga ega leidmine just väga palju aega ka ei võtnud. Peale aardeleidu ei tahtnud kohe minema ka joosta tegime matka saka ja juurde ka sealne trepp mis otse alt ülesse sööstab on tunduvalt närvekõditavam läbida kui Mõisahoone ees olev "uss". Täna õhtul aga selgus et selle aarde puhul osutus kõige keerulisemaks logi elektroonne kirjutamine. Loodan et sellega nüüd hakkama sain. Kuna logiraamataus oli palju turistide logisid, siis loodan et aardehooldus ei kesta kaua
Väga ilus koht, uskumatult pikk trepp ja õnneks kiire leid. Trepp on küll natuke jääst rüsida saanud aga meid kannatas välja :D
Leitud. EVEJ. Aare seest niiske. Põhimõtteliselt võiks aardekarpi panna veel eraldi karbi, et see kaitseks logiraamatut jms. niiskuse eest.
Siin otsida ei saanudki, silmsirklite rajad olid paksus lumes juba ees :) Olin kaasa võtnud väiksema plastikkarbi ning see mahtus isegi konteinerisse ära, aga logiraamat oli tema jaoks liiga suur. Nii saigi lisatud ainult minigripp logiraamatu ümber, ehk säilib paremini. Praegu oli kergelt niiske, põhimõtteliselt korras. Hooldusvajadus jääb üles, kuna aarde tüüp on paigast ära - vähemalt aasta on ta toiminud tavalise aardena, võti on kadunud. Miks mitte muutagi tavaliseks, koht on ju seda väärt?
253 erineva kaldega trepiastet. Tugipuud meenutasid veekeskuse liutorude kandjaid, treppide asemel saaks väga vahva rajatise. Aare seest korras, aitäh!
Vaateplatvormilt merd polnud näha, nii paks udu oli. Ainult aimata võis, kus see on. Treppe kasutades võiks tõesti väga heasse vormi saada :) Aare oli korras, aga külmaga ei tahtnud pastakas kirjutada. Külmal ajal võiks olla kaasas enda kirjutuspulk või viia sinna pliiats.
Aare on üldiselt korras, aga selle tõttu, et ta korralikult kinni ei püsi, on sinna mitme ämbliku pesa tekkinud. EVEJ
See karp tuleks tõesti välja vahetada, kinni ei püsi. Hetkel aare kuiv ja korras. Siia kohta ei oleks ilma aardeta taibanud väravast sisse tulla, aitäh kutsumast! EVEJ.
Seekord läks hästi ja aare sai leitud.Täname peitjat kaunisse kohta juhatamast.EVEJ.
See aare kripeldas.Olime kolmas kord juba -lõpuks leid.Tänud.
Teist korda siin otsimas. Nüüd tuli leid kiirelt. Kaasasolnud minigripp ei olnud piisava suurusega logiraamatu jaoks. Tänaseks oli logiraamat aga kuivanud ja kirjutuskõlblik. Aardekirst aga peituseks ei sobi. Tegu veneaegse veekindla käekella tüüpi mudeliga. Vett sisse laseb aga välja ei lase.
Parkisime aitu mõisa väravast väljapoole - rahvast oli palju ja sildid olid kurjad. Trepid on jah tiba väsinud ja vajunud ja alumine ots oli suisa puuga pähe saanud. Kahju ju, nad ju kenad ja arhitet sai nende eest omal ajal uhke preemiagi. Otsisime tibakese ka, päris kohe ei saanud. Aga aare tahab kapitaalremonti nüüd juba, pagana raske oli jääkänkraks külmunud logiraamatusse oma nimesid kirja panna. Eks ilmselt sellepärast sinna eilne kuupäev läkski. Aitüma juhatamast!
Täitsa võimas koht, trepid vajavad aga õige pea remonti. Täname peitjaid! Logiraamat täitsa märg, praegu annaks teda veel ilmselt kuivatades päästa.
Tänud peitjale - hindele viis pluss vormistatud aare! Ja lisaks veel seda, et kel Geoloogi aardes sel põhjusel käimata, et pole kivistisi - vaadake Saka aarde läheduses ringi ja kindlasti leiate, 1taranee leidis praktiliselt kõiki variante, mis lähedaloleval infotahvlil kirjas.