Tüüp: Asukohata (tagurpidi) aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
“Ma poleks siia ilma geopeituseta kunagi sattunud!”
Seda tunnet väljendatakse nii sageli, et see on geokogukonnas juba peaaegu klišeeks muutunud. Kuna peitmise aasta tähistamine jätkub, on Geocaching HQ-l (peakorteril) hea meel tutvustada uut asukohata aaret Discovered while geocaching - Locationless Cache (GC9FAVE). Seda aaret logides, saad enda GC kontole haruldase ikooni ja jagad enda lemmikkohta, mille geopeitudes avastasid!
Võid valida koha, kuhu oled aarde peitnud või koha, mille leidsid aaret otsides. Seda asukohata aaret saab logida 17. augustist 2022 kuni 31. detsembrini 2023. Kui oled oma lemmikkoha leidnud, tee nii:
Rohkem pilte ja pikem logi on väga oodatud, jutuvestmine logides on kõrgelt hinnatud.
Aare on avaldatud geopeitus.ee lehel, kuid teenitud haruldane aarde ikoon tuleb vaid sinu geocachingu kontole, kui oled ka seal aarde loginud.
Tõlkis ja mugandas Carolina [caro] GC blogist, Share your favorite local geocaching place to log a Locationless Cache!
Vihje: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9FAVE
Logiteadete statistika:
78 (100,0%)
0
3
0
0
0
0
Kokku: 81
Kui nüüd selle aasta geoseiklused silme eest läbi lasta, siis kindlasti oli Kuresoo raba see, kuhu mitte mingil juhul poleks ilma geopeituseta jõudnud. Käisime koos geosõpradega korralikul geotuuril (21,6 km 8h45min) aardeid logimas ja muidugi ka ujumas. Tänud!
Selle aarde logimist on saanud ikka korduvalt edasi lükata, kuid täna vist ei ole enam pääsu. Aastate jooksul on kogunenud juba hulgaliselt neid kohti, kuhu ilma geopeituseta poleks sattunud. Kui hinges on natukenegi seikluste ja maailma avastamise hõngu, siis on just geopeitus see, mis suunab sind õigele rajale. Võib ju sõita ka ekskursiooni bussiga mööda maad ringi ja teed ka avastusi, aga kordades põnevam on seda kõike ise teha. Alates planeerimisest kuni sihtpunkti jõudmiseni. Teinekord jääb teekonnast aardeni isegi suurem mälestus, kui aardest endast. Geopeitus juhatab sind vahel sellistesse kohtadesse, kuhu on raske isegi raha eest giidi leida.
Raba võiks olla see märksõna, mis on tänu geopeitusele meie ellu tulnud. Ei enne geopeitust polnud sinna asja ja ka igapäevaselt jätab täitsa külmaks. Aga kui seal juhtub olema üks tops, siis kohe kuidagi tõmbab sinna. Ja kui sa seal juba oled, siis seda ilu ikka jagub.
Oma kevadise raba annuse saime Palasi ehk Lalli rabas laugaste vahel seigeldes. Seekord aardeks siis Lalli Suurlaugas (https://www.geopeitus.ee/aare/7927). Samas rabas asuvat Algajat droonilennutajat (https://www.geopeitus.ee/aare/7312) sai külastatud aasta varem.
Geopeitus kui elumuutev kogemus.
Geopeituseta ilmselt niipea siia poleks sattunud. Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
https://coord.info/GCF981 oli väga mõnus ja väga armas koht.
Hakkasin oma geopeituse pildipanka revideerima, et võtta välja üks aare. Tõsiselt väga raske ülesanne ja palju seiklusi tuli korraga meelde. Kuna viimasel sündmusel Pärnus tuli meenutusele Pühadekare aare, langes valik sellele. Juba kogu teekond suuskadel saarele üle jäätunud rannikumere oli omaette seiklus. Muidugi saar ise oma seal paikneva üksiku onniga õhkas rahu ja vaikust. Tundus, nagu olek sattunud maailma äärele. Aitäh retke kaaslastele Annele ja Vandale ning tunk'le aarde peitmise eest!
Puhtalt tänu GP aaretele leitud koht on Kersalu, mida olen alates leidudest veel mitmeid kordi aastas külastanud täitsa ilmaasjata (st ka siis, kui aarded juba ammu logitud). Käisin täna spetsiaalselt pilti ka tegemas. Kohale juhatasid mõni aasta tagasi esimesed leiud sealsest rannast: Lahepere pank 1 GC8PJTB, Vanaaseme juga GC8PFKZ.
Kuna aeg kenasti tiksub ja selle aarde aeg saab ümber, siis panen ka oma logi ära. Sest tegelt ma ei teadnud, et sel aardel on mingi ajaline tähtaeg. Lihtsalt teiste logisid lugedes sattusin kogemata eile peale ja ega nüüd ongi 3 päeva ainult jäänud.
Ma arvan, et üks eredamaid kohti, kuhu sattunud, on Robinsoni aare Kõrgelaiul. Panen ka ühe vana pildi sinna. Üle jää tõukekelguga üksi koos koertega jõudsin sinna ning täiesti tunne, et oled maailmast nii ära lõigatud, kui üldse olla saab. Ometigi kohtusin seal teiste matkajatega, kes sinna suuskadega jõudsid.
Avastasin et see kukub, kahjuks ei saa enam seda aaret panna mida tegelikult tahaks. Muidu oli mõte panna Taneli solgikaev aga hetkel ei satu Tartu et minna pildistama. Niisiis oli üks kohake Lähtel milles olen käinud mööda küll ja veel poodi aga seda objekti lähemalt uurima pole läinud. Täna siis tulin rattaga siia, ja talvel 28.detsebril samaaegselt kui sadas jäävihma sõitsin jalgrattaga siia. Teel siia viisin ka oma Vedu paisjärv 2 aarde tagasi remondikojast, tundub et asi nüüd korras. Peale seda väntasin veel siia. Mõtlesin et käin Vara kiriku aias aga tulin siiski siia. Käsin esmalt vaatamas vaatetorni, ikka pole suudetud korda teha kahjuks. Peale seda läksin siis aarde ,,Fordi poeg (GC518F4)" juurde. Tegin mõned klõpsud ja mõtlesin et vaatan kes peale mind siin veel käinud. Ajasin käe siis sinna kus ta nagu pidi olema aga polnud. Eelnevalt oli ka näha et keegi siin tiirutanud ümber obkekti. Sain kohe GCd lahti lüües aru et tegemist oli eelmise otsijaga kes ka ei leidnud. Lõppkokkuvõttes ma ka ei leidnud.
Aga see suvi tõi see aare seda objekti lähedamalt uurima.
Aare ise on siin GC518F4
No on igasuguseid huvitavad (ja vähem huvitavaid) kohti ju külastatud, kuid kunagi pole märganud seal sobivat pilti teha. Tähtaeg kah tiksub.. Aga meeldisid ka need Väätsa vaateaknad, kus täna siis kokkusaamine korraldati Pildile vaja midagi isiklikku- no laps peaks olema piisavalt isiklik :D
Neid kohti on ikka väga palju, nii raske on ainult ühte välja tuua. Kui just peab selle ühe koha ära märkima siis oleks see Piirissaar, kuhu oleme Antiga ka oma kolm aaret peitnud ..ja ega need seal viimaseks ei jää :)
See aare jättis mulle kustumatu mulje, kuigi ma algul ei tihanud teda katsudagi. Tänud peitjale!
Sardiinias reisil olles sai juhuslikult proovitud üht aaret otsida, aaret me ei leidnud. See eest leidsime väga ilusa koha, kuhu me elusees poleks osanud minna, kui poleks aaret otsima läinud :) Aardeni minek oli juba mõnus katsumus, lisaks pärast veel korralik mäkke tõus. Õnneks sai nende kahe tegevuse vahel ennast mõnusalt vees jahutatud ning lähedal olnud koopani ujutud. https://coord.info/GC9T1N3
Leitud geopeitudes: Hallstatt-Plassen
Leitud geopeitudes: Helsingi Tehnoloogiamuuseum
Kui selle asukohata aarde kirjelduses näpuga järge ajada, siis originaaltekstist leiab ühe sõna, mis meie saidi tõlkes vahele jäetud: local. Eks "kohalik" ole muidugi suhteline mõiste ka, kosmoserändurite jaoks on koduplaneet küllap juba piisavalt "local" :o) Aga kui nüüd lõppevale aastale tagasi mõelda ja meenutada meeldejäävamaid kohti Eestimaa pinnal, kuhu kunagi varem polnud veel sattunud ning kuhu võibolla geopeituseta polekski sattunud, siis paar kohta kerkivad pinnale.
Rock of Tondi! Ok, nali... see kõrgelt hinnatud vaatamisväärsus kohe kindlasti minu nimekirja tippu ei tõusnud :D
Tõsisemalt tõstaks esile hoopis Audru kino-ja mängudemaja. See maja on absoluutselt tähelepanuväärne arhitektuuripärl, eriti tugevalt nostalgiahõnguline veel kui õnnestub sisemust uudistama pääseda. Fakt, et mulle säärane võimalus kätte mängiti, ei olnud küll otseselt geopeitusega seotud ning aare ise on tiba kahtlasevõitu peiduviisiga.
Seetõttu, kategoorias "eriline asukoht Eestis, kuhu jõudsin nõutud perioodi jooksul tänu geopeitusele", on mu lõplik valik GCAERWC - Ulkkari. Mismoodi eriline, küsite? Kui ausalt öelda, siis sarnase loodusega laidusid/poolsaari leidub meil ju rannikuvetes päris ohtralt. Aga ainult sarnaseid, mitte täpseid koopiaid. Igas niivõrd ürgses kohas on oma lõhn, oma omapära ja oma energia, mida ma ei suuda sõnadesse panna ja mida saab tunnetada sügavuti pisut pikemalt viibides. Säärastes paikades käimine mõjub ühtaegu koduselt ja värskelt - see on emotsionaalselt võrdlemisi võimas kogemus. Eks kõik ole muidugi individuaalne ja mõjub inimestele erinevalt - mind võluvad alati eraldatud piirkonnad, kuhu pole liiga lihtne kohale jõuda.
Lõbusat vana-aastaõhtut!
Minu selle aasta meeldejäävaim geopeitusega seotud kohaleid asub tegelikult selle virtuaalse aarde koordinaatidele õige lähedal - Kaevatsi laiul: https://www.geopeitus.ee/?p=350&c=1868#875628 ehk GC3V939.
Sest olgem ausad: ilma geopeituseta poleks küll osanud tulla selle peale, et võiks hiilida ihuüksi läbi lambaid täis taluõue, hüpelda üle miinivälja ja siis jalutada nagu muuseas täies rõivis merre ja jätkata jalutamist, kuni igal pool ümberringi laius meri ja lõõtsutas tuul. Ning jätkata sihikindlalt sammumist, kuni taas kindel maa jalge all, lambad ümberringi ja täielik eraldatuse ja vaikuse tunne haarab endasse.
Neid ägedaid kohti on olnud uskumatult palju ja tuleb ainult juurde. Siin teen meenutuse oma esimesestest geopeituse kuudest, kui tegin esimesed leiud väljaspool kodumaad. Fogo saarel avastasin enda jaoks maa-aarete võlu.. tänu millele kogesin ja nägin uskumatult ägedalt erilisi loodusnähtusi, mille lõhnad, helid, värvid ja tunded siiani selgelt meelde tulevad.
Ilma geopeituseta poleks ma võtnud ette retkel Fogo vulkaani vallutumiseks, mis veel suitses ja lõhnas selgelt väävliselt. Kus peale pikka ülesminekut ja vaadete nautimist oli eriliseks elamuseks põlvini vulkaanituhas otse alla väikese värske kraatri juurde jooksmine, milles välja voolanud laavast veel kogu maastik ja mattunud küla halvatud olid. Mitte just iga päev ei saa seista 3 aastasel kivil..
GC2KR9F, GC6B8GE, GC6B8W9
Vot siia kohta poleks naljalt ilma geopeituseta sattunud. Väga põnev avastamine oli mitmes mõttes. Täpset asukohta siiski ei avalda (vastavalt reeglitele), sest selle koha leidmiseks tuleb natukene vaeva ka näha.
Polnud elus näinud üldse Kanepit ja nüüd palun terve põld. Asukoht Saaremaal.
Tegelikult ei kehti mu koht ainult selle puu kohta, vaid kõigi ronimisaarete kohta. Ma ei kujuta ette, et ma oleksin kunagi sattunud köitega puuotsa ronima, kui ma poleks pidanud geopeituse aardeid otsima. Harjumaa.
Kuuli muna aarde (GC1YA7P) mitteleid on mind saatnud peaaegu 10 aastat. Väiksena sõitsin sellest pea iga päev mööda ja mõtlesin, et oleks lahe sinna peale oma jalg kord tõsta.
Üks suvi saigi Madisega plaan paika. Otsisime endale kummimadratsi ja päästerõnga ning asusime teele. Toona jõudis kaile vaid Madis, mina jäin õnnetult vette ulpima. Kuna üksi ja väsinuna on seda aaret keeruline leida, siis 2014 aastal sai kirja minu üks värvikamaid mitte leide.
Nüüd, pea 10 aastat hiljem, avanes mul taas võimalus seda aaret otsida. Seekord sain aardeni tunduvalt mugavamalt kui eelmine kord. Kambaga polnud keerulune aaret leida. Mõnus värin käis kehast läbi, kui sain lõpuks logiraamatusse enda nime sisse kirjutada. Lõpuks tehtud! See ongi koht, kuhu ilma geopeituseta poleks ma iialgi sattunud.
Leitud geopeitudes: Hallstatt-Plassen
Leitud geopeitudes: Ulkkari (pool)saar
Paarinädalase Skandinaaviatiiru lõpetuseks maandusin parasjagu megasündmuseks Helsingisse. Endale eesmärgiks seatud 12 ikooni päeva raames osutus vajalikuks tänaseks ka üks FAVE vääriline paik leida. Muidugi ei tahtnud selleks võtta mingit suvalist Maa-aarde pilti Burger Kingi räpasest põrandast vms :P Tegin ikka kodutööd ja otsustasin Tehnoloogiamuuseumi kasuks, mida reklaamiti ka megasündmuse veebisaidil. Jah, võib tõesti olla, et geopeituseta poleks ma siia sattunud.
Tasuta sissepääs tänase erilise päeva puhul ning osake väljapanekust pühendatud spetsiaalselt geopeituse teemale - need asjaolud tähendasid juba küllalt head algust. Aga lisaks sellele - muuseum paikneb saarekesel, mille ümbruses saab nautida mitmeid suhteliselt erilisi vaateid. Pealegi - te ei usuks - soomlased nimetasid oma kõige esimese arvuti minu auks! :D Ok, võibolla käis see teistpidi, arvestades et muuseumis eksponeeritud ESKO sündis tunduvalt varem :P Igatahes on mul tõesti hea meel, et seda kohta külastasin, loomulikult logisin ka lähima aarde GCA8ZX4 - Tekniikan Museo - Museum of Technology.
Kohti, kuhu ilma geopeituseta poleks sattunud on palju, mitmeid urkaid ja omapäraseid kohti on tulnud aarde leidmiseks külastada.
Siia panen kirja aga koha, kus siiani leiulogi saamata, kaks toredat mitteleidu vaid kirjas. Paldiskisse ja pankranniku alla olen tegelikult sattunud juba enne geopeitusega alustamist ja siin käidud hiljemgi korduvalt, nii geopeituse pärast kui niisama. Ilmselt ei oleks aga ilma geopeituseta kalju aaret (GCE71) tähistava toru lähedale jõudmist omale sihtmärgiks seadnud.
Küll ma selle leiu ka ükskord vormistan! :).
Sattusin külastama aaret nimega Aidu saladused Ida-Virumaal. Vaevalt ma oleks teadnud kõrgete vallide tagant leida väikest kitsast rajakest keset vett. Tänud.
Loonalaid Vilsandi kõrval. Ja Salava ja Uus-Nootamaa. Vahvad väikesaared, tore seltskond ja suurepärane ilm. Vaevalt ma ise siia Eesti läänepoolsema aarde juurde reisi korraldama oleks hakanud, seepärast olin kohe nõus kui geosõber Krista kaasa kutsus. Aitäh!
Neid huvitavaid kohti kuhu geopeitus on viinud ja kutsunud ikka jagub.Kohti kuhu kindlasti ilma selle mänguta ei satuks on kõikvõimalikud teetruubid ja muud veidrad kohad........
Õnneks on selles mängus domineerivamaks pooleks ikkagi positiivsed emotsioonid.Horvaatias puhkusel olles tegin pisikese mägimatka "Mala Petka" nimelise mäe otsa.Kaardi pealt vaatasin ,et mõnus matkarada viib aardeni,kuid tegelikkuses andis ronida mööda kive tipu poole.Preemiaks kena vaade merele ja rannikule.
Avastasin aasta lõpuosas et aare GPs logimata. Ja tõesti on raske valida. Hästi võtame siis Islandi, aga ikka ei lähe kergemaks, sealt tahaks kõik pildid ja kohad ära kiita. Valisin siis välja koha nimega Seljalandfoss. aga ka kõik teised külastatud ja ka külastamata kohad olid kindlasti samavägevad või siis enamgi
Kui Kivimurru aaret otsima suundusin, ei osanud arvata, et satun nii ilusasse kohta. Ja selle koha kohta võib küll öelda, et ilma geopeituseta poleks siia sattunud. Mulle väga meeldis väga siin kallastel jalutada ja tegin meenutuseks hulga pilte ka. Aitäh aarde eest!
Ma tooksin välja Kurtna MKA kuhu olen küll ennemgi ööbima sattunud, aga tänu Kurtna mr wherigo rajale sai tutvutud palju põhjalikumalt.
Kahju, et kaevandus varsti siiamaani jõuab ja need järvekesed ära kuivatab.
LeFevre'i nimeline vaateplats Kaibabi platool, triibuline kaljude astmestik nimega "The Grand Staircase" taustal. Külastatud aastal 2006 ja nüüd uuesti aastal 2023.
Eelmine aasta tulles Hiiumaa laidudelt sai tehtud otsus, et järgmine aasta lähme Ruhnu. 3. aprillil ostsin piletid kiirlaevale Runo ning broneerisin majutuse ja nüüd me Ruhnu jõudsimegi ;) Üks väga kaua-kaua oodatud ja planeeritud reis ning ideaalne koht, kus Marit ja Kairi tähistavad 1000 leidu. Ja minul sai täis 4000 leid ;) Jah, siia väga ilma geopeituseta ei juhtu kuid geopeituritel on siin küllaga tegemist. Alustasime sadamas peidetud aarete otsimisega, seejärel tegime jalutuskäigu põhjatippu ning õhtu lõpetasime jalgratastel Limo randa ning Ruhnu tuletorni juurde sõiduga. Tagasi majutuskohta jõudes ja peale õhtusööki käisime Ruhnu vanas kirikus õhtupalvusel. Võib olla jõuame homme hommikul kell 7.00 ka uude kirikusse hommikupalvusele aga seda näitab homme hommik. Igatahes, kel Ruhnus käimata, soovitame ;)
Oi läbi aastate on seda väljendit saanud ikka korduvalt ja korduvalt kasutada. Eelmine aasta jäi kõige värvikamalt meelde virtuaalne aare Horvaatias kus tuli end mudaseks teha, aga kuna too toimus napilt ennem aarde avaldumist, siis.... tegelikult juhtus nii et ka see aasta sattusime sinna tagasi. Aga sel suvel sain hoopiski värvikama seikluse juurde 5.0 aarde näol kuhu ilma geopeituseta poleks kindlasti sattunud :D GC6K7DN Oh yes, another story to remember. Generally, I don't look at the 5.0 during a family vacation, but since we were already on the third day enjoying the water and sun at Oprna beach, I thought what if... The first thought was to rent a kayak and go with it, but then probably the children would have wanted to ride it too and the five of us definitely wouldn't have gotten that far. The map showed directly a little more than 2 km to the cache. On foot probably twice as much. But already from the previous mountain hike in Italy, I understood that it can easily take several hours to cover this 2 km. But I still thought that I would at least take a peek once if there is a path running along the side of the mountain. In the beginning there was even a trail, but it disappeared at the first cove. The sides of the sop were surprisingly high, and the upper arch ran up vertically from a height of several tens of meters. Since I couldn't get down from there, I decided to see if it was possible to go from above. Looking down from the edge gave me a good swirls in my stomach, and I boldly took a few steps beyond the edge. Considering how much loose rock was still here. And so those kilometers passed quietly there. The further I got from Oprna, the less clothes people were wearing. Until the last ones, the real children of nature enjoyed the sun. The sun was baking with pleasure. Considering the fact that I came in crocs and shorts. at the penultimate bay , I looked to see that I wouldn't be able to get this cache when I came from the top, and I was afraid that it was the same issue here, that the bay is between high rocks. At first I went to look from above, but luckily there was a bay next to it where you could get into the water beautifully. From here you could also swim to other neighboring caches. After such a hike, the water was extremely pleasant. A little bit of swimming, a little bit of climbing, and the thing was in the can. After coming, more than two hours had passed unnoticed, and I knew that it was the same long hike back. I happened to see a boat packing things and went to ask where they were going and if there was any hope of getting a ride. First i tried english but they didnt understand me. Then i mentioned deutsch. Thatone they understood but the problem was that i understads little bit deutsch, but have never spoken a word myself. So over the rocks and bumps wiht hands bodylanguage we managed to communicate somehow ;) It turned out that they were heading towards Stara Baska and Oprna was staying on the road. On the boat they sayed being from Germany and i itroduced that im on vacation from Estonia. The captain was like hmm Estonian, lets speak Russian? Well we should have started from thatone from first place. One of foreign languages i speak much much better then German ;D Again, thank you very much for reducing my foot pain. As for the treasure, I would rather recommend measuring water. This hike up the side of the mountain was still an experience in itself and requires a good nerve :D But thanks to hider for this unique and cheerful cache. Thanks and greetings from Estonia
Eks geopeitus pakub igapäevaselt uusi kogemusi ning kutsub kohtadesse, kuhu ise mitte iial jalga ei tõstaks. On selleks siis mõni puulatv, truup, kalju, trepp või muidu tore metsatukk. Olles nüüd palju ringi käinud, siis tänane Jussi radade asukoht (olgu selleks siis aare GCA0DTD) meeldis mulle kuidagi eriliselt. Sellist vaikust ja rahu annab tänapäevases kiires maailmas ikka otsida. Ja tõepoolest, kuna koht kuigi tähistatud pole, siis ega ma siia sattunud poleks, kui head geokolleegid poleks siia aardeid peitnud. Minu tänu.
Terve ring ümber Harku järve oli väga lahe ning ilma HJR aardesarjata ei oleks siia küll kunagi pähe olnud tulla. Pilt on tehtud Harkujärve kiriku ees ilusal pingil, ku sai tehtud piknikupaus. Soovitan ka teistel see umbes 10 kilomeetri pikkune ring läbi teha :)
Leitud geopeitudes: Helsingi Tehnoloogiamuuseum
Leitud geopeitudes: Ulkkari (pool)saar
Enda käesoleva aasta suurimaks geopeituse tõukel kogetud asukohaelamuseks loeksin matka Austria vanima aardeni. GC1298 - Salzig Hund paikneb merepinnast 1950 m kõrguse mäetipu läheduses (jalamilt 1450 m), mis pole loomulikult üldse tähelepanuväärne maal, kus ka 3000+ tippe on ikka tõsiselt palju. Kuid teekond "Soolase koera" juurde pakub nii mõndagi meeliköitvat: vaadet armsale Hallstatti linnakesele pea otse ülevalt, panoraami kaunile järvele ning ümbritsevatele mägedele 350 meetri pikkuselt taevasillalt, ekskursiooni vanasse soolakaevandusse, küllalt vaheldusrikast loodust, pisut närvikõdi mõnel järsemal kaljuseinal ning ülalt muidugi veel eriti võimsaid vaateid mäetippudele, millest mõned kannavad jäist mütsi aastaringselt.
Alustasin absoluutselt liiga hilja. Kuna eelmine õhtu venis tiba pikale, siis ärkasin kuskil lõuna paiku. Sealt kulus veel tervelt kaks tundi tunneli-ummikutes ja Hallstatt P1 juures vabanevat parkimiskohta oodates, enne kui lõpuks oma matkaga alustada võisin. Algne plaan nägi ette mäe-trammiga umbes 350 tõusumeetri võrra jalavaeva vähendamist ning vastavat ajavõitu. Kuid sabas ootavate sadade inimeste mass kohutas, seetõttu otsustasin täispika jalgsimatka kasuks. Poolel teel ülemise jaamani marssides jõudsin oma otsust juba kahetsema hakata :P Järsul mäeküljel vonklev küllalt lai jalakäijate rada polnud kindlasti midagi kaelamurdvat, kuid juulikuine kuumus võttis ikka keele vestile. Ütleme kohe ära, et maastikureitingu baasstandard on küllalt suhteline ning sõltub riigist või piirkonnast. Eestis oleks Salzig Hund ilmselt 4.5, kuid Austrias on 3.0 just paras - väheke üle "keskmise" pingutuse :o)
Soolakaevanduse külastamiseks mul kahjuks aega polnud, muidu jäänuks laskumine juba täitsa öösse. Rühkisin jõudumööda edasi ning püüdsin kaasa võetud kodumaist mullivaba Värska mineraalvett säilitada, arvestusega, et päris tipus saaks veel viimase lonksu võtta. Tegelikult ei olnud see antud juhul isegi vajalik, sest mägedest voolas alla ohtrasti kristalselt puhta ning krampkülma veega ojakesi, mis pakkusid meeldivat jahutust nii sees- kui välispidiselt. Viimases matkahütis teel üles pakuti isegi tasuta (ainult alkohoolseid!) jooke, looduslikus "külmikus" igavesti voolavas jäises vees. Seda luksust nautisin tagasiteel, tõustes piirdusin vaid paari veelonksuga.
Austria vanim aare ei paikne tegelikult päris tipus, sealt veel 50 meetrikest ülespoole jääb üks pügala võrra krõbedama maastikuga mikro - loomulikult oli mul tarvis ka sinna minna :o) Via Ferrata on paljudele tuttav termin Alpide nõudlikumate tõusude vallutamiselt. Fallstatt-Plasseni rajal leidub kaks lühemat kaljudele kinnitatud trossidega lõiku, kuid need ei vaja mingit spetsiaalset turvavarustust, kätest-jalgadest täiesti piisab. Ettevaatus on siiski vajalik, eriti kaldpinna peal kivide asemel niiskel murul astudes. Seda sain väga otse tunda õhtukaste tekkimise hetkel kui tagasiteel külastasin lähimat maa-aaret ning kõrvalepõikel sinna libisesin ühe lohaka sammu tagajärjel kõva 5 meetrit mööda (õnneks võrdlemisi lauget) mäekülge allapoole. Lõi kohe pulsi üles, mõned kriimud pihku ja edasise liikumistempo kohati kohutavalt aeglaseks.
300 meetrit allpool tegin matkaonni juures vähe pikema õllepausi. Sealt edasi saabus varsti ka loojang, kuid edasine tee kulges juba mööda suhteliselt turvalisi radasid, kus võis silmadele puhkust anda ning motoorse töö enamjaolt jalgadele usaldada. Hallstatti linnakesega tutvumine jäigi olude sunnil täitsa pimeda peale, aga ma juba tean, et tulen siia veel - koht on tõesti külastamist väärt!
Maltal Mirjamiga ringi liikudes jäi silma üks koht, mis oli igati omapärane. Nimelt üks sõjaline ehitis meenutas oma olemuselt Hiina müüri. Päris huvitav oli mööda müüri ringi ronida ning noppida ka aare koodiga GC35C22. Ma olen enam kui kindel, et ilma geopeituseta me seda punkti poleks kindla peale külastanud. Suur palavus möllas, auto näitas temperatuuriks 54 kraadi (seda küll lauspäikese käes), aga aare sai leitud ning me olime elamuse võrra rikkamad. Geopeitus suudab häid kohti näidata küll!
Kuusikrand Käsmu poolsaarel on aastakümneid olnud suviste metsas- ja rannaskäikude sihtmärgiks. Sinna lemmikohta sai (lõpuks) ka samanimeline aare peidetud (GC7RPCD). Endiselt üritame võimalikult tihti seal käia, koerad tunnevad end vabalt ringi joostes ja metsalõhnu sisse ahmides ennast ilmselt seitsmendas taevas. Ja äkki veel mõni kits vilksatab silmanurgas. Oi seda jooksu siis.
Leidnuna 11 aasta jooksul Eesti pinnalt üle 6000 aarde ja teinuna lugematuid ringe ümber kodumaa, siis paratamatult ei teki enam selliseid vau-momente. Küll aga tekib neid välismaal kus pole varem kunagi käinud.
Meie viimasel nädalasel puhkusereisil Lätisse, avastasime päriselt koha kuhu kohe mitte iial poleks sattunud ilma geopeituseta. Aare nimega Brīvdabas izklaides [GC6MD3D].
Asukoha mõistes asub see juba sellises kohas kuhu mitte ükski lihtsurelik ei satu. Esiteks asub see Kuramaa keskel, mille 10km raadiuses on ainult 1 aare. Tee sinna on pikk. Alguses mööda asfalti, siis mööda kruusateed. Kruusateelt keerab omakorda maha põldude vahelisele traktorite teele ja lõpuks keerab omakorda maha veel kuumaastikule. Terve tee ei ühtegi viita, et eest võiks midagigi leida.
Kuidas me sinna sattusime? Pikal koduteel viimasest majutuspaigast Kuldigast Riiani jäi tee peale ainult 2 aaret. Et oleks tee peal kuskil selga sirutada, siis leidsin teekonnalt mitte liiga suure kõrvalepõike ühele rabajärve matkarajale. Kui olime seal ära käinud, siis viskasin pilgu nüüd mitte liiga kaugel olevale multiaardele. Muidu me väljamaal multisid ei viitsi lahendada - ajamahukad, keerulised ja ega suurt midagi aru ka ei saa. Pilku püüdis aga fakt, et umbes 80% otsijatest on sellele FP andnud. Kirjeldust lugedes ja pilte nähes oli kindel, et sinna peab kohe kindlasti minema.
Väga palju ei tahaks ära spoilida, et mis seal kõik ees ootab aga võib öelda, et sealne metsatukk on puidunikerduste Lätimaa-ime. Kes ja miks selle seal kõik teinud on, jäi arusaamatuks. Töötunde on sinna alla pandud tuhandeid. Multiaarde lahendamine oli teisejärguline ja enamus aega kulus ümbruse avastamisele ja imetlemisele, mängude läbimängimisele ja niisama mõistatamisele. Minu isiklikuks lemmikuks oli puidust bowlingurada. Seejuures kõik oli puidust - nii rada ise, kurikad kui ka bowlingukuulid. Klaarale meeldisid igasugused äratuntavad loomakujud. Lõpetuseks sai muidugi ka aare ära logitud, kus oli esimene aare 7 päeva jooksul kus oli konteiner ka korralikult vahetusnänni täis.
Üks stiilinäide ka:
Video
Mulle meeldis väga Geojaht, ehk siis ilmselt pean valima Geojaht - Iga punkt loeb! Start! aarde, mis GC-s kannab koodi GCA57QV. Seal oli väga palju ägedat, aga alles nüüd läbisin ma elus esmakordselt Jägala jõe Jägala joast veidi ülevaltpoolt. Aitäh toreda aarde eest! Jägala joa juures on ka aarded GC7ZH9Q ja GCTHDV. Koordinaadid on 59.449838, 25.178486
Kindlasti on see üks lemmikkohti ja aardeid mida külastanud olen. Poleks ilma Sanderi ja geopeituse aardeta siia allapoole sattunud. Üleval olen küll korduvalt olnud, aga alati lemmik koht mida külastada :) (GC9P899) Asukohaks Türisalu
Sai uuesti külastatud oma kõige esimesena leitud aaret- Rooduvarjendi. Tänud peitjale.
Esimest korda sattusin KERI saarele just geopeitumise käigus. Kui 2014 aastal Keri... aaret [GC2VWX1] otsisin. Nüüdseks olen seal käinud igasuguste tegemiste ja olemistega oma paarkümmend korda. Täna on torni remont täies hoos ja saab ehk aasta lõpuks ka valmis.
Ilma geopeituseta oleks mul enamik Eestist külastamata. Olen sattnunud nii põnevamatesse kui vähem põnevamatasse kohtadesse. Seekordsel Hiiu geotrip vol2 raames sain käia nii Saksamaa kaelas kui Nõrgas neemes. Ekstreemsemate ilmastikuolude korral oleks võib-olla Saksamaa kael suurem väljakutse olnud aga praegu jään Nõrga neeme juurde. Ulme, mis teekonna ma suutsin läbida. Neemes ilusad vaated. Ja siis teekond tagasi.
Grotta della Poesia (GC89HGR). Lecce provintsis, Kagu-Itaalias pankranniku sees asuv looduslik bassein, mis on avamerega ühendatud maa-aluse koopa/käigu kaudu. Mõningatel andmetel on kunagi selle basseini uuristanud seal asuv allikas, teisalt aga lihtsalt erosiooni tulemus. Paik on igatahes kena ning külastamist väärt.
Seda ühte ja ainsat kohta polegi nii lihtne välja tuua. Eriti veel kui jäädvustan tavaliselt kauneid kohti mitte ei poseeri ise igas kaunis kohas. Ja neid kohti on ju aja jooksul oikuipalju kogunenud.
Kasutan siis selle aarde logimiseks kohta, kuhu sattusime sõpradega Itaalia lõunaosas ringi sõites. See imearmas linnake on Alberobello.[ GC7W4F1 ] Kõik seal nähtu on täiesti ainulaadne. Minu kindel soov oli selles majakeses ka üks öö veeta ja see ka õnnestus :)
Tegelikult oli üks teine koht mul mõttes, aarde Eesti Vabariik 680 juurde ei teaks küll muidu sattuda. Seal unustasin kahjuks endast pilti teha, nii tuli uus koht valida. Hageri kirik samanimelise aardega on ka selline, kuhu muidu sisse vist ei põikaks. Vaadata oli siin muidugi paljutki. Kena kirikuuks ja jäätisetuutud selle kohal, nagu Laur arvas. Rõngasristid ja kiriku taga tuulelipp. Aitäh siia juhatamast!
Kui ühe aarde juures juba kolmas kord käia, on koht väärt logimist. Uku? aare (GCXDPD) Kalli järvel on vahva geopeituse sihtkoht. Aitäh!
Kunagi Suurupi kandis aardeid otsides avastasime laheda mereäärse tasku, kus valitseb ka kõige hullema ilmaga mõnus tuulevaikus. Nüüd olen seda kohta ikka korduvalt ja korduvalt külastanud. Vahel mõne kõvema tormiga oleme võtnud matkatoolid ja kohvi/hõõgveini + midagi nosimist näppu ning seal pesas looduse võimu imetlenud ja hetki nautinud. Tänu geopeitusele näppu jäänud koht.
Kaarepere punkt on minu selle aasta suur avastus, ma ei teadnud sellest varem kohe mitte midagi. Otsimise aeg andis asjale omakorda võlu, pimedas ja paksu lumevaibaga kaetud väljale taskulambiga lähenedes oli miskine imelik tunne sees. Ilma geopeituseta poleks ma senini sellest muhvigi teadnud.
Ma ilma geopeituseta poleks kunagi siia sattunud. Tänu geopeitusele sattusin Martini siilike ( https://coord.info/GC921TY ) aarde juurde.
Tänud peitjale :)
Tegelikult on asjaga väga lihtne - olen selle aarde kohta juba mitu korda lugenud, kuid kirjeldus ütleb, et seda on võimalik logida kuni saabuva aasta lõuni, siis mitte ei ole tihanud seda aaret logituks märkida - ehk leidan ühe veel kihvtima ja veegi lahedama koha kui siiani kusagil käinud olen.
Täna on aga nii, et peaaegu mu enda kodu lähedal on ülimalt maaliline ja kunas mõisa hoone, kuhu ma poleks üldse sattunud, kui ei oleks Geopeitust. Pange silmad kinni ja kujutage ette, väike maamõis, neli korrust, ühetaegu nii parasjagu suur aga ka väike, taamal on org ja üle oru põllumaad - silmapiir on vaba. Sellest hoonest õhkub mõnusast maal hõngu ja noone näeb välja kui muinasjutus. Vot siin elaks, askeldaks ja veedaks oma idüllilist vanaduspõlve küll. Võõrustaks külalisi ja vestaks nendega vestibüülis, mõnusa kaaminatule valgel juttu! Lihtsalt imeline.
See koht on ilmselt siiani, üks unustatumaid leide. :)
Palju on geopeitusega seoses külastatud looduslikult kauneid kohti, inimeste poolt loodud huvitavaid objekte, laidusid, koopaid ja palju muid paiku, kuhu omapead ei oskaks või üksi ei tihkaks minna. Kahjuks jäi aarde tähtaeg varem märkamata (kes siis ikka kirjeldust rida-realt loeb) ja nii tuli siia aardekoht, mis osutus meeldivalt vajalikuks. Samas on ka aare ise paras vaatamisväärsus. Külastasime Jõulukuusemaad ka 2023.a detsembris.
Meil oli suve lõpus (18-20.08.22) üks väga värvikas veeaarete nädalavahetus, mis ilma geopeituseta poleks sellisel kujul iial isegi tekkinud :). Tuues välja ainult mõned aardekohad sellest kolmest päevast, siis OOO aarde (GC102C) leidsime koos Heleni ja Salmega, Hiiumaa laide (sh Hanikatsit GC96GFT) trippisime koos Kairi, Mariti, Triinu ja kapten Endliga ning ohtralt emotsioone pakkunud matkalõiku Saksamaa kaela (GC9X30H) ja Õunaku (GC9X31C) vahel läbisime koos Maritiga. Aitäh peitjatele nende aarete ja kaaslastele seltsi eest, just selliste trippide, kohtade ja inimeste pärast on see hobi nii äge.
Riia-Pärnu maantee läbib Rannametsa luiteid. Siin on õige koht peatumiseks ja imelise looduse nautimiseks. Olen siia peitnud ka ühe aarde GC8QZYF. Tulen siia metsaradadele tihti jalutama.
Öömajal Sillamäe kvartiras, viiendal korrusel kus oleks pidanud olema "merevaade" aga tegelikult oli üheksakordse maja vaade uurisin lähemalt järgmise päeva aardekaarti ja võimalikke lähenemise teid Pimestiku (GC5T3ET) aarde juurde. Huvitaval kombel jäi silma üks täpp guugle mapsis "Imedemäe". Pildid juures ja puha. Tõesti imede, ime. Kõik paistis kena ka orto kaardi pealt, kui mitte arvestada seda, et see tee oli puha kergliiklustee, promenaad vms rada, mida mööda Airce tuli aarde juurest linna rattaga. 3km jalutada me ei soovinud. Ühtegi mitteametlikku teed me ka ei leidnud linnas tiirutades ja nii sõitsimegi täitsa Pimestiku aarde kõrvale ilma keeldudeta kohale. Kõigepealt tshudomjae, meri ja siis alles aare.
Ida-Virumaa on minu jaoks eemalt vaadates olnud ikka suur tööstuspiirkond koos sellega tekkiva trööstitu maastikuga. Aga tänu geopeitusele olen saanud hoopis uue vaate sellele imelisi loodusepärleid peitvale piirkonnale. Ainult väikesed killukesed kogetust - Vasknarva muulid, kriivad Agusalu soostikus, matkarada Poruni jõe kallastel, Kurtna järvestik ja kaunid männimetsad, sügisene vaikne Peipsi kallas jne. Ja siis muidugi Aidu piirkond. Ei teagi, kas õigem oleks öelda, et siinsed huvitavad paigad on tekkinud tänu tööstusele või tööstuse tõttu, aga tulla tasub nüüd siia kindlasti. Nii ma täna turnisingi siin endise põlevkivikarjääri alale tekkinud unikaalsel tehismaastikul ja nautisin vaateid. Siia tõi mind virtuaalne aare Secrets of Aidu (GC9P7R2).
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.(GC9FXM0) oli väga mõnus ja väga armas koht.
Tartus Karlova linnaosas kleepsuvahetuspunkt. Nüüdseks minu lemmik,kõik üleliigsed kleepsud lähevad ringlusse.
Meie ära märgituks saab Lätis üks pea 50 meetrine korsten. Päike paistis, tuul oli ka veidi aga see tunne seal tipus oli vägev. Dauno (ülalt vaadates nagu väike sipelgas) värises all, talle oli selline kõrgus väga hirmus. Minu tunne üleval oli aga võimas. Vot sinna poleks ilma geopeituseta kunagi roninud. Tänud Aarde kood GC673NJ
Ilma geopeituseta ilmselt niipea siia poleks sattunud. Ilusad vaated, mõnus jalutuskäik. Seega soovitan : GC9EV3X
Eks neid toredaid kohti ole selle geopeitumise käigus leitud omajagu, aga üks kuhu tagasitulek kohe plaani sai võetud oli Ürgkivi (GC942W2) aarde käigus külastatud Pahkla mõisa park. Nüüd siis sai kena sügisilmaga seal pargis taaskord väike tiir tehtud ja kuna logistiliselt asub see üsna sobivas asukohas, siis ilmselt ei jää see viimaseks korraks.
Kuigi Rammu saarele ilmselt vähemalt kord elus võiks niisamagi jõuda, siis ilma geopeituseta ma sellel majaka välisseinal kõndima ja ka sees tipuni välja ronima vist ei hakkaks. Seega soovitan: GC7VR00 Rammu majaka/ Rammu lighthouse
Sel suvel avastasin ühe oma lemmikkoha Eestis. Aare mis mind kohale viis, oli Tänavajärve liivarand (GC949XF). Koht on eriline, kuna rabajärvedel on väga harva liivarannad. See on nagu miniparadiis :)
Siia, Vaindloo saarele (GC9DCDD), ei oleks ma ilmselt kunagi ilma geopeituseta sattunud. Oli äge merereis ja huvitava ajalooga väikesaar.
Kindla sihiga mööda Võrumaad hekseldades jäi silma selline kohasilt - Juba küla. Seal elavad jubalased, kellel keset küla järgmine silt - juba külauudised. Ja küla teises otsas on juba Juba külaplats. Kus loomulikult Juba külakiik püsti on, lõkkeplats ja grillikoda, kust juba grillig Juba elanike vatsadesse lahkunud on. Mitte ühtegi jubalast ei õnnestunud oma teekonnal näha, aga selline küla on Võrumaal täitsa olemas. Juba kauemat aega.
Arvan,et ilma geopeituseta(GC91CP4) siia ma ei satuks aga oli väga mõnus meiereis ja väga armas saareke.Aitäh!
Eestis on vähe kohti kuhu ma varem tööd tehes sattunud juba ei ole aga see on küll vahva leid just tänu geopeitusele ja pildil on jäädvustatud päris tükike minust "Sammy" kes ei tahtnud enam ära tulla sealt.
Poleks ilma geosündmuseta "Muinastulede öö 2022" siit tulevast potentsiaalset telkimiskohta leidnud
No tõesti. Neid kohti kus varem käinud pole ja tänu geopeitusele sattunud olen, on ikka väga väga palju. Näiteks nagu ka see saareke keset Võrtsjärve. Pilt on tehtud saare sadamas Kajaka vaimu aarde juures (GCTCEQ). Väga mõnus külastus oli.
Tänud.
Ei saa just öelda, et see kahtlemata mu lemmikkoht on, aga no siia seikleja.com aarde juurde poleks ilma geopeituseta sattunud. Ja mis seal salata - ilma geopeituseta ei kavatse rohkem sattuda ka, seega pikka-pikka iga aardele.
Vaevalt ilma geopeituseta oleks tulnud jalutama keset merd.OOO aare (GC102C).Päris mitu talve on möödunud mõeldes seal ära käija,aga nüüd sai tehtud hoopis suvel.Ja elamus oli vägev.
Pole vähimatki kahtlust, et geopeitus on viinud mind sadu kordi kohtadesse, kuhu ma muidu poleks sattunud. Ning pannud mind tegema asju, mida ma muidu poleks teinud.
Üks meeldejäävamaid elamusi oli kindlasti "Türisalu vaate võti"
Aitäh!
“Ma poleks siia ilma geopeituseta kunagi sattunud!” olen geokarjääri jooksul kümneid kordi öelnud. Eks seda saab öelda ka räige võsa kohta, kuhu niisama ei satuks, aga enamasti on kohad ikka positiivsed emotsiooni pakkunud. Viimane ere mälestus oli Türisalu vaate võtme külastamisel (GC9P899), kuhu üpris kindlalt poleks ilma geopeituseta muidu sattunud. Kuna seal sai käidud pisut vara, siis täna sai tuldud uuesti vaadet nautima.
Esimene idee aarde logimiseks oli Ridaelamu. Aastal 2020 leidsin selle koha seoses geopeitusega, oli tõeline üllatus leida midagi sihukest just sealt. Plaanis on nüüd lähiajal ka enda nimi raamatusse jäädvustada. Aga nagu geopeitusega ikka - pidevalt leiad uusi fantastilisi kohti. Üllatusmunana jooksis täna sülle Vaade Veskijärvele (https://coord.info/GC8CZJE). Kasutan siis selle aardega seoses ära esmaemotsiooni. Mitte mingi valemiga poleks ilma logimise vajaduseta siia sisse pööranud. Olen juba harjunud sellega, et tänu geopeitusele leian uusi ja huvitavaid kohti ja see on kindlasti üks mitmest põhjusest miks ma ei tüdine sellest mängust. Aitäh Markole tutvustamast siinse kandi kauneid kohti. Pole esimene kord kui tema aarde asukoht on fantastiline ja mulle täiesti tundmatu senini. Aitäh! 811
Tänu geopeitusele sattusin RMK matkateele Heltermaa-Ristna-Sarve ning läbima just seda lõiku, mis kulges läbi vee. Kõik sujus väga mõnusalt, kuniks jõudsime virtsasele lehma karjamaale, kuid olenemata sellest, oli väga meeleolukas astumine. Ilma geopeituseta poleks sellisesse kohta ilmselt sattunud.
Kurgibisnis Tahkurannas üllatas oma ägedusega. Tore lapsepõlvemälestus, milleni ma geopeituseta nii pea sattunud ei oleks. Tänud!
Neid meeldejäävaid kohti on geopeitudes avastaud ikka väga palju ja ühte konkreetset välja tuua on üsna keeruline. Viimase nädala geotripil avastasin Kajaka Vaimu aaret otsides enda jaoks pisikese liivase paradiisiranna keset Võrtsjärve asuval Tondisaarel. Headel kohtadel on mitu nime, nii ka Tondisaarel mida kutsutakse veel Vanassaareks, Võnnassaareks, Vennasaareks, Mullikasaareks, Aanisaareks, Järvesaareks, Järküla saareks või Roosisaareks. Õhne jõe suudmest saarele lähenedes oli esmalt näha vaid roostikku. Kui olin SUP-lauaga saarele peaaegu ringi peale teinud, siis ühel hetkel avanes just pildil olev vaade pisikesele imearmasele liivarannale kus peale aarde logimist puhkasin ja jahutasin ennast vees ujudes. Ilma geopeituseta ma siia kindlasti ei oleks muidu sattunud.
GCJR5V
Minu lemmikoht, mille olen geopeitudes avastanud, on kindlasti Peeter Suure merekindluse rajatised Laagris.
Peeter I aaret külastasin esmakordselt 20.08.2013 ning leidsin aarde alles kolmandal katsel. Pärast seda olen siin korduvalt käinud. Aarde logimiseks vajaliku pildi tegemise päeval lendasid juba nahkhiired koobastes ringi, seega viimased võimalused siia veel tulla sellel aastal.