Ammuilma on juurdunud teadmine, et meie esivanemad said ihunuhtlust mõisatallis peksupingil. Hoopis vähem on teada tõsiasi, et mitmed mõisad kasutasid selleks otstarbeks (ka?) lageda taeva all seisvaid pingikujulisi kive, mida rahvasuu on hakanud peksukivideks kutsuma.

Üheks selliseks on Rebasemõisa karjamõis (Rebäse mõis) Karula kihelkonnas. Sellest on säilinud võimas maakividest rehi, mille müürist ulatub välja suur pingikujuline peksukivi. Siin kehtinud Eestis üldiselt haruldane tasuline ihunuhtlus: pekstav olevat pidanud lööjale iga hoobi eest 5 kopikat maksma. Võta nüüd kinni kas see ka tõsi on, sest kuuldavasti jätkunud vanasti niisuguse summa eest kõrtsus nii viina kui ka suupiste jaoks.

Peksukive asub veel Pikajärve (Pikkjärve) mõisas Valgjärve lähedal Valgamaal ning Saaremaal Röösa mõisas Valjala kihelkonnas, Randvere mõisas Kaarma kihelkonnas ja Loona mõisas Kihelkonna kihelkonnas. Küllap oli neid teisigi.

Aare asub musta kilekotti keeratud plastkonteineris mitte kaugel peksukivist.