notification_importantPeites järgi kõiki seadusi, määrusi ja reegleid. Vajadusel kooskõlasta peidukoht omanikuga.
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta uue veebilehe valmimist!


Kiri administraatoritele


Klaasipealinn

Peitis 25.04.25 jaak_n [geocaching]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Raplamaa
Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0
Suurus: väike
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

Aarde on peitnud geopeitur jaak_n, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või all servas) kaudu.

Järvakandis klaasi tootmise ja töötlemisega tegeletud alates 19. sajandist ning see on Eesti klaasitööstuse keskus. Tänapäeval tegutseb siin kolm klaasiga seotud ettevõtet ning klaasimuuseum.

Jerwencato küla on esimest korda mainitud 1460. aastal. 25 aasta pärast asus seal juba samanimeline mõis. 1879. aastal sõlmiti leping Järvakandi mõisa omaniku Otto von Taube ja Tudu pudelivabriku rentniku Johannes Runge vahel, millega alustati klaasivabriku ehitamist. Hakati tootma klaaspurke,[5] kilude ja räimede soolamiseks. Isakõnnu küla maadele tekkis töölisasula, mida nimetati Järvakandiks, klaasivabrik sai omakorda mõisa nime. 1886 ostis Järvakandi klaasikoja ja mõisahoone ära Eidapere pärushärra, Järvakandi, Vahakõnnu ja Lellapere mõisnik Oskar von Hoyningen-Huene (1860–1918). Vabriku tehniliseks juhiks sai Johann Runge poeg Richard Runge. 1890. aastal nimetati Järvakandi klaasikoda ümber Järvakandi klaasivabrikuks. 1895. aastal hakati vabrikus tootma aknaklaasi, kuna räime ja kilu hakati pakendama plekktoosidesse ja klaastaara nõudlus vähenes. 1902. aastal puhkes klaasivabrikus tulekahju, mille tagajärjel põles puidust klaasivabrikuhoone täielikult maha. 1904. aastal valmis uus vabrikuhoone. Esimese maailmasõja tõttu aastatel 1914–1918 töö vabrikus seisis. 1918. aastal renditi vabrik Tallinna ärimehele Jaan Arnoverile. Järvakandist sai Eesti klaasitööstuse keskus 1920. aastatel, pärast uue Järvakandi klaasivabriku ehitamise lõpetamist. 1921. aastal ostis parun von Hoyningen-Huene pärijatelt, Järvakandi klaasivabriku ära mereväeinsener Gerhard Eugen Lukk. Ta alustas vabriku laiendamist ja moderniseerimist. 1928. aastal alustati Järvakandi klaasivabrikus mehhaniseeritult tahvelklaasi tootmist. Ülemaailmse majanduskriisi tõttu 1930. aastail vähenes Järvakandi klaasieksport üle kahe korra ning 1931. aastal asutas Gerhard Eugen Lukk klaasi- ja metsatööstuse aktsiaseltsi Järvakandi Tehased. 1934 taandas Gerhard Eugen Lukk ennast aktsiaseltsi tegevusest. AS Järvakandi Tehased muutus riigi- ja erakapitalil põhinevaks aktsiaseltsiks. AS Järvakandi Tehaste klaasivabrik natsionaliseeriti 16. septembril 1940. 1944. aastal nimetati AS Järvakandi Tehased Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadiks ning allutati Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Peavalitsusele. 1991. aastal toimus klaastaarat valmistama hakkava AS Järvakandi Klaas asutamiskoosolek. 1992. aasta lõpus alustati klaastaara tootmist, esimeseks tooteks oli 0,5 l viinapudel Liviko jaoks. 1993. aastast toodetakse rohelisest klaasist pudeleid karastusjoogi Sprite tarvis. 1995. aastal lõpetati Järvakandis lehtklaasi tootmine. 1928. aastal ehitatud hooned lammutati 2008. aastal. Tänapäeval toodetakse Järvakandi Klaasis 50–3600 ml mahutavusega klaastaarat. Klaasitööstuse ja Järvakandi ajalugu kajastab Järvakandi Klaasimuuseum. 2022. aastal alustas tegevust OÜ Green Gravels klaasvahtkillustiku tehas, mis kasutab kuni 11 000 tonni klaasijäätmeid aastas.

Vihje: Zntarg

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Lingid: pole

Aarde sildid:

Geocaching.com kood: GCB6AQ7

Logiteadete statistika:   37 (100,0%)  0   1   0   0   0   0  Kokku: 38


10 august 2025 leidis Liis&Kaupo [lepalind]

Kiire leid, aitäh peitmast.

10 august 2025 leidis Monika [jalutajametsas]

Aitäh! Käisime Aleti järve ääres ujumas ja vaatasime, et väike põige Järvakanti enne Pärnut on hea mõte

3 august 2025 leidis Carolys, Triinu-Lys ja Exe [sun123451]

Eelmise aarde juures tutvus loodud, siia jōudsin siis kui kaaspeituril tops juba käes. Aitäh!

30 juuli 2025 leidis Reino [errvee]

Esimesest vaadatud kohast tuli tops päevavalgele. Logi kirja ja Baikonuri otsima. Tänud!

19 juuli 2025 leidis Anne-Ly, Indrek [anninni]

Aitäh põhjaliku ajaloo tutvustuse eest! Klaasiklirinat oli siin tänagi kuulda. Tänud peitjale!

18 juuli 2025 leidis Jaak, Liina Mia, Lasse [nomad]

Leitud. Täname

13 juuli 2025 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Üks meist käis siin klaasivabrikus üheksakümnendatel klassiekskursioonil. Aga mingeid super mälestusi nagu ei ole.

13 juuli 2025 leidis Elli, Ene ja Lembitu [lembitu]

Mul on õnnestunud kunagi eelmise sajandi kuuekümnendate keskpaiku selles töötavas klaasitehases käia. Mäletan, et siin toodeti elektriliinide paigaldamiseks postidele vajalikke klaasist isolaatoreid. Kõige suurema elamuse jättis siiski aknaklaasi tootmine. Kui see suur aknaklaasi tahvel tuli tootmisest lintkonveieril ühe serva peal püsti seistes, siis jõudis suure metalltahvlist tehtud laua juurde. Siin ta kukkus külili sinna lauale. Kilde ei kuskil. Nimelt tekkis klaastahvli ja laua vahele õhuke õhupadi ja klaasi lapiti maandumine oli pehme. Näe, siiani see pilt meeles. Aarde leidja oli meil seekord Elli. Tänan Järvakandit ja tehast tutvustamast.

8 juuli 2025 leidis Kaido. Anneli [kaydo27]

Kiire leid.Aitäh.

5 juuli 2025 leidis Lembit [polekala]

Leitud, tänud!

29 juuni 2025 leidis RD [kotkapere]

Tänav oli vaikne ja esimesest vaadatud kohast saime topsi kätte. Aitäh!

24 juuni 2025 leidis Mikk ja Jaanika [silmsirkel]

Logisime jooksujalu, sest ilm ähvardas märjakskastmisega. Aitäh!

22 juuni 2025 leidis Sisalik, Sammy ja SaintEgge [saintegge]

Kiire peatus

10 juuni 2025 leidis Yksk6ik [yksk6ik]

Tänud aarde eest.

25 mai 2025 leidis Jan [muhujan]

Keegi edev bemmimees proovis oma kollase auto mootorit kokku jooksutada. Kogu küla oli sinist suitsu täis. See andis aga logimisele mõnusa suitsukatte. Leid ja logi kiire. Tänud!

25 mai 2025 leidis Epp ja Tanel [rabaepp]

See kant oli positiivses mõttes üllatusterohke. Nimi kirjas lootsin, et äkki saab muuseumiski käia, aga võta näpust oli vale päev ja aeg. Kindlasti plaanin peagi uuele katsele tulla. Aitäh peitjale!

25 mai 2025 leidis Inge [aunad]

Küll siin asumis on palju meelelahutus ja muid kohti..

Tänan peitmast.

25 mai 2025 leidis Tanel ja Epp [phantom]

Vormistasime asja ära ja läksime muuseumiga tutvumis, mis oli paraku kinni ja seda sai vaid aia tagant imetleda. Aitäh peitjale.

25 mai 2025 leidis Inge, Oliver ja Ove [ove]

Eemal istus üks mugu aga ega ta väga meie logimisprotseduuridest huvitatud ei tundunud olevat.

24 mai 2025 leidis Jaanika ja Siim [thejaanika]

Leitud :)

20 mai 2025 leidis Kairi [pisike16]

Aitäh

19 mai 2025 leidis Aive, Heldur, Hundu [heldur]

Tänud aarde eest!

19 mai 2025 leidis Heldur,Hundu ja [sunflower]

Siin oli mitmekesi parem otsida.Aitäh!

18 mai 2025 leidis Maret [tohuvapohu]

Kui juba Järvakandis olla, siis tuleb otse loomulikult mõlemad uued aarded ka üles otsida ja ära logida. Väikene peatus ja logi kirja. Õnneks ei liikunud lähikonnas kedagi. Pühapäeva õhtupoolik ikkagi, kes kodus, kes üllekas. Tänud peitjale aarde eest.

17 mai 2025 leidis Helen [helen]

Tõesti mugav ja kiire aardeleid, kui tänav inimtühi. Aitäh!

17 mai 2025 leidis Urve ja Hannes [jussike]

Leitud.

14 mai 2025 leidis Reigo [noexcuses]

Leitud. Tänan

11 mai 2025 leidis Sander [nogravity]

Tänud aarde eest :)

8 mai 2025 leidis   [tunk]

Kuidagi ootamatult pikalt peitus see 1.0/1.0 topsik minu silma eest. Kas nina jäi ette või silm kõver või lihtsalt prilli vaja, aga selle kõige loogilisema punkti suutsin igatahes kohe algul välistada. Et siis järgnevad ligi kümme minutit mugupausidega vaheldumisi kõik muud lähisõõris leiduvad Zntarg-tsoonid tänavatolmust puhtaks pühkida :o) Kui enam tõesti mitte midagi muud üle ei jäänud, siis hakkasin aga otsast pihta - sedakorda paremini. Tänud ühe "lihtsa" väljakutse jaoks tarviliku raskusastmete kombinatsiooniga aarde eest!

6 mai 2025 leidis Leho [morgot]

Rahesadu varjas minu tegevust seal. Kiire leid.

3 mai 2025 leidis Madis ja [peakas]

Hiljutise kogemuse baasil läksime kohe kinopuhvetisse ja lasime perenaisel pitsaahju sooja panna. See tehtud, läksime muuseumisse, kus meid haagiti kohe soomlaste grupile sappa ja nii saime giidi juhatusel sellele asjale ka tiiru peale. Aga vot see aare ... no jah, üks filmis, teine urgitses ja nii sai tiimitööna see asi ka logitud. Nagu näha, saab varsti jälle Järvakanti tulla. Tänud aarde eest!








3 mai 2025 leidis Peakas ja [fahrenheit451]

Endoskoopiline, peaks ütlema, oli see tsüsti kättesaamise käik... Aga kant on kena, hoolimata asjaolust, et kohalkkud on kandilised. Kinos sai käidud söömas ja muuseumis... no neid muuseumiasju ajamas.

2 mai 2025 leidis Merle [gunvald]

Vihma kallab ja tänav on muguvaba. Tänud peitjale draiv innimast.

1 mai 2025 leidis Anna & [kallo]

Möödasõidul kiire leid, aitäh.

1 mai 2025 leidis Raul @ Carmen [raul59]

Pudelivabrik nähtud ja logi kirjas.Konteiner võib tõesti mingil hetkel teab kuhu kaduda ja siis katsu ta uuesti kätte saada.

30 aprill 2025 leidis Tiit ja Margit [skingirl]

TTF leitud 2:10! Aare on olemas ja ootab leidjaid, aga logimisel tasub olla ettevaatlik liigne rapsimine võib selle igaveseks kaduma viia. Ei ole vaja kiirustada logimisel.Magnet on tiba nõrk.Tänan peitjaid, sõita südaööl Järvakanti oli päris vahva, tänan ka trammi kes avastas selle võimaluse operatiivselt.

30 aprill 2025 leidis Tiit ja Margit [tram]

TTF@ 02:10 Oli plaan Skingirliga õhtul natike skoorida, sellel aardel oli juba GC kolm logi kirjutatud aga Järvakandi mõis mis täna GC's avaldus oli STF veel saadaval. Kimasime kohale ja saime teise leiu kirja. Siin aarde juures olime kolmandad. Topsi leidis Margit kiirelt, panime topsi juhendi ja mängu kirjad peale. Tagasi pani Margit täpselt samale kohale, proovisin ka ise seda sealt kätte saada, ei saanud koheselt näppude vahele ja see juba pudenes. Ematus oli suur, sest kartsime et see nüüd kukkus kättesaamatuks. Käisid juba igasugu mõtted et kuidas edasi.... Õnneks jäi ta kättesaamatu kuristiku äärele ja saime kätte. Panime tellise sinna et see ei korduks. Mega suur kergendus oli et ei pidanud tutikat aaret taastama hakkama ja algas pikk sõit tagasi Pärnu. Tänud peitjale aarde eest!