Kümme aastat geopeitust

18 mai 2025 leidis Maret [tohuvapohu]

Seda konkreetset aaret olen varemgi piielnud. Kaardi pealt ja tee äärest ning ikka on leidunud põhjus, miks kohaleminek edasi lükata. Enam ei lükanud. Kuna olin Heimtali õpperajal juba korraliku soojenduse teinud, tundus see mõnisada meetrit köki möki. Oja ületamise puhul isegi ei mäelnud, haarasin aga kaks roigast pihku ja tuterdasin mööda pehkinud palke üle. See vist leedritest koosnev võsa oli küll paras katsumus, aga väiksem aarde poole teel olles, kuna oksad olid kaardunud just õigetpidi. Tagasiteel oli tegemist juba rohkem. Sai siis see kunagine talukoht üle vaadatud ja aaregi leitud. Vaatasin küll kaardilt, et vähe teise nurga all oli väheke lagedam teekond maanteeni, aga kuna ei saanud kindel olla, et sealtkaudu minnes ka üle oja saan, läksion ikkagi tuldud teed mööda tagasi. Tehtud. Tänud seda kümmet aastat tähistava aarde eest.

15 juuni 2024 hooldas Heigo [sansam]

Noh jah, oleksin ju võinud eelmisel korral ka karbi ära vahetada, aga motivatsioon sai siis otsa. Täna olin juba kogemustega ja tegin enne retke korraliku ettevalmistuse ära.
Kui Älvese juures polnud sääski ja parme, siis Laadamänniku juurde minnes sain korraliku sääse ja parmu uputuse. See andis aimu, mis mind siin võib ees oodata.
Peale paarikümne meetri läbimist, aga ei kuulnud ma ühegi putuka häält. Mõtlesin, et no vägev ju, saan palju kergemini hakkama, kui eeldasin. Aga siis jõudsid sääsed mulle järele ja otsustasin kõigest lihtsalt jõuga läbi rühkida. Sinna minnes oli malts ja nõgesed ainult rinnuni ja ma ei hakanud üldse vaeva nägema omale tee rajamisega. Lihtsalt jõuga läbi sealt, kiiresti karbivahetus ja hakkasin tagasiteele mõtlema.
Vaatasin tuldud teed ja mõtlesin, et i am too old for this shit ja otsustasin teist teed proovida. Seal oli küll malts ja nõgesed üle pea, aga võib olla maastik isegi pügala võrra madalam.
Aga nüüd on karp ka vahetatud, et kel käimata, siis sellele jääks see valet värvi täpp siin nii kauaks häirima kuni tuleb äravärvimise soov peale. :p

3 märts 2024 leidis Imbi83 ja R [imbi83]

Oli see vast retk!

6 september 2023 leidis Anne ja [sunflower]

Tänase päeva kõige hullem teekond aardeni.Aitäh!

7 aprill 2023 kommenteeris Merle [gunvald]

Karp vajab vahetust, kinnitused katki 1/4.

7 aprill 2023 leidis Merle [gunvald]

Märtsist alates olen seda aaret käinud 3 korda varem nillimas. No ei saanud üleujutatud Soomaa kraavist üle. Nüüd, kus vesi alanemas, õnnestus aardeni rassida. Oli vett, lund ja jääd ning ulukite fekaale. Aardekarp vedeles maas, karbikaane kinnitustest on järgi 1/4. Ōnneks minigripp on terve ja logiraamat kuiv. Aitäh raske ülesande püstitamise eest. Kraav oli praegu kōige väiksem mure.

15 jaanuar 2023 leidis Taavi [kuukala]

Leitud

10 jaanuar 2023 leidis Kaido. Anneli [kaydo27]

Leitud.

22 oktoober 2022 leidis Tiit [tram]

See ikka räme võpsikas! Tänud peitjale!

16 oktoober 2022 leidis Raivo [raivo]

Sügispäev Soomaal. Aitäh!

18 juuni 2022 leidis Heigo [sansam]

Tänud aarde eest!
Eks see ole see koht, mille logimise protsess jääb meelde pikemaks ajaks.

18 juuni 2022 hooldas Heigo [sansam]

Ohh krt küll.
Nägin, et hooldusvajadus on üleval ja ei saanud ju mitte minna.
Täiega mõnus, vihma sadas, märg hein mingi 1,3 meetrit kõrge, sääsed ei olnud ennem mind elavat hinge vist näinudki. Isegi ühtegi looma tehtud rada ei olnud siin.
Nüüd istun autos, vaatan väljas piidlevaid sääski ja kuulan Retrofm-ist Roxetti. Aga ära sai tehtud.

Panin uue logiraamatu ja karbi panin tüvele lähemale, järsku saab vähem niiskust.
Pildile minu tekitatud rada väga hästi ei jäänud kahjuks.

28 mai 2022 leidis Christine [catiberg]

Leitud. Aitäh!

28 mai 2022 leidis Herki [wingman]

Logiraamat tõesti märg, aga seda tuvastasin alles aarde juures. Polnud kindel, kas sinna üldse jõuame. Tegelikult tundus, et aardeni läheb korralik rada, aga ühel hetkel oli selge, et vaja üle jõe saada. Kasutasime ära loodusliku purde, pärast olid rinnuni mingid imelikud taimed. Suvel ei tahaks siia kindlasti tulla, hetkel täitsa tehtav. Aitäh!

6 märts 2022 soovis hooldamist Krissu [yksk6ik]

Logiraamat täiesti märg. Vajab kuivatamist või uut

6 märts 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Jälle viis teekond meid siit mööda. Nägime ,et käidud kaks päeva tagasi. Äkki siis hea ära käia. Kõll sai sõelutud mööda kraavi äärt, kuksil miskit ei kandnud. Tuli suurema ringiga minna ja saigi umbes aardeni. Siis aga kadus levi ja mida kust otsida , polnud aimugi.Lihtsalt samme tehes ühte ja teise suunda sai üles leitud. Jälle üks jubeda ligipääsuga aare üles leitud. Logiraamat on tõesti täiesti märg, sai seda päikese käes veidi tuulutatud aga see õrnalt soe päike ei teinud midagi paremaks. Tänud

4 märts 2022 leidis Pilleriin [pillekas]

Võtsime selle aarde ette. Sellisel külmunud ajal oli selleni eriti hea minna, sest veekogud saime ületatud kuiva jalaga. Kuigi ma vajusin ühe jalaga vette, aga õnneks jäi jalg kuivaks. Lisaks polnud sellist võssi, mis suvel oleks kindlasti olnud. Jõudsime õigesse kohta, kus oli näha maakeldrit ja varemeid. Küll aga oli näha, et mingi tegevus on seal toimunud. Metsloomad on hõivanud selle ala. Leidsime aarde, mis oli täiesti läbimärg. Logiraamat jumala läbi vettinud.

15 august 2021 leidis Helen, Salme, Indy ja [puutetundlik]

Peale raskema astumisega rabakatiiru tundus kukepea selle aarde juurde samuti põigata, teelt ju aardeni minna ainult mõnisada meetrit… Ehkki jah, jätsime endile taganemiseks ka „vaatame kõigepealt seda asja, kui pehme plöga ja vesi on kohe tee ääres kaenlaaukudeni, siis ei lähe“-reservatsiooni :D. Vaatamisest sai peale paari sammu aga ikkagi minek ning esialgu näis, et kõik hirmujutud logides on täiesti alusetud, puhas jalutamise värk ilma mingi vee või plögata. Ja siis jõudsime välja selle päris arvestatava laiuse /sügavusega veetakistuseni :D. Ja veel peale seda übertiheda võssini ja veel peale seda meist kõrgemate taimedega paksu nõgesepõlluni :D. Nii et jaa, polnud midagi varasemad hoiatused alusetud ning tuli ka meile see aare kätte nagu üks paras Vargamäe, raske rühmamise tagajärjel :D. Kes sinna on plaaninud minna, siis praegu saate igatahes nats kergema vaevaga läbi, meist jäid maha tollesse lagendikku päris arvestatavad käigukanalid ;). Aitäh Kadrile ja Svenile geopeituse 10-daks sünnipäevaks peidetud aarde eest, see verstapost vääris kohe kindlasti tähistamist :). Ja tore on näha sedagi, et ka 10 aastat hiljem on toonasest esikümnest 8 endiselt aktiivsed mängijad, 5 omakorda jätkuvalt esiviisikus… Et on küll geopeitus selline hobi, mis näpu andmisel kõik võtab ja küllap näeme ka 30-daks sünnipäevaks peidetud aaret, eks; ehk isegi selle aarde peitjatelt? ;).

15 august 2021 leidis Maris, Indy, Helen ja SalmeS [helen]

Soomaal käies ja siit mööda sõites oleme ikka auto kiirust aeglustanud ja pilgu võsa poole heitnud ning tõdenud, et me ei taha sinna sel hetkel minna. Täna rabas olles tuli aare jälle jutuks ja siis mõtlesime, et kui me oleme juba 10 kilomeetrit igasugu erinevat maastikku läbinud, asi see pole siis 200 meetrit mingist võsast ja kraavist läbi minna. Ühesõnaga oli meil täna vähemalt plaan ;)
Peatasime autod tee servas ja otsustasime, et vaatame ja kui kraav vett täis, siis ei hakka üritamagi. Me olime aga seisma jäänud mitte risti aardega vaid mõnikümmend meetrit peale seda kui see sügav kraav metsa poole pöörab. Seega tee äärest me mingit vett ei näinudki, vaid natuke niiskema ja mudasema pinnaga madalam koht. Olime täitsa rõõmsad, et siin ju vett pole ja asi see siis läbi rägastiku paarsada meetrit minna. Ühel hetkel pidime aga otsustavalt paremale pöörduma, et suund aardele võtta ja siis muidugi jõudsime selle vett täis kraavini. Nüüd enam loobuma ka ei hakanud, otsisime koha, kus paar puud üle kraavi kukkunud ja turnisime üle nende libedike teisele kaldale. Tundus, et hullem on möödas, kuid kahjuks me eksisime. Nüüd algas tihe põõsasvõsa, mille vahelt küürakil läbi pugesime ja kui see lõppes, siis võttis meid vastu umbes 2-meetri kõrgune nõgeste sein. Sihiks võtsime mingi suure puuladva ja siis käed pea kohale tõstes lihtsalt rammisime ennast sellest läbi. No, mida maastikku, ei mäletagi midagi nii hullu oma geokarjääri jooksul.
Lõpuks jõudsime müüri juurde, kuhu vist metssead olid platsikese üles sonkinud ja see tundus antud hetkel kui parim paik üldse. Kahjuks pidi aarde leidmiseks veel seal rohemassis ringi murdma, nii et nõgesed põske hellitasid ja sääred kipitasid. Mitut erinevat kohta kontrollides sai ka karbike leitud. Kaane üks kõrvake on murdunud ja karpi pääseb vesi. Logiraamat õnneks rahuldavas seisus.
Tagasi liikusime juba täpselt enda sisserammitud rada mööda ja autosse jõudes oli ainus mõte, et tahaks kuivi riideid. Väga hea meel, et see aare külastatud sai ja loodame, et järgmised aastakümned georadadel nii hulle katsumusi teele ei sea ;)

1 august 2021 leidis Anne-Ly, Indrek [anninni]

Teekond aardeni oli täpselt selline nagu meil aastast aastasse paljudel orienteerumisvõistlustelgi, nii et oleme sellega vägagi harjunud. Alguses lai kraav, mille ületasime üksteisele toetuvate puude-palkide abil - arvatavasti oli see siiski kordades lihtsam kui oleks olnud kevadel kui vesi kõrgem. Kõik ülejäänud ettejäänud kraavid olid õnneks madalad ja kuivad. Korralik võss, maha langenud puud - väga tuttav. Vahepeal ka kenasti istutatud kuuskede read, mille vahelt väga mõnus jalutada nagu pargis. Ühesõnaga - ei midagi hullu.

Kohale jõudes oli aardeleid kiire. Kunagise talukoha võimsust kahjuks silmini ulatunud heina ja nõgeste tõttu ja olles miljoni sääse rünnaku all, ei suutnud tabada - see vaade on ilmselt talvel ja kevadel nauditavam. Aitäh peitjale siiski siia kutsumast!

Uue kilekoti logiraamatule panime - raamat oli tõesti pisut niiske. Karbil on üks kinnitus katki - see ilmselt ka väga kaua enam vastu ei pea.

21 märts 2021 leidis Este ja Arno [este]

Pean tunnistama, et üksi poleks sinna täna läinud, aga õnneks oli kaasteeline olemas ja mõlemal kummikud jalas. Teekond ei ole ülemäära pikk, aga sellel jätkub kõike, kraavid, lodu, mahalangenud suured puud. Koha poolest tänane raskeim ligipääs, aga see oli huvitav teekond ja paik. Kohale jõudnud, vaatasime talukohas nimel pool ringi ja mõtlesime, kuidas siin vanasti elati, kust või olla ligipääs ja millal see kõik kadus. Müürid ja kelder on veel alles. Ja vanad võimsad puud. Aarde leidsime ka. Aitäh peitjaile! Ainult et keegi (järgmine aardehuviline?) peaks logiraamatu jaoks kotikese viima, see oli niiske. Edaspidi püüan ise ka mõne igaks juhuks tasku või kotti panna.

6 märts 2021 leidis OhjaAh, PriitU, Siil ja Tiina [ohjaah]

Tänud. Alguul läks veidi aega, kuna lähenesin valelt poolt ja kohe üldse polnud näha. Sai ka naabreid kaetud, kuid siis ikka ilmutas end see õige ...

11 jaanuar 2021 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Ei olnud see geopeitus 10 aastat tagasi vaid üks ropp ja kole hobi. :D
See aare sai peidetud geopeituse kümnenda aastapäeva sündmusaarde lisaks, lähikonda, nagu ikka sündmuste puhul kombeks. Oli imeilus, lumine talv, külm ja karge..
Lähedal asuv talukoht ka ahvatlevas kauguses. Teekond sinna peitmise ajal ei olnud ropp ega õudne katsumus, vaid mõõdukas jalutuskäik lumises looduses. Talukoht ise oma mahajäetuses sillerdavas lumes isegi kaunis. Kena kuusk, mõõdukas kõrguses aare...
Ja siis saabus kevad ja hirmsaid katsumusi kajastavad logid. Kuniks Geokrahviga ise seal ära käisime. Üllatus oli see meilegi, et suvine pilt erines nii totaalselt talvisest. Paks lumi oli varjanud kogu selle metsiku floora ja fauna ning mõõdukasse kõrgusesse peidetud aare lume kõrguse võrra nüüd üle võlli juba.
Jah.. kole, õudne ja raske.. Pori ja sopp isegi, kraav või kraavid, mida ületada vaja, sõltuvalt lähenemisteest, sääsed-parmud ja muud elajad. Aga midagi pole teha, mulle meeldivad need vanad talukohad endiselt rohkem, kui liiklusmärkide sees olevad topsid, ka siis, kui nad on tänaseks paksu jama sisse mattunud. Istuda seal vundamendil ja kujutada ette, et 100 ja rohkem-vähem aastat tagasi elasid seal inimesed, kilkasid lapsed. Sündisid, surid, armastasid... Ja ei olnud ka siis asfalti ega kõpskingadega kõnniteid.

Ma lihtsalt tundsin, et pean kirjutama kaitsekõne sellele talukohale ja nende inimeste mälestusele, kelle elu seal oli ja hobi, nimega geopeitus oleks nende jaoks olnud küll kõige väiksem mure...

Aitäh kõigile, kes on võtnud vaevaks seal käia ja leidnud hetke ka möödunule mõelda. Näha seal muudki kui vaid pori ja võsa...

10 jaanuar 2021 leidis Inge [aunad]

Nimi kirjas nigu naksti. Tänan.

10 jaanuar 2021 leidis Marko [markosu]

Täpselt kuu aega enne kahtekümmet aastat geopeitust tundus sobiv aeg seda aaret otsida. Lisaks oli ka parajasjagu külma olnud ja kraav oli kenasti ära jäätunud. Mets oli ka üllatavalt leebe, muidu märjad kohad olid muidugi jääs ning tuulemurrust sai üpris kergesti üle minemise asemel hoopis ümber mindud.

Aitäh!

27 november 2020 leidis Anna & [kallo]

Siia Soomaale tulles oli plaan LK 110 aarete sekka ka see aare üles otsida. Seks puhuks said kaasa võetud kahlamispüksidki. Noh, nii igaks juhuks. Tegelikult oli nii, et kuna viimasel ajal on ohtralt vihma sadanud ja veetase tõusnud, siis oli vaja need püksid jalga tõmmata juba LK 110 Pargivahi ja Pärna talu juurde minnes.

Loomulikult oli veetase kõrge ka selles teeäärses kraavis, mis lahutas teed eesootavast metsast. Tegelikult oli vesi selge ja tundus, et polegi sügavust ollagi, aga noh, muidugi oli see petlik. Asudes kraavi ületama, õigemini läbima, siis esimene samm oli rahulik, aga teisel sammul vajusin sügavustesse nii, et vesi oli rinnuni :)

Nooh, võinuks ka hullemini minna, mõtlesin. Näiteks oleks võinud vajuda veel sügavamale ning siis oleks mu kahlamispüksid vett ja muud jama täis olnud ning olukord üsna täbar. Aga nii ei läinud ja risk läheneda aardele sirgjooneliselt lühimat võimalikku teed mööda tasus end ära.

Ei saa öelda, et edasi midagi väga palju lihtsamat oleks olnud. Peale tuulemurru läbimist õnneks ootaski ees üsna sile maa. Paratamatult tekkisid minulegi pähe sarnased mõtted üle-eelmistega, et küll pidi see geopeitus kunagi ikka ropp ja kole hobi olema. Hea, et ise päris algusaastatel ei alustanud, vaid liitusime nii umbes 13 aastat hiljem :)

Eks see tagasitee oli üsna sarnane, aga vastupidises suunas. Algul siledam metsalagendik, siis tuulemurru ja viimaks sellesama kraavi läbimine. Lõpuks oli päris hea meel taas kahe jalaga kindlal maal olla. Tänud aarde eest!

25 oktoober 2020 leidis Villem & Marta [marta]

Meie aardekülastus kulges üpris sündmustevaeselt. Otsustasime läheneda väikese kaarega ja kõige keerulisemaks sellel teekonnal osutus kraaviületus ning seegi sai kenasti mööda palki tehtud. Sellele järgnevalt pidime pugema läbi ühest mahalangenud kuusest ja edasine oli eeskujulik jalutuskäik metsas. Eelnevates logides kirjeldatud õudusi ei õnnestunudki kogeda. Aardeleid ise tuli kiirelt. Nimed kirja ja tuldud teed tagasi. Aitäh peitjale!

19 september 2020 leidis Aare, Marje, Laur ja [satiire]

Enam ei imesta jah, et miks Caro ja Paavo ei tahtnud meiega korduvkülastust teha, ega ma ise sinna vist ka mitu korda vabatahtlikult ei läheks. :D Aga kambaga koos oli väga lahe ja kui lõpuks tehtud sai, siis olid emotsioonid ikkagi ainult positiivsed. :D Kui õhtul Mart jutustas oma selle aarde sündmustest, siis ma ütleks, et meie otsimine oli ikka nagu jalutuskäik pargis. :P

Suured tänud peitjale ja varsti võib siis "Geopeitus 20" aaret oodata? :)

19 september 2020 leidis Kristel, Marje, Aare ja [laur]

Millegi pärast otsustasid Carolina ja Paavo siin taaskülastust mitte teha...õnneks tänu sellele saime meie Marjega ka endale nende kummikud jalga ja see tegi teekonna läbimise palju lihtsamaks. Õhtul kuulsime Mardilt kui hull see asi oli kui väljas oli 30 kraadi ja putukad sõid. Kaks asja mille üle me aarde juurde liikudes rõõmustasime, et vähemalt neid ei ole :D Teekond aardeni polnudki nii hull kui me esialgu arvasime. Aga vot selle tagasitee suutsime teha endale palju hullemaks. Õnnestus minna teist rada mööda ja seal enamuse ajast sai liigutud maast umbes meetri kõrgust mööda langenuid mädanenud puid. See oli ikka paras loterii, et millal jalg sisse kuhugi vajub. Lõpuks veel üks keerulisem kraavi ületus aga tehtud ta kõik sai. Kuidagi ei jõudnud kohale algul, miks selline juubeli aare on pandud sellisesse kohta. Aga eks tegelikult võtab see geopeituse esimesed kümme aastat kokku ilusti - tavaline aare kusagil ropus võsas :D Kirss tordil oleks olnud, kui seda topsi oleks pidanud veel kusagilt maa seest välja kaevama :D Aga tänud peitjale, kambaga oli asi väga lõbus :)

11 august 2020 leidis Mmrrtt, Pirrr [mmrrtt]

See aare on silma ees olnud juba mõnda aega. Nagu pind ... No loed logisid ja jalg ei tõuse. Kohe üldse ei tõuse. Parim aeg on kevadel, suvel, sügise ja talvel. Ikka niimoodu saab ringratast lükatud. Täna selgus, et just praegu on parim aeg. Vaieldamatult. Sest kaua sa ikka parimat aega ootad... Eks võibolla tõuke andis ka sobiva kraaviületuskoha leidmine ja Pirrr nägu "sa ei tee seda niikuinii". Phähhh, teeme ära. Kui esmalt arvasin ma kõikide nende möödasõitude ajal, et kraaviületus on see kõige hullem osa, siis reaalsus tabas alles peale kraavi. No on ikka maastik küll. Millised oivalised murdunud puud, milline kena võsa, kui suurepärased minust pikemad nõgesed! Õujee. Aga ega tagasi ka ei saa pöörata, pöörded on nõrkadele. Jättes märke tagasiteeks sai alustatud seda Kolgata teed. Esimesest kolmandikust läbimurdnuna sai selgeks, et olen kaotanud kirjutusvahendi. No see oli küll hea uudis. Ilmselt mõnel järjekordsel pehkinud puust läbikukkumisel... Natuke sai otsitud kuid suht kiirelt sai selgeks, et ega ikka ei leia küll ja see puhas aja ja energiaraisk. Ainsana jäi mõttesse lootus, et ehk on konteineris olemas. Ja kui pole, siis tuleb meeleheites puupulgaga logiraamatusse nimed kraapida. Nagu kiviaja inimesed kaljusse. Raske aga saab. Lõpuks andis maastik ka natuke järele ja jäid vaid gigantnõgesed. Ja siis hakkasid nende vahelt paistma maakiviseinad, õunapuud. Vana talukoht... Aare oli kenasti leitav, pliiatseidki kolm tükki sees. Ja magustoiduks peotäis küpseid magusaid vaarikaid. Peale seda kosutust ei tundunudki tagasitee enam nii hull, kõik jäetud märgid parimaks teeks olid paigas, õigetesse kohtadesse astudes tundus autogi siinsamas olevat. Aitähhhh! Kui ma peaksin nüüd lõpetuseks mingi reitingu tegema, siis top10 võsadesse mahuks kindlasti! ;)

8 august 2020 leidis Madis [madis1989]

Jasper jäi Marisega autosse sööma ja meie Marianniga üritasime aardeni murda. Mariann kahjuks ei jõudnudki lõpuni välja, mina pidasin targemaks sellest peaaegu läbimatust võsast ennast läbi murda. Kuskilt maalt oli parem juba kuniks tulid kohati üle pea ulatuvad nõgesed. Jeebus küll, oli see vast teekond aardeni. Õnneks karp jäi kohe silma ning sain logi kirja panna. Seejärel tuli tagasi minna ning seekordne teevalik sai sutsu parem. Uhh, tehtud..

18 mai 2020 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Aastaid ja korduvaid möödumisi on see aare oodanud. Nüüd siis oli kindel soov lõpuks aare üles leida. Varasemad logid eriti lootust ei andnud ja ka veetakistus tee ääres tegi nõutuks ja pani kahtlema. Piia pealekäimisel ei hakanud ma kohe otse ründama. Otsustasime piki takistust kulgeda kuni leidsimegi lõpuks koha ja suuna, mis lõpuks andis maastiku, mida oleks võinud ka tossudes ja kuiva jalaga läbida. Seega ei saanud meie seiklus sugugi nii meeleolukas kui Arvo oma. Sellest on natuke kahjugi, samas oli nii jälle palju mõnusam päevakulgu jätkata. Meil geopeitus veel 10 aastat vana pole aga iga päevaga see daatum läheneb küll. Tänud.

2 mai 2020 leidis Riho ja Helle [rihomilo]

Arvo logi pani hoolikalt aardele lähenemise võimalustele mõtlema :) Tänu sellele sujus aardeni kulgemine üsna lihtsalt. Koht on põnev. On mida vaadata ja on mille üle mõtiskleda. Leitud. Tänud juhatamast.

18 aprill 2020 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Täna, pea 8 kuud hiljem logides, loen teiste seiklusi ja... No midagi nii ekstreemset küll vastu panna pole. Tegelikult olid tol korral ka liiast tavalised kummikud. Tuli leida vaid õige rada ja nii oli aardeni kulg kui jalutamine pargis ;)
Paar kuud veel ja siis on oodata 20-nda aastapäeva aaret, eks? :)
Täname ja soovime mõnusaid kulgemisi veel mitmeteks kümneteks!

29 märts 2020 leidis Arvo [arvoaljaste]

Kustkohast seda kõike alustada? Päris algusest ei hakka, see veniks pikale. Kuid võib öelda, et kriisi ajal sain sõbraga kahekesi kokku just Soomaal, lootes sooja päeva rahus ja vaikuses veeta ilma suurema saginata. Rahvast küll liikus, kuid mitte liigselt.

Alustasime teistest aaretest, tegime end soojaks nö. ja kui tuli aeg midagi suuremat ja magusamat vallutama minna, siis plaani sättisime Sandra külla, sinna ikka hea matk. Ma sõbrale ütlesin enne autosse istumist, et tee ääres teeme ühe lühikese peatuse, teele suht ligidal üks vana talukoht, see tuleb ka üle vaadata, kuid see ei võta kaua aega. Oi poiss, kuidas ma eksisin :D

Kohale jõudes oli korralik magistraalkraav ees. Lootust üle saada oma kõrgete kummikutega mitte mingisugust. Hakkasime siis kaarditööd tegema ja näha oli, et kraav lõppeb ühel hetkel ja sooala tuleb vastu. Panime panused sellele. Mättalt mättale üritasime leida kohta, kust üle saab. Kui juba peaaegu sai, siis oli ikka järsku tupik ja seda viimast mõnda meetrit kuidagi ära ei võta. Niimoodi mitmeid kordi üritades jõudsime järjest paksema metsa sisse, kuniks ühel hetkel oli see teadmine, et ega ei saagi üle. Nüüd või mitte kunagi. Kõige sügavama koha osas hakkasime silda ehitama. Ise veel itsitasime, kui viskad palgi vette ja see lihtsalt kaob. Sealt oli vaja ju ka üle minna. Eemal paistis mätastemeri. Kui sinna peale saab, peaks asi ok olema. Ma siis läksin esimesena proovima. Alguses kandis kenasti, kuniks ühel hetkel põhja enam all polnud. Null, mitte midagi. Kukkusin rinnuni vette, sõber ka ehmatas nii ära, et tardus soolasambaks. Ma roomasin vees mätasteni, sest kui juba sisse kukutud, äkki kannatab aardeni ikkagi ära siis juba minna. Mätaste peale jõudes sain aru, et laus õõtsik, järjest vajun seal. Viskasin siis ruttu telefoni ja autopuldi sõbrale ja midagi teha polnud, jalad silmnähtava kiirusega vajusid ja võtsin jälle ujumise tee ette. Kuradi külm vesi, ma ütlen.

Kaldale jõudes ruttu triiki kummikuid tühjaks kallama ja olukorda hindama. Nagu hiljem selgus, siis ohvriks läks autopult, auto hakkas sõidu ajal segast peksma ja ohutulesid vilgutama.

Tagasi läbimärjana autode juurde mättalt mätastele ja seal olukorda hinnates oli minu otsus, et ma olen juba nibudeni märg niikuinii, enam alla ka ei anna. Kirves kotist välja ja langetasime ühe jämedama lepa kraavi sisse. Sealt ka sai nibin-nabin abivahenditega üle. Siis üle ümberlükatud kuusejuurevaalude ja lõpuks ka aardeni me välja jõudsime. Oi, kui äge ja ilus koht! Kuidas siis vanasti küll saadi? Uudistasime ikka pikalt, täiesti võimas koht. Ja kahju kah temast. Vanad suured ja võimsad puud tunnistasid veel hiilgeaegu. Nautisime täiega. Peitja on igaljuhul väga head tööd teinud, sellest kiirest möödapõike aardest sai selle päeva tähelend, mis jääb eluks ajaks meelde. Tänan südamest.

27 märts 2020 leidis Miabel, Meribel & [harrys]

See nüüd oli kolmas katse. Eelmise aasta suvel millalgi (siis ei viitsinud ikkagi väga seal padrikus ragistada, ega väga kaugele maanteest vist ei läinudki), eile (kuid liialt hämaras sai kohale jõuda ning peale paariminutilist otsimist sai tagasi auto juurde kiirustatud- no ei olnud mittemingisugust tahtmist kottpimedas, (veidi noorem kui) kolmeaastane kukil, seda kraavi uuesti ületada) ning täna siis läks juba täitsa edukalt. Eile esimene katsumus oli plikaga koos kraavi ületamine (pole ju kindel, kui hästi end kinni hoiab) ning edasi siis sai nulli suundutud ikka läbi kõige rämedama võsa mida ma lähiaasta(kümnete)te jooksul kohanud olen- seega nüüd oli ka ikka palju normaalsem lähenemistee teada juba. Seekord kiire leid, tänud siia juhatamast!

21 november 2019 leidis Riho [riho476]

Kena koht ja hea sissejuhatus Soomaa võsaretkedeks! Õige tee leiab tavaliselt ikka tagasiteel, nii ka seekord. Tänud peitmast!

3 november 2019 leidis Rein [reivil]

Leitud pimedas ja pealampidega. Parasjagu uputud ja mudaseks saadud.. Niisugustes tingimustes tundub raskusaste kõva 5. Aarde leidsime õnneks kiiresti ja tagasiteel eksisime ka natuke sohu... Ikkagi Soomaa "kolmas küür"Aga välja me saime ja seltsis ikka julgem. Koos Urtsiku, Kaabu7, Käkjufinija ja Wikmani poisiga. Aitäh selle laheda elamuse eest!

3 november 2019 leidis Riho [kaabu7]

No see teekond aardeni oli ikka kõva 5 maastik, pimedas vähemalt paremat ei leidnud. Geomobiil selleks hetkeks kah teel nagu suur muda hunnik. Aare ise tuli suht kiirelt. On ikka krahvil isu sellistesse kohtadesse ronida, mis meilgi muud üle jääb, ronime järgi. Tänud

24 veebruar 2019 leidis Joel ja [peakas]

Lähenemissuuna valik läks täielikult aia taha, aga kohale me ennast läbi ümber kukkunud kuusiku ukerdasime. Aardega läks õnneks kiirelt ja tagasitee sai ka vähe parem valitud. Tänud juhatamast.

26 jaanuar 2019 leidis   [tunk]

Eesti geopeitus on täiskasvanuikka jõudnud! Kui kohapeal käisin, siis puudus veel paar nädalakest, aga nüüd netis logimise ajaks on 18 aastat juba mõnda aega täis.

Talvistes oludes sain kuiva jalaga kohale. Ainuke raske osa oli alguse tihe tormimurd paarikümne meetri jagu maantee kõrval - ega geopeitur ligipääsu kuigi pikalt otsida viitsi ju, gepsu roosa joon ikka kuningas :D

Ajalugu annab kõigele perspektiivi, geopeitusele, Eesti elule, ajale ja loole. Aitäh.

6 jaanuar 2019 leidis Geopeitujad sh [ingrid]

Läksime geopeiturile kohaselt läbi rägastiku, kust praktiliselt läbipääsu polnudki. Tagasi tulime nagu korralikud inimesed, sirge seljaga. 3,5 a. geopeituses. Tänud!

6 jaanuar 2019 leidis Geokamp, Henny ja [reix]

Tänane põhimatk tehtud tulime järgemööda siia. No oli ikka tuulemurd siin. Puud olid risti, rästi ja saime korralikult ronida ja ukerdada. Vahepeal pidin Henny lausa sülle võtma, muidu oleks me rihmaga siin korralikult sõlmes. Aga jõudsime pärale, sellised ajaloohõnguga taukohad mulle meeldivad. Tihti taban ennast mõttelt, kuidas siin kõik kunagi oli. Aitäh!

6 jaanuar 2019 leidis Teised ja Kristjan [sportlane]

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

6 jaanuar 2019 leidis Suur kamp ja Merle [meteta]

Geopeitusele täpselt kohane otsimismeetod ehk aardeni rassides läbi võsa ja väikese ringiga.. Usalda veel geokaaslasi.. või siis tahtsid kiiremad meile lihtsalt retke põnevamaks teha.. Esimeste jälgedes, aeg-ajalt kuulatades, kus ragiseb, aardeni üritasime rammida. Tagasi siis mööda otseteed ja võsavabamalt. Tänud.

6 jaanuar 2019 leidis Maire ja Kristjan [ftf]

Peale rabamatka ja enne lõunat tegime peatuse, kuna enamusel seltskonnast oli aare leidmata. Aardele lähenesime mööda väga halba maastikku. Tagasi saime tunduvalt kiiremini ja paremat pinnast.

6 jaanuar 2019 leidis Rabamatkajate punt ja Reino [errvee]

Kui hoolikalt tuulemurrus teed otsida, siis pääseb päris väikese vaevaga aardeni. Aga vist ainult talvel on nii. Tänud.

30 märts 2018 leidis Katrin [lihtsaltsilvi]

Tänud peitjale! Mul võttis päris kõhedaks. Kas kohalikud teavad, elab seal karu kuskil? Õhtul googeldan, et mis karu peale nr 2 maha jätab.midagi seal igaljuhul oli, suur ja mitte väga vana. Laulsin kõvasti ja valesti

20 märts 2018 leidis Lembitu [lembitu]

Seda, geopeituse tähtsa verstaposti nimelist aaret, olin pikka aega plaaninud otsida Paraku olin ikka põnnama löönud. Tegelikult, täna oli aarde juurde minek, lihtsalt mõnus jalutuskäik. Sellise suure taluhoovi leidmine seal, oli mulle meeldiv üllatus. Vastu vaatas jupp palkseina ja hoonete vundamendid andsid pildi seal toimunud elutegevusest. Aardeleid tuli peagi ja sain nime kirja panna. Vaatasin veel taluhoovis ringi ja peagi olin auto juures tagasi. Loodusesõbrast geopeituril on muidugi südasuvel seda kohta külastada palju põnevam ja elamusrikkam. Koju sõites märkasin ühe orasepõllu peal 5 kitse õhtustamas. Jälgisin nende tegevust jupp aega. Ühel olid ka ilusad sarvekesed peas. Tore retk oli.

17 märts 2018 leidis Kleone, Mari, Tanel, Sirja [sirts]

Mina olin siis nüüd esimest korda Soomaal ja rabaseiklusteks valmis. Siin küll veel raba ei olnud, kuid jube mets vaatas vastu. Kui tavaliselt on puud vertikaalis, siis siin diagonaalis, horistontaalis. Kui nüüd veel miskit läbi paistis, siis suvel on tõenäoliselt siin üks jube padrik. Kraav päästis täna kõik. Tuli ainult libistada ennast aardeni :) Aitäh peitjale.

17 märts 2018 leidis Kleone, Tanel, Sirja ja Mari [marihen]

Eelmine kord Soomaal käies tegin siin ka peatuse, aga kraav oli lahti ja mingit tahtmist ei olnud sinna padrikusse minna. Täna oli väga sobiv päev, kraavil oli kaan peal ja kohale minek väga kerge. Tänan.

17 märts 2018 leidis Kleone, Mari, Sirja ja Tanel [timix]

Ma ei teagi enam, mitu korda ma seal tee ääres olnud olen ja mõelnud, et võiks seda aaret logida. Kõik need korrad olnud suvel pika rohu, laia kraavi ja putukatega. Ei olnud sümpaatne. Kui täna see plaani võeti, mõtlesin, et kindlasti on see praegu lihtsam, aga et see nii kiiresti läheb, ei osanud küll arvata. Aitäh!

17 märts 2018 leidis Mari, Sirja, Tanel ja Kleone [kleone]

Peatasime auto ja esimene pilk kraavile ütles, et võime minna küll seda teed. Praegu oli just täiesti õige aeg selle aarde leidmiseks. Aare ise samuti paljastas end ruttu. Aitäh.

11 veebruar 2018 leidis Liset, Kelly ja Mart [geohunt]

Leitud!

11 veebruar 2018 leidis Kelly, Mart ja Liset [kellykas93]

Tegime otsuse - kui jää ei kanna, siis lähme koju sööma ja läbi metsa minema ei hakka. Õnneks jää kandis ja tatsasime vaikselt nulli. Selle aarde leidsime üles ja see tõstis veidi ka tuju peale neid mitteleide. Samuti tõstsid tuju üks küpsis, üks Kasekese komm ja üks Kalevi martsipan, mille ma oma taskust leidsin ja mille me sõbralikult kolme vahel ära jagasime. Aitäh peitjale aarde eest ja taskutele kommide eest!

3 veebruar 2018 leidis Piret, Mart, Krista, Melli, Retti [sylli]

Jõgi nagu kandis ja ei kandnud ka. Igaks juhuks läksime üle puude. Neid oli langenud siin ja seal, kohati kaugemal massiliselt. Keeruline oli leida teed aardeni, mis viiks ilma suurema ronimiseta kohale. Aga oli päris huvitav. Aitäh põnevas kohas aarde eest. EVEJ

3 veebruar 2018 leidis Piret,Mart,Melli,Retti,Krista [krista]

Saime kenasti üle kraavi ja siis oli vau! Milline laus kuusepeenarde kummuli lükkamise maastik! Hetkel oli lumevaiba all olevaid külili kuuski väga põnev ületada, millele järgnes jalutuskäik pargis. Tänud peitjaile Vana-Tõramaa talukohta kutsumast.

13 veebruar 2017 leidis Karl [zdrk]

Eelmine suvi kui jäin isegi korra teeääres seisma, siis ei tekkinud kohe mittemingit isu vihmamärga võssa ragistama minna. Arvatavasti oleks see niiöelda ragistamine lõppenud millegi suuremaga. Nüüd oli väga mõnus sirgjooneline jalutuskäik nulli suunas. Paistis, et minu tee viis rist läbi ka ühe või mitme põdra elupaigast. Ümberringi oli palju magamisasemeid, rohkelt pabulaid ja kollaseks värvitud lund. Ei teadnudki, et see viimane nii vänge haisuga on ja et nad seda nii laias kaares kõik puud, põõsad täis piserdavad. Koht kuhu välja jõudsin oli ka küll huvitav. Vundamendi vahel kasvavad suured puud andsid arusaama kui ammu see elutegevus siin õigepoolest oli. Logima hakates avastasin, et peaaegu sattusin siia sünnipäeval aga kolme päevaga panin siiski puusse. 16 aastat ja 3 päeva geopeitust. Aitäh!

4 veebruar 2017 leidis Mari, Sannu, Heldur [heldur]

Logisid lugedes ja Mari jutte kuulates oli selge, et nüüd on suurepärane võimalus ennast täielikult looduse meelevalda anda. No välja kukkus see nüüd küll hoopiski jalutuskäiguna ajalooradadel, nii et tõesti suurepärane koht geopeituseks! Aitäh!

4 veebruar 2017 leidis Heldur, Sannu ja [marx303]

Selle aarde kirjelduste ning logidega ehmatasin Helduri vist päris ära. Noh, mul oli ka kõhe tunne kõiki neid hirmu- ja õudusjutte lugeda. Aga nii nagu on olemas paremad ajad ja halvemad ajad, siis on olemas ka ideaalaeg ja see meile täiesti ootamatult sülle kukkuski.
Alguses ei pannud ma trackerit tööle, aga tagasitee võttis aega 5 minutit, millest täitsa korraliku jupi uurisime oravate jälgi.
Kuused on siin uhked ja eks seda ole ilmselt talugi olnud. Nüüd oli alles üsna kurb pilt. Ühest 15 cm diameetriga murdunud puust vist ikka astusime üle/pugesime alt, aga muidu oli lihtsalt õnn meiega (jalutuskäik pargis). Aitäh! Edu kõigile!

26 detsember 2016 leidis Allan, Kaupo ja Martti [metroo]

Lähenemine aardele läks küllaltki heas tempos, kuni ma otsustasin järsku ühes märjemas kohas seisma jääda ja järgmine hetk oli mu vasak jalg põlvini kuskil märjas augus. Päris vastikult külmaks võttis ikka. Leid oli kiire, ja nagu geotarkus ütleb, mine ALATI tagasi mööda tuldud teed, mitte mööda improvisatsioonirada. Aitäh!

26 detsember 2016 leidis Martti,Kaupo ja [thunder]

Geotuur viis meid igatsugu põnevatesse paikadesse.Siin oli logi kirjasaamine vähe raskem.Marttil sai üks kummik hoobilt vett täis :) Tänud peitmast!

26 detsember 2016 leidis Allan&Martti&Kaupo [lepalind]

Oli see alles võsa. Algul mõtlesime, kust minema hakata. Martti valis kõige parema koha välja ning peale pikka võsaragistamist olime kohal. Tagasi minnes arvasin kaval olevat ning läksin teiselt poolt oja. See oli aga tupik ning tuli minna tagasi vanale teele. Tuleb ikka alati tuldud teed käia, saab palju kiiremini.

29 aprill 2016 leidis Ove ja Külliki [orca]

Natuke kurb ja natuke imelik vaadata kuidas loodus võtab tagasi selle mis temalt on kunagi võetud. Tarvitseb vaid inimtegevus lõpetada. Tänud kohale kutsumast. Tänud peitjale

4 veebruar 2016 ei leidnud Margus ja Janika [kaksikmadu]

Kartsime vett ja ei läinud teelt kaugemale.

2 jaanuar 2016 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Oli see alles kadalipp mis aardeni jõudmiseks läbida tuli. Kraavist sai lihtsalt üle, aga edasi... Tihe mets on paras katsumus, aga kui see veel horisontaalasendis ka on, siis on asi puhta untsus. Puud olid pikali üksteise otsas, lausa mitmekaupa korraga koos mullaga pikali murtud. Lõpuks õnnestus siiski aardeni välja murda ja nimed kirja saada. Aitäh peitjale.

2 jaanuar 2016 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Oi jummel, see seal oli vist küll kuues aastaaeg ja loodus on seal ikka hullu pannud! Nimelt oli tuulemurd mitmes kohas pikali lükanud hulka puid ja alati kaasa võtnud ka tubli tüki maakoort. Kui muidu ei saa ma üle tavalistest mahalangenud puudest, siis siin tuli veel mööda mulda ronida, uskumatu värk, ma polnud kunagi näinud sellist vaatepilti, tänan!

28 detsember 2015 leidis Pilditibi & [teetm]

Hea, et purre oli üles seatud. Aare leitud ja logitud.

3 oktoober 2015 leidis Reino [reino77]

Kummikud jalga ja võserikku. Kartsin hullemat, läks õnneks. Leitud, logitud. Aitäh.

22 september 2015 leidis Oskar, Jakob, Stella, Algis [poldek]

Selle talukoha juures (Musta) oleme varemgi käinud, kuid nüüd saime teada, et seal on ka aare peidus. Asusime uuesti läbi võsa pusima. Lastele oli muidugi tuulemurrust, nõgestest ja enelavõsast läbiminek raskevõitu, aga leidmisrõõm aardest korvas kõik kannatused. Lapsed leidsid endale rõõmupakkuvaid mänguasjavidinaid ja asemele panime ka üht-teist. Teekond aardeni oli küll maastikuliselt raske, kuid maa-ameti lehelt prinditud aerofoto viis meid väga täpselt õige kohani - leida oli väga lihtne. Aitäh üllatuste eest!

26 aprill 2015 leidis Erci Ja TaivoP [erci]

No vaatasime ka siis et täiesti tee ääres olev aare, alla 200 m jalutamist. Taivo ei hakanud isegi mootorratta kiivrit peast ära võtma. Otse ligi muidugi ei saanud. Kraavid päris vett täis. Õnneks viis looduslik sild üle. Aare kenasti nulli juures leitud, otsustasime, et ringiga tagasi ei lähe, vaid pressime otse läbi võsa - oleks pidanud minema mööda tuldud rada. Naha sai ikka päris märjaks ja jalad loomulikult ka ja otsem ei tulnud see kuskilt, sest kraavid vett täis.

Koht on päevavalgel päris lahe ja vaatamist väärt. Soovitan

23 veebruar 2015 leidis Tiia,Einar [pagarid]

Otse ei pääsenud, võimas tuulemurd oli ees. Aitäh!

8 november 2014 leidis Rudolf, Martin [rudolf]

Neljanda Vaatleja juurest põrutasime otse siia, sest mis see 2-2.5 väike võsakas ära ei ole...

Esiteks tulime lausa nii hea hooga, et esimese katsega kimasime mööda. Graatsiline tagasipööre ja jätsime auto tee äärde ootele. Martin veel ajas omale natuke võsasemaid riideid selga, kui valgustamisega tee serva uurides tuli ette esimene takistus, nimega Kraav. Hüpatav ei ole, silda ka ei paista, samas inimesed ju aina leiavad. No mis seal ikka, vaatame kuhu kraaviperv meid viib.

Kui kraav muutus millekski, mis meenutas juba rohkem järve, tuli tõdeda, et ei saa ikka nii naljalt ringiga ümber. Kiire logidega tutvumine paljastas ka meie strateegias väikse vea - tuli välja, et enamus käinud jää ja pakasega aaret võtmas. Nooo selge. Samas alla vanduda ka ei tahtnud.

Tagasiteel mööda kraaviserva leidsime aga omale päästeingli, kelleks oli üle kraavi vajunud jurakas kask. Kuidas me seda esimese hooga ei märganud, jääb mulle veidi mõistmatuks, aga suurema vaevata konverteerisime ta sillaks ja olimegi õigel pool vett. Edasi rassisime ja rammisime end läbi võsa, kuni lõpuks tuli vastu maja jäänus.

Siis algas otsimine. Leidsime muuhulgas augu, mille põhjas olevat vett otsustasime igaks juhuks ennetavalt pika toikaga surkida. Alguses nagu polnudki midagi, aga kui siis üks hetk see aroomipahvakas näkku lõi, oli hea meel, et otseteed sisse ei hakanud hüppama. Iidset fekaali õnnestus meil nii küll vältida, kuid aaret meil ikka ei olnud. Uus logide tiir ja edasi selgus, et nullile tuleb veidi loominguliselt läheneda. Seda me ka tegime ja nii jäi ka lõpuks karp varsti tulede vihku. Klassika.

Tagasi saime juba tuttavat teed mööda ning auto juurde jõudes oli natuke segadus, kuidas üks kiire "sups-ja-valmis" võsakas selliseks ettevõtmiseks kujunes. Ei aga äge koht, kindlasti väärib külastamist :)

Aitäh!

8 november 2014 leidis Rudolf, Martin [matu07]

Kuna pimedus oli laskunud Soomaale, tegime plaani, et keskendume teelähedastele lihtsatele aaretele. Kui geopeitur plaane teeb, siis geojumal naerab... :D

Ühesõnaga jätsime auto tee ääres seisma ja vaatasime, et 200 meetrit aardeni - no sama hästi kui draivinn, seega. Esimene asi: vesi ees. Okei, läheme siis väikse ringiga. Ring osutus sirgjooneliseks (niivõrd, kui see võsas võimalik on) ja pikemaks kui 200 meetrit. Kui aga aare ikka oluliselt lähemale ei liikunud, tuli mõttepaus võtta ja logisid lugeda. Ja no muidugi on tegu mingi maiuspalaga, mida enamus peitureid talvel võtab :)

Nii lihtsalt alla anda ei tundunud ka mõttekas ja leidsime ühe "silla", mille ka enda kroonilise tasakaalupuudulikkuse juures kasutuskõlblikuks tunnistasin. Edasi värskes kvaliteetvõsas, mille forsseerimiseks oleks kaitseprillid ära kulunud. Edasi liikusime umbes viie meetri kaupa ja siis uuesti suunda hinnates. Rudolf liikus ees ja mina andsin taga aru, et nüüd kohe peaks majavaremed paistma hakkama. Selgus, et samal hetkel oli ta neile ka otsa koperdanud. Veel selgus, et antud kohas viibides oli kõige mugavam tee otse üle nende, võsa oli veidi hõredam.

Edasi hakkasime nulli ümber tuiama ja keldrit otsima. Leidsime üsna nulli lähedalt mingi põneva kandilise augu ja otsustasime, et see on parim kandidaat keldrile. Enne sissehüppamist sai veel veidi tokiga surgitud ja selgus, et põhi on äärmiselt vedel, teadmata sügavusega ja väga kummalise lõhnaga... krt, see pole kelder, vaid peldik!

Uuesti logide lugemise režiimile ja selgus, et ega me vist keldrit otseselt ei otsigi. Nüüd jäi varsti ka aare tuledevihku. Kui logitud, siis tagasitee läks veidi libedamalt, saime kuidagi suurema võsa ümber ringiga. Nüüd said ka ülejäänud varemed nähtud. Auto juurde jõudes olid miskipärast riiete taskud igasugust taimset massi täis ja püksid olid omandanud äärmiselt põneva kamuflaaži. Samas, vähemalt jäi pellarisse hüppamata, see oleks kindlasti veel põnevama tulemuse andnud.

Tegelikult väga põnev ja meeldejääv otsing, aga soovitan pigem päevavalges otsimiseks :) Aitäh peitjatele!

23 august 2014 leidis Rein, Mart [espenberg]

Korralik metsas ragistamine. Õnneks on tekkinud tee äärde looduslik sild, mida mööda saab teeäärse kraavi edukalt ületatud. Tuulemurrust läbimurdmine oli päris suur ettevõtmine. Maastiku raskusaste vist peaks pisut kõrgem selle aarde puhul olema.

8 aprill 2014 leidis Rainis [kolmnurk]

Mitu korda olen Kõpust tulles mõelnud ära käia,täna siis suundusin rupsikusse ja pärast takistuste raja läbimist lõpetasin sõna otseses mõttes seapesas! Kärsad olid kõvasti tööd teinud,õnneks oli aare korras. Tänud seikluse eest!

2 märts 2014 leidis Lembit [polekala]

Pikalt pinnuks silmas olnud aare. Nii ligidal samas nii kättesaamatu. Küll on olnud liiga märg, siis liiga palju parme, siis ei ole vesi kandnud, siis ei ole aega olnud ja nii edas ja edasi. Nüüd oli väga õige aeg seda aaret võtta. Auto 250 m kaugusele teeäärde ning sealt jalgsi muretult aardeni. Pinnas kandis ilusti ning tossudega võetav praegu. Suured tänud, aarde kirjelduses ju minu nimi ka kirjas :)!

1 märts 2014 leidis Aix, Tarvo [aixo]

Ma ei saa siia maani aru miks ma valisin aardele lähenemis teeks 850m kui oleks saanud hakkama 250 meetriga. Kuid kohale me jõudsime, kes kuiva jalaga, kes mitte. Ja see oli meie 1 märtsi seikluse teine aare, kus Tarvo sai taas oma kummiku vett täis...ma lihtsalt ei saa aru...kuidas on see võimalik :) Ja veel vahetult enne aaret. Siia maani ajab naerma...anna mulle Tarvo andeks :))))) Aardega kõik vinks-vonks korras.

1 märts 2014 leidis Tarvo, Aix [pimeduselaps]

Enne aardeni jõudmist näitas Aix läbi jää paistvat kaigast ning ütles, et vaata kui sügav vesi siin on. Läksin siis sinna, vaatasin seda kaigast ning kui hakkasin edasi liikuma, kukkusin läbi jää. Õnneks väga sügav polnud :) Logisime aarde ära ning läksime tagasi auto juurde, kus olid õnneks kuivad riided ootamas.

13 veebruar 2014 leidis Hannes ja Anu [hpalang1]

Vesi kandis kenasti, aga see tuuleheide, kus lihtsalt ridade kaupa istandikku on üles juuritud, oli muljetavaldav, midagi sihukest pole mina varem näinud. Aare oli kenasti omal kohal, terve ja puhas. Aitüma!

9 veebruar 2014 leidis Kairi, Ain, Margit [maky]

Kui vahva kant see Soomaa ikka on. Need mahajäänud ja lagunenud talud on küll väga nukrad, kuid mulle nad meeldivad. Aarde leidsime ruttu, kuid karp oli seest üpris märg. Tõstsime asjad välja ja kuivatasime seda korralikult, ise seekord midagi ei vahetanud. Aare tagasi oma kohale pandud suundusime tuldud jäist teed tagasi. Muide, tänu ilmastikule oli maastiku raskusaste hetkel tunduvalt alla 2,5. Suvisemal ajal aga annab sellest meeletust tuulemurrust tõesti üle ronida, siis vist ei tulekski, aga mine tea … Suur tänu peitjatele!

22 jaanuar 2014 leidis Kaire,Riina,Arvet [arweto]

Enne külmade tulekut sai teeääres peatatud ja siis ei tahtnud sinna vesisesse metsa mitte minna.Nüüd oli aeg õige ja aare leitud.Tänud.

24 august 2013 leidis Jaanika, Mikk, Kirke, Kusti [silmsirkel]

Kõigepealt otsisime lähenemisteed - ei siit, ei sealt pääse kuidagi ligemale. Otsustasime siis 200 m läbi metsa rünnata. Algus läks ludinal, aga pool vahemaad läbinutena saime aru, et oleme valel pool oja. Minu kaardi peal oli sellel kohal lagendik! Sillake, kui selleks saab nimetada käsivarrejämedust langetatud kuuske, leidus alles päris maantee ääres. Õnnelikult üle, jäi veel natuke kuivi ristkraave ja sajameetrist nõgesevälja ületada. Aare ise oli pika ootamisega veidi higiseks tõmbunud, aga selle vea likvideerisime taskurätiga ära. Tagasitee süvenevas hämaruses oli kiire kuni purdeni, mis otsustas näidata, et tema küll igasuguseid geopeitureid mitu korda kanda ei suvatse. Niisiis sai mõni mees märja särgi ja lirtsuvad jalanõud. Ega minagi kahe kuiva jalaga pääsenud... Igatahes käes ta nüüd on, aga suvisel ajal tuleks maastiku raskusastet kergitada. Aitäh, tore seiklus!

27 juuli 2013 ei leidnud Raivo [raivo]

Teel jalgratastel Iklast Oandule jäime Soomaa keskuse juurde öömajale. Peale laagri püstitamist ja õhtusööki jäi veel poolteist tundi valget aega. Otsustasin seda aardeotsinguks kasutada. Veetakistus oli mõistlikult läbitav, enne tuli ainult õige koht leida. Talukohal üllatasid mind üle pea sirguvad nõgesed. Null minu kaardil näitas varemete taha nõgestesse. Ei uskunud et talvel aare sinna peideti. Vaatasin üle lähimad kõrgemad objektid, muuhulgas leidsin ka täiesti kõbusa keldri. Ilm aga pimenes ja otsustasin seekord leiuta tagasi minna. Minu kümme aastat geokogemust jäid sellele aardele alla. Järgnevatel päevadel keskendusime matkatee läbimisele, aarete poole ei vaadanudki kuigi mõni neist jäi väga lähedale.

3 veebruar 2013 leidis Eero [valap]

Hommikul peale äratust esimene jalutuskäik. Tegu on ehtsa talveaardega. Lumi kandis nii hästi, et isegi räätsasid polnud vaja. Aare korras. Tänan. V: mutt J: smile

24 august 2012 leidis Joonas [joonas444]

2035.

20 juuli 2012 ei leidnud Eero [valap]
Stardipaigas asunud tundmatute hiigelloomade lõks tunnistatud hirmuäratavaks. Veekogu tunnistatud ületamatuks. Aarderünnak edasi lükatud talvisele ajale lootuses, et lisandub geokogemust.

16 veebruar 2012 leidis mina ja sinine Panda [hertz]
Sai kulgetud mööda sisse tallatud geomaanteed, kuigi ka kohalikud põdrad olid teinud lisa teid, et leid ei oleks liiga lihtne, õnneks oli mul pandakaru kaasas kes näitas õige tee aardeni.

12 veebruar 2012 leidis Tarvo,Rannar,Madis [johnblack]
georada aardeni oli võimas ja keegi oli mugude püüdmiseks lõksugi ülesse seadnud.

12 veebruar 2012 leidis Alex [alex]
Kari mingeid olendeid oli üle alanenud veetaseme tormanud(ja sellele ka kõva kaane peale naelutanud)ning nende rajas jõudsin ka mina kuhugi kus oli täitsa tore koht, et aaret peita.Nu tegin ringi, hakkas lõbus, tegin veel veerandi-kontrollisin kirjeldus ja aarde suurust, veel veerand ringi hiljem kaikus homeeriline naer üle lageda välja...nu aitähh, et niigi läks!

12 veebruar 2012 leidis Madis, Rannar ja Tarvo [10203]
Väike jalutus käik mööda georada aardeni ja tagasi.

11 veebruar 2012 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Ka meid on närinud see 200 meetri piir läbi viie aasta-aja. Seekord jätsime tõlla hundilõksu juurde ja mööda Põdra-Onu jälgi kiirelt aardeni. Aare OK. EVEJ

21 november 2011 ei leidnud Alex [alex]
200-st m ligemale ei saanud...kurja...järgmine kord lähen ja silitan vähemalt nulli kui ka aaret ei leia:)Abivahend oli kas pehme või mina paks...seiklused jätkuvad!

20 november 2011 ei leidnud Tauri ja Henrik [papag]
Täna 120 meetrist lähemale ei pääsenud.

7 oktoober 2011 ei leidnud Alex [alex]
110cm kalamehe kummikutest jäi väheks...no on ikka aastapäevakas!400meetri ulatuses igal juhul sobivat sügavust ei leidnud ja propeller jäi koju:( ah, kõik aarded ei pea leitavad olema:)

27 august 2011 leidis Ove [ove]
Alustasin Soomaa aarete otsimist sellest aardest.Kohalejõudmiseks tuli esmalt teha luuret, et leida sobiv koht kraavi ületamiseks. See leitud oli nulli jõudmine juba kiire aga kohapeal aare ei tahtnud end kuidagi paljastada. Kahtlustasin isegi seda, et ajallole pühendatud aard epuhul on ehk koordinaatide viga sama suur kui lagusaastatel ja nii otsisin ka nullist kaugemalt. Peale koordinaatide asukoha täpsuses kohta info üleküsimist tuli nullis veel üksjagu otsida aga lõpuks sai leitud üsnagi loogilisest kohast.

6 august 2011 leidis Mairi, Tarx, Kaspar, Priit & Maarja [bonzo]
Alustuseks mõõtis Maarja ära vee sügavuse kraavis. See käis oksaraksatuse saatel ja võib öelda, et vesi oli mõned sentimeetrid üle kummiku serva. Seega selle koha pealt meie ei üritanud minna. Varsti leidsime uue koha, kust proovida ja saimegi ilusti üle. Teekond aardeni oli puhas lust ja rõõm! Lühikesed püksid nõgesemeres pidavat muuseas vereringele hästi mõjuma :P Aarde leidsime peale mõningast ragistamist leidjate rivi meetodil. EVEJ

4 august 2011 leidis Valdis [vpsa]
Tee aarde juurde oli täitsa käidav.v.kuju j.kuju

24 juuli 2011 leidis [unimilk] [unimuts]
Lepasõit jäi seekord tegemata, sest veetase kraavis oli üsna madal, saime kenasti üle "silla". Aarde leidsime pikema jututa. Täname peitjaid!

24 juuli 2011 leidis [unimilk] [milkowitch]
Ühelt meeldivalt koosviibimiselt tulles otsustasime uuesti proovida. Seekord abivahendeid vaja ei läinud. Nõgesed ja vaarikad olid küll nüüdseks juba üle pea, kuid sukeldusime julgelt padrikusse ja voila! Tänud peitjatele!

5 juuni 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Minu võhiklikkuse tulemusel jäi aardest Vaatleja IV aardesse edasi liigutatud geokrett Smarti silt üles kirjutamata ja hetkel jääb ametlik liigutamine veebis tegemata... Vähemalt pargitud on ta tee lähedale, nagu ta soovib :)
http://www.geokrety.org/konkret.php?id=3714

5 juuni 2011 kommenteeris Kadri ja Sven [geokrahv]
Täna Soomaal kolamise tiiru lõpetuseks käisime aarde juures ära. Aare on peidetud südatalvel ja seda, kuidas praegu nulli pääseb, polnud aimugi. Leidsime kellegi poolt puutüvest ehitatud silla ja saimegi teisele poole. Aaret otsisime päris jupp aega. Korraks tekkis kahtlus, et ongi kaduma läinud. Õnneks oli aare alles ja kõik korras. Maastik on seal küll üsna metsik. Aga looduse võimu käes olevates paikades peabki nii olema. Röövisime aardest teemandi ja teisaldasime geokrety.

4 juuni 2011 ei leidnud Hanne, Vaiko [chi]
Kuna ei leidnud ühtegi normaalset lähenemisteed, siis jäi otsing pooleli.

31 mai 2011 ei leidnud Leho [morgot]
Vaatasin teeääres aparaadi näitu mis väitis, et jäänud veel 200meetrit aga ei olnud mul tahtmist seda suur kraavi seal forseerima hakata. Silda kah ei paistnud kuskil. Kunagi teine kord tagasi...

25 mai 2011 ei leidnud Karl & Aile [unimuts]
Geps jooksutas nii mis jaksas. Ettevalmistus oli samuti puudulik...

23 märts 2011 leidis Kalle [sookoll7]
Kunagi tallatud lumerada veel kuidagi kandis ja sain õnnelikult kohale. Kui see lumi seal ära sulab siis vist ligipääs päris võsane. Arvatav peidukoht jäi kaugelt juba silma ja peale pisikest käed taskus takseerimist sai ka peidukoht avastatud. Aitähh peitjatele!

13 veebruar 2011 leidis Peep, Liis, Martin, Lisete [martiini]
Tiirutasime nii ühes kui teises kohas. Gps ragistas ennast lolliks. Aare oli loogilises kohas, mis nähtav juba kaugelt.

13 veebruar 2011 leidis Peep, Liis, Martin, Lisete [parrot]
Teatud segaduse tõttu kasutajanime vahetusel on see siiani kirja panemata. Nüüd siis teen seda. Tookord oli lumi päris sügav. Aga leid tuli loogilisest kohast mida märkasime juba kaugelt. Tänud.

13 veebruar 2011 leidis Liis, Martin ja Peep [tete]
Käisime mitu korda edasi tagasi, kuna ei saanud aru, kas GPS suunab meid ikka õigesse kohta. Lõpuks läksime ikka GPS-i näidatud suunas. Ületasime oja ning leidsime aarde.

13 veebruar 2011 leidis Carolina, Triin, Hanno, Koit & Paavo [speedy]
Mis viga nõnda aardeid otsida
Kui paha tuju ei saagi trotsida
Sest mis kehvast tujust juttu
Meie kamp selle peletab ruttu

Sammud räätsadeta seatud puuni
Mille all kummutasime jooki pruuni
Riburadamisi tekkis ka leidjate rivi
Kuni leidja oli viimasegi otsija nimi

Aardes oli kõik vajalik - ka konks
Tähistuseks võeti veel suur lonks
Sai otsa juubeli naaberaarde reid
Enne kui sõitma asusime koduteid

13 veebruar 2011 leidis Carolina, Triin, Koit, Paavo & Hanno [koit46]
Leitud ühistegevuse käigus. Tore oli sellist otsimist teha sellise erilise seltskonnaga. Tervitused siinkohal osalistele. EVEJ

13 veebruar 2011 leidis Carolina, Triin, Koit, Paavo & Hanno [hanno5000]
Kohale viis tõsine geohighway, geopeolised muudkui tulid ja läksid... Leidmisega oli pisut keeruline, ei tahtnud ju gepsu vaadata, aga jälgi oli palju... Siiski kaua ei läinud ja leidnute geopunt täienes kiirelt, peagi olime juba tagasi sünnipäevalõkke ääres. Tänud!

13 veebruar 2011 leidis Eneli Jaanus Hannes Elvis [ullunt]
Sellist sebimist ühe aarde ümber polegi varem näinud. Teepervel rida geomobiile. Peiturid edasi-tagasi liikumas.EVEJ

13 veebruar 2011 leidis Peep, Lisete, Martin & Liisu [liiisu]
Olime siis päeva esimesed leidjad. Minek sinna kulges suhteliselt rahulikult. Korra muidugi olime õige koha lähedal lähedal kuid siis arvasime et midagi läks valesti ja kõndisime tagasi (tagasi kõndimise vahepeal sai teha ka telefoni kõne kadrile) ja siis pidime uuesti edasi hakkama kõndima jälle kuni lõpuks aardeni välja.
EVEJ

13 veebruar 2011 leidis L@SSIE, Esko, Kärt ja Katrin [lassie]
Isemärguvad püksid on laialtlevinud nähtus. Lumehangest välja paistev neiupepu pole ka talvisel perioodil selle aarde juures haruldane. Muidu aga ilus kogemus teiste kogemuste seas.
http://lassie.wordpress.com/2011/02/17/geopeitusest-lahkutakse-jalad-ees/

13 veebruar 2011 leidis Carolina, Hanno, Koit, Paavo, Triin jt [trine]
Väga veider oli üle pika aja ilma räätsadeta lumerajal jalutada. Ja et liiga lihtne ei oleks, siis ma otsisin kõigist kauem ja lasin neil külmetada.

13 veebruar 2011 leidis Maku ja Jaanika [maku]
Mööda georada kohale, natuke otsimist ja kiire logimine...

13 veebruar 2011 leidis Jan & Janne [muhujan]
Peale ürituselt lahkumist külastasime ka juubeliaaret. Korralik kiirtee viis aardeni ning gpsu võis rahulikult taskusse jätta. Liiklust oli palju kuid aarde juurde jõudes valitses seal vaikus. Jätsime teemandi ja soovisime aardele pikka iga.

13 veebruar 2011 leidis Hanno, Triin, Paavo, Koit, Carolina jt. [caro]
Et lõkke ääres liialt külm ei hakkaks, tuli vahepeal minna juubeliaaret otsima. Rõõmsa seltskonnaga liikusime peidupaigani, kus seltskond pidevalt vahetus. Ühed läksid, teised tulid. Õnneks oli meie saabudes liikumistes väike paus nii, et saime ikka otsida ka.

13 veebruar 2011 leidis Sven ja Lauri [shadow]
Lähenesime selgelt mööda vähem populaarset rada, tagasi autoni saime mööda geokiirteed. V:- J:mündi, putuka ja muti

13 veebruar 2011 leidis Merike, Helinor, Priit ja geokolleegid [mooritz]
Peatusime geomaantee juures ja meiega koos peatus veel kaks autot. Nüüd sain väga hästi aru, miks sündmusaarde lõkke juures jalavarje kuivatati, ju nad siin kraaviületusel oma papud märjaks saidki. Kohapeal ei läinud kaua, et aare end ilmutaks ja peagi tekkis leidjate ring. Logisime ringis ja tagasiteel kohtasime juba järgmisi otsijaid.

13 veebruar 2011 leidis Maris ja Margus [max]
Mööda vinka-vonka rada kohale ja siis kui aaret märkasime kuulis kõrv juba järgmiste saabujate astumist. Lasime ka neil leidmisest rõõmu tunda. Siis aga tuli kiiresti kirjatööga toimetada, et mitte järgmistele tulijatele jalgu jääda.

13 veebruar 2011 leidis Jaanus, Elvis, Hannes, Eneli [jmets]
Laadamännikult tee äärde jõudes ootasime pisut oma transporti. Kuigi Priit ja Helinor olid lahkelt nõus meid edasi viima, otsustasime siiski paigale jääda. Autode liiklus teeääres oli muljetavaldav - möödus lätlasi, geopeitureid ja mittegeopeitureid, möödus looduse omnibussgi. Peale autode saabumist sai kuiv sisu selga tõmmatud ja kohe edasi külastuskeskuse poole. Kohapeal ootas muljetavaldav autoderivi ja korralik geomaantee. Tervitasime täiesti suvalisi teeääres seisjaid ja metsast väljujaid ning asusime ka uitama aarde poole. Kogu selle aarde meeldejäävaimaks osaks oligi ilmselt muljetavaldav geomaantee oma ohtude ja võludega. Märja supluse eest oli meid juba hoiatatud, seega teadsime sellest hoiduda. Kohale jõudes hakaks iga üks sihtobjekti oma nurga alt uurima ja Elvis ta lõpuks ka leidis. Loendasime rännuputukaid, kui märkasime juba uusi peitureid lähenemas. Hõikasin neile, et järjekorraautomaat jäi tahapoole, aga kahjuks nad mind ei kuulnud ja lähenesid kiirelt. Pakkisime kähku aarde kokku ja jätkasime oma otsimisprotseduuri - igaüks ise suunas kadusime puuvõradesse, et järgmiste otsijate rõõmu mitte rikkuda.

13 veebruar 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Rada lumes oli lai ja sügav. Tabasime teisi teolt, saime ise tabatud ja maanteel vaatasime kuidas järgmised samast kohast metsa suundusid. EVEJ.

13 veebruar 2011 leidis Priit, Helinor, Merike ja palju geopeitureid [armastan]
Põhimõtteliselt kohaleminemise vaev, suhteliselt kiire leid. Tänud peitjatele!

13 veebruar 2011 leidis Liisu, Rita, Erik, Lauri [algaja]
Ma ei tea miks aga mul oli külm. Varem pole sellist asja enda juures märganud. Tavaliselt on -15 selline temperatuur kus pole viga miskit aga seekord oli. Kuna ma pole seda aaret GPSi sisse ajanud oli lootus georajal ja see oli ka igati õige. Kohapeal läks muidugi kõigi reeglite kohaselt, et enne leiavad need, kellel kontot pole. Teel tagasi aga oli keegi muutuva sisuga mahuti kapoti sisse ebakorrapärase kujuga avause teinud. Ehk siis lühidalt oli kraavi peal jää katki trambitud. Ja hiljem sain teada, et osad peiturid olid ka plaanivälise veeprotseduuri korraldanud. Arvestades minu seekordset külmakartlikkust ei tahtnud ma isegi mitte mõelda sellele. Tegin EVEJ

13 veebruar 2011 leidis Liia [groll]
Sündmuselt punusin kiiruga aaret noppima, Mikil ja Merlel oli see juba leitud, niisiis jalgsi. Lootsin veidi sooja saada ja saingi. Aardeni viis tubli georada ja silt GPS-ta leitav oleks täitsa päevakohane. Sipsti üle märja koha, mis mõnele eelkäijale tähendas märga jalga, ja edasi jäi üle ainult imestada, et miks pagana pärast need rajameistrid nii loogelise raja tegid. Aare oli ikka heas korras. Tagasiteel kohtasin Jussikeste tiimi. Ja tee ääres oli veel auto, nii, et georada püsis paremini hooldatuna, kui mõni külatee. Tänud peitjale. EVEJ

13 veebruar 2011 leidis Liisu, Erik, Lauri ja Rita [hel]
Tee ääres autod juba parkisid ja kena georada oli sisse tallatud, seda mööda me siis liikusime nulli poole. Kohapeal lahkusid parasjagu eelmised geopeiturid ja varsti moodustasime leidjate rivi. Tagasiteel kohtusime juba järgmiste geotiimidega ja avastasime et sõidutee ääres oli kena lumine georada muutunud sügavaks veeauguks, kust siiski kuiva jalaga üle saime :)

13 veebruar 2011 leidis Lauri, Sven [234u]
Leidmisega oli nüüd küll nii, et tiim [jussike] jõudis nulli ja leidis aarde 7 sekundit varem. Kuna me jõllitasime jultunult juures, ei olnud neil lootustki aaret märkamatult tagasi peita, seega tuli kallis kraam käest-kätte edasi anda. Lauri jättis sinna mõned rändurid.

13 veebruar 2011 leidis Esko [atrivsolap]
Sündmusaaarde juurde saime ja kohe üks seltskond hakkas minema kuhugi, minu tagakuklas oli info et naiste järgi peab alati joosta, hakkasingi aga minu vanune ei mäletä enam et miks? Nooh heas seltskonnas leidsime aarde ja ainult parem jalg oli põlvini märg, vasak kuiv ehk keskmiselt hea olu. Tänu nendele sõbradele kes pidi head tuju üleval.

13 veebruar 2011 kommenteeris Arli [puujalg]
Aasta kirjutasin vist logisse valesti küll:) Tagasiteel endalgi nagu plahvatas, et vale number sai. Usun,et palju kurja sellest ei juhtu:)

13 veebruar 2011 leidis Kärt, Katrin, Esko ja L@ssie [katrin]
Jõudes Kärdiga parklasse, oli see vale parkla. Olin nimelt sisestand gepsu sündmusaarde kogemata:D Aega tundus olevat ja mõtlesime, et käime jala ära. Liitusid siis ka Esko ja L@ssie. Kuiva jalaga ei pääsend meist keegi ja sellistel hetkedel küsin ma endalt miks, kui mõlemad papud ränga külmaga tilguvad:D Aga hetkel soojas toas istudes tahaks uuesti metsa geopeituma:D

13 veebruar 2011 leidis Virge & Triin [linnapreili]
Tabasime teolt ja meid tabati ;)

13 veebruar 2011 leidis Kait, Imre ja Airi [triick]
Sünnipäevalised ja esmaleidjad olid lumme jätnud rohkelt jälgi ning näidanud kätte raja nõrgad kohad. Hoidusime vette kukkumast ning astusime mööda rada aardeni. GPSi võis taskusse jätta ning lubada ninal aardeni juhatada. Pikka tiirutamist ei olnud. Aarde leidsime väga kiirelt loogilisest kohast. Aitäh toreda aarde eest.

12 veebruar 2011 leidis Miki ja Merle [miki]
Möödaminnes tegime peatuse ja mõnusa jalutuskäigu. Logiraamatu järgi leidsime üsna värske välimusega aarde täpselt aasta ja üks päev peale eelmist leidjat, puujalga. Ei võtnud ega jätnud, imetlesime kasejaani geomünti.

11 veebruar 2011 leidis Arli [puujalg]
Kartes, et esmaspäevaks on logiraamat pilgeni täis kirjutatud, käisin täna ära:) Logiraamat oli juba avatud.

10 veebruar 2011 leidis Sm. Jaan Kask ja Neeme [neeme]
Keset kõige kibedamat tööpäeva helises telefon ja läbi taevakanalite tunginud hääl andis teada, et NÜÜD ON SEE SIIS SÜNDINUD (uus aare Soomaal nimelt). Ega pikalt midagi mõelda ei olnudki, sest oli selgemast selgem, millega õhtupoolik sisustada.
Juba hämardus, kui koos sm. Jaan Kasega (kellega siis veel) Soomaa poole teele asusime. Nuputasime, mis me nuputasime, aga see, mis kohta aardepeitjad aardekirjelduses silmas pidasid, jäigi esialgu saladuseks. Aardepaiga ligidusse jõudnud, sai uuritud veidi teeäärset võsa, millesse me mingil hetkel sukelduma pidime ja mis selleks ajaks juba pilkasesse pimedusse oli mattunud. Ei tundunud just kõige kutsuvam paik olevat. Igasuguseid jälgi - kitsede omi... põder... rebase jäljerida... ot-ot ja veel ühed... kuju ja suuruse poolest üsna sarnased nendele, mida jätavad ühed tegelased, kes tihtipeale siin Soomaal ringi askeldavad (Homo Reperiens oli vist see teaduslik nimi). Ega midagi, otsmikulambid pähe ja võssa. Veidi aja pärast maastik muutus ning lampide valgusvihkudesse ilmusid objektid, mis juba aardekirjeldusest tuttavad. Tõsi, koht ise oli täielik üllatus.
Aarde endaga ei läinud pikalt, täpsed koordinaadid eksimiseks palju võimalusi ei jätnud. Aga logiraamatut avades selgus, et sellega ei ole otsimisretk veel lõppenud. Kirjakeses, mis logiraamatu vahele oli jäetud, olid veel ühed koordinaadid, aga need siiski vaid aarde esmaleidjale :).
Aardesse jätsime täringu ja sm. Jaan Kase (kelle siis veel) kuldse ordeni.

Suur tänu aardepeitjatele vahva retke eest ja palju-palju õnne kõigile geopeituritele Eesti geopeituse kümnendal sünnipäeval!!!

10 veebruar 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".