1 

Käisin õhtusel võsatiirul ja kahjuks pean kinnitama fakti, et aare on rüüstatud/hävinenud. Peidukas oli vaid pliiats ja paar mänguasja, mis kindlasti pärit aardest. Kõik muu on kellegi mittegeopeituri saagiks ilmselt langenud. Kogu ümbrus meenutab suht prügimäge, lahtist lendlevat sodi on võsa all palju. Minul küll sellistesse oludesse poleks tahtmist kedagi aaret otsima saata ja seega minu käsi seda taastama ei tõuse. Korjasin hetkel alles olevad jubinad kokku, et geopeituritest rohkem prügi maha ei jääks. Peitja pole ligemale kolm aastat aktiivne olnud, äkki oleks tõesti Kevadkoristuse raames aeg see aare arhiivi saata?

Kõik, mis oli aardest alles

Palun veel uues Aare ka kaju Kadund :(:(:(

Täitsa olemas. Karp väljast märg aga seest kõik korras. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Ikka väga ammu lahendatud. Ammu sai ka mitteleidmas käidud. Mõni päev tagasi käisime siin kandis ja kuna Sander tahtis siia oma hobiga tegelema tulla, siis sain mina aarde logida. Küll oli siin võsas alles palju seeni. Lõpuks nüüd leitud ja punkt kaardilt kadunud. Mõistatus meeldis. Aitäh!

Leitud, tänan!

Täna külastasime seda kohta teist korda, sai leitud poolkogemata. Ei imesta, et talvel ei leidnud.

Tädipoeg leidis õige koha ja sai seegi saaga lõpu.

Mai aitas otsida ja leidis esimesena. Aitäh!

Mõned selle seeria omad on selgeks saanud. Käisime siis nüüd ka võssis ära. Täitsa tuttav koht. Tänud

Praegu õnneks eriti võsa polnud.

Peab ütlema, et minu peas oli see täiesti kaardistamata võsa-ala, aga ajurünnaku tulemusena ilmus ta nüüd värskelt joonestatuna ja värvituna ka minnu ajju. Kasina võsatihedusega aastaeg, puukide ja mugude uneaeg (talv esimestel ja pühapäeva varahommik teistel) ning tuulevaikne ilm tegid logimisprotsessi piknikuks pargis. Aitäh.

Tõesti, oligi võsa. Et kergem oleks, tuleb valida sobiv aastaaeg. Täna oli sobiv, nähtavus oli hea ja leid tuli normaalse pingutuse tagajärjel. Aitäh!

Võsa oli üsna leebelt ja värskelt hooldatud aaret on ka alati hea leida. Leid oli nullis kiire. Aitäh!

Päise päeva ajal täiesti ok koht, ainult võsa oli vähevõitu. Tänan.

Võsa oli hetkel veel täitsa viisakas. Tänan.

Seda mõistatust on paar korda varemgi avatud aga peale vihjepiltide vaatamist sama targalt kinni tagasi pandud. Eile sai siis asi uuesti ette võetud ja hakatud kesklinna rohekamaid alasid täpsemalt kaardistama. Seda tegime nii aerofotode sondeerimise kui Geokontrolli pommitamise abil. Umbes 10 korraga oli õige koht käes ja märge kaardile pandud. Täna võtsime ette väikese jalutuskäigu, et kodulähedane võsa üle vaadata. Õnneks eemaldus just antud kohast 2 autot ja saime rahus kvaliteetset võsa nautida. Lehekesed puudel on veel sellised pisi-pisid ja rohi madal-madal, seega kahtlusalune koht hakkas kiiresti silma ja oligi aardekarp käes. Polnudki kõige hullem koht, täitsa tore võsa-aare.

Vihjepiltidest hetkel kasu küll pole, kuid kui õige koht on teada, siis seda lihtsam on praegusel ajal otsida. :)

Tänan peitjat.

Algul tundus ikka päris keeruline pihta saada, aga üks logi mis lugesin andis koheselt hea idee mis viiski sihile. Peale renoveerimist oli terve konteiner ilus korralik, tänud :)

 3 

Asukoha tuvastamiseks käisin virtuaalselt mitmes täiesti vales võsas. Õnneks jäi silma üks tublide geopeiturite juhuslik kokkusaamine linnas, mis ajendas taas üht linnavõsa uurima.
Kohale jõudmise ajaks oli kahjuks jõudnud pimedus saabuda (üllatus!;)). Metsas või rabas pimedas – pole probleemi, kasvõi mitu ööpäeva. Kahtlases linnavõsas pimedas – uhh, õudne. No, oli mul vaja siia täna tulla? Ma ka ei õpi. Erinevalt eilsest, polnud täna ka kellelegi julgemale loota.
Vaatasin võsa, kahtlesin, aga läksin ikkagi. Kartsin? Muidugi. Vihmasabin tegi asja ainult hullemaks. Lootsin kerget leidu, aga ei, pidin ikka tükk aega seal võsas tiirutama. Oi, kui õnnelik ma olin, kui leidsin uhiuue karbi lõpuks üles. Kuskil krabises kahtlaselt, peaaegu oleks karp pihus jooksu pannud. Jäin siiski paigale, nimi sai kirja ja karp oma pessa tagasi. Põgenesin ruttu tagasi tsivilisatsiooni. Oli paras eneseületus. Aitäh taastajatele.

koll-koll...?

 3 

Mu teade oli vaevalt tugeva tunni üleval rippunud, kui Miki juba aarde asukoha õigsuses veendumas käis ning logiraamatus puuduvad lüngad täitis. Ole sa tänatud selle kiiresti ulatatud abikäe eest. Korra ma kunagi ühe leidmata aarde küll taastasin, aga eks ta juriidiliselt õige pole jah. Meenutab see ju lätlaste tegumoodi sedaviisi ju. Igatahes vaatasin ma juba ammusest ajast õiges suunas, lihtsalt geokontroll ei tahtnud kuidagi sellega nõustuda. Õnneks mingil hetkel ühe teise aarde avaldumine tõmbas perimeetri palju koomamale ja lõpuks sain ka geokontrolli roheliseks. Nüüd leidsin aega ka võssa karata. Aga kui eest leidsin tühja peiduka, läks meel mõrudaks. Nii palju vaeva ja selline lõpp. Nii ma ühe tunnustatud hooldaja poole pöördusingi, et ole hea aita hädast välja. Mul oli isegi sobiv karp olemas pakkuda, mida musumäe aarde omanik tagasi ei soovinud. ja nii ta läks. Õnneks võsa oli leebe ja võis seal 3x käia küll. Mis võsadesse puutub, siis muutun juba vaikselt aina enam nende suhtes leplikumaks. Ise olen rumal olnud ja võsakaid valedes riietes ja aegadel noppinud.

Tänud peitjale ja taastajale.

No ei anna rahu see tops. Käisin tegin korra veel tiiru peale. Kahtlustan et siit on maailmakoristajad üle käinud ja koha ilusti korda teinud ning ka selle karbi kaasa haaranud. Kurb ainult see, et on näha kuidas uut sodi on juba paari päevaga uuesti tekkinud. Mitteleidjana ei ole küll sünnis aaret taastada aga viisin sinna uue sobiva stardipaketi ootele. Kui nüüd keegi varemleidjast mööduja logiraamatu tiitellehe ka ära täidaks ja koha õigsust kinnitaks, saaks sellele võsakale ka uuesti elu sisse puhuda.

Paras tegu oli koordinaadi välja meelitamisega. Tsipa võttis ikka aega kuni leidin koha kus oli täitsa karbi kujuline jälg ainult järgi. Üsna kindel et aare kadunud.

 3 

Saime juhuslikult linnas kokku ja muu pläkutamise käigus tuli mõte ka üks aare korda teha. Nii läkski. Sai uue karbi, juhendi, pliiatsi ja midagi veel. Tegime ka aarde pesa mugavamaks. Jälle üks hooldusvajadus vähem, toredaid leide! (kuigi viimased olid vist aastast 2018).

Oli võsa ja oli ka karp.

Krista oli siin suure vaeva nägija. Meie pakkusime lihtsalt seltskonda ja julgestust logiramatuni jõudmiseks ;)
Täname!

Ah tavaline võsakas, tavaline sodi võsas, mida oli niipalju, et oleks vajanud väikest üritust. Krista oli taaskord lokaator, kes koha välja oli tuvastanud. Meie poolt oli seltskond ja abi otsimisel.

Prr, kui kole maastik ja hirmutavad tondid lähistel. Mitmekesi oli turvalisem siin kulgeda. Tänud peitjale.

Asukoha sain kohe paika aga aarde endaga nii lihtsalt ei läinud. Käisin mitu korda piilumas aga ei midagi. Täna jälle kaalusin, et kas ikka minna. Peaks ju ikka ühe aarde võtma ja keerasin lenksu aarde suunas. Tundub, et igaks asjaks on oma aeg. Kui enne poe või nahast välja, et leida, siis täna esimene koht kuhu vaatsin oligi aare, uskumatu! Tänud peitjale.

 2 

Marianni logi andis kindlust et PEAB olema olemas see karp siin kuskil ja nii me täna ka Võsaka juurde oma tiirul veeresime… Ehmatasime ühe jänese aarde kõrvalt jooksu ja peale seda jäigi ainult veel karbi väljavõtmise vaev :). Ei tea jah mida me siin eelmine kord leiuta uugutasime… Aga no isver miuke pind sai selle leiuga nüüd geokaardilt välja, ma olen seda mõistatust paar aastat tagasi sisuliselt iga päev avanud / vaadanud, sest siis häirisid mind kohe väga-väga kõik Tallinna kollased mummud… :D.

Sandrile aitäh seda aaret meile siia peitmast, linnavõsakata oleks geopeitus kohe kindlasti vaesem, vähemasti kõvasti kannatust proovile paneva mõistatuse osas :D. Kellel kannatus testitud ja lahendus käes, soovitan samuti praegu ära käia, hetkel taimestikku seal suht vähe ja näeb väga täpselt igale poole kuhu astud…:D. Tuulutasime ka logiraamatust osa niiskust välja ning puhastasime karbi ja selles olnud esemed ära, läbiligunenud kleepsud ja võtmehoidja eemaldasime üldse... Sai nüüd viksim ja viisakam võtta küll, edukaid ragistamisi võsas järgmistelegi :).

 1 

Nägin GC lehel Marianni logi ja peale seda pidi minema uuesti proovima :D Lootsin, et jättis äkki kivi kuidagi kehvasti sinna ja, et leiame ruttu. Kivi oli hästi pandud aga kuidagi läks ikkagi nii, et kõigepealt nägime jänest võsas ja seejärel Maris leidis kohe aarde. No ei tea kuidas on võimalik, et peale seda eelmist kivide keeramist me seda õiget siis ei tabanud...nojah...koht on ikka sama rõve :D Võiks ju Tallinnas see juba areneda...

306

Talvel oli siin tunduvalt mõnusam, kuigi aare koos peidukaga oli kinni-mis-kinni. Atribuut lume-ja-jääga-leitav ei sobi küll kuidagi. Täna oli karp teises kohas kuhu vaatasin. Karp oli nii sees kui väljas rõve - must ja märg. Logiraamat oli õnneks korralikus seisundis, kuigi samuti niiske. Aitäh?

Pole kordagi vist vaadanud sellele mõistatusele otsagi, aga oleks võinud, sest see oleks lihtne skoor olnud, aga nüüd kutsus Robert mind lahkelt kaasa. Kiire leid, aitäh peitjale :)

Mõistatusega läks üsna valutult - olin isegi kuri enda peale, et ei olnud varem seda lahendanud, oleks lihtne teepealne leid varasemalt olnud. Eks sellistega, kus on koordinaatide viimased numbrid antud, pole pärast esimesi leidjaid enam eriti midagi mõistatada, aga ega head lahendust sellele probleemile siin ei ole.

Päris huvitav ikkagi näha sellist võsa keset linna - kurb, aga samas lahe. Puhtalt viimatise võsakogemuse põhjal vaatasin sarnasesse kohta ja seal aare oligi, leitud paari minutiga.

Aare omal kohal täitsa olemas :) Logiraamat tõesti tiba niiske, konteiner aga seest suisa märg.

Oeh...eks see selline tavaline kesklinna sisuga võsakas ole...aaret ei leidnud, küllaga on seal aga sodi, sitta ja durexeid...mõnele vähemalt ilus koht. Ei leidnud. Vast rohelisevabamal ajal tagasi, äkki on lihtsam.

Logiraamat ja karbi sisemus niiske, vajaks veidi kuivatamist (kahjuks ise ei jõudnud)!

Mõistatus oli juba ammu lahendatud, täna jõudsin ka õigesse paika. Aga kes oleks küll osanud seda ette arvata, et veidi võsast väljas on end oma pakiauto kõrvale topless-päevitama sättinud keskealine heas toitumuses meesterahvas! Õnneks oli ta küll seljaga ja minu võsas ragistamine või pigem puulehtedes sahistamine äratas ta tähelepanu vaid korraks. Ja kui ma siis aarde üles leidsin, mis juhtus üllatavalt kiiresti, oli ta just autosse kadunud, et sobivalt alles pärast logimist välja tulla. Aare ise aga hetkel väga meelitav ei ole. Esiteks on logiraamat natuke rohkem niiske kui vaid jaopärast, teiseks oli aarde peal nii palju aardevalvureid, et tuli hoolega vaadata, et nad kogemata aardesse ei läheks. Õnneks jooksid nad siiski peagi laiali. Aitäh seda kohta näitamast!

 3 

Appi, kui lollakas aare :D

Saan aru, et see on kõik "keel-põses" tehtud, aga reaalsus on ikka päris valus. Esimene ülesanne oli muidugi üleüldse asja põhjapommitamine, mis algselt turistina oli üsna lootusetu ülesanne. Aeg möödus, tekkisid seosed ja lõpuks oli üsna selge, kus ta umbes võiks olla. Vist teine teadlik katse läkski pihta. Ja siis ta jäi uuesti seisma...

Nüüd oli sinnakanti asja, öine aeg ka ja võsa paistis läbi. Kaupo lahkus muigega, "et ma rahulikult otsida saaksin", ja seisingi ihuüksi keset kõige tüüpilisemat linnavõsa :D

Esimene ülesanne - null paika. Paigas. Olgu, siin ei ole ju kuhugi peita. Laiendasin ringi. Teine ülesanne - näppisin kõike, mis vähegi aaret meenutas. Noh, ei olnud. Vaikselt hakkas külm ja paha. Ikka ei midagi. Viimaks koba peale tuli välja, olin siiralt üllatunud. Õelad naljad peitjal, aitäh :)

Kui tänast täppi sai välja valitud, siis korraga tuli mõte, et Võsakas aare oleks sobiv. Lahendusega nägin vaeva kunagi sügisel ja tegelikult mind hirmsasti häirivad sellised poolikud asjad, et lahendatud on, aga leidmiseni pole jõudnud. Võsaka leidmiseks on loodus praeguseks eemaldanud kõik selle aarde raskusastmed ehk lehed, kõrge hein ja madaladki rohukõrred. Nii tuligi leid üsna lihtsasti.

Leitud, aitäh

Leidsin.

2312.

Seda võsa sai ikka vähemalt 9x või rohkem mõõta ja siis 1x täppi lõigata. Et ilm oli võsakale kohane- märg ja külm, siis ruttasin kohe logima ka. Hea kirjeldus, tänud.

Märkasin, et mul võsakas logimata ununenud. Täpselt enam ei mäleta, mis päeval ma ta leidsin, sest märtsis on mul Tallinnasse, just sinna võsaka kanti, palju käimist olnud.
Kui aare ilmus, proovisin üht kanti, aga roheliseks esimese kahe korraga ei läinud, jätsin kõrvale. Mingi aeg selle aasta märtsi alguses proovisin uuesti ja ennäe - teisel korral samast kohast proovides vaatas vastu roheline. Ei tea, mis ma varem valesti tegin. Ühel korral sõitsin lähedalt mööda, kuid seal oli mingi noortekamp ja ma ei hakanud peatumagi. Teisel korral polnud kedagi, nii et leidsin üsna ruttu. Kirjutasin karbi peale geopeituse sildid ja sisse ka. Kant ise oli üsna kurb, prügi vedeles kõikjal. Sealkandis võiks citot teha.

Õiget peidukat ma olekski ilmselt jäänud otsima, aga tänu abistavale tõukele leidsin üsna kiirelt õigest kohast üles. Aitäh!

 6 

Oh sa poiss, ei saagi aru kuidas see nii juhtus, et just Võsakas kohe päris mitmele otsijale järgemööda silma jäi. Muidugi olid Janari, Alo, Pireti ja Allani logid need, mis mind liikvele ajasid. Võsakas on järsku jälle üpris popiks saanud :D

Seda mõistatust olin varem piilunud küll, aga vastusevariantide rohkus peletas seni eemale. Kas olen liiga palju kesklinna võpsikutes ringi kolistanud või siis ei erista põõsatüüpe piisavalt hästi, igatahes sarnased vaated kangastusid ähmaselt mälupildis üsnagi mitmest erinevast piirkonnast. 2 kilomeetrit Raekoja platsist on ikkagi igavene suur lahmakas maad. Kõhutunde järgi umbkaudu laksima hakkamine ei paistnud eriti metodoloogiline. Teise variandina kaalusin ademoxi lähenemist täpse punktivõrgustikuga visuaalselt kaardi peale kantuna, kuid eeltöö oleks jube mahukaks kujunenud. Jäi veel kolmas võimalus - toore jõuga. Muidugi mitte jupphaaval nokkides vaid ikka automatiseeritud viisil massiga lüües. Nõuab samuti eeltööd, aga veidi vähem kui kaardi täpitamine, pealegi tulemus saab väga konkreetne. Ühesõnaga, võtsin seda mõistatust umbes samalaadi skriptimisülesandena nagu kadunud Geokontrolli. Tõsi, viimase eripära tõttu oleks tolle lahendamine vähemalt paar aastat võtnud :P Igatahes olen nüüd kaudselt süüdlane siia umbes 500 punase ning ühe rohelise geokontrolli juurde tekitamises. Tegelikult neljanda lahendusvariandina oleks ju võinud teha põhjalikku analüüsi varasematele leiulogidele, aga antud juhul tundus koodamine vahelduseks huvitavam väljakutse. Aitäh selle eest.

 5 

Lugedes eile logisid jäi kohe silma Võsakas. Ah et sellise huvitava kirjeldusega mõistatusaare.Võtsin siis lahendamise käsile ja peale paari punast geokontrolli sain vaid kinnitust piirkonnale mis suunas mõtted kohe olid tekkinud.

Täna lõuna ajal otsustasin asja üle vaadata,et kui hirmus siis kohapeal asi paistab.Prügi osas pean nõustuma,et seda seal jagub,küll aga ei sega olmejäätmed praegu aaret otsimast.Hetkel on täiesti lipsu ja kingaga võetav.Üldse peaksid tõsimeelsed võsakate fännid siiski pisut ootama,sest fauna ja floora pole veel talveunest üles ärganud ja nii mõnigi kes pole oma ihusilmaga näiteks puugiga kohtunud peaks veel veidike ootama :P Järvepatrull on hoopis põnevamaid väljakutseid pakkuv võsakas igal aastaajal!

Kokkuvõtteks saan öelda,et see mõistatus on minu tagasihoidliku geokarjääri kõige väiksemat ajaressurssi nõudnud mõistatusaare.Arvuti taga geokontrolliga mängides läks võibolla 3 minutit,töö juurest autoga objektile sõit 10 minutit ja kohapeal autost väljudes päris 6 sekundiga ei leidnud,kuid terve minut on ka väga üle pakutud aeg.Ilmselt sama teema mis Janaril-algaja õnn! Peitjat tänan ikkagi!

P.S Väheke kuivatasin ka logiraamatut autopuhuriga.

 4 

Oh sa poiss ... kolmandad :) Erinevalt pikkkasso`st ei olnud meie logisid lugenud. Kuna pea tahtis õhtul natuke tuulutamist, siis võtsime lahendatud mõistatuste pakist lihtsalt ühe kodulähedase ja läksime logima. Aga tore üllatus oli küll!! Koht ise on jah selline ilus-õnnetu, kuid ehk teeb kõrval alustatav ehitus asja kunagi paremaks. Tänud!

 5 

Muidugi oli Janari logi see mis mind liikvele ajas. Et ikka on mida leida.... Koha olin juba aegu tagasi välja mõistatanud ja geokontrollinud. Juba käisin korra koha peal ka - aga see koht.... see oli nii hirmus et lahkusin kiiresti. Siis oli muidugi ka pime ja talv algamas ja tuul ja mis iganes halvad nähtused. Igatahes tundus täna vähemalt ilm positiivsem. Aga see koht... See koht!!! No ma ei tea. Kui oleks minu teha ma keelaks ära sellisesse kohta aardeid peita. Kui ikka pead karpi otsima vanade diivanite , kilekottide ja saja kasutatud salatikarbi jäänuste vahel , lisaks natuke saepuru ja tundmatut sodi - no ei tekita head tunnet... Ja aare ise muidugi ka temaatiliselt porine, niiske ja tähistamata. Kurb lugu ühesõnaga. Täpselt sama kurb nagu kogu see koht seal. Selles mõttes on tegemist täpse olustiku tabamisega :) Midagi väga head seal oleks ilmselgelt tasakaalust väljas asi. Aitäh seekord ei ütle ja tagasi ka ei tule/lähe....Vähemalt mitte enne kui "Teeme ära 20xx" sealt üle käib.

 3 

Ei saagi aru kuidas see nii juhtus, et esimene kord tundus aare avamisel raske, aga kui järgmine kord kaardi lahti võtsin ja kordinadid geokontrolli sisestasin, läks see kohe esimese pakkumise peale roheliseks. Paistab, et algaja õnn.

Täna on ilm tõeliselt kevadine ja kohe kisub õue. Ei saa küll öelda, et mätas kuiv oleks, aga sisemine tunne ütles, et täna on võimalik seda aaret leida. Kohale marssides, tundus, et olen sattunud mitte võssa vaid prügilasse. See koht vajaks küll korralikke koristustalguid. Algul tuli igalt poolt välja ainult prügi ja mitte ühtegi karpi, millel oleks kiri "See ei ole prügi". Aga õnneks õige asi peitu ei jäänud. Tänud.

Sipelgad läinud, kõik korras.

Läksin pimedas kohale, ainult prügi nägin. Mõtlesin omaette, et sipelgad on läinud ja aarde kaasa võtnud. Aga lõpuks kogemata leidsin aarde. Ei vaja hooldust.

00799

Õige peidukoht sai kaardilt tuvastatud sisetunde järgi. Ja "vau!", geokontroll kiitiski selle valiku heaks. Võsa nägi muidugi välja aastaajale kohane ja nukker. Leidsime päris kiiresti. Tänud!

Sipelgad on aarde peal ehitamist alustanud. Sisu korras. Aitäh!

Sipelgad on hakanud aardekarbi ümber oma pesa tegema. Miskit tuleb ette võtta, sest aarde kättesaamine muutub mingi hetk vaevaliseks.

See aare istus meil pikalt exceli tabelis, taha märgitud "x", mis tähendas, et meie seda küll lahendada ei oska. Aga, kangekaelsus viib sihile. Lugesin eelneva leidja logi ning see juhatas lõpuks õigele teele. Viis korda sai geokontrolli punaseks, kuues juba pihtas, põhjas. Leid hämmastavalt kiire ja lihtne, kuid siplegad on otsustanud aardekarbi ümber oma pesa hakata tegema. Täname peitjat!

Minu jaoks oli täielik müstika kuidas nii paljud on suutnud sellist mõistatust lahendada. Kui kaks kuud tagasi [nuffi]-ga rääkisin ja päris hea suunava vihje sain siis oli loetud minutitega kontroll roheline. Anne oli isegi veidi pettunud vist, et see nii kiirelt tuli aga nii see läks. Ilma suunava vihjeta ma poleks viitsinud seda mõistatust üldse ette võttagi. Täna oli jälle tahtmine veidi rattaga sõita ning valisin kaks sihtmärki välja kuhu rattaga võiks mugav läheneda. Kohapeal selgus, et aare väärib oma nime, lisaks on seal päris korralik prügila. Lootsin, et peidukas on sellises kohas midagi andekat aga kahjuks pettusin seekord. Hea, et see nüüd tehtud on.

No mis ta siin kulmineerus, võsa oli ja fui miuke prügi. Hea, et puugusüst on tööandja korralduses tehtud. Mõistatus oli tore, mulle meeldis, tänan!

Millalgi täitsa algajana tegin selle lahti ja mõtlesin, et kuidas on võimalik seda lahendada. Eile võtsin uuesti lahti ja arvan, et 10 minuti pärast oli vastus käes ja täna logimine käis ka kiirelt. Hea enne suve ära käia, siis ei tahaks sinna sattuda väga. Tänud.

 1 

Maril seda geosilma ikka on ma ütlen. Ma ei kujuta ette, kuidas sealt oleks seda suvel võimalik leida... Aitäh mõistatuse eest, mis hõivas mu tundideks. Ja lõpuks ikka sai Anni geokontrolli esimese katsega roheliseks... Aitäh! EVEJ

 1 

Pi-päeva mõistatuseks valisime ja lahendasime selle. Võtsime lapsed ka geopeituma kaasa, täpselt nagu kirjelduses tahetud. :) Andreas tormas võssa ja leidis esimesest kohast aarde, pärast tuli välja, et ta oli siin juba varem käinud. Minu jaoks täitsa uus vaatenurk ja koht.

Kuna Raul oli aarde varasemalt juba ära võtnud, siis vihjas ta mulle selle piirkonna kuid jonnakalt tahtsin ikka ise ka koordinaadid välja pusida, mõned kirved geokontrolli ja lõpuks sai aare leitud. Kahju, et seal kandis nii palju prügi on, selle tõttu on aarde otsimine üsna ebameeldiv. Aga siiski leitud ja logitud.

 1 

Kuna Carolys oli ette võtnud, et see aare tuleb ära lahendada, siis võtsin ka ise lehekülje lahti. Vedasin kaardile ringi maha ja uurisin saadud piirkonda. Üks koht jäi kõige rohkem silma. Esimene kontroll tuli punane, aga teine juba roheline. Ühesõnaga, aarde lahendus võttis kõige rohkem 3 minutit. Täna nulli minnes, ei saanud ma mitte midagi aru, et kust ja mida ma otsima peaksin. Natuke aega sobrasin seal prügi vahel kuni mulle aitas. Tekkis küsimus, et kas see on siis Tallinna kõige kaunim võsa? Nüüd logisid lugedes on mul hea meel, et ma seal mugudega ei kohtunud, see veel puudus. Kunagi koos teravama silmaga tagasi.

Oeh! Ma küll täpselt ei tea, mida Speedy Dvořáki aarde juures mõtles, kui ütles, et "Ei iial enam", aga vot selle aardega on mul sama teema.

Saades Taneli leiust julgustust, läksin nüüd uuesti sinna. Seekord autoga, et saaks vahepeal ennast soojendamas käia. Sapööri labida võtsin ka igaks juhuks kaasa, et see tegelane sealt lõpuks välja kaevata. Õnneks ei pidanudki labidat haarama, sest Tanel, hea inimene, oli suurema töö juba ära teinud. Minul jäi üle vaid jalga liigutada. Tänud talle selle eest!

Aga ega see kõik siis mul ometi nii lihtsalt ei läinud. Alguses, kui kohale sõitsin, vaatasin, et üks auto seisab täpselt seal, kuhu mina kavatsesin enda oma jätta. Ja kuna ma kavatsesin autoga praktiliselt nulli sõita, siis nagu arvatagi võite, seisis see auto praktiliselt nullis. Jätsin oma auto siis eemale ja lihtsalt ootasin. Aeg läks, autosid muudki saalis. Mõtlesin, et ei tea, peaks äkki järjekorda ennast võtma, muidu trügib keegi sinna ette. Igatahes mingil hetkel sai mul kõrini ja ma sõitsin minema.

Poole tunni pärast olin tagasi ja oh üllatust, minu koht oli vaba. Ainult mõned üksikud mugud sagisid eemal. Edasi oli juba lihtne ja räpane. Lihtne oli kättesaamine ja räpane oli aare ise, seda nii seest, kui ka väljast. Aga noh, võsakas ju, mis siin ikka tahta.

Tänud igatahes, jälle üks omamoodi aare!

Võtsin kaardi ette ja üritasin vähegi metsa meenutavaid kohti piirkonnas geokontrollile pakkuda, aga see näitas järjekindlalt hambaid. Lõpuks siiski õnnestus ka roheline tuli välja võluda. Kohapeal selgus, et tühja ta nii võsakas oli. Auto sai mõnusalt lähedale parkida, võsa oli raagus ja koordinaat ka veel täpne takkapihta, mida võsa-aarete puhul väga tihti ei juhtu. Aitäh peitjale.

 3 

Millest siis alustada? Kõigepealt siis sellest, et selle mõistatuse lahendamiseks kasutasin kirvest. Ehk siis genereerisin omale vastavad koordinaadid, söötsin need google maps’i ja hakkasin neid siis ebatõenäolistest kohtadest kustutama. No ja ülejäänud koordinaatidega ajasin geokontrolli näost tulipunaseks. Ei ütleks, et selle peale vähe aega kulus, aga mingil hetkel lausus geokontroll: “Pihtas, põhjas”. Aga see kõik oli juba miski kolm kuud tagasi.

Täna võtsin siis ette välitööd. Kodutöö (loe: töö kaardiga) oli väga põhjalikult tehtud. Teadsin täpselt, kuhu minna. No ja kui kohale jõudsin, siis hakkas jama pihta. Nimelt TÄPSELT NULLIS vaatasin ringi ja ei leidnud midagi. Tuuseldasin nagu segane seal lehtedeta võsas, ei midagist. Külm hakkas ja riided kippusid määrduma. Kadus lootus. Lõpuks mõtlesin sõnumeerida ühele eelmisele leidjale ja küsida nõu. Sõnumile aga kiiret vastust ei tulnud. Tulid hoopis mugud ja jäid nägemisulatusse juttu puhuma. Ja siis tulid veel ühed mugud. Lõpuks, tõesti lõpuks võtsin ma oma külmunud kätte telefoni ja läksin GP lehele, et äkki olen ma midagi kahe silma vahele jätnud. Lugesin aarde kirjeldust…. Ja siis tuli mu suust selliseid sõnu, mida siin välja öelda ei kannata. Sain nimelt aru, et olen pool tundi siin niisama ringi vahtinud. Õige aare on hoopis 15m eemal, piip. Ok, seadistasin silmad ümber ja märkasin kohe ühte objekti. Lähenesin ja piip jälle mugud platsis. Taandusin. Ootasin. Külmetasin. Mugud kadusid ja mina kohe kahtlase objekti juurde…piip...seal sees oli midagi vastikut, aaret igatahes seal ei olnud piip. Kõik, mulle aitab, tulen suvel tagasi, siis on vähemalt puudel lehed… Eemaldusin läbikülmunult ja mõtlesin, mille pärast ma ometi geopeitust mängin?? Aga vot sellepärast, et põnev on!

Mõni minut peale minu lahkumist sündmuskohalt saabus mulle sõnum. Olin otsinud natuke valet asja... piip. Igatahes tänud peitjale ja elagu võsa ning külmunud maapind!

Laipäeva hommikul tuli roheline tuli kuskil 20 minutiga. Võsa ei meenutanud enam kuidagi pilte. Selle tõttu tuli leid kiirelt. Tänud!

Geokontroll lubas ammu otsima minna, aga võsa jäi kuidagi teekonnast kõrvale. Täna käisime ära, olime peaaegu loobumas, kui Mikk aarde kätte sai. Üllatavalt tihe liiklus käis seal võsaserval, mitu korda tuli taskulambivalgust varjutada. Aitäh!

leitud

Mitmepäevane mõttetöö sai täna vormistatud, kui esimesed sisestatud koordinaadid õige koha näitasid. Kohapeal oli korralik võsa, mis õnneks tänu sügisele mõnusalt läbitav oli. Tänud.

 3 

Pikka aega olin hoidunud kesklinna võsaka leidmise uurimustööst. Paar päeva tagasi aga oli tööjuures igav ja võtsin asja käsile. Alustasin piirkonna läbituhnimist valelt poolt. Seetõttu võttis see vahelduva eduga aega oma 2 tundi. Oma ettevõtmise saavutusega olin igati rahul kui "Pihtas, põhjas!" käes.

Täna käisin enda õetütre sünnipäeval. Pärast seda tundus olevat sobilik aeg minna võssa aaret otsima. Kohale jõudes haigutas võsas kottpimedus. Taskulampi muidugi polnud. Sain ainult oma mobiili gepsu vahetada ekraani flashlight äpi vastu. Niimoodi pidin mitu korda vahetusi tegema, et reaalsesse nulli jõuda.

Vahepeal tulid korralikud külmavärinud ja parakad peale kui kuulsin võsas ragistamist. Panin kähku valgusttekitava eseme kinni. Tundus, et läks õnneks. Mingi tegelane kõndis minust 4-5 meetri kauguselt mööda, mind märkamata. Ülejäänud aja oli kuulda inimeste rääkimist. Kord tuli hääl lähedamale, siis jälle kaugenes. Hirmu vähenemisest ei olnud antud hetkel minu puhul juttugi. Tuhnisin kiiresti võsa läbi ja peagi avastasin peidiku. Sodisin logiraamatusse enda nime, hoides samal ajal telefoni jalgevahel ja pistsin võsast jooksu.

Aardes olnud geopeituse juhend oli kergelt märg. Ülejäänud konteinerisisu tundus olevat tip-top korras.

Tänud kõhedust tekitava aardeotsingu eest!

 1 

Teel aardele kohtasime inimesi, kes elasid alumiiniumiga voordatud majas ja pesid päise päeva ajal oma musta pesu tänaval. Ja kuivatasid ka seda tänaval, sest nad lihtsalt elasid sel nädalal sellel tänaval.

Mõnisada meetrit edasi kohtusime kümnepealise meesteseltskonnaga, kes harrastasid sado/maso mänge. Lihtsamas keeles öelduna mängiti trips-traps-trulli, kelle käsivarde süstal järgmisena torgatakse. Me ei läinud panuseid kirja panema.

Jupike maad edasi kohtusime noormeestega, kes meile pilveteenust pakkusid. Ja pudeleid ka. Kes need geopeiturid ikka muud on, kui mitte pudelikorjajad.

Võsakas tõesti. Võsa-Petsikas oleks ka.

GP 1040/ GC 1256

Teel võsakale :)

Kujutage ette, selle mõistatusaarde lahendasin tõesti ise oma väikese kandilise peaga ära. Ei pidanud kahte korda proovimagi, esimesel korral jooksis juba geokontroll kokku, alles kolmandal korral lasi näidata rohelist värvi kirja. Aarde peitja võib oma pisikesi räpaseid varbaid nüüd rahulolevalt soojas vannivees leotada, sest ta on selle ära teeninud. Aarde läheduses olid mugud suure laagri üles löönud, väike valge kaubabuss ootas lahkelt pahasid kemikaale osta soovijaid. Kliendid olid vähe kaugemal ja juba ootasid seda ühe hetke ekstaasi...

Miski aeg vaatasin, et see kodule lähim leidmata aare. Ega midagi, tuli asuda mõistatama. Kuna ühtegi head ideed, mis kohe lambi põlema oleks löönud ei tulnud, siis tuli asjale läheneda tüütul ja aeganõudval viisil. Siiski miski neli-viis tundi tuima toimetamist ja sain rohelise põlema. Täna käisin logimas, tänud!

Aitäh!

Üks päev oli igav ja otsustasin asja käsile võtta. Kilplase stiilis. Tõmbasin Maa-ameti kaardil nullist kahe kilomeetrise ringi ning kirjutasin kõikvõimalikud ette antud koordinaatide lõpuga koordinaadid üles. Sain neid ca 130 tükki. Seejärel hakkasin neid ükshaaval sisse toksima, et vaadata üle kuhu punkt jääb. Sellisel meetodil sain ca 10 võimalikku kohta, geokontroll alistus neljandal korral. Korralik kolme tunni töö, ise oli rahul.

Võsakat kasutasin ära kahjuks valel aastaajal, seega jäi positiivne emotsioon saamata. Selmet sain lumesajus natuke vitsadega mürada.

Tänud

Lugesin aardekirjeldust ja muigasin - hea huumor. Siis lugesin Madise logi ja naersin juba kõvasti - nööb, ei saa nüüd lihtsa aardega hakkama. Võtsin ka ülejäänud logid ette ja muie hakkas kergelt kaduma - äkki see polegi nii lihtne. Tegin maa-ameti kaardi lahti, rullisin seda mõnda aega edasi-tagasi ja jäin mõtisklema - võib-olla oli esialgne hinnang siiski liiga järelemõtlematult antud. Proovisin kahte kohta ning nägu läks juba päris tõsiseks. Võtsin siis vihjepildid ette ja uurisin neid sügavuti. Tuvastasin paar lisavihjet ning pärast väikest eksperimenteerimist maa-ameti kaardiga tabasin punkti, mille ka geokontroll sobivaks tunnistas. Vahtisin rohelisi sõnu juhmilt ja muigasin taas - heh, nööbid.
Välitöödel läks eriti lihtsalt. Aigar seisis peidukast 10 cm kaugusel ning arutles, kus aare olla võiks. Meie Andreasega aga läksime otse peiduka juurde ja võtsime aarde välja.
Tänud, eriti logid olid muhedad.

Sattudes väga lähedalt mööda minema tuli mõte ka üle vaadata see võsakas.

Leitud.

Leitud!

Selle aardega läks nii, et geokontrolli sain roheliseks teisena aga siis takistas töö kohale tormamast. Ja nüüd siis alles (piinlik küll) sai logitud :)

Sai seegi müsteerium lahendatud. Võss polnud enam võssi moodi muidugi. Peidiku leidsin ka seetõttu kergelt.

Kohapealt leitud võsa erines aastaaja tõttu märgatavalt piltidel kujutatust, aga logi sai kirja.

Kui juba siin sai ringi liigutud, siis oli mõttekas ka see aare ära logida. Asukoht sai suht kohe välja raalitud ja nüüd oli siis 'to do' listis, kuni tänaseni.

EVEJ, tänud!

Peale aarde avaldamist pommitasin omast arust täitsa korralikke võsasid, mis nimetet vahemaa sisse jäid aga kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis vist kirjelduses olnud koordinaadi lõppusid ma tähele ei pannudki ja rohelist tuld ei saanud. Täna lugesin Meelise logi ja siis lõikas - kuna autocad on igapäevane töövahend, siis joonistasin ka korraliku võrgustiku, tõmbasin maa-ameti WMS kaardi alla, tegin võimalikele võsadele ringid ümber ja ega neid väga palju ei tulnudki. Valmistusin siis geokontrolli piinama, aga esimene sisestatud koordinaat andis juba pihtas, põhjas. Kuna töökoht on nii enam-vähem läheduses, siis peale tööd sõitsin läbi. Arvestades, et just äsja oli vihma sadanud, kartsin et kingadega läheb raskeks, aga ei midagi hullu - panin pealambi pähe, jalutasin nulli ning aare paljastus esimesest vaadatud kohast. Ega seal võsas muidugi neid kohti üleliia palju ei ole ka. Niiet, et kes spikrit tahab, siis võin lahkelt jagada :-) Tänan!

Väga kaua ei läinudki, pilt tuli tuttav ette.

 10 

13.09.2013 11:15 Hommik. Lauri uurib, kas mul juba Võsakas välja peilitud. Minult vastuseks tavapärane Möh? Teen GP lehe lahti. Näe, uus aare. Võss kesklinnas. No väga keeruline ei tohiks olla. Lauri nõustub.

11:25 Kümme minutit hiljem. Esimesed viis või kuus kohta ei ole positiivset tulemust andnud. Lauri hõiskab, et tal koordinaat käes. Kiristan hambaid ja uurin kaarti edasi.

11:55 40 minutit hiljem. Geokontroll on märkimisväärselt punasem. Kõik enda arvates rohelised kohad on läbi proovitud. Lauri kelgib oma FTF-iga. Suslik teda söögu! Proovin veel...

12:30 Tund ja 15 minutit hiljem. Pagana pihta, no ei ole enam loogilisi kohti. Loobun tänaseks.

14.09.2013 Päev hiljem. Vaatan värske peaga ja kriitilise pilguga kaardi üle. No ei, ei ole loogilist kohta, mida ma poleks juba pommitanud.

21.09.2013 Nädal hiljem. Jube nüri on niiviisi kohti otsida. Üritan teha AutoCADis mingit võrgustikku, mis Google Earthi alla tõmmata, et oleks lihtsam. Epic Fail.

28.09.2013 Kaks nädalat hiljem. Saatana saba ja sarved! Piidlen silmi punnitades kaarti ja vigisen. Öösel näen õudusunenägusid, kuidas ma hiilin Uue-Maailma tagahoovides aardekarpi, kuid mind avastavad kohalikud mammid. Nad võtavad mu kinni ja koorivad paljaks. "Mine nüüd lavale!" ütleb üks mammi, pistab mulle pihku... jah, kaseviha, ja lükkab tänavale, kus on bussipeatus. Bussi pole tulnud juba väääga pikka aega...

5.10.2013 Kolm nädalat hiljem. Olen selle mõistatuse proovimisest loobunud ja tegelen produktiivsemate asjadega. Lähen poodi. Kui möödun teel lepavõsast, võpatan ja hakkan ülekere sügelema.

26.10.2013 Poolteist kuud hiljem. Kuu aega pausi on minu tervisele hästi mõjunud. Igaval laupäeva õhtupoolikul otsustan asja süstemaatiliselt käsile võtta. Kõik 378 tõenäolist koordinaati excelisse, sealt kasulikku veebirakendusse, sealt Google Earthi. Kaart muutub mummuliseks - nii on hea järge pidada. Hakkan tasa ja targu pihta. Kõigepealt pommitan pilbasteks kõige tõenäolisemad kohad. Seejärel vähem tõenäolised. Seejärel likvideerin kaardilt ilmselgelt valed kohad (majakatused, meri, ristmikud jms). Neid on kuradima palju, loobun. Otustan igaks juhuks veel kord tõenäoliste kohtade pihta tuld anda. Enamus neist on läbi proovitud, vaid kaks kohta on jäänud. Mäletan, et aarde avaldamisele järgneval hommikul olid need ühed esimestest, mida proovisin, kuid... MIDA HEKKI!!! No... M I D A H E K K I ! ! !

Kuidas on see võimalik?

Mismoodi?

Mis toimub?

Miks?

Mis?

Möh?

Aare kuiv ja korras.

Sügis on selle võsaga muidugi oma töö teinud, enam polnudki nii efektne, aga kahjuks ei saanud ka varem aega läbi tulla. Aitähh!

Valmistusime pikemaks geokontrolli piinamiseks ja Miki lubas paremat nippi õpetada, kuidas seda võimalikult valutult teha. Koordinaadid tulid aga esimesel katsel õiged, nii et koolitus jäi seekord väga poolikuks. Mõnda aega sinnakanti asja ei olnud. Nüüd õnnestus mul neid meie tööka kollektiivi nimel objektil kontrollimas käia. Geokontroll ei valetanud.

Ruudustasin kaardi ja alustuseks otsustasin igaks-juhuks proovida tõenäoliselt absurdsete koordinaatidega. Kui aga tulemus osutus (väikeseks pettumuseks) negatiivseks, siis järgnes pihtas-põhjas esimesel katsel. Saadud koordinaadid olid õnneks väga täpsed, mistõttu lõpus läks ruttu, sest kuidagi imelik on võõras välikäimlas askeldada. EVEJ ja tänud peitjale !

CCXLVI. Võssi leidmine kaardilt eriti aega ei võtnud, esimene suund oli õige, seejärel jäi üle vaid vihmamärga lehestikku sahistada.

 2 

Rist ja viletsus. Nutt ja hala. Peavalu ja menopaus. Kammisin ja skrollisin Eesti enimleitud aardest kahe km raadiust Maa-ametist oma tuntud pealiskaudsuses ja juhmuses. No ei suutnud midagi väga tarka välja mõelda. Nii kaugele ei jõudnudki, et geokontrolli oleksin piinanud. Või mõnda kogenumat. Juhtus aga nii, et viisime Taneli Balti jaama FLIRTima ning paraku ajasime ikka geojuttu, muuhulgas plaanitavatest aaretest. Võsakat plaanisime minna ka otsima. Mitte et me oleks teadnud, kuhu minna. Tanel siis mainis ainult nii palju, et meie pakutud ohtratest kohtadest on õige kant läbi käinud. Sellest piisas, et eriti ebasobivad välistada. Õigemini, ei piisanud. Ma hakkasin suures plaanis sinnapoole sõitma. Vahepeal peatasime juba auto, et see ära parkida, aga kuidagi iseenesest vajutas parem jalg veel gaasi ja nii me kruisisime veel mitu-mitusada meetrit edasi. Ühtäkki, kui otsisin teist parkimiskohta, keerasin "valesti" ja sõitsin ilmeksimatult aardeni. Nägime georada ja juba eemalt, aga ikka oli vaja 20 m kaugusel aardest ka õiged lõpud gepsu tippida. Täiesti ebavajalik tegevus. Läksime ja noppisime ühe viimase aja ootamatumaid leide lihtsalt ära. Endalgi oli imelik, et nii hästi läks, väga korras päev. Vähemalt ei pea enam millegi nii hulluga tegelema. Kuni järgmise mõistatuseni..

Aare korras. Jätsime pastaka, kõrvaldasime pisut prügi ka nagu kord ja kohus. Aitäh ulme mõistatuse eest!

 1 

Erinevalt Madisest ei pea kõik aarded saama leitud kohe (välja arvatud need aarded, mis peavad saama leitud kohe). Nii et tegevuste järjekord järgmine:
1) 42 katset geokontrolli ja kaardi abiga loogilistes kohtades, millest viimane osutus õigeks.
2) Mõnusa ilmaga pühapäeval pumpasin jalad energiat täis ja jooksin kodust 10,5 km, seejärel ostsin liitrise Värska, jõin selle ära ja viimased 2,3 km jalutasin aardeni. Kes teavad, kus ma elan, siis hakake aga arvutama ;)
3) Logisin ja uurisin veidi ümbrust, väga äge oli, seal võib niisamagi tšillimas käia teinekord.
Ja ei mingit paanikat.
Tänan! Selliseid aardeid otsiks veelgi.

 2 

Mingi 100 kanti mul see geokontrolli teema kiskus. Kohapeal läks muidugi vastikult kiiresti. Aga üldiselt jah, täiesti võsakas. Järgmiseks võiks ju teha aarde kus on mingi tänava pilt. Aga see on enne remonti. Viimasel ajal jääb peale remonti kaherealisest teest järgi umbes nullkomakaheksa rida. Ma arvan, et sellise mõistatuse otsa ma vist jääksin mitmeks aastaks.

See oli nüüd küll lihtne, esimene kontrollitud koht oli õige. Aitäh kesklinna võssa kutsumast. Aare korras, evej. Aitäh.

Selle aarde koordinaadid sai kätte Leelo. Mina olin vaid autojuht ja nimede kirjutaja. Aitäh võssa juhatamast!

 7 

Minus süveneb järjest enam veendumus, et ma tean Tallinna kohta sama palju kui Tartu kohta. Ehk siis ainuke asi on see, et mõistan nime õigesti kirjutada. Jätkan geokontrolli tampimist. Ühtlasi soovin talle pikka iga kah.

Kohe esmaspäeva hommikul hakati küsima, kas võsa on ikka leitud. Ausaltöeldes polnud ma sellega oma pead üldse vaevanud. Aga nüüd hakkas vaevama - et kus Tallinna kesklinnas see võsa ikkagi asuda saab. Pool tundi põrnitsesin Maaameti kaarti, katsetasin ühte ja teist ja lõpuks oli loogiline koht käes. Geokontroll esimesel katsel rohelist ei näidanud, aga koht oli liiga loogiline, et nii lihtsalt taganeda. Üksi ma sinna tõesti väga ei kippunud ja pärast tööpäeva lõppu suundusime Triiniga kohale. Veidi tiirutasime. Minu gepsust suurt abi polnud ja samal ajal kui mina telefoniga rääkisin võttis Triin aarde välja.

 2 

Väga koba leidmine oli - ma ei saanud geokontrolli roheliseks isegi siis, kui õige koordinaat Maa-ametist välja valitud ja paberile kirja pandud oli. Õnneks ei tahtnud Ester üksi võssa minna ja nii ma siis kuidagi õigesse piirkonda ikkagi orienteerusin. Täitsa tuttav piirkond tegelikult, mina olen siit kahte aaret juba otsinud. Seekord gepsu polnud ja päris huvitav oli mälu ja vihjepiltide abil võsa kammida, pika lillelise seelikuga muidugi. Karp käes ja takjad siidisukkadest välja nopitud, tänan peitjat laheda aarde eest!

 1 

Aaret nägin avaldamise päeval hommikul enne kooliminekut. Rongis uurisin kaarti ja mõtlesin, et kus ta siis olla saab. Ei olnud tulemust. Samal päeval käisin pärast tunde ka natuke mõnes kohas tuiamas, kus nagu võiks olla. Ei olnud tulemust. Õhtul kodus veel natuke. Siis andsin aga alla. Ega kõike ei peagi kohe leidma (kellele ma valetan siin, peab ikka!), aga jätsin ta mõneks hetkeks hapnema. Eile kurtis Madis, et tal terve Tallinn juba läbi pommitatud, aga ikka ei midagi :) Võtsin siis ka asja uuesti ette, veidi järelemõtlemist ja teise korraga sain rohelise kätte. Pärast seda sai peagi ka Madis, aga pealinna inimeste asi, jõuavad ikka enne kui kaugemakandimehed. Täna siis peale kooli sain ka oma logi kirja. Aitäh!

 15 

Kõik aarded peavad saama leitud ja KOHE! Minu tegevusjärjekord antud aarde leidmise puhul:

1) vaata mõistatust ja mõtle, et see on kerge;

2) vaata kaardilt kõige loogilisem koht ning mõtle, et sa saad esimese paari korraga õige vastuse;

3) pettu ning pommita ~50 kohta läbi;

4) mine magama ning enne magama jäämist mõtle pingsalt, kus see võsa võiks asuda;

5) hommikul esimese asjana kontrolli järgi kohad mida enne magama jäämist suutsid välja mõelda;

6) avasta, et ükski koht ei anna sulle õiget vastust;

7) mine sõida kesklinna, jaluta igaks juhuks raekoja platsilt läbi ning asu aaret peitvat võsa otsima;

8) käi läbi igasugused nurgatagused, näe kohti, kus sa pole enne käinud;

9) jõua piirkonda, kus arvad aaret ennast peitvat;

10) märka piirkonda, mis klapib piltidel kujutatuga kuid kiru, et võtsid ainult mobiili kaasa ning sellega on kehv geokontrolli teha;

11) mõtle võtta kõne peitjale või mõnele leidjale kuid loobu sellest mõttest;

12) liigu edasi ning kiru otsitavat võsa ning tema salajast asukohta;

13) mine koju ning pommita veel hunnik kohti läbi;

14) kirjuta peitjale ja küsi kinnitust sellele piirkonnale, kus arvad aarde olevat;

15) jaga saadud vastust kaaspeituriga;

16) pommita geokontrolli, kuniks see sulle keskmist näppu näitab;

17) saa teada, et kaaspeitur sai rohelise tule;

18) kiru enda saamatust ning arutle täpsema piirkonna üle;

19) pommita geokontrolli veel mõned korrad ning saa roheline tuli;

20) ava külm õlu ja lase ennast autoga aaret logima viia.

Ehk siis kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Seda võsa andis ikka otsida nii geokontrolli kui kohapealse ringituiamise kaudu. Ning vihjeks võin öelda, et kui mingi õhtu avastate geopeituse lehelt minu peidetud "Võsakas 2" aarde, siis teate, kus piirkonnast otsida. Au revoir!

Leitud

 8 

Kui päike paistab lagipähe siis on just paras võsa vahele vilusse minna. Ja kui Raekoja platsilt otse tulema hakkasime siis no kahe kilomeetri ja + peale hakkas ka navis pesitsev tädi meie terves mõistuses kahtlema. Lõpuks ta loobus kärkimast, et pööra esimesel võimalusel ümber või välju kolmandalt teelt paremale ja hoia vasakule, vasakule...Olime jõudnud paljulubavasse võssi ja kus siin oli palju lehti ;), neist oleks kohe kauni lehekuhila saanud teha. Loobusin sellest uitmõttest, mulle meeldivad vahtrad rohkem, nende lehtedest saab nii vahvaid kübaraid ja roose teha. Otsisime hoopis võssis kõige raskemini läbitava koha üles ja seal see tünn oligi. Nagu võssis ikka, tegime oma tehingud salamisi ära ja vahetasime münte. Tänud linna võsa tutvustamast, mulle meeldis, siin polnud puugi poegagi ( meie vähemalt ei näinud :) ) !

oleks võssis vahtraid, saaks neist roose teha :P

 6 

Naljaninad...kes siis pealinna kõige võsasemat kohta ei teaks! Vahest ainult need kellel ligiduses veel kenam ja mahlasem malts kasvab :)Muidugi liiklusskeem on provitsist pärit kodanike jaoks nagu hiina keel ja hunnik auringe sai ikka enne ümber raekoja tehtud kui õige teeots karbini juhatas. Tänud aarde eest!

 3 

Ja mina mõtlesin, et peitja on korralik inimene, last ei peksa, naist hoiab lühikese nööri otsas ja kesklinnas rappa ega metsa ei roni, sest seal on kole põder ... Ja nüüd siis sihuke võss - ehh sind :) Aga öösel muude mataülesannete lahendamise vahel lendas nool ka õige võssi pihta ja täna, kui oli vaja nii pool tunnikest surnuks lüüa, läksimegi võssi rammima. Kõik kohamääramisseadmed jonnisid, niisiis lõime aaret massiga - lõi teine kohe kartma ja andis end hetkega. Mõnus vaheldus Manchesteri magnetnanodele - ole sa peitja tänat ja tiku edaspidi veel julgemini võssi :)

 2 

Peale snaipritööd kaevasime karbi välja ja logisime neljandana. Täname! EVEJ

 1 

Võtsin ette Tallinna kaardi, jagasin ruutudeks ja hakkasin seda sihtima nagu laevade pommitamises. A-5 mõõda (keset Liivalaja tänavat); C-8 mõõda (katus Vene tänaval); G-15 mõõda (staadion); H-7 mõõda (Shnelli tiiki); J-4 täitsa mõõda (Tallinna laht); I-3 mõõda (viie raudtee vahele); E-8 mõõda (liivakast eramu hoovis); A-1 mõõda (auto katus Veerenni tänaval); ... mõõda, mõõda, mõõda ... ja lõpuks - pihtas- põhjas. Geokontrolli tüütasin ühe korra ja kohe andis rohelise tule. Tormasin ruttu kohale ja alles siis taipasin, et ei olnud aarde kirjeldust korralikult lugenud. Kas mikro või ülisuur, peidukoht 1.0 või 5.0?. Õnneks leidsin aarde kiiresti. Tänud võssa juhatamast, ei olnud varem seda võssi seal näinud! :-)

STF tuli kell 18:30 (minu esimene teine leidja).

 2 

Siis kui see asi avalikuks sai, olin just lugenud Telc'i poolt kirja pandud habemega naljandit. Tekkis kange tahtmine Liisi üles äratada teatega, et sõidame Tallinna kesklinna looduskaunisse kohta. Siiski sai eneseiroonia võitu ning sõit jäi katki. Hommikul sain täitsa rahulikult tööd teha kuni sügelemine läks väga suureks ning roheline tuli lihtsalt ei lasknud enam kontoritoolil lösutada. Tsükkel toolist - toolini võttis täpselt 30 minutit. Logiraamat sai määritud kell 11:40. Aitähh seda looduskaunit kohta tutvustamast!

 2 

Hommikul sai kodus korraks arvuti tööle pandud ja uudiseid vaadatud. Naljaviluks vaatasin ka geopeituse lehte - uus aare ja mõistatus veel pealegi. Esimene mõte oli, et las jääb õhtuks, aga niikaua kuni teevesi keema hakkas sai pisut uuritud. Geokontrollil ei olnud veel ühtegi rohelist ning see tekitas huvi. Läks õnneks - mõne minutiga andis geokontroll teisel katsel rohelise tule ja siis langes pilk kellale. Nojah, reede ja kolmeteistkümnes, tööpäeva alguseni kakskümmend minutit - tähendab jääb õhtuks. Sisendasin endale, et ega see FTF pole üldse oluline ja suundusin tööpostile. Õhtul läksime siis otsima ja üllatus-üllatus: kakskümmend tundi peale avaldamist on Tallinnas asuva aarde logiraamatus ainult kaks leidmist. Huvitav, kas geopeituritel on alanud kollektiivne sügisene laiskus?