Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ruhnu karu on kuulus karu, kes 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele eksis ning sellega meedias ja ühiskonnas elevust tekitas.
Esimesed teated Ruhnu karust saabusid teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.
Nähtust kirjutas ka uudisteagentuur AFP, mille kaudu ilmus uudis paljudes maailma ajalehtedes, sh mitmes Ameerika Ühendriikide ajalehes ja ühes Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalehes.
Usuti, et karu on nälja ja külma kätte surnud, kuid pühapäeval, 16. aprilli öösel või varahommikul tekkis Ruhnu saare idarannikule karu jälgi. Saarerahvas tekitas külaline elevust ja algas ajujaht. Võõrast üritati harjutada sööda abil kindlas kohas söömas käima, et teda sealt kinni püüda ja Soomaa rahvusparki toimetada.
Kuigi vahepeal jäid märgid karust harvadeks, õnnestus karu jälitanud looduskaitse Pärnu–Viljandi regiooni direktoril Enn Vilbastel 25. aprilli hommikul kella 7 paiku Limo liivaluidetel looma oma silmaga hetkeks näha. Nähtu põhjal arvas Vilbaste, et loom võib kaaluda umbes 150 kg ja on suuteline ronima ka puu otsa. Taas märkas Vilbaste karu 4. mai varahommikul, kuid järgmisel päeval teatas looduskaitsekeskus, et loobub karu tagaajamisest vähemalt järgnevaks kuuks ajaks.
13. mail nägi karu oma silmaga ka üks kohalikest ja kuigi karu polnud saareelanikele kunagi midagi kurja teinud, kirjutasid Ruhnu elanikud mai keskel keskkonnaministrile Villu Reiljanile kirja, et ootavad ministeeriumi otsustavad tegutsemist, et karu saarelt minema viidaks või tapetaks, mispeale Reiljan lubas saata saarele kolm metsanduse ja looduskaitse spetsialisti ja ühe Hiiumaalt pärit soomlase Jämtlandi tõugu (Rootsi laika) koera, kes olevat varem peremehel aidanud nurka ajada vähemalt paarkümmend karu.
Spetsialistide asemel sõitsid 20. mail karujahile aga hoopis Vilbastega koostööd tegev Eesti Jahimeeste Seltsi meeskond koos eelnimetatud koera ja koerajuhiga. Et inimestes oli pahameelt tekitanud võimalik varuplaan karu tappa ja ka loodusesõbrad Looduse Omnibussi portaalist saatsid Reiljanile vastava kirja (millele olid alla kirjutanud zooloog ja loodusfotograaf Fred Jüssi, loodusfilmide autor Rein Maran, Looduse Omnibussi korraldaja Jaan Riis ja portaali ilm.ee omanik Gennadi Skromnov), oli jahimeeste eesmärk karu elusalt kinni püüda ja minema toimetada. Juba järgmisel päeval õnnestus jahimeestel karu mitmel korral silmata. Operatsiooni Tallinnast koordineeriva keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Kaarel Rohu sõnul olevat karu väiksemat kasvu. Jahti segasid vihmane ilm ja söödakohta külastavad naljamehed ning kuna soomlasest koerajuht oli sunnitud igapäevatööle naasma, jäeti jaht mõneks ajaks pooleli vaatamata eesmärgile, et saarelt ei lahkuta enne, kui karu on käes, ja meeskond tuli 22. mail mandrile.
2. juunist suleti saare põhjaosa nii turistidele kui ka kohalikele. Joon hakkas jooksma saare lääneosast Pärsist kuni idaossa Austerkeldi, kust inimesed põhja poole minna enam ei tohtinud. Vajadusel oli lubatud keelutsooni vaid kohalikke põllu- ja kalamehi.
Kardeti, et suve lõppedes hakkab karu rasva koguma ning võib saareelanike jaoks ohtlikuks muutuda. Augusti keskel käisid jahimehed taas saarel lootuses karu kinni püüda, kuid naasid jällegi tühjade kätega. Siiski õnnestus neil karu oma silmaga veel kord näha.
2007. aasta märtsis teatas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee, et karu otsimisega enam ei tegeleta ja et tõenäoliselt on ta Lätti tagasi ujunud ja elab nüüd Kuramaa metsades, kus tõesti karu oli eelmise aasta 18. oktoobril nähtud, kuigi tolle ajani polnud seal veel karusid elanud.
4. aprillil kinkis Läti maiustustetootja Laima Ruhnule 45 cm kõrguse ja 36 kg kaaluva ning 4 päevaga valmistatud šokolaadist karu kuju, mis järgmisel päeval, 5. aprillil saarele lennukiga viidi.
14. augustist ehib Ruhnu vallamaja esist muruplatsi rahvusvahelistel puupäevadel Varbola Puu 2007 skulptori Valdur Luhajärve valmistatud ja puupäevade korraldaja Piret Linnamäe poolt üle antud karuskulptuur.
20. detsembril lammutati šokolaadist karu tükkideks ja jagati ära kõigi Ruhnul elavate perekondade vahel. Šokolaadikaru jäi meenutama skulptor Rait Pärgi valmistatud kipskuju, mis Ruhnu rahvamajja vaatamiseks välja pandi, tulevikus saab sellest aga muuseumieksponaat.
Kuna karu tuli Lätist ja lätlased on suured Eesti saarte fännid, siis tegid lätlased Ruhnu karust multifilmi (vt. vimeo link allpool).
Karu eest hoiatava liiklusmärgi olid saarele toonud külastajad ning see pandi metsa üles. See on püsinud seal tänini. Märgi leiate, kui jalutate kirikute juurest mööda teed otse kirjelduses antud nulli suunas. Sealt märgist leiate ka aarde.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Ruhnu_karu
http://www.postimees.ee/1706169/mommi-jaljed-kadusid-ruhnul-aasta-eest
http://vimeo.com/40853010
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC59WCJ
Logiteadete statistika:
74 (98,7%)
1
4
2
2
0
0
Kokku: 83
Selle aarde asukohas olen nii tosin aastat tagasi olnud ja teadsin, millest jutt, kuid ei mäletanud enam, kus see koht täpselt asus. Aaret tookord siin vist polnud ja geopeitusest ei teadnud ma ka midagi. Aga juhtus nii, et see aare jäi juhuslikult täna meie teele ning saime logi kirja. Aitäh peitjale!
Minul oli selle aarde osas eeltöö tegemata. Ei teagi, kas teised tegid või sattus õige koht juhuslikult meie teele. Igal juhul aare sai leitud!
Märk jäi mugavalt meie trajektoorile, panime nimed kirja ja selle aardega täitus minu 1000 leid. Aitäh!
Tee viis Överkichesse randa vaatama ja ujuma, aga kaardilugeja vea tõttu jõudsime lõpuks ikka Limosse. Kuna oli juba kergelt hämar ja märgil oli karu, põhjustas see ühel lapsel hirmu ja õudu kogu teekonna vältel läbi pimeda metsa. Aare kenasti korras ja logitav.
Ainulaadne hoiatusmärk, millest möödudes hakkasid metsas puud langema - tekkis korra tunne nagu mesikäpp laamendaks :D.
Märk ise oli, kas pehme pinnase või otiliku jõuga imetlemise tõttu pisut kiivas, aga kõrval olnud kivi abil sai taas üsna otseks aidatud. Aitäh peitjale!
Salme pani juba hommikul paika, millist teed mööda peaksime liikuma, et karuaardega kohtumine võimalikuks saaks ja nii tehes olimegi mõni aeg hiljem logimiskohas väljas :). Kui nimed raamatusse kriipseldarud, kohendas Helen veel märki otsemaks ning seejärel polnudki muud, kui oma saareringkäiku jätkata.
Avastasin hiljem kodus, et Ruhnu karu on koguni lasteraamatusse kirjutatud, “Vormsi tõugu takside detektiivilugudesse”. Kõlab põnevalt, eks (kes ise lugenud, jagage muljeid) ning siit saaks Eesti kirjanike seeriasse / saarele soovi korral veel ühe aardegi ;).
Spetsiaalset karujahti me pidama ei hakanud vaid jalutasime lihtsalt mööda õiget teed ja märk tuli meile lihtsalt vastu. See viimane väide vastab peaaegu tõele, sest palju ei puudunud, et märk oma pesast kuhugi liikuma hakkaks. Väga kõikuvalt oli ta seal seismas. Peale logimist aitasime ta natuke kindlamalt püstasendisse. Ja hiljem nägime Rahvamaja juures karu ka. Aitäh!
Ei mäletanudki, et karusündmus nii ammu oli ja et ta nii kaua saarel viibis. Silt jäi hästi tee peale ja igati aaret vääriv koht. Juhuslikult sõitsid ka mugud meist mööda, kui hakkasime edasi liikuma.
Edasi läksime ratastega mõmmi vaatama. Leidnud märgi, lasime suht valjult karulaulu. Viimased noodid kõlasid siis, kui suurte silmadega mugud nurga tagant välja ilmusid.
Olime umbkaudse asukoha kaardile pannud, veidi oli vale. Sai siis õige koht ka külastatud, post kõigub täiega. Tänud
Nädalavahetus Ruhnu saarel algas Kuunsi rannal imelist päikeseloojangugut nautides :) ..sealt leidsin saarele peidetud kaheteistkümnest aardest esimese, teiste aaretega oli plaanis tegeleda järgmisel päeval, kuid läks teisiti. Kuunsist mööda mereranda Salthammeni ja Norrkeldi kaudu tagasi jalutades sattusin pilkases pimeduses juhuslikult õigest kohast mööda jalutama ja nii ma selle aarde peiduka avastasingi :) Logi sain kirja õige pisut enne südaööd, telefonivalgel ning sääsehordide lausrünnaku saatel.
Aitäh peitjale!
Õnneks olin eelnevalt Ruhnu aaretega tutvust teinud ning kui õige objekt juhuslikult metsas silma jäi, teadsin juba mida teha. Aitäh laheda looga aarde eest!
Aitäh. Leitud kerge vaevaga. Tore ajalooline lugu on kaasas.
Leitud! Tore, et oli pikk inimene kaasa. Peab oma pastakas kaasas olema.
Selle asemel, et karu jälgedes sammuda, tulime talle hoopis ringiga vastu. Aitäh!
Selle aarde leidmiseks tegime suurema metsaretke sest imelikul kombel ise ei olnud ta meile teele jäänud.
Tänan peitmast.
Nii null kui aarde asukoht ise on ilusad kandid. Silm ja kõrv puhkab mõlemas. Ärge unustage pilti teha. Mõlemas kohas.
Kena koht ja tänavu vist saja aasta sääsevabaim suvi siin metsas. Postiga tasub ettevaatlik olla. Tänud.
Aare sai tagasi pandud uue traadist silmusega ja igaks juhuks tamiilijupiga, kui silmus peaks alt vedama. Lisaks oli tänaöise tormiga märk pikali kukkunud - panime selle ka püsti, loodevasti püsib.
Vaatasime üle ja korjasime aarde täna õhtul kaasa. Homseks proovime uue traadi tekitada ja tagasi viia.
Leitud, aare korras. Juba varem nähtud multikategelasest polnud jälgegi. Aitäh.
Vaatasime multikat ja mugistasime naerda. Aare oli ennegi leitav, küllap traat on lisajulgestuseks. Aitäh!
Ohooo, siis läks päris põnevaks. Näpuosavus, abivahendid ja muud jõutrikid. Aare punnis vastu, aga Silja jäi peale. Milline imeline metsatee, orud ja mäed, mustikad...
Leidsime ja päästsime aarde ajutise lahendusega, vajab küll hooldust aga saab ka praegu ligi.
Aarde leidsime, aga kätte ei saanud. Traat oli murdunud.
Polnud raske. Kui ikka saarel ringi tuterdad, siis küll ka selle posti otsa satud tantsu tegema. Tänud.
Logiraamat kuivatatud ja uude topsi pandud. Otsige terviseks!
Meie ruhnunädala 4.päev ja täna sai jalutatud selle ranna suunas, kus selle aarde null. Ohsaa, kus oli alles rand. Laulev liiv ja lained! Ilm oli ujumiseks küll veidi jahe, tuul vilu, kuigi päike väljas, aga lained meelitasid vette ja vesi polnudki eriti külm. Elamus muidugi vägev. Jalutasime pärast ujumist veel pikalt mööda rannaäärt ja nautisime ka liivade laulu.
Aare leitud selles seisus nagu Ove kirjeldas. Võtsin hetkel kaasa, sest logiraamat läbimärg, kuivatan ja panen uue topsi. Toon õhtul v homme tagasi, annan siin teada.
Topsil puudub kaan ja logirull on märg. Hooldus kindlasti vajalik.
Märgi leidsin kiiresti ja ühtegi karu looduses ei kohanud. Kuna topsi oma loogilises asukohas näha polnud, siis keerasin märgi tagurpidi ja tops koos logiraamatuga pudenes välja. Logi on läbimärg, nime sain kuidagi kirja panna. Kuna Katrini poolt leitud topsi kaant leida ei õnnestunud, siis riputasin topsi koos logiraamatuga oma loogilisse kohta tagasi. Ma ei saa küll aru kuidas Katrin sai leiu logida kui ta tegelikult logiraamatut ei leidnud.
Eelmisel päeval Liise jooksu läbides-kõndides :-)jäi aarde peidukoht silma. Täna siis läksin logima, mõtlesin, et lõikan ja lõikasin kaks ringi ümber tuletorni :-) oi jh, lõpuks hakkas mõistus tööle ja leidsin märgi. Panen leiu kirja aga logida ei saanud, konteinerit ei olnud, leidsin korgi ainult maast. Kotis oli üks topsik ja logiraamat aga see ei mahtunud peidukasse. Et siis teadmiseks kõigile, et konteiner ja logiraamat puudu :-(.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub kanne logiraamatus.
Minu igavene lugupidamine kuulub kvantmehaanikutele, Nobeli preemia laureaatidele ja inimestele, kes toovad saari külastades mandrilt kaasa kas ohu eest hoiatavaid liiklusmärke või valgusfoore, et elu saartel oleks ohutum ning liiklus korraldatum. Aitäh, maailm on tänu teile ilusam paik, tõsiselt.
Mõlemal oli kindel teadmine olemas, kus aare asub ning mõlemal oli sama arvamus. Selliseid asju juhtub harva :)
Igatahes, oli teooria õige ning praktika kinnitas teooriat. Leid tuli sipsti ära, aitäh!
Kuigi päeval sõidutati meid veoauto kastis, ei kohanud ma kusagil karu. Võtsin siis laenutusest jalgratta ja juba teisel metsarajal ootas mind hoiatav märk. Topsi kork laseb vist vett sisse, aga gripp peab ja logisin kuiva raamatusse. Aitäh huvitava leiu eest!
Ruhnus oli tervelt kolmteist aastat üksainus aare, minugi seni kaueim leidmata Runö aastast 2001. See polnud kunagi piisav põhjus, et siia kaugele saarele 5-6 tundi loksuda nagu lugusid kuulnud olen. Merereis olevat nii kauakestev olnud, et osa mehi jõudnud end täis juua, pohmaka ära pidada ja uuesti joomagi hakata :D Kui nüüdseks aardeid terve tosin (lisaks ilmselt Erko teadmata kogus avaldamata ühikuid), katamaraan kihutab üle 40 km/h vaid 2t 15m ning samal ajal toimub ka Eesti väikseim festival RuhnuRahu, ei ole enam põhjust, et end siit väikesaarest eemale hoida. Nõnda saigi üks hea õhtu vähe vinesena RuhnuRahu pääsmed kiiruga ära soetatud ning kaaslasedki leitud. Tehtud-mõeldud. Ja väga hästi tehtud. Ilmad olid kõik need kolm päeva imelised, palavalt päikselised ja piisavalt kuivad. Jook voolas ojadena, aeg chillis ja meie nautisime saare mõnusid.
Karust sai kolmas leid siinsest tosinast. Mul oli enda arvates enam-vähem välja vaadatud, kus see mõmmik end peidab. Poolel teel selgus, et ega ei olnud küll. Suures jutuhoos kappasime temast lausa mööda, aga pilke tagasi pöörates nägime ka eluka ära. On ikka võimas loom see läti karu!
Aare normaalses korras, logirull veidi niiske - sest topsi kaane sisse on auk tehtud. Aitäh Erkole saart täitmast! Nüüd võib avaldamata aarded ka lahti teha B-)
Alati kui ma mõnel võssasukeldumisel olen end kriimustanud, siis ütlen Piiale et karu tegi. Ükskord nägime ka karu jälgi, mispeale Piia tükka aega selg ees liikus. Niipalju siis meie senisest geopeitusest ja karudest. Esimese hooga põrutasime karust lobisedes lausa mööda. Järgmistel päevadel teretasime seda karu lausa korduvalt, Meil aega oli küllaga ja nii saime seda endale lubada.
Selle aarde juures käisime kaks korda... algul leidsime, seejärel tõime pastaka ja logisime. Niiske, vajab kuivatamist.
Taskulampide valgel leidsime karuga liiklusmärgi ja palju mustikaid. Tänud peitjale.
See karu paistis pimedas taskulambi valgusvihus juba kaugele ning aardeleid oli kiire.
Ruhnu paadi- ja rattamatka esimene aare. Kiriku juurest läks nulli poole päris mitu teed ning kartsime, et otsimine võib natuke aega võtta, aga õnnestus valida kohe õige tee. Aardes kirjutusvahendit polnud ning läksime seejärel tagasi ning ostsime kohalikust kaubandusest pastaka :)
Karu täies hiilguses olemas, leitud ja kinni püütud.
Mõnus hommikune jalgratta sõit randa ja tee peal ka karu üle vaadatud. Leitud logitud. Tänud peitjale.
Pärast kirikute külastamist tegime nii nagu kirjelduses kästud. Ühtegi vimkat ei olnud ja jõudsime otsitava juurde ilusti kohale. Kujutan ette, et kohalike turvatunne ei saanud just ülemäära suur olla kui nii väikesel saarel karu ringi kondas. Õnneks lõppes kõik hästi ja ilma ühegi konfliktida lahanes probleem justkui iseenesest.
Märgitoojaile ja peitjale aitäh!
Ruhnul lastega laagris olles saab korraks hinge tõmmata siis, kui lapsed juba ööund magavad. Millalgi siis me jalutasime karu juurde ja aarde leidsime ja logisime. Aitäh aarde eest!
Karu täitsa olemas. Oli teine vist ära kodustatud, sest polnud sugugi tige. Aitäh peitjale.
Viimane tänane aare sai leitud võitluses sääskedega, kes rattasõidust higist geopeiturit igast suunast ründasid. Lisatahvel "sääsed" oleks siin asjakohane. Tänud peitjale!
Kuna hing ei andnud rahu siis läksime uuele katsele ja seekord siis õnnestus.
Rattaretke käigus lähenesime hoopis teiselt poolt, aga märk sai leitud. Ka aare oli seal, kus kogenum geopeitur arvab olevat. Logiraamat paraku üsna niiske ja märk ka veidi lääbakil.
Lahe, et see legend karust on aidanud Ruhnu saart kõvasti kuulsamaks teha! :)
Sõitsime ratastega mööda Ruhnu ja logisime aarde. Täname peitjat.
Lugedes vihjet oli selge juba, kus aare peidus, tuli vaid teede rägastikus mööda õiget asukohani jalutada. Leid lihtne ja ilma selleta polekski ehk sinna poole sattunud. Aitäh
Oli see logiraamat ja konteiner päris vesimärg ja kohati loetamatu. Võtsin Limo sauna teise kuivatada ja Maarja võlus logile ka gripi niiskuse kaitseks ümber. Ehk kestab.
Tnx peitjale!
Võtsime karu saatuse teema Pärnu lennujaamas Ruhnu Kaarliga üles - noh et kohalik ehk teab - aga mkmm, muigas vaid ja limpsas keelt. Teadagi. Aga kogu see karulugu saab sel aastal kümneseks.
Aga aaret nägime seekord enne kui vihjepilti. Lähenesime karule selja tagant, ta vaeseke ei osanud oodata ja andis ennast vastupuiklemata kätte. Lisaks käib seal veel mingi muugi mäng - märgi varre küljes olid veel mingid vihjed ja koordinaadid.
Mis meie aardesse puutub, siis see tahaks tegelt natsa kuivatamist ja minigrippi logile ümber. Meie täname!
Märgi leidmisega oleks ma ise ilmselt piisavalt aega kulutanud, aga tänu Veikorile sain asukoha teada ning aare oli oma traditsioonilises kohas :)
Leitud, logitud, tänud. Tervitusega Ahvenamaalt! Såg inga björnar, tack Erko!
Selle aardega sai omajagu nalja.Sõitsin päeval sealt teise sõidu raames mööda ja läksin õhtul tagasi. Teadsin varasematest logidest, et paras pähkel on selle leidmine. Mõtlesin, et olen kaval ja pressin end karupildiga märgi juures oleva liiklusmärgi juurde.Oli seal alles kaevatud! No kaevasin siis ka natuke. Ja ühel hetkel saan aru, et aare on ju tegelikult ikkagi karumärgiga seotud. Ja no oligi seal, kuhu oli plaan kohe algul vaadata. Miks ma üldse seda teist märki turkima läksin, ei tea ma siiani. Aga üles ma ta leidsin ja olin õnnelik.Tänan!
Selle aardega sai omajagu nalja.Sõitsin päeval sealt teise sõidu raames mööda ja läksin õhtul tagasi. Teadsin varasematest logidest, et paras pähkel on selle leidmine. Mõtlesin, et olen kaval ja pressin end karupildiga märgi juures oleva liiklusmärgi juurde.Oli seal alles kaevatud! No kaevasin siis ka natuke. Ja ühel hetkel saan aru, et aare on ju tegelikult ikkagi karumärgiga seotud. Ja no oligi seal, kuhu oli plaan kohe algul vaadata. Miks ma üldse seda teist märki turkima läksin, ei tea ma siiani. Aga üles ma ta leidsin ja olin õnnelik.Tänan!
Millegipärast oli mulle meelde jäänud, et liiklusmärk asub teisel pool saart. Õnneks tuli abi kohalikelt. Aardeleiuga probleeme polnud. Logisime ja lonkisime Korsi talu uut ja uhket katust vaatama. Täname!
Leidsime nii Ruhnu karu aarde kui saime püsti karu tuuliku :D
GP 1417 / GC 1658
Ruhnu karu oli seal, kus ma teda arvasin olevat. Ja nüüd siis edasi tuulikut ehitama. Loodetavasti saame selle tuulepäevaks valmis.
See aare sai minu Ruhnus oleku ajaks igapäevaseks külastusobjektiks. 1.06- vihma sajab ja märk jääb leidmata.Oli juba pikk tormine ülesõit ja rampväsimus. 2.06- märk leitud, aga aaret pole. On mingi imelik kood. Endal interneti pole, helistan koju ja palun uurida. 3.06- kood ei puutu asjasse ja otsida tuleb mujalt. Aaret oma pesas pole. Võtan peitjaga ühendust ja saan loa aare taastada. 4.06- leian küla pealt midagi eelnevale sarnast ja õhtul jälle kohale. 5.06- mure südames, et aare saab märjaks, paigaldasin ka kaitsva mütsikese. 6.06- töö sai varakult valmis ja jalutasin Limost randapidi põhja poole, tagasitee viis märgist mööda. Otsustasin kinnituse vahetada.7.06- hommikul kell seitse jääb see viimaseks külastuseks. Mõned tähelepanekud meretaguse elu kohta. Pood on lahti enne lõunat 2 tundi ja õhtul ka 2 tundi. Samas piisab naabrermaja uksele koputamisest ja saad soovitu iga kell kätte. Poes kaupadel hinnasildid puuduvad, müüja teab neid peast. Taarapunktiks on mingi kuur, kuhu saab pandipakend jätta ja siis sulle sobival ajal nimetada toodud taara arv. Saarel on palju maju, mis kuuluvad Rootsi riigi alamatele. Saarel puudub politsei ja ka piirivalvekordion likvideeriti hiljuti. Rahvas on väga sõbralik ja meie tööd käidi lausa perekonniti vaatamas. Pidi olema saare aasta sündmus see uue maja ehitus. Tänud peitjale.
Teated Ruhnust räägivad, et karu on jalga lasknud. Seda ei tea, kas Lätti või mujale. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Päeva viimane aare jäi päris pimedale ajale. Sellest hoolimata, kiire leid. Mul on tunne, et sinna olid mõned lätlased ka loginud, kuid üles ei täheldanud. Eks keegi virk kui satub, siis täiendab.
Olin plaaninud seoses geopeitusega Ruhnule sattumist juba aastaid. Uue laevaga muutus küll asi lihtsamaks, aga aarde "hind", oli jätkuvalt kõrge. Tegelikult oli küll plaanis siia saarele lennukiga, talvel tulla, aga Erko suvine külv, osutus ahvatlevamaks. Nii kirjutasimegi oma plaanidesse peale väikest "lõunaosariikide tuuri", ka pisikese saartetuuri. Eks infot(või oskust seda otsida pigem) nappis ja nii me sellele saarele ka rattad ühes vedasime(täiesti mõttetu)ja esimese otsitud aarde juures oli ka logiraamat määritud. Eks ainus ning kindel võimalus leida puhast lehte, oli mõistatuse juures ja nii me järgmisena siia potsatasimegi ja tõesti, raamat oli veel tühi(nagu ka järgneva kahe Ruhnu aarde puhul), aga selles kohas polnud see eesmärk omaette. Geoloogika meid ei aidanud seda käpalist leida, küll saime kohalikust poest millimeetripaberil kaardi, kus mesikäpp peidus ja nii ta oligi. Aitäh, ise poleks ilma geota sinna sattunud.
p.s. järjekordne näide, et kirjeldust loetakse alles netis kiideldes...Erko on ju must-valgel kirjutanud, kus mätta all karu peidus.
Kuna karule pidi lähenema kirikute juurest siis nii me tegimegi. Rattaga oli seal üsna vaevaline sõita, sest oskasime ikka üllatava maastiku leida saarekese kohta. Seetõttu võtsime rattad käekõrvale ja lihtsalt jalutasime, et ehk jääb karu ka silma. Kuna Alex on must ikka jupp maad pikem siis silmas tema Karu esimesena ;). No ja mina pidin siis logima. Üllatuslikult oli see logiraamat veel tühi, väljamaalased polnud vist tihanud metsikusse laande karu otsima tulla :D. Tänud peitjale!