Kunksmoor

Mõistatus oli täiesti lahendamatu. Õnneks aitas kaarditöö, tegelik olukord poolsaarel on palju suurkivisem. Valisime ühe potentsiaalse koha, kus ringi tuulata ja endalegi uskumatult sai Mikk juba kümne minuti järel karbile küüned taha. Aitäh!

Kunksmoori maja tean juba kaua ja asukoha leidmisega probleeme polnud. Küll aga on maja tagahoov suur ja lai. Hakkasin siis neid kände ükshaaval uurima. Ühel hetkel tabasin end mõttelt, et ma võin kogemata mõne väikese karvase tegelase koju kutsumata külaliseks sattuda kui nõnda neid kännuorvasid läbi patsutan. Õnneks polnud kedagi kodus ja lõpuks leidsin ka otsitava uru üles. Nimi sai kirja ja mina tänan aarde eest.

Pikalt ootel olnud mõistatus sai täna viisaka lõpu. Leitud ja logitud. Aitäh.

 1 

Kaks aastat tagasi leidsin loogilise lahenduse sellele mõistatusele. Tükk aega võttis aega mõistmaks, mida üldse tegema peab. Kaarditööd tehes panin eeldatava piirkonna paika. Kuna oli seeria käsil, siis polnud aega sellega edasi tegeleda. Oli vaja kindlasti skoorida, mitte kusagil ringi ekselda ja loodetavasti aare leida. Nüüd kui see kohustus on läbi, oli aeg lahenduselt tolm maha puhuda ja kontrollima minna. Selgus, et mõte oli õige. Leid tuli küllaltki kergelt, teisest loogilisest kohast. Esimene koht tundus eemalt vaadates lubavam. Päris hea mõistatus, isegi mina sain hakkama. Mulle muidu sellised sensitiivsed lahendused eriti ei istu. Aitäh Wingmanile Wingmäni poolt! Kui endale nime valisin, siis ei teadnud, et sarnane nimi juba Eestis kasutuses. Mis oli üllatus, sest enne seda olin mänguga kolm aastat kokku puutunud.

Kuna Ükssilmaga läks nagu läks, siis otsustasin Kunksmoori külastada. Kaua on ta oma aega oodanud ja nüüd lõpuks käisin külas ära ning panin nime külaliste raamatusse kirja. Tänan.

Matkasime täna Laulasmaalt Lohusalu poole ja teele jäi üks potensiaalne Kunksmoori maja. Leid tuligi maja tagant metsast.

Leitud ja logitud. Tunnen seda Lohusalu kanti liigagi hästi ja leid tuli kohe esimesest kohast, kuhu vaatasin. Tänud!

Kirjeldust lugedes tundus aardeni jõudmine väga ähmane, umbes nagu: leia rannast liivatera, päike ka paistis ükskord aarde peale. :) Pärast väikest müksu muutus õnneks otsinguala natuke väiksemaks. Täna läksin teooriat kontrollima, peale mõningast tiirutamist ja mitmete vihjeobjektide kontrollimist sai otsitav leitud. Tänud.

Nu see Eestimaa on ikka väike. Lähed suvalisse metsa ja tuleb sulle vastu vana kolleeg, keda pole 20 aastat näinud. Kohapeal aardega nii lihtsalt ei läinud. Käisin peidukohast vist ikka paar korda mööda. Võtsin kõne, et veenduda, kas ikka olen õiges kohas ja muidugi peale seda, naeratas aare kohe näkku. Suured tänud toreda aarde eest.

Leitud, logitud, tänan!

Lohusalu poolsaar on väga ilus koht ja olen juba alates lapsepõlvest selle kogu rannaäärt väga palju kordi läbi jalutanud. Seega peaks ju igasugu kive ja ankruid teadma küll. Aga vot sellise umbluu kirjeldusega aarded mulle küll kuidagi ei meeldi, mis sest, et kant igati tuttav. Lõpuks sai potentsiaalne koht kaardil ära märgitud ja täna väike jalutuskäik tehtud. Meri oli üsna tormine ja kaua seal seda kujutlevat Kunksmoori maja otsida ei tahtnud. Metsas oli palju mõnusam ja õnneks aaregi teisest vaadatud kohast leitud sai. Aitäh taas Lohusallu kutsumast!

Kunksmoor oli täna uksepeal ja lehvitas juba kaugelt meile.Aitäh!

Ega me päris kindlad polnud, kas ikka õiges kohas tuulame aga mõtlesime ikka proovida. Ja just siis, kui käega tahtsime lüüa, tuli leid ka. Tänud

Arvasin, et olin aarde asupaiga kunagi paika pannud ja nüüd vaid logimise vaev. Kohapeal aga selgus, et olin siiski vaid maja oletatava asukoha paika pannud. Õnneks kohapeal liiga palju aega siiski ei läinud ja teisest vaadatud kohast aare vastu vaataski.

Tänan peitmast.

Esmaspäeval koer puhkas, teisipäeval koer mängis teise koeraga, kolmapäeval koer puhkas, neljapäev oli aeg koeraga jalutama minna, kaua võib! Maastik oli küll 3 aga mõtlesin, et kui hull ronimine kännu otsa ikka olla saab :D Tuuseldasin seal igasuguseid objekte kuniks võtsin kirjelduse lahti ja lugesin vihjet. Siis tuuseldasin igasuguseid vihjele vastavaid objekte kuni jalg hakkas valutama. Kurtsin Annile muret ja selleks ajaks kui ta mulle juhtnöörid edastanud oli, olin juba aarde juurde jõudnud. Tänased ilmastikutingimused olid sellised, et tuul tahtis kõrvakuulmise ära puhuda. (469) Aitäh! EVEJ PS. Logiraamatule kuluks donotiit ära.

Ilma suunava vihjeta poleks seda küll iseseisvalt kuidagi leidnud. Täna olin valmis päris pikaks otsimiseks, sest tööpõld, mida läbi tuuseldada, tundus lai. Õnneks tuli leid aga kohe esimese tõsiseltvõetava kahtlusaluse varjust. Väga ilus koht, tänan kutsumast!

Tänud siia juhatamast.

Koht on väga ilus, tore oli taaskord siia tulla, tänud :)

Mined soovitused sain reispassiks kaasa, kuhu mitte vaadata ja kuhu võiks vaadata. Oma mõistus antud nimitegelasega pani kokku genereerima igasugu raketiteooriaid, mis viisid õigest kohast hoopis aina kaugemale. Piirkond oli tuttav, seega loobusin autost juba pärast teist tõket. Jalgsi oli palju lihtsam ja mõnusam asju ajada. Koht ise muidugist mõnus chillimiseks. Pole siis ime et siia ligipääsu kiivalt tõkestada soovitakse.

Tänud.

Veidi tuli tuustida et õige vihjekoht leida. Aitäh!

Eks ta ole - suur osa Eesti rannikust ja eriti sealne rand on kive ja mände täis, otsi siis seda õiget nagu nõela heinakuhjast. Nii oli meilgi see aare otsimisjärjekorras üsna tagumiste hulka lükatud. Täna aga ilm oli enam-vähem, natuke pikem jalutuskäik sobis kenasti, seega võtsime selle koha ette. Õnneks oli ligikaudne suund ka teada, seega otsimispiirkond väga suureks ei kujunenud. Veidi jalutamist, kivide vaatmist ja poleerimist, veidi otsimist ja enne pimedat oligi õige känd leitud koos aardepurgiga. Peale leidu sai veel veidi mere ääres käidud ja saadud kinnitust varasemale veendumusele, et me küll mereinimesed ei ole. Oma maja ehitaks ikka pigem metsa sisse kui et mere äärde. Tundub, et siin mere ääres on alati tuuline, isegi siis kui tuult ei ole. Siin võib jah käia, aga elukohaks valiks vaiksema paiga. Täname aarde eest!

Selle aarde peale olen ma küll päris palju aega kulutanud. Algselt tundub nagu huvitav idee, kuid kahjuks on kirjeldus minu arvates kehv. Ühelt poolt pole väga selge kui palju peaks raamatust kopeeritud tekst aarde peidukohaga kattuma, teiselt poolt on ülejäänud tekst liiga üldine. Oleks siis vähemalt geokontroll antud.

Sellest, et aare saarel ei asu, sain üpris kiiresti aru. Siiski jäi suur hulk potentsiaalseid peidukohti. Kivi(de?), männi(?) ja kännu kombinatsioone annab leida väga paljudest kohtadest, isegi kui arvestada 3,2 km raadiusega.

Seega olen ma seda aaret käinud otsimas mitmest erinevast kohast. Edutult. Oktoobri lõpu poole mõtlesin, et leidsin suure tõenäosusega õige koha. Aga no kirjeldusele vastavaid peidukohti oli palju. Leidsin kivi, leidsin männi, leidsin kände, aaret mitte. Leidsin veel mände ja ka kände nende taga, aaret mitte. Leidsin veel kive ning nende läheduses olevaid mände ja kände, aaret aga ikka polnud. Või noh, oli, aga see oli üks teine, juba varasemalt leitud aare.

Peale seda küsisin ma natukene abi. Sain aru, et olin käinud õiges kohas, polnud ainult õigesse kohta vaadanud. Täna siis tulin tagasi ja leidsin aarde paari minutiga üles. Olin sealt eelmisel korral paari meetri kauguselt mööda kõndinud, ilmselt ei vaadanud tol korral kas õiges suunas või piisavalt terava pilguga. Igatahes hea meel, et nüüd on selle aardega kõik ja poolsaarel hetkel kõik aarded leitud.

 1 

Mingi oletatav kant oli juba ammu kaardile kantud, aga kuna kontrollile ma selle teadmisega pihta ei saanud ja üleüldse oli ebakindlus asukoha õigsuse osas suur, siis istus kohalkäik pikalt ootel. Et vahepeal targemaid mõtteid ei tekkinud, siis sai lõpuks see jalutuskäik lõpuks ette võetud. Oli see nüüd pime õnn või teab mis, aga kaks minutit peale kohale jõudmist oli raamat näpus ja nimi kirjas. Tänud peitjale!

 1 

Ega pimedas ja vihmaga ei peagi kerge olema. Eriti kui arvestada asjaolusid et otsid nähtamatut asja ja tagantjärele tarkusena täitsa valest kohast ka veel pealekauba :D. Täna v6tsin abiväed kaasa ja oli palju rohkem 6nne kuigi m6istatus muutus minu jaoks tegelikult veelgi segasemaks. L6pp hea k6ik hea. Tänud peitjale

Plaan oli täna sellele joon alla t6mmata ja Kunksmoorile kylla minna. Aga nagu ka kirjeldus ytleb et tegemist on nähtamatu majaga. Sellest sain aru alles muidugi peale seda kui olin yle kahe tunni yritanud seda nähtamatut asja leida. Kokkuv6tteks värske 6hu doos: check, 6htune jalutus: check, vihmast läbimärjaks: check, Kunksmoor leitud: error.... Aga ega ma seda asja nii ei jäta. Kll ma veel tagasi tulen ;)

Tulin rattaga Kunksmoorile küll. Kunksmoor oli juba pea aasta aega siin üksinda olnud ja kurtis, et viimasel ajal ei taha keegi teda külastada.

Selle aarde lahendamisloogikast ei saa ma aru ka peale leidmist. Õnneks saime mingil hetkel päris konkreetse vihje otsitava objekti kohta. Kohaleminekut sai ka muudkui edasi lükatud, sest leidmislootus ei tundunud kuigi suur. Tegelikkuses oli meil kohapeal õnne ja aare jäi ette juba 5 minuti otsingute järel. Tänud!

Kunksmoori lugu oli lapsepõlves üks mu lemmikuid. Eriti imponeeris kapten Trumm. Põhiliselt seetõttu, et ta oli imposantne. Ja kapten. Ja tal oli oma laev. Antud aare kraapis hinge kevadest saati, kui olin ülejäänud poolsaare roheliseks saanud. Alguses polnud ühtegi ideed, kuigi olen üsna kohalik, aga üks hetk hakkas üks pisike mälestusekild torkima. Läks aega, aga lõpuks sai see kild oma kindla ja otsustava koha mõistatuses. Kohapeal tuli leid liigagi ruttu. Selles mõttes, et konteiner lebas lihtsalt peidukoha kõrval ja esimese hooga pidin ta prahina lihtsalt kaasa võtma. Kätte võttes selgus küll rõõmus tõsiasi, et aare hoopis. Logisin, ja pistsin anuma sinna, kus ta olema peaks (tõenäoliselt) ja maskeerisin ära. Nüüd on see poolsaar hetkeks roheline. Tänud peitjale!

 1 

Ainuke asi millest aru sain, oli vihje objekt, aga kust see leida, kui maja asukoht inimsilmale nähtamatu on, polnud mul aimugi. Seega parim variant oli kaasata kunksmooril juba külas käinud sõber. Tegime mõnusa jalutuskäigu, kuulasime kajakate kisa, korjasin kaasa puugi ja mitmekordsel sama koha uurimisel tuli aare ka välja. Koht jalutuskäiguks ilus. Tänud.

Mnjaa,ei tulnud endal seda õiget mõtet.Kaupo aitas järje peale saada,ei tea kas olekski iseseisvalt õigesse kohta välja jõudnud.Objektil olles sain õnneks ise topsiku üles leitud.Koht on muidugi kena.

 1 

See moor oli mulle nii mõistetamatu, et kirjelduse põhjal sain meeletult suure ala, mida kammima hakata. Kirvetamine tundus lausa lootusetu. Kuni ükspäev jäi kogemata silma üks selline logi. No kas pole konkreetne vihje? Mõte marineeris õige mitu kuud enne kui tundus paras aeg kontrollima minna. Kuidas see täpselt käis, ei või rääkida, aga ütleme nii, et kui Kunksmooritz kaasas poleks olnud, siis otsiksin aaret ilmselt viimsepäeva eelõhtuni :D

Ei saanud mina selle aarde puhul peitjaga ennast ühele lainele. Kirjeldusest tegin ühe järelduse, mis selles paigas otsimise mul eelnevalt välistas. Nüüd siis sain geovihje lisaks ning see viis logimiseni. Aitähhid... koht ilus.

Ei andnud Kunksmoor oma aaret kohe kuidagi lihtsasti kätte. Õigupoolest, sel ajal, kui Krista usinasti kändudes tuhnis, asusin mina juba termosest teed lürpima ning olin valmis käega lööma, kuni tuli rõõmusõnum!
Ilusas kohas elab moorike, kadedaks teeb kohe :)
Aitäh peitjale!

 1 

Põhikooli ajal käisin matkagrupiga matkamas. Algus oli Kloogarannalt, sai laulvatel liivadel sussi sahistatud ja üits telkimine oli voolava vee juures, vist Türisalu joa. Meid käis tookord ka piirivalve kontrolimas, õnneks telke kokku pakkida ei kästud ja minema ei kamandatud. Täna päris kindel ei olnud, kas läheneme õigele nähtamatule, kas on seal känd ja karp, omamoodi ulme tundus. Ümbrus paistis kaunim olema, kui mäletasin. Nautisime ilusat ilma, päike paistis, maastik oli lumine ja alustasime otsinguid. Leid ei tulnud esimesest otsitud kohast. Tänud peitjale.

Leitud.

Leitud.

2653.

Leidsime.
Tänud!

Ma kahtlustasin kus võiks olla see maja, kuuldud vihje andis kinnitust. Sellele vataamata uurisime ka ikka üksjagu palju muid kohti läbi. Karl oli jätnud õnnakes geopeituritele arusaadavad märgid, seega oli sukeldumisekoht peale nägemist selge

Kunksmoori maja otsimine ei pakkunud mulle kohe mingit huvi. Paistis olevat üks eriti keeruline mõistatus mis vajab tervele Lohusalule ringi peale jalutamist. Kui isegi geoepeiturid, kes leiavad silmad kinni üles nõela heinakuhjast, vajavad antud aarde leiuks erilisi võimeid, siis mina kes ei leia kuuse küljest normaalsuurusega karpi, paistis see aare täitsa võimatu. Õnnestus aga jagada ideid, millest üks oli kohe nii hea, et pidi tõene olema. Kohapeal tuiasime neljakesti ringi. Paistis kõik nagu õige aga maja ei kusagil. Vähemalt pool tundi tegime süvauuringuid kändudele kuniks üks kõigi poolt juba 4 korda katsutud känd endas aaret peitis. Aiäth!

Selle ukse taga käisime me kõik korra või ka rohkem kobistamas. Koputamine aidanud siin midagi oli vaja ikka sisse tungida. Tänud peitjale kutsumast, väga ilusasse kohta on moor oma maja peitnud.

See oli ka uskumatu mõistatus. Lõpp oli ka uskumatult peidus. Antud kohas pole varem olnudki. Tuul oli tugev, koht aga väga ilus.

 2 

Aino Perviku "Kunksmoor" on mul lapsepõlvest peas, samuti tema väike maja, kuid kust nad kõik selle leiavad? Mul polnud halli haisugi!

Reiksu erootiline unistus ajas mullegi isu peale, aardeisu muidugist. Krähmisin niisama Netiga ja uskuge või mitte - appi tuli juhus, nimelt oli mu IPadis üks pilt lahti ja kuna seda nägi üks geopeitur ja kohmas, et kas otsin Kunksu maja, siis polnud kahtlust, et koht õige.

Kive oli kohapeal vähemalt 333, kuid ükski nendest minu silmis väikse maja vundamendi kolmnurka ei moodustanud, 150 ruutmeetrine vähemalt oli ja see on juba Villa, minu mõistes, mitte mingi väike maja. Samuti on sõna "metsas" minu jaoks umbmäärane ala, siis läks selle aardega mul metsa nagu arvata oligi. Minu väike aju selliseid umbmääraseid asju lihtsalt ei tunnista. Kustkohast otsida ja mida ja mismoodi, appiiii! Vähemalt olin kaval, ei tulnud siia üksi. Olingi kohapeal nagu Kunks ise, seisin käed puusas ja lasin 3-l mehel tuustida. Seda, millises erootiline kleidis mina seal seisin, jäägu Reiksule mõistatuseks aga aare sai leitud!

Isver-susver ütleks Matu selle aarde peale...

 1 

Reigol olid mingid ideed kus Kunksmoor elada võiks, nii et läksime neid kontrollima. Selline otsimine mulle isegi meeldis, sest aega kulus korralikult ja mul oli ämber ju jälle kaasas. :P Salaja lootsin seeni leida, kuid pidin leppima mustikate ja vaarikatega. :)

Päris mitut kändu sai uuritud, enne kui see õige silma hakkas või siis pigem kätte hakkas. :P

Tänud peitjale!

 3 

Eelmise aasta Lohusalu - Pakri - jne süstamatka käigus piilusin rannikult merelt, et Kunksmoori majakest näha. Midagi isegi virvendas, aga siis ta ununes ja kontrollima ei läinudki. See Kunksmoori erootilise kleidi nali tõi teema aga jälle päevakorda. Täna nägime peale auto parkimist kõigepealt, keset ühte hoovi, kapten Trummi laeva (saladuse hoidmise huvides siia pilti ei pane), seejärel üritasime leida Kunksi elupaika, et talle veidi tänapäevast moodi õpetada. Võtsime kaasa laiema paela suviseks riietuseks ja triikraua kingituseks. Täit kindlust muidugi polnud, kus ta siis pesitseb, aga koputasime mitmele usele ja lõpuks lasti ka sisse. Aitäh!

 7 

Kunksmoor ja mood.

Kunksmoor lendab oma õhupalliga saare kohal, ise ihualasti.
Kapten Trumm hüüab talle: “Kuule, vanamoor, sa oled täiesti segi läinud või?! Lendad taevas, ise täitsa paljas!”
“Sa ei tea tänapäeva moest midagi, vana topis!” kisab Kunksmoor vastu. “See on mu uus erootiline kleit!”
“No aga sa oleksid võinud ta siis vähemalt ära triikida…” toriseb Trumm.

Kuni viimae hetkeni oli üleval küsimus, kas läheme otsima või mitte. Täpseid koordinaate ju ei olnud. Aga puu leidsime, kolm nurgakivi ka, aga koputama pidi kolm korda kuniks uks avati. Tänud.

Ideesid oli alguses palju-palju, hiljem jäid sõelale mõned ja pärast muljete vahetamist geokolleegidega olid paar kohta lootustandvamad kui teised. Kohapeal läks aega - jalutajad, jooksjad, koera jalutajad, tops peidiku sügavustes jne, aga lõpuks sai leitud. Ilus koht, aitäh!!

Siin tuleb usaldada oma geoinstinkte. Leidsin piisavalt kive ja kände, aga kõhutunne saatis mind korduvalt ühe eksemplari juurde tagasi. Vaatasin seda ja käppisin seda ikka kolm korda kindlasti, enne kui aardele näpud taha sain. Aitäh! Siin ilusas kandis polnudki varem viibinud.

 2 

Kuna kirves oli Kõltsu juures nagunii juba nüridaks osutunud, siis mõtlesin, et tulen loobin teda mööda kive - ega hullemaks enam ikka eriliselt minna ei saa. Samas tekkis mõte, et kas seda aaret üldse ilma kirvetamiseta võimalik leida on - st, et kohe kodus viirastub ainuõige paik ja lähed võtad ära? Minul isiklikult on selle aardega seoses tekkinud võimalike peidukate asuala selliste mõõtmetega, et pean miski 7-8 km maha kõmpima - miski 2-3 tegin seekord ära. Jama muidugi see, et puudub igasugune arusaam, kas olin vales kohas või lihtsalt mitte piisavalt järjekindel, sest ühe üsna sobiva objekti ma igatahes leidsin..... topsikut aga mets välja ei andnud. Ju siis mingi aeg jälle - kui uusi aardeid sinna kanti tuleb või see mitteleid kuidagi kummitama jääb... kuigi neid juba nii palju, et ega nad enam erilist muret ei tekitagi :). Peitjale aga tänud mõnusa jalutuskäigu eest, ilma aardeta ma sinna ilmselt töllerdama poleks juhtunud!

Leitud. Aitäh!

Mis viga siis leida aaret, mille kirjelduses pole mitte midagi öeldud. Võime oletada, et tuleks minna... ja otsida... ja suhteliselt esimesest kohast leitud topsi nimed sisse sirgeldada. Täiesti kogemata leitud :) Aitäh kohta näitamast!

Selleks ajaks kui meie kohale jõudsime olid toimunud mõningased muutused. Nii vähemalt meile tundus. Moor oli oma tagaaias kõik kännud puudeks kasvatanud ning naabri selja taha oli ta sokutatud puudele vahelduseks ka mõned kännud. Leitud-logitud.

Aitäh! :)

Päris kaua aega läks aardeleiuga. Koht ise ilus. Tänud!

See oli üks selliseid mõistatusi, mille lahendamiseks ei tulnud mul alguses ühtegi head ideed pähe. No kuidagi ei taha ühendada mul need ümber nurga asjad… Aga koht ise meeldis mulle väga ja peiduka leidsime ka, peale seda, kui olime vaadanud üle umbes 20 vale kohta täiesti sadavaledest suundadest… :D. Lõpuks ikka õnnestus karp ka üles leida, kõik puha ühe püstise linnusule süü… :D. Peitjale aitäh mõnusasse kohta jalutama kutsumast, siia tuleb hea meelega ka karbita ja teine kordki :).

Miskine idee oli olemas ja kusagilt olin kinnituse saanud, et peaks täitsa õige kohta olema ka. Aga ega see asja lihtsamaks ei teinud. Kui ikka geokontrolli ei ole, siis ei saa endas kindel olla ja kohapeal läks päris korralikult aega. Kui lõpuks õigemast kohast otsisime, siis muidugi enam mitte :) Koht on ju kena ja täitsa aaret väärt :) Suured tänud kutsumast :)

Pimedas ei suutnud kuidagi neid õigeid kive tuvastada. Kive nagu oli, aga ei tundunud kuidagi õiged. Sama hea kui relvalaost pommi otsida. Valges oli asi tunduvalt parem. Sai leitud nii kivid kui ka aare ise. Aitäh peitjale.

 1 

Lõpuks jõudsin siis minagi Kunksmoori elukohani. Tükk aega istusin ja nautisin vaikust ja rahu. Väga mõnus, tänud.

Tänan aarde eest!

 2 

Sealt olen juba enne paar korda natuke otsinud. Siis hakkasin lõpuks kohas kahtlema ja küsisin Triinult abi - kuna sain kinnitust, et ikkagi õige, no siis ei aidanud muu kui suurema seltskonnaga peale lennata. Paul hakkas juba kaugelt iga kännu peale rõõmsalt hüüdma, mida suurem känd, seda tugevam huile. Pärast avastas Linda täiesti vaikselt õige koha ka. Täitsa uhke elamine kunksmooril! Edasi läksime mere äärde piknikule, väga vahva juubelimatk kujunes - suur tänu peitjale!

 1 

Leitud. Aaa.. kus krt see maastik KOLM nüüd oli, isegi karguga sai lõdvalt hakkama. Tänud!

 1 

Mis mõttes maastik 3? Maastiku raskustastet vaadates ronisime loomulikult Kunksmoori maja katusele ja vaatasime seal kõik mättad ükshaaval läbi. No ei midagi. Tuli laiemalt ringi vaadata, tiirutasin mõnda aega mööda liivale veetud ringrada - kas tõesti kapten Trummi jäljed? Mingi ime läbi tuli aare lõpuks välja juba korduvalt vaadatud kohas - eilsed moorid olid selle tõeliselt sügavale ära peitnud. Kena koht tõepoolest, päris sinna polnud varem kunagi trüginud :)

Paldiski karulaugutuuri kolmas otsing. Vahepeal olin oma kolme õnnetu mitteleiulogi peale tahtmatult ühe väga otsese vihje saanud. Ilma selleta oleks läinud enam-vähem samasse kohta enam-vähem samu asju otsima ja oleks pärast paari tundi enam-vähem samamoodi löödult lahkunud. Ainult ilm oleks vahepeal paremaks läinud.
Ka täna sammusime algul täiesti valesse kohta, kuid seejärel täiesti õigesse kohta. Kõik - või vähemalt üks lubatud komponent - oli omal kohal. Sellest hoolimata võttis ka grupiviisiliselt otsimine ja (silma)ringi laiendamine pisut aega ja ponnistusi. Sai siiski leitud. Igati oma peidiku raskusastet vääriv aare, ainult maastik on hulga hõlpsam. Koht on nii tore, et vääriks tavalist aaretki, aga vast jalutatakse siin sedapsi rohkem kui nina gepsus.
Aare korras, kaupa ei teinud. Ära tegime, väike kotike prahiga rändas autoni. Nüüd oskan siia niisamagi tuiama tulla. Selle eest aitäh!

 2 

Õnneks olime mooril kaasas, kui too õel külas käis, ilma selleta vist ei oskaks leida. Koht on väga ilus muidu.

 1 

Vaatasin kivi taga metsas mitmed kännud läbi, aga see jäi tähelepanuta. Liis tuli teise ringiga, kui ma juba lootusetult kaugel olin aardest ning jällegi võis metsa vahel kosta hüüet "siin". Aitäh peitjale!

 1 

Siin selgus, et "känd" on suhteline mõiste. Või siis oli Madisel midagi kahe silma vahele jäänud. Igatahes väga kaua ei läinud. Aitäh!

 5 

Krm küll... ega sinna Emmeliine juurde poleks niipea jõudnud kuid Alex sai kuskilt mingi puuslaki külge ja tema aina kustuv hääl ja tugevamaks muutuv köha hakkasid muret tegema. Proovisin küll kodus ise mingit pädevat ravimit kokku keeta ( no ma ka poole kohaga nöid ju ;) ) , kuid siis tuli meelde, et Emmeliine on kibe käsi kõiksugu maarohtude kokkukeetmisel ja haiguste ravimisel. Meenutasin siis, kus ma eelmine kord puusse olin pannud, et tema majani ei jõudnud (ilmselgelt oli Emmeliine tookord pahas tujus ja pani meid ringiratast käima ), teadsin ju küll ta elukohta... ja kutsusin julgestuse kaasa, no igaks juhuks, mine sa seda siinkandis äkki tekkivate tuulte ja tormide värki tea . Kunksmoori maja korstnast tõusis paksu tossu , õnneks olid mul roosad prillid ikka ees, nii suutsin läbi tossust tekitatud paksu sudu ikka majani orienteeruda. Kurtsime Kunskmoorile siis oma muret, tema ainult noogutas... tal ravimi keetmine juba pooleli, teadis et me tuleme. Meie imestunud silmi nähes selgitas Emmeliine, et temale kõik eelnevalt ette kantud juba . Nimelt see ühesilmne kajakas, kes eile meil Tallinnas kiriku juures järgi käis, oli meid hoolega jälginud ja meid oma mõttejõuga mõjutanud teed Kunksmoori juurde ette võtma. Ja meie ei saanud midagi aru :O.

Niikaua kui ravim veel podises tegime ümber uhke maja tiiru ja no muidugi panime külalisteraamatusse nime ka kirja. Emmeliine kurtis, et ega inimestel enam maarohtudesse eriti usku pole, minnakse ikka va tohtri manu ja lastakse endale neid valgeid rõngakesi kirjutada. Kuid nii vägevat mõju kui maarohusegul polevat neil rõngakestel ühti.

Lõpuks sai segu valmis ja see pandi uhkesse pudelikesse kaasa. Alexil aga soovitas Emmeliine rohkem väljas kolada ja rappa minna, rabal pidavat tervistav mõju olema. Meie lahkudes pani Emmeliine uue pajatäie keema... puuladvas istuv harakas kädistas: "Tuleb, ta tuleb, Trumm on teel siia ja keegi on tal veel kaasas ... "
Järgmistel seda kergem siis, käige ikka jälgi mööda ;). Tänud suured!

 2 

Kui tarvis nõiamaja leida, tuleb oma nõid kaasa võtta.

See maja ja aardepott jäid täna nägemata. Küll aga nägin kapten Trummi merele minemas, asi seegi.

Mõttetu naistepäevamatk. Mõttetu ses mõttes et tulemusetu, leiuta, leiulogita. Aga sama ilusas kohas saime olla juba kolmandat korda. Miks ka mitte. Kas nüüd, neljandal korral, tuleb siis leid, sest tegu ju 4.0 aardega? Ei tea, ei oska midagi teisiti teha ega kuhugi minna-vaadata. ja mida sa vaatad, kui asi on nähtamatu?!
Vähemalt sain pärast seda Laulasmaa spaa juures paarkümmend km lohetada. Aitäh sellegi eest!

Meie teine katse ühe mooriga nõiamoor üles otsida, lisaks tuli seekord veel üks kibe posija kaasa. Pisut rahvavaesem otsing kui esimene, aga sama tulutu kui toonagi. Ei oska enam midagi teisiti teha ega kuhugi samme seade. Isegi varasemate leidjate logide järgi, mis peaks avitama, ei taipa.
Seekord külastasime kohta, kus eelmine kord vajaka jäi, aga no kirjeldusele vastavust ikkagi ei leidnud. Tuttavad kohad, tuttavad rannad, vähe teise nurga alt ja kaugemaltki. Tõdesime kolmekesi, et pole meie aare ja asi ants. Las olla veel tuuletele valla. Meil oli aeg linnapidustustele tormata, muidu oleks veel paar tundi tühja tatsunud. Hapud on need viinamarjad siin, hapud. Äkki vajab 4.0 nelja külastust, mine tea.

 2 

Hea lihtne aare - pargi, jaluta natuke, skoori :) Magasin selle aarde ülestuleku kuidagi maha ja vaatama hakkasin alles siis, kui õhk mitteleiulogidest paks. Minu esimene kartus oli ka, et peitja ei pea 160 m reeglist kinni ja ajab jälle Nabe saarele. Aga ei, nii hull see värk ei ole - õnneks või kahjuks, mine võta kinni. Tegin hoolega kodutööd, selle tulemusena koorus Kunksmoori pesa tõenäoline varjaja välja ja edasine oli juba delo tehniki. Helistasin veel Alexi igaks petteks kaasa - mine moori tea, mis tal plaanis, aga kahe mehemüraka vastu ta kindlasti ei saa. No ja siis oligi lihtne - parkisime, vantsisime maja juurde ja võtsime karbi. Viis minutit, kui sedagi. Hoopis lõbusam oli Alexi eelmise korra trajektooride kirjeldusi kuulata. Teised kella poole viie paiku. Ja tänud kutsumast, minu jaoks on kogu see kant võõras ja iga kohalekutsumine avab uusi ja meeldivad tahke!

 2 

Õhtul sai Kunksmoori taga aetud, kus kohas ta oma varandust peidab. Ega pääsu polnud tal kuhugi rääkis välja kuhu tuleb minna ja nii saigi meie selle päeva esimeseks aardeks.

FTF kell 07.05

Ilus koht on. Tänud peitjale :)

 4 

FTF kell 7:05. Leidsid Priit ja Erko. Võtsime Priiduga paadi ja käisime toreda geopäeva hakatuseks Kunksmoori juures hommikukohvil. Koerapöörirohust pidime paraku hoiduma, et mõistust ikka selgena hoida! Kapten Trummi nägime ka! Maja hoidvad kivimürakad ja ankur olid ägedad! Tagasi mandrile toodi juba õhupalliga. Tänud Kunksmoori juurde kutsumast!

http://etv2.err.ee/v/videod/lastesaade/67a95516-9d76-4b13-8b9b-358f11c6561d

http://tv.delfi.ee/nh/kunksmoor?id=68187751

Kunksmoori majake männiokstel

Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar...

Kunksmoori juures

 6 

Ohoo, uus aare siinmail! Muidugi minek, seda enam, et päev niikuinii vaba ja haigena ongi vaja värsket mereõhku hingata või -vett neelata (nagu paar päeva tagasi tehtud ;)
Kirjeldus ei andnud küll suuremat aimu, kus aare täpsemalt olla võib, aga võttes appi kõik olemasolevad aarded ja georeeglid saime mõned kohad välistatud ja mõnda tasus üle vaadata. Nii tuligi lõpuks üks 6.5 km jalutuskäik. Muidugi tühikäik, aga eks 4.0 aaret tulegi tihtipeale mitmeid kordi otsida.
Kõige potentsiaalsemast ja kirjeldusele vastavamast kohast leidsin kännu alt ainult ühe suure, kuid kaaneta plastkarbi, millel augud sisse puuritud. Kui oleks paberinutsakas kaasas olnud, v.a. vetsupaberirull nuuskamiseks, oleks võinud selle ju aardeks teha :-P Tuiasime siis edasi, autost muudkui kaugemale.
Nabeka jalamile jõudes silmasime sama jopet, mis mulgi seljas ja temaga kaasas veel kaht selli. Merike, Andrus ja Priit! Heheee, vahva kohtumine oli! Kui geojutud aetud, suundusime meie edasi Nabekale - sest mujale niikuinii minna ei osanud ja Marjel sealne aare veel leidmata. Sai täitsa kuiva jalaga. Lõpuks liitusid meiega pisisaarel ka geokolleegid. Lahkusime tühjade pihkudega, kuid saime sihi, kuhupoole võiks kes edasi, kes tagasi sammud seada. Kõmpisime sinnagi, jäime kibuvitsapõõsasse kinni. Ei olnud enam isu kolmandatki tundi jalutada ja nii me sõbralikult hüvasti jätsimegi ning igaüks oma sõidumasina juurde tagasi tuias. Meil oli sinna oma 3 km. Tagasi jalutades silmasime ka Erko rattajälgi, kuid teda ennast ei õnnestunud kohata. Ei julgenud teda suure-aru-soolikult hõigata ka, muidu pistabki tont teab kus kohast pea taas püsti :-D
Aitäh mereäärse jalutuse eest! Hea meelega tulen tagasi ja nagu logi tüübistki näha, peangi seda tegema ;-P Ajame selle umbluu üks kord ikka lõpuni.

Päike kukub Pakrile, leidu põle

Nõiamoori majal Nabel

Merike kõikenägevate prillidega

 2 

Leidsime hulgaliselt põnevaid vaateid. Meri lainetas , tuul oli õigest suunast ja nii me nautisime seal kuskil kolamist. Ainult et lisaks majale oli Kunksmoor ka aarde nähtamatuks nõidunud, vähemalt täna ;). Aga ,et meil lõbusam oleks, saatis meile kaaslasi juurde. Metsast Piraatide juurest leidsime Priidu, kuskilt lainete ja maa piirilt Moori-Marje koos Speedy-Paavoga. Mõtteid tekkis hulgaliselt kuid jah, täna jäi Kunksmoor tabamata, isegi mu roosad võluprillid ei aidanud :D . Eks mõni teine homme kui taaskord hea lennuilm on võtan õhupalli või luua ja siis see aare enam peitu ei jää :P

Ei saanud täna hakkama :(

Kui aare 20.02 esmakordselt hetkeks üles tuli, tekkis mõte aarde asukoha suhtes. Nüüd, kui see püsivalt aktiveerus geocaching.com lehel 23. veebruaril, sai otsimas käidud. Paraku arvatud koht osutus veidi valeks.