Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid ItzAlexV, Gedili, kes kajastavad enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Saaremaa lõunatipus paikneb endine Sõrve päästejaam. Sinna otsustasime panna ühe aarde. Kuidas aare Coca-Colaga seotud on, näete kohapeal :)
Palun panna aare tagasi kust te selle leidsite nii, et seda poleks näha. Hoiduge mugude eest! Kirjutusvahend võta ise kaasa! Kui konteineris olev logiraamat peaks täis saama, kirjutage sellest kommentaaridesse ja kui võimalik, siis järgmine isik võiks uue panna. :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5Y3XT
Logiteadete statistika:
181 (93,3%)
13
2
3
4
0
0
Kokku: 203
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Aare on asukohast eemaldatud.
Saime kuidagi märga logiraamatusse mingid varesejalad kirja. Sellinekoht vajaks kindlasti kvaliteetsemat aaret!
Leidsin aarde kuid logiraamat oli nii märg, et ükski kirjutusvahend sinna midagi ei kirjutanud. Aardes peale ligunenud logiraamatu midagi muud ei olnud. Kuivatamise võimalus mul kahjuks puudus.
Tol hetkel, kui aaret logisime, siis oli aare tõesti vähe kahjustada saanud, aga poleks arvanud, et arhiivi läheb.
Paar nädalat peale aarde logimist läksin vanematekoju ja vaatasin seal pilte, mis oli tehtud umbes aastal 2007, kui perega Saaremaal käisime. Selle aarde asupaik oli ka kenasti piltide peal, oleks vaid siis teadnud, et siia kunagi aaret tulen logima.
Kunagi see oli täitsa aarde moodi aare olnud, kuid nüüd on ta küll rohkem prügi mõõtu taastamise osaliseks saanud...
Lisasime ka oma nimed märjavõitu logiraamatusse. Tänud!
Praegu sügisel oli vähem mugusid. Logiraamat oli märg, kuid täiesti toimis veel.
Ilus sügisene päev, no ei saa ju ometigi kodus istuda. Nii saigi Sõrve poolsaarele uudistama tuldud. Pole ju võimalik Sõrvest koju tagasi minna ilma, et tuletornis käimata. Tornist paistis ilusti üle Liivi lahe Lätimaa ..Kura poolsaar ja Kolka neem :) Peale tuletornis ronimist vaatasin üle ka siinse aarde. Aitäh peitjale!
Käisime perega Saaremaal ringreisil. Tulime siia ja vaatasin kas siin ka geopeitust ka leidub. Väga ilus koht on. Ise olen siin palju käinud aga mees oli esimest korda. Leid oli kiire ja lihtne. Aitäh.
Õhtupoole oli mugusid vähem ja ei huvitunud nii palju nullis olevast infotahvlist. Kahjuks aga ka meie ei leidnud. Kas lihtsalt liiga hästi peidetud?
Ainult mul oli levi olemas, Marleni telefon ei näidanud midagi ning Silverile tuli sõnum "Tere tulemast Lätti" ja "olge valmis ette näitama Covid19 passi"! Minu telefon juhatas meid igati loogilisse kohta, kus oli ka peidukas olemas, kuid aaret ei leidnud. Vaatasime ka lähedal olevad varemed üle, kuid seal ei paistnud olema peidukohtagi. Rahvast liikus hommikutundidel vähe, nemadki hoidsid vee ligi, seega see otsimist ei seganud. Jääb mõneks teiseks korraks, ehk jõuab aarde peitjagi koha ise üle vaadata.
Ei leidnud ka meie, mugusid oli ümberringi ka nii palju, et väga palju otsida ka ei saanud, küll aga nulli ümbruses sai seda coca-colat ikka otsitud.
Nullis nägin oma teada ideaalset peidukohta - kivivundamendi vahel veidi suurem pragu... Plaan oli sinna tuhnima minna, kui ühtäkki vaatas vastu rullis paks rästik. Judinad jooksid üle selja ning siiani tänan kedagi ülevalt, et käsi terve... Peale seda kohtumist polnud enam tahtmist ühtegi kivi liigutada, kuid päris tühjade pihkudega ka ei tahtnud lahkuda. Lühike kõne varemleidjale ja oh üllatust, aare oli seal, kus poeg kõige esimesena tuhnida tahtis, kuid tal selle ära keelasin, kartes et teised ei saagi muidu teada, millega tegemist :)
Seosest cocaga aru ei saanud ja leid tuli esimesest vaadatud kohast. Tänud!
Tuul tahtis kõrvad peast viia, isegi luikedel oli vaevaline vastu tuult õhku tõusta.
Leitud, logitud, raamat on küll paras kapsas, aga ruumi jätkub.
Siin aarde juures määrab nime selle kork.. Ma ise ka ei tea,mida huvitavat me ootasime... Tänud ikka
Iga kord kui selle aarde nimi leiulogidest läbi käis, püüdsin siin mina mõelda, kuidas küll see paik ja see jook omavahel seotud on! Lootsin, et nüüd saan lõpuks sellele küsimusele vastuse. Veeresime kohale, mugisime kohalikus restos kõhud täis ja asusime sääre tipu poole teele. Gepsu panin käima siis, kui olin aardest juba 25 meetrit mööda jalutanud. Otsa ringi keerates, olid mugud juba koha ära hõivanud ja jätsin külastuse tagasiteeks. Kuigi oli veits tuuline, nautisime koha võlu ja otsisime auguga kive. Tippu jõudes olid mingid lapsed põlvini veel. See kutsus mind sama tegema. Kui jala otsad vaevu vette said, kargasin sealt sama kiirelt välja tagasi. Oi kui külm see vesi täna siinpool saart alles oli. Poisid proovisid sama trikki teha ja ega nemadki seal veel eriti kauem ei püsinud. Tagasiteel oli null sobivalt tühi ja hetkega tuli ka leid välja. Vastus küsimusele jäi aga saamata. Kuna pesamuna avaldas soovi ka teist tippu vallutama minna, siis edasi võtsime juba suuna tuletorni tippu.
Tänud.
Noorte geopeituritena Saaremaale sattudes ei saanud jätta ära suguvõsa koosviibimiselt ärahiilimist eesmärgiga "saart avastada". Nii võtsime ette teekonna tuletornini. Esmalt panime ümbrusele silma peale kõrgemalt (torn on renoveerituna üsnagi mõnus) ning siis liikusime edasi nullpunkti suunas. Seal pidime alguses ootama ära paari mugu lahkumise, kuid saime üsna pea otsingutega alustada. Aarde nimi ja suurus andsid enam vähem aimu, mida otsima peaks ning ei läinud kuigi kaua aega, kuni meile kätte juhtus. Läksime veidi eemale logima, et mööduvad mugud meid ei segaks. Aaret tagasi oma kohale viies vaatas üks möödajalutanud mugunaine eemalt oma sülemuguga viivuks tagasi, loodetavasti ei tundunud meie tegevus liialt kahtlane :P
Elu ilma cocata, on nagu suvi ilma päikseta :) Leitud, külmetatud, logitud!
Kui me tipu poole marssisime ilmus eiteakust politseiauto. Vaatasime tuulises rannas merd kuni politseinikud ära sõitsid ja logisime aarde. Aitäh!
Tuletasime meelde, kuidas see värk käis. Oli meeles küll :)
Võrratu koht ühele aardele! Aitäh mind koos naisega siia toomas. Mõned aastad vahele jäänud juba siin käimisest...
Sõrve tuletornis külastushooaja viimasel päeval käidud ja sai mindud aarde jahile. “Vaevalt, et see siin on... näe ongi!” Tänud peitjale!
Olen siin korduvalt käinud. Aarde juures meenutasin, et vist viimati ligi 15 aastat tagasi. Uskumatu. Tänud.
Olen jätnud terve saarejagu mitme aasta tagust geotrippi logimata. Anneli logide abil teen selle suure töö nüüd ära.
Nüüd saabusid mandrilt veel kaks sõbrannat ja nüüd juba neljakesi võtsime suuna Sõrve poole
Sõrve aardeid oleks jagunud veel heaks mitmeks tunniks, aga aeg hakkas otsa saama ja tahtsin sääre tipu ka ikka ära näha. Õnneks oli mugusid üsna hõredalt ja kui üks päästejaama varemete otsa parkinu lahkus, sai rahulikult logida.
Pärast imelist kalapraadi tulime edasi siia. Lisaks aardele on siin ju siiski muud ka näha. Üles ei hakanud ronima, sest kunagi sai seda juba tehtud + hind oli ka kallinenud aastatega. Mina sain rõõmsalt oma kummikutega läbi vee minna ja Hendrik paljajalu. Leid ise tuli kiiresti arvatavast kohast. Hiljem nägime kedagi natuke liiga kaua samas kohas seisvat ja midagi pusserdavat. :) Tõesti ilus on see Saaremaa. Aitäh!
Salmest-Säärele ja kahjuks tead, et sama tee tuleb tagasi vändata. Soovitan sellised rattasõidud ette võtta ikka pikema inimesega, kelle selja taga saab rahulikult puhata. Aarde leidsime kiiresti, kergelt puhkasime ja siis enne poe sulgemist tahtsime jõuda Salmesse tagasi. Tänan peitjat!
Selle aardeni sai vändatud Salmest Säärele ja tagasi. Tänan aarde eest!
Aarde puhul ei saa rääkida otsimisest, kuna see jõllitas nullis sisuliselt silma.
Nonii, siit sai selgust, et eelmine kord oli otsitud ikka esimese asjana ikkagi õigest kohast, aga ju oli ta tol kroral siis ikkagi kadunute nimekirjas.
Oh mis rahva vool siin täna oli, mõtlesime juba, et mingi üritus, aga ei, lihtsalt inimesed nautisid ilusat ilma. Seega pidime natuke pettemanöövreid tegema, et tops kätte saada. Tänan.
Eeldatav koht hakkas juba kaugelt silma. Mugude oht üllatavalt väike
Mugud olid eemal ja saime rahulikult toimetada. Tänasel kuupäeval olime kolmandad logijad. Pärast aarde tagasi panekut tulid järgmised mugud silti uudistama.
Hiljem külastasime Sõrve tuletorni. 5 aastane Henriko sai veel tasuta sisse, 20 päeva hiljem oleks pidanud talle juba sooduspileti ostma. Andis ikka ülese ronida, kõigest 248 trepiastet ja vahepeal kaks istepinki puhkamiseks. Pingid jäid meie poolt kasutamata, tagasi alla suundudes oli üks neist hõivatud. Ilm oli selge ja 30 km kaugusel asuv Lätimaa sai ära nähtud. Aitäh.
Leitud. Logitud
Olen siin kunagi päris ammu ju käinud, aga minu meelest on see vahe piinlikult pikaks kujunenud. Nautisin üksindust, ilusaid vaateid ja mere loksumist. Aitäh!
Pärast maitsvat hommikusööki siinsamas kohvikus käisime tornis trepiastmeid lugemas ja Lätit vaatamas ning seejärel mugusid trotsides ja justkui täht-tähelt infotahvlit lugedes aaret piilumas. Leidsimegi täitsa uue konteineri ja logiraamatu. Aitäh peitjale ja Karlile!
Läksin siia Sõrve tippu teadmisega, et logiraamat vajab vahetust. Mäletasin täpselt milline konteiner siin 2 aaatat tagasi oli. Viimase paberiplönni pildil oli ka see samune. Eest leidsin aga vägagi huvitava temaatilise konteineri. Coca-cola pudel lõigatud pooleks ja ongi põhi ja katus. Logiraamat oli ka olemas. Panin siis oma nime kirja ja lahkusin teadmisega, et kõik parimas korras.
Poolel teel hakkas aga kripeldama teadmine, et sügisel ei jää sellest aardest midagi alles. Tuulutus oli sel konteineril väga hea aga niiskusekindlus puudus. Meisterdasin uue karbi ja lisasin uue logiraamatu. Temaatiline Coca-Cola kork jäi meenutama aarde nime :)
Jõudsimegi otsapidi Sõrve säärde. Muidugi otsustas just siis vihma sadama hakata. Logisime siiski esimese asjana aarde ära, sest kes teab, kuidas hiljem asjad kujunevad. Temaatiline oli konteiner jah, aga sarnaselt originaalsisule ei tekitanud see minus erilist vaimustust. Panime nimed kirja ja otsustasime vihmapausi oodates lõunasöögi ka ära süüa. Odavam putka aga otsustas just siis sooja toidu pakkumise lõpetada, nii et jõudsime ikka kallite hindadega turistikasse välja. Mina olin oma heeringa-kodujuustusalatiga väga rahul. Kõht täis ja vihm jäi ka üle, nii et saime ka sääre tipus jalgupidi meres solberdada ja vaateid nautida. Majakasse sisenemise eest küsiti küll kole palju raha, nii et seal jäi käimata.
Ega siin otsida polnud vajagi, minu saabudes kükitasid juba tuttavad sakslased aarde juures ja tegelesid logimisega. Tänud peitjale!
Ei mäletagi, millal viimati siin sai käidud. Uudistasime ümbrust ja sobival hetkel võtsime aarde peidikust välja ning sobival hetkel jälle tagasi. Tänud peitjale.
Suve päevad ja väike puhkus Saaremaal. Kahjuks oli mugusid palju ja ei tekkinud head võimalust ringi vaatamiseks. Mõni teinekord.
Käisime lastega tornis vaadet nautimas. Möödaminnes sai ka aare üle vaadatud. Tänu ilusale ilmale oli muguoht suhteliselt suur. Meil siiski õnnestus leida üks rahulik hetk.
Kuna torn on nüüd avatud külastajaile ning ilm ilus, siis rahvast oli väga palju, õnneks sattus meile otsimiseks ja logimiseks moment kus kõik olid millegi omaga ametis. Tänud peitjale!
Ärkasime varakult ning kuna ööbisime majaka läheduses, jõudsime külastuskeskusse enne selle avamist. See tähendas, et ka muud rahvast oli vähe ning sai rahulikult aaret otsida ja logida. Pärast käisime üleval majakas ka ära ning uudistasime ümbrust. Täname.
Tänud peitjale. Aare on korralik
Eks oli ju vaja seda vanat uuesti avatud majakat kaema tulla, kuhu ka kohalikku rahvast varem ei päästetud. Majakast avanes maaliline vaade sellele Eesti k6ige edelapoolsema tipu poole. Isegi mobiilioperaator saatis meile tervituss6numi tere tulemast lätti :D Aaret on vist keegi lätlased käepäraste vahenditega hooldanud ja kusjuures myts maha. Igati teemakohane konteiner. Pikemas perspaktiivis aga tahaks logiraamat siiski korralikumat konteinerit nii et hooldusteade jääb ylesse. Kahjuks endal ei olnud seekord geokotti kaasas. Koht muidugi huvitav ja saime k6ik m6nusasti varbaid vette kasta ja vaadet naituda. Tänud peitjale ;)
Pisut rohkem kui pool aastat pole me aardeid otsinud. Nüüd on meiega liitunud pisike Silver, kelle jaoks antud aare on päris esimene. Peale aarde leidsime veel 4-5 nastikut, kes aarde ligiduses kividel peesitasid.
Siin samuti täitsa loetamatu paberimass. Ausalt öeldes, ei saagi aru kas leidsime õige konteineri. Kuna muud ei olnud siis eemaldasime paberimassi konteinerist ja lisasime oma logi ajutisel lehel. Hooldamine kiirelt vajalik. Tänud
Leitud! Aare oli kahjuks väga märg ja nimesi ei saanudki kirjutada
Saime vihje ka aarde leidnud geopeiturilt, kuid külm ja tugev tuul ei lasknud kaua otsida. Õnneks siiski muguvaene periood.
Tänu muguvabale hooajale oli hea lihtne otsida ja leid tuli kiirelt.
Tänu muguvabale hooajale oli hea lihtne otsida ja leid tuli kiirelt.
Ei mäleta, et oleks varem musta värvi tuletorni näinud. Omapärane aardekonteiner sai ka ära nähtud :) Aitäh!
Siin tipus olid mitmed Läti numbrimärki kandvad autod ja rahvas päris sääre tipus pildistamas. Logiraamatustki leidsin lätlaste tänased sissekanded. Neid oli ka edasistes minu teele jäävates aaretes.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Hea lahendus konteinerile ja oi milline vaade. Lätit kahjuks täna ei näinud natuke udune oli.
Coca-Cola, Fanta, Sprite nii see aare leitud sai. Tänud.
Lihtne leid. Tuletornilinnaku töötajate elamu oli nii ilusti korda tehtud. Tänud!
Ei vaja uut logilehte. Seal lausa 2 logilehte, kus piisavalt ruumi kirjutamiseks. Kokku on neid logilehti konteineris 4 tk. Seega vaba ruumi leidmiseks tuleb lahti harutada logilehed, et leida see ruum.
Sellise eestlaste jaoks märgilise tähendusega kohas oleks ehk sobivam kodumaise nimega aare. Aga aitäh sellegi eest!
Tibatillukeses logiraamatus oli üsna raske leida piisavalt tühja ruumi enda sissemöllimiseks. Niiskevõitu oli see "raamatuke" ka.
Selle aarde juurde sõites peatusin ka erinevate mälestusmärkide juures ja pani ikka mõtlema. Saksa sõdurite mälestuseks kivi. Umbes 10 meetrit edasi kivi natsistliku väe purustamise kohta, võib võtta kui kivi nõukogude sõduritele. Lisaks veel umbes 10m edasi Vene Keisririigi suurtüki alus. Üksteise suhtes vaenulikud jõud, kellest mitte ükski ei tahtnud ka Eesti Vabariiki tunnistada. Riiki, mille võimu ajal võivad nüüd need kivid üksteise kõrval rahus seista.
Suveseikluse ajal olin seda tegelikult juba korra otsinud, aga vihma sadas, silm ei seletanud ja aega jagus napilt. Jäi leidmata. Juba toona mõtlesin, mis pistmist saab olla Coca-Cola nime all tuntud plekieemaldusvahendil Sõrve säärega. Seekord sain teada... et ega tegelikult olegi. Õnneks :o) Ka täna kippus ilm vihmaseks, mis tähendas väga vähe mugusid ning võimalust segamatult geoasja ajada. Aarde leidsin sealt, kus viimati piisava põhjalikkusega ei kamminud. Konteiner oli pooleks, nagu Erko päev varem tabavalt märkis. Tänu sellele, et tulin Saarde kahte aaret peitma, vedeles autos igasugust kraami, muu hulgas korralik liim. Niisiis tegin pooletunnise hoolduspausi ja kerge õhtueine. Korda sai.
Liimisin kokku ja panin uue minigripi kah. Logirull oli veel "elus", kuivatamisest piisas.
Pea aasta eest jäi aare leidmata. Sel korral leidmisega suuremat probleemi ei olnud. Tagantjärele on isegi raske öelda, milline pimedus meid siis valdas või kas keegi oli aarde praegusest põhjalikumalt peitnud. Sõrve on aga koht, kuhu alati tuleme hea meelega. Õnneks annavad geopeiturid selleks ka põhjust.
Nõustun eelkõnelejaga, et aare tuleks mujale peita, et aarde objekt säiliks.
Jalutasime veidi mööda sääre tippu ning vaatasime merd. Rahvast oli liikumas peale meiegi, seetõttu ei saanud aktiivse otsimisega tegeleda. Viskasime küll nalja, et näe, kindlasti seal ongi. Pärast selgus, et oligi :)
Täname aarde eest!
Mugud olid positsiooni hõivanud, pidime senikaua tuult nautima. Muidu kiire leid, tänud peitjale.
Õiget peidukohta sai mitu korda piilutud aga esmalt ei tahnud uskuda, et aare end seal peidab. Eks ta ole selline hea maitse piiril olev asukoht, pigem soovitaks aarde objekti säilimise nimel eemale peita.
Ma olin Elerini logist nii ära hirmutatud, et varustasin end pikkade säärikute ning suure seltskonnaga. Õnneks ühtegi madu ei kohanud, null oli ülitäpne. Tänud!
Tõepoolest ei uskunud, et aare ennast seal peidab, kus ta aga ikkagi oli. Viimasena me sealt vaatasime.
Ei uskunud, et seal, aga siiski. Õnneks olid mugud veel ohutus kauguses. Tänud peitjale.
Pärast Maanteeküla 1 otsimist ja selle aarde eelmise logi lugemist hakkab veel praegu süda kiiremini lööma. Mikk lubas lahkelt kõik roomajad eemale peletada, aga ilm oli korraks viluks ja tuuliseks pööranud, nii et maod olid mujale sooja läinud. Aare oli ootamatult täpselt nullis, võtsime kotitäie prügi ka kaasa. Aitäh!
Leidsime hiigelsuure ilusa nastiku. Tema lähedal oli keras väike armas rästik. Eemal peesitas veel paar võimsat nastikut. Otsustasime aarde koos ussipesaga sel korral rahule jätta, kuigi Coca-Cola vihje oli kergelt leitav :) Jalutsime hoopis poolsaare täiesti tipus ringi, seal tundus vähem roomajaid olevat. :)
Väga ilus koht! Aaret otsisime (st nautisime enamus ajast ka loodust) üpris tükk aega, aarde leidsime täiesti juhuslikult. EVEJ
Algul kahtlesime, aga lõpuks tuli ikka välja, tänud.
Kaks korda vist loopisime neid samuseid sealt eest ära ja siis poole peal loobusime arvates, et seal pole. Lõpuks otsustasime puhta vuugi teha ja näe imet, seal ta ongi. Koht üllatas oma ajaloo poolest ja sellest, et torni ei saanud:( Ussi nägime ka. Tänud :)
Koht oli väga äge, aare mitte nii väga. Aitäh ikkagi!
Sellisesse kohta oleks võinud midagi paremat mõelda. Tänud siiski!
Koht on hea, kuid aare on kahjuks üsna vilets.
Siia polnud samuti enne sattunud. Nüüd aga kollane täpp kaardil näitas koha kätte. Aarde teostus ei olnud just kõige parem, aga õnneks on ta seal püsinud tükk aega.
Olime kannatlikud. Muguvabal hetkel tuli leid kiirelt. Tänud siia juhatamast!
Otse joones aarde juurde ja juba eemalt oli teada, kus on. Vinge nikerdus.
Mugusi tol hetkel eriti ei liikunud, saime rahulikult nimed kirja panna.
Sõrve on geopeitus mind toonud üha ja üha uuesti aga mina küll ei mäleta, et ma siin otsas kunagi käinud oleks. Keegi pole ilmselt toonud - võimalik, et aja kokkuhoiu eesmärgil. Nüüd siis aga tõi mind siia lõpuks aare ja siit ei saanud enam mööda hiilida. Lõpuks saime metsast välja ja nägime, kus kõik mugud ringi patseerivad. Margus tahtis väga põhjalikult otsida ja ikka kõige koledamast kohast, kust seda üldse teha võimalik on. Õnneks tulid lätlastest geopeiturid, kes meist vaid mõni meeter eemal aardesse möödaminnes oma logi kirja panid. Me siis ei seganud neid ja lasime neil selle ära teha ja lahkuda, et siis ise sama teha :) Peale aardeleidu läks Margus mereveega käsi pesema ja tipus käisime ka ära. Aitäh!
coca cola - 100 ml 42kcal, vähem kui piimas, samapalju kui õlus, kohati on smuutid hulga süsivesikute rikkamad ja seega ka energeetilisemad. Tegelikult ju on tegu päris tavalise limonaadiga, teagi miks ta sellise negatiivse ja ülekaalulisuse võrdkujuks on saanud. Piiri tuleks pidada nii tarbimise kui ka laimamisega. Eks neid paradokse ole veelgi, näiteks elavad kerges ülekaalus inimesed kõige kauem ja parima tervisega. Siin oli siis konteineri suurus viidud tugevale dieedile, koha ilu ja võime tagasitõmmata oli aga endiselt XXXL suurusega
Leidsime! Kahe aasta eest olime ka siin logimas aga tundub, et see aare on Rootsi putkanud.
Täname :)
Jutuhoos jalutasime aardest algul mööda, ots ringi ja tagasi. Edasi oli lihtne. Logiraamat või siis pigem paberid päris niisked ja vajaks vähe pikemat tuulutamist.
Õige koha osas polnud küsimust, aga pühapäevasel lõunal ilusa ilmaga oli vaba momendi tabamine pea võimatu. Õnneks meie geomeeskonna niiöelda sõprade osa, kelle jaoks see oli alles teine päev geopeitusega tutvust teha, oli visa ootamises ja kätte me ta saime.
Kui Anu ja Peep julgustasid meid otsimast kohast, kust me eelmine kord ei suutnud otsida, siis nüüd tegime südame kõvaks ja leidsimegi. Logirull läbimärg, aga kahjuks ei olnud meil täna aega kuivatada.
Uurisime nulli lähemat ja ka pisut kaugemat ümbrust päris põhjalikult, aga ikka jäi leidmata.
Kui kaks kampa täpselt nullpunktis kokku saavad ja jutustama jäävadki, siis kaua sa seal Lätis ikka istud. Ei leidnud.
Muguderohkus. Tuult ka väga palju. Roomajaid ka. Ei leidnud. Püstise puidutoki juures märkasime punast CC korki paistmas,kuid nii sügavale ei kaevunud. Mugude reaktsiooni oli lõbusam jälgida. Tulevad rahumeeli randa, jalutavad hoone vana vundamendini ja käib kiljatus ning hakkab keksimine ühelt-jalalt-teisele pihta. Roomajad tõesti väga palju.
Kui Mõntu sadamas toimunud Kaluritepäeva kavas olev Kukerpill üritas tehniliste viperuste kiuste live kontserdi anda ning enamik peoseltskonnast "mitte kaine" olekus, oli meil selge põhjus pidu lõpetada ja geopeituse radadele suunduda. Jalutuskäik aarde juurde kujunes pigem "mugu siin ja mugu seal" laveerimiseks ja loodame, et logimine õnnestus õhtuhämaruses ilma lisasilmadeta, kuskilt kaugusest.
Leitud pärast Mõntul kaluritepäeval käimist. Kesköö paiku oli mugusid suhteliselt vähe ning ka pimedus varjas meie toimetamist aarde juures.
Aarde võimalik koht tuli mõne minutiga, aga... Tundus, et bussitäite viisi on rahvast just sellel ajal sääre peale uudistama tulnud. Peaaegu kõik lugesid päästejaama tahvlit. Tänud peitjale.
Täna oli tipupäev. Külastasime ka muuseumi, sest lastega tasus see ära. Nemad said tasuta jäätised, meie tasulised suveniirid. Ikkagi turistid. Tipus käisime ka ära. Läti levialas. Täname!
Siin läks jupp aega mugude tirriteerimise pääle- miski kaks bussitäit rahvast+ muud turistid sõelusid nagu sääseparv... Aga asi sai tehtud...
Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik... Vennaskond üürgas mul kõrvus...
Omamoodi maailma lõpp oli siingi, vaid kohvik oli pisut varem maastikule maha asetatud, Lõpuni oli paarsada meetrit astuda, vist... Päike lõõskas, tuul tuuseldas, kuid vaprad turistid töllerdasid jalus. Just õiges kohas oli vaja titaga fotosessiooni korraldada. Kahtlustasime neid juba sama sihi olemasolus, mis meilgi, kuid siiski mitte... Tegime siis aega parajaks ja käisime päris lõpus ära. Mnjaa, igas tipus on kitsas, nii ka siin. ;)
Tagasiteel saime ka aardetopsi kätte ja nimed lühivormis kirja. Milleks raisata logirulli...
Veidi rõõmustasime vapraid nännimüüjaid ning nüüd kaunistab üks temaatiline magnet meiegi kodust külmkappi. ;)
Mõnus tunne oli ühte kaugeimasse Eestimaa nurka jõuda. Kasutasin lisaks logimisele siin palju pakutavaid hüvesid. Proovisin kodukalja, hankisin mälestuseks magneti, tegin jalutuskäigu vähe pikemaks ja lõpetasin lõunasöögiga, milleks oli suus sulav 6-tunni seakülg. Supper ilm võimendas positiivseid emotsioone antud kohast veelgi. Aitäh!
Parkisin auto ja võtsin suuna lubatud Coca-Cola poole.Sõrve tippu väga tihti just ei satu.Aare ilmutas ennast kiirelt.Tänud siia kutsumast!
Algul sai oksaga surgitud erinevates aukudes kuna nastikuid liikus kivide vahel ja erinevates aukudes. Otsingu aeg pikenes ka tänu sellele, et sõber Taavi esimese hooga aaret peidukohas ei märganud.
Kuna esimese hooga sai peidukoht nii kiiruga üle kontrollitud, et aare läks silmist täitsa mööda siis sai poole tunni jooksul kõik nastikupesad üle kontrollitud, elukaid ise ka roomamas palju :D Hiljem siiski tuli kusagilt niipalju internetti, et aare sai leitud.
Oi kui külm ja tuuline, aga rügasime vastutuult aardeni, leidsime selle Liina eestvedamisel, klõpsasime pilte ja tagasi autosse. Tõeliselt kaunis koht, täname peitjat kutsumast!
Auto parklasse, krants tagaistmelt välja ja nii me läbi paksu udu nulli poole jalutasime. Vahepeal küll mõtlesin, et kui krants liiga kaugele jookseb, siis on nagu siil udus. Aga no vähemalt oli kahel pool meri ja kusagile väga kaugele ta kaduda vast poleks saanud. Õnneks ta ikkagi mul suhteliselt sõnakuulelik tegelane. Miski aeg viirastusid paremal ja vasakul udus veel ritvadega kujud, kes olid tulnud merest punast nõutama. Peale logimist vaatasin veel veidi, kuidas neil seal läheb... selle aja jooksul kadedaks saamiseks põhjust veel ei antud. Tänud!
Laekusime parkimisplatsi ja ootasime tormist tingitud vaikust, aga kus siis sellega! Parkla oli autosid täis, rahvas mere ääres suurematest kividest kinni hoidmas, et tuul ära ei viiks. Meri möllas täiega ja rahvas nautis 1. jõulupüha :)
Auto jaoks oli suur ja ilus ning täiesti tühi parkla. Mehed panid naabertarele uut katust ja vuntsisid maja. Enamus hooneid on juba korda tehtud, mõni kohe päris uhke. Sõrve tipp areneb tõepoolest mühinal nagu siin tuulgi üldjuhul kõige kõvemini Eestis mühiseb. Tore, et on hakkajaid ja hoidjaid kohaliku elu ja turismi hoidjaid-arendajaid!
Täna oli ilm üsna vaikne, tuult polnud suuremat ollagi, päikegi piilus. Lugesime infotahvli läbi ja otsisime aarde üles. Kõik norm, aga mispärast ta nõnna pisike olema peab :-)
Aare ise kombes, logirull pisut nätsutatud - nagu nii pisikese logirulliga ikka läheb - aga ei ole suuremat lugu. Tänud siia taas kutsumast!
Jummel, kuidas me seda otsisime, kuna null viskas ringi, peidukohti oli väga palju ja kohe alguses sai õige peidukoht välistatud. Lõpuks ei jäänud ikka midagi muud üle kui algselt kahtlustatud koht üle vaadata ja sealt see aare muidugi välja tuligi. Coca-colaga seos on aru saadav vaid pärast leidu, ehkki ma oleks võinud vanduda, et kunagi rippus seal läheduses ka päris tõeline coca-cola silt. Tänud aarde eest.
Kohapeal sai ostetud ka üks suveniir, kuigi hooaeg polnud nagu päris see. Kuid nagu meile selgeks tehti, siis ollakse seal lausa aastaringselt.
Leitud koos Tarmo, Kerli ja Heljuga. Koht ammu tuntud. Täname!
Tuul tahtis mere ääres kõrvad pea küljest ää puhuda. Kuid vaatamata sellele oli siin ikka uudistajaid. Nautisime siis seniks ,kui mugud silmapiiril, kaunist merevaadet ja kui saabus sobiv hetk, siis tegime kiire logi. Tänud, täitsa sossasoola kohe ;).
Oi aegu ammuseid. Sai käidud, sai leitud. Kunagi lapsena vaatasin Sõrve säärt igatsevalt, nüüd aga on seda läbitud nii pedaalidel kui autoga.
Jalutasime nulli, aga täpselt nullis passis daam koerakesega ja tegi suitsu. Tutvusime siis infotahvliga ja ümbrusega, lõpuks koeraomanik lahkus ja saime aarde välja võtta ja nimed kirja panna. Aitäh peitjale.
Jube tuul oli. See oli mugud minema puhunud. Meie hoidsime kividest ja kadakatest kinni ning ei kartnud. Tasuks leid. Aitäh!
Mu arust on koht selle aarde tugevaim külg. Näis, kaua ta seal sedasi püsib. Tänud juhatamast!
Päeva lõpetuseks mõnus aare. Oli küll tuuline, aga päike vajus vaikselt allapoole ja vaade oli super.
Aitäh!
Õhtu viimane aardeotsing ilusas ümbruses. Kiire leid, huvitav konteiner. Aitäh!