Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2020.

Tegu algaja geopeituriga, kes kohalikult abi küsis enne kui hakkab teatama, et kadunud. Sain omanikelt kinnituse, et hetkel kadunud, tegelevad sellega :)

 3 

Isiklikult arvan, et omanik või keegi oleks ammu kontrollinud kui ei häbenetaks ka mitteleide logida. Miks üldse häbenetakse mitte leidmisi logida?

Käisin ühe korduvalt tulutult otsinud geopeituri palvel aaret kontrollimas. Ei leidnud enam sealt, kus ise leidsin. Palun omanikel üle kontrollida. Kardan, et kadunud.

Aastake tagasi olinsiit juba tyhjade kätega minema k6ndinud.Seekord oli mul aga trumpäss tagataskust v6tta nimega viimane leidja/hooldaja. Ega pikka juttu ei olnudki. Kell oli juba palju ja osutati lihtsalt s6rmega väga konkreetsesse kohta. Siit polnud ma eelmine kord t6esti vaadanud :D. Tänud peitjale

Siit ma sõitsin juba möödunud talvel tuuri käigus tuimalt mööda kuna silt lumega raske peletas eemale. Sellel korral polnud lumest raasugi. Olles karbi üles leidnud, jäi selle sildi väärtus arusaamatuks. Ju siis on teine vahepeal tõesti kohta vahetanud. Kott oli aga räbal ja sisu niiske. Ei tahtnud pastakat märjaks teha, seega kuivatasin esmalt logiraamatu ära. Uus kotike tundus ka hea mõte olevat.

Tänud.

Logiraamatule fööni ja uus kantoss ümber.

Britt - 920, Mirjam - 282

Suht kiire leid :) Aga paber täis ja kott veidi nurkas olekus, kahjuks endal polnud midagi uut asemele panna... Ehk kes läheb sinna siis vahetab ära koti ja lisab uue paberi? :)

Tänud

Lõpuks oli leiukoht ootamatule lihtne ja loogiline. Täname.

Leidsin

Aitäh.

Tekkis diskussioon oma minioniga, kes oli varasemalt aarde leidnud ning tema mäletamistmööda ei asu aare enam samas kohas. Samuti märge, et ei ole kättesaadav talvel, ei pea paika. No jah, kui ta talveks ära võtta, siis tõesti teda kätte ei saa. Kui talvel otsimas käisime, siis aaret ei leidnud. See kord hakkas tunduma et hääletaja jääb samuti võtmata, kuid laiendades otsimisraadiust ja eirates minioni juttu " et see PEAB" seal olema sai aarde kätte. Igatahes aare on olemas, kas aga ka oma algses kohas- saavad öelda ainult aarde peitjad :) TFTC!

Leidsime väga kiiresti. Vihjed olid suureks abiks :)

Kaks korda otsimas käinud ja mitte leidnud siis see kord läks kohe kuidagi eriti hästi. Kohale, aare, logikirja ja edasi. Tänud

TFTC. Hitchhiked my self to desired destination and logged.

Tänud! :)

Tehtud.

Väheke kobamist ja nimi kirjas.Aitähh

Läks aega, aga asja sai. Mõtlesime üle, tegelikult ei ole nii keeruline :)

No kurja küll. Teisel katsel esimese raksuga esimesest kohast pihtas-põhjas. Eelmine kord läks oi-oi kui palju aega enne kui mitteleidmisega leppisime. Eks see üks klassikaline juhtum on :) Tänud!

Uurisime valed kohad läbi ja siis konteiner lausa karjus meile näkku: olen siin. Täname!

N2gin kll silti et lumega raske aga tegin siiski kiire boksipeatuse. Unustasin isegi kindad autosse ja turnimise k2igus j2id korduvalt k2ed metalli kylge naks ja naks kinni. Piilusin siit silitasin seealt aga jah kiire bitstopi k2igus ei suutnud tuvastada. Next time

Leitud, tänud peitjale

Silla puhul ikka suhteliselt loogiline koht, lumega küll veidike keeruline jah. Täname!

No otsisime omaarust ikka päris põhjalikult. Lõpuks hakkas kole külm ja tulime ära. Niuks-niuks .... kas oleme pimedad või muidu totud.

Algul otsisime lihtsama raskusastmege kohtadest. Kuna aaret ei leidnud, siis võtsime ette ka kõrgema raskusastmega kohad. Kui siis ka ei leidnud, siis lugesime uuesti llogisid ja seejärel lihtsalt sai aare välja võetud ilmselgest peidukast.

Tegime sillale korraliku ülevaatuse nii all, kui üleval. Siis saime aru, et ilmselt läheb kogu Lahemaa aaretele mõeldud aeg siin ära. Tegime siis nii, nagu hr Jõekalda "Rooside sõjas" ütleb "võtame järgmise ja tuleme selle juurde tagasi, kui veel aega on". Ega ta tagasiteel ka kergelt tulnud. Usaldatavast allikast sain kinnituse, et üks juba vaadatud-katsutud koht oli siiski õige, aga katsuma peab ikka ka õige käega.

Ikka liiga kaua läks selle tegelikult suht lihtsa peiduka leidmiseks.

Sai teist korda asi ette võetud ja kohe käes. Eelmine kord lihtsalt ei jäänud näppu, kuigi sai samast kohast otsitud. Tänud peitjale.

Sai tuldud Karinile külla teemal "Kodu Korda", aga kuna perenaine polnud veel kodus, otsustasin kohalikud aarded üle vaadata. Oh, jah. Lootus kiirele leiule kustus ruttu. Sai otsitud siit ja sealt. Maa alt ja maa pealt. Loetud kirjeldust vasakult paremale, paremalt vasakule, alt üles ja diagonaalis. Kolatud läbi kõik mõeldavad ja kahtlasemad kohad, aga tulemus 0. Mis seal ikka, tsiteerides klassikuid: "I'll be back!" Päeva lõpuks oli vähemalt kahele väikesele geopeiturile saanud uued voodid meisterdada ja kõhu Karini tehtud maitsvast karamellikissellist täis pugida. Selles mõttes võib ürituse vägagi kordaläinuks lugeda. :)

Marekult sain igasuguseid vihjeid, aga lõpuks oli aare täiesti teises kohas. Täname.

Olin ennegi seda silda poleerinud,ega nüüdki väga lihtsalt ei läinud aga sai sõrmitsetud õiget asja ning saigi logi kirja.Täname

Ega siis õige geopeitur ju kirjeldust, raskusastmeid ega koordinaate ei vaata enne kuskile tormamist. Nägin hulga vaeva ja siis sain aru, et täitsa vales kohas olen. õiges kohas ei läinud ka ülearu kiirelt, aga lõpuks ta siiski näppu jäi. Aitäh peitjale.

Lugedes logisi arvasin,et meil läheb siin kaua.Juhtus aga nii,et olin õigel tasandil ja toppisin oma näpud kohe õigesse kohta.Oli stop peatus.Tänud.

Miskipärast eeldasin, et peidukas on mujal, miskipärast otsustasin ka sealt korra vaadata ja kätte saimegi!

Otsisime kõigepealt valest kohast, aga vihje abil jõudsime leiuni. Aitäh!

Väga kaval peidukas. Aitäh!

Siin enam nii lihtsalt ei läinud, et mine ja võta. Võtta polnud miskit. Kõik sobilikud peidukohad tundusid tühjad. Mihkel piilus pragusid ja Mariann luges logisid. Vahepeal käis Madis ka kohta ülevaatamas. Ütles väga kindlalt, et seal, kust tema leidis, hetkel ei tundu olema. Õnneks leidis Mariann logidest õlekõrre, mida kasutasime ja siis tõdesime, et olime seni otsinud täiesti valest kohast. Nüüd suunasime pilgu juba õiges suunas ning karbike saigi leitud.

Aardele lähenedes nägime kedagi ringi askeldamas. Selgus, et see on tuttav Legendipoiss Austraaliast. Kolmekesi leidsime üpris kiirelt.

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Järvamaal asuv Hääletaja on 3 aastat tagasi leitud. Nüüd siis järgmine temaatiline aare. Huvitav, kas too Järva hääletaja ka siia sattunud on...

Tänan aarde eest!

Leidsime ka lõpuks. Tänan

Kuna ema oli juba selle leidnud ja ühe korra olime ka otsinud koos ja ei leidnud, siis tahtsime minna. Ema jäi autosse ja meie leidsime üles. Tänan

Karoli ja Teele nõudsid ka leidmist. Seega viisin nad kohale, paari vihjega leidsid ja logisid. Tänan peitjaid. Aare korras ja õiges kohas.

Sama lugu. Poleerisime ja uurisime palju, kuid ei leidnud.

Omaarust sai küll igale poole vaadatud, aga seekord ei õnnestunud tuvastada.

 2 

Vahest avastan, et mul on sihuke tiba jabur komme otsida kõigepealt sealt, kus aare võibolla võiks olla, aga arvatavasti siiski ei ole. See koht, mis kõige tõenäolisemaks peidukohaks sobib, selle kontrollimise jätan pahatihti üldse viimaseks, nii-öelda "magustoiduks". Mis mõttega - vot ei tea. Kas keegi veel on endal mingit sarnast sündroomi täheldanud? Kas sellel on mingi nimi ka? Kuidas ravitakse? :o)

Selle aardega läks tõesti kiirelt. Esimesest kohast hakkas kohe midagi silma ja logi sai kirja. Tänud peitjale.

Logisid lugedes hakkas juba hirmus, aega on ju vähe, kas jõuamegi otsida. Otsustasime korra siiski proovida ja mõnikord teeb geojumal ikka pika pai. Seekord Marttile, kes leiu nii kiirelt vormistas, et ma alles telefoni nulli sättisin. Tänud!

Leitud

Käisime ikka korralike peituritena seal ka kus aaret ei ole. Kui õiges kohas olime, siis mina vaatasin tähtsa näoga igasugu kohti ja Annel oli samal aja aare juba seljataga leitud. No hea veel, et juba ära ei loginud ja tagasi ei peitnud. Pärast ta rääkis oma kaheksatuhandeliste vallutamistest ja tolle seltskonna tempudest karpidega. Aitäh aarde eest kah.

Me käisime ka ikka mitu korda üles-alla enne kui kirjeldust hakkasime lugema. Seejärel läksin ja võtsin aarde välja, hea peidik, tänud, üks sillaalune jälle uuritud!

No sai topitud ikka igasse pilusse näpukesed, aga aare ennast ei näidanud... Peab vist tagasi tulema uute ideedega..

Sai natuke üles ja alla kalpsatud tulutult, kuid siis jäin seisma ja pärast väikest vaatlust tuli ka peidukas välja. Aitäh!

Alati kui olen seda aaret otsima tahtnud minna, on see kättesaamatu olnud. Sel korral sain lõpuks logi kirja.

Nüüd kodus olles loen logisid ja nii mõnelegi on see aare peavalu valmistanud. Mulle endale jäi konteiner alla minuti näppude vahele. Ei teagi kas puhas õnn või juba piisav kogemus. Kaval peidukas igal juhul. Täname!

Lugedes enne otsimist logisid, tekkis kuri kahtlus, et kas ikka on mida otsida. Peale pikka poleerimist nii maa alt kui ka ma pealt, ei tulnud aaret välja. Istusin korraks ja jäin ümbrust vaatama ja korraga vaatan, ohoo, selline koht on mulle kahe silma vahele jäänud. Õnneks konteinerit avades oli kuhu logi kirjutada. Tänud peitjale.

Kõik kohad sai läbi kombitud mitu korda, kuid tulemusteta. Kontrollijad käisid ka, aga ka nemad ei leidnud midagi enam... Tundub, et aare on ikka päris mikroskoobistunud või minema hääletanud...

Tegelikult mõlemad kompisime aga mõlemad ei leidnud. Tuul oli kole külm ja tekkis tahtmine kohe ära minna peale seda, kui Margus ütles, et keegi oli siin seitse korda kohal käinud. Sai siis veel ühest kohast kombitud ja näppude vahele ta jäigi. Margusele meeldis :)

Leidsime ärahääletanud logiraamatuga karbi, ei teagi, mis lugu sellega seal oli...

 1 

Selle aardega läks jah nii nagu eelkõnelejad rääkisid. Õnnestus tühi tops leida, mille siis ära täitsime. Hiljem selgus, et umbes tund varem oli täitsa logiraamatuga tops leitud. Kas seal on neid siis hulgim või läks logi vahepeal jalutama...ei tea, loodame, et peitja vaatab üle.

https://www.youtube.com/watch?v=w9lmCpIzhFo

Mina olin teadlik, et aare oli taastatud aga et kirjeldus ka muutunud on, see jäi kahe silma vahele. Seetõttu otsisimegi kõiksugu kohad läbi enne, kui laur karbi kuskilt välja tõmbas. Imelik oli see, et meil oligi käes vaid tühi karp, logiraamatut, mitte midagi muud seal sees ei olnud. Pidime siis auto geokarbist uue logiraamatu leidma, et nimed ikka kirja saaksime.

Müstiline leid. Ma olen selle aarde eelmise versiooni täiesti kindlalt kunagi leidnud. Isegi koht ja asi on meeles aga paistab et logimisega pole kuhugi jõudnud. Täna oli osal seltskonnal see leidmata ja Laur oli see kes karbi leidis. Jah, ainult väga selgelt tähistatud ja täiesti tühja karbi. Karuonu varudest sai sinna siis logiraamat ja juhend sisse pandud. Ning kõigi nimed ja templid ka. Ja ma ei suudagi meenutada millal me kogu perega selle eelnevalt oleme leidnud. Ju mõne ujumaskäigu ajal see pidi olema ... .Täname. Kui seal pole mitut karpi siis üks on nüüd meie logidega seal olemas.

Teel metsaistutamisele tegin aega parajaks. Kiire leid esimesest vaadatud kohast. Tänud peitjale!

See aare on ikka midagi täiesti müstilist. Ma olen seda viimase kolme päeva jooksul otsinud nüüdseks 7 korda!!!!! Ja kui ma nüüd selle üles leidsin, siis sain aru kui rumal ma olen. Selle 6 ebaõnnestunud katse korral möödusin aardest vist oma 20 korda. No ei ole võimalik. See pole ju nii raske. Minu esimesest kolmest ebaõnnestumisest juba kirjutasin. Eile sai käidud veel kaks korda. Esimesel korral oli mul vaja lapsed vanaema juurde viia ja üks teatas, et võiks ikka uuesti otsida, et ta nüüd ühineks. Talle tundus, et meil oli Teelega eile nii lõbus olnud, et ta tahtis ka ronida. Tol korral jäime jälle ilma. Oma reedese geopäeva lõpetuseks läksin siis ka kojusõites uuesti otsima. Kell oli juba peaaegu südaööni jõudnud, hea pime otsida. Ja enda arvates katsusin kõik võimalikud kohad üle. Ei miskit, vaid mustad riided ja külmetavad varbad. Õudne kuidas mõni asi võib jääda painama. Täna oli vaja ikka selle kõige jubedama ilmaga minna otsima. Ma ju olin juba õues. Tegelikult olin kurtnud ka Pillele juba oma ebaõnne. Ta siis andis mulle paar vihjet. Tänan! Tekkis kohe idee, millest rääkisin talle. Sain ka julgustust, et kindlasti leian üles. Läksin siis juba peale 4 kilomeetrist kõnnakut otsima. Mul oli nii külm aga hing ei andnud rahu. Tegin siis vihje järgi, kindad läbimärjad, nägu külmast õhetamas ja sõrmed nii kanged kui võimalik. Aga ma ei saa alla anda. Peale seda kui üks tuuleiil mind peaaegu eluohtliku olukorda viis, otsustasin ilma rahunemiseni alla anda. Kui õhtu poole oli vaja minna uuesti välja ja sõita selle viadukti alt läbi, oli vaja auto ikka kinni pidada ja veel korra uued kohad üle kontrollida. Ma oma plaani võetud objekte kontrollida ei jõudnudki, enne tuli idee üht teist kohta kontrollida. Ei ole võimalik, seal oligi. Ma ju jalutasin sealt nii palju mööda. No ei võinud pilku ja kätt selle pöörata. Aga nüüd on see tehtud ja natuke hinges rahu. Seda muidugi selle ajani kui keegi mu igapäevasele teele uue aarde peidab. Tänan peitjaid selle hullumiseni viiva otsimise eest.

 3 

Minul kui geohoolikul on kombeks hommikusöögi lauas visata net telefonis sisse ja kontrollida ikka ka geopeituse lehekülge. Ohhoo, minu poolt oodatud aare lahti. Mis muud kui saata plikad varem autosse ja tuld. Üks tuli minunga otsima ja turnis (peaks vist mainima, et meil olid selleks kõige "sobivamad" tööriided seljas). Teine teatas, et ma ilmselgelt hoolin geopeitusest rohkem kui oma lastest, sest tema jääb nüüd kindlasti kooli hiljaks. Soovitasin küll viisaka inimesena hakata asuma või seada sammud koolibussi ootama aga sellest ideest kinni ei hakatud. Seekord jäime kontsadel ja kleitides turnides ilma. Peale töö- ja trennipäeva lõppu läksime Teelega uuesti. Nüüd olime igasuguste kohtade kontrollimiseks paremini valmistunud ja iga koha kontrollimine läks paremini. Kuid siiski tulutult. Aga otsad tuli kokku tõmmata kui ühel kõht tühjaks läks. Jõudsin samal päeval ka kolmandat korda minna. Peale oma hilisõhtust jalutusringi võtsin taskulambi ühes ja läksin. Tund aega liikusin ühel pool ja teisel pool ning kõikvõimalikel tasanditel. Ainuke tulemus oli katkine püksipõlv. Ma ei jäta seda nii, üks kollane lipp mu roheliste sees - õudne. Eks tuleb iga päev kontrollimas käidud, äkki tuleb nägemine tagasi.

Nullpunkt sai leitud, aga aare kahjuks mitte :( Peab tagasi minema :)

Leitud.

 3 

Eelmine päev käisin seda pimedas otsimas ja ei leidnud. Nüüd käisin valges ja tänu vihjele leidsin. Ei uskunud lihtsalt säärast peidukohta, kuigi mitmeski mõttes loogiline. Konteiner kipub ära veerema, muidu ok. Tänud.
Hääletamine on mulle alati meeldinud, kuid kõige meeldejäävam on kord, kus sõbrannaga hääletasime Tartust Kuressaarde 30 kraadise palavusega (varjus). Pikalt ei hakka kirjeldama, aga alguses kujunes sõit 10 km vahemaadeks, mis sellisel distantsil on ju naeruväärt. 3 tundi istusime ühe kurepesa all üsna Tartu läheduses ja arutasime, kas kured suhtlevad omavahel nii, nagu inimesed: emakurg küsib, kas süüa tõid, isakurg vastab, jah, paar konna sain kätte. Ilmselt olime kuumusest lolliks läinud. Lõpuks saime ühe paariga Pärnusse, kes suundus pulma. Kuskil natuke enne Pärnut pidid nad end moekalt riidesse panema ja see oli päris naljakas, kuna asusime kuskil peateest eemal kartulipõllu ääres. Tibi vahetas endal just sukki, kui nägime mingit vanameest mööda vagusid meie poole suundumas, käes 3-liitrine purk. Tibi jooksis sukad käes lehvimas teisele poole autot, mees aeglaselt ja mõtliku pilguga kannul. Noormees üritas teda takistada, aga see ei lasknud end segada. Niimoodi tegid nad auto ümber tiiru, kuni lõpuks uuesti minuni jõudes andis vanamees purgile viibades teada, et sel aastal on palju kartulimardikaid. Ma ei tea, kas tegemist oli kohaliku hulluga, kes mardikaid kogus või ongi külamehed sellised, aga ma olin kogu selle stseeni nägemisel naerust läbmumas. Pärnus lasti meid autost maha muidugi Tartu poolses otsas, ehk me pidime terve Pärnu jalgsi läbi käima. Ma arvan, et sellel korral mulle jõudis kohale, kui laialivalguv linn see on ning jalgsi ei taha ma seda enam kunagi läbida. Poolel teel kuskil surnuaia juures käisime kaevu all end mõlemad jahutamas, kuna olime kuumarabandust saamas. Kuressaarde jõudsime u 12 öösel, kuigi Tartust olime startinud kell 7 hommikul. Aga vähemalt on, mida meenutada.

Sel aastal sai suvel nii mõneski põnevas kohas magatud, ka ühes sarnases kohas. Boonused selgusid alles hommikul, kui väljas hakkas kole mürin pihta ja tugevad õhuvõnked liigutasid Geopuuki. Teadmatusest olime sõjaväe lennukite maandumiraja kõrvale oma ööbla sättinud :).
Siia ööbima ei plaaninud jääda, niisiis kiirelt aardeni ja aidaa, kukemonid ootasid meid metsas ;).
Tänud!

Kui mu telefoni aku hakkab tühjaks saama, siis ta hakkab tempe tegema, eriti just kaardirakendustega. Nii GPS näitaski mulle, et ma peaksin kilomeeter eemal suure puu sisse ronima… Käisin puus ära ja siis vaatasin, et vähenenud meetrid olid hoopis suurenenud. Parkla parandamine ja sain õiges kohas aaret otsima hakata. Ega seal mõnus turnida polnud aga leitud ta sai.

Ei hääletanud! Hea pidamine! Tänud!

Leidsime õige aarde, mida paduvihma ajal otsida. Aega eriti ei kulunud ja leid tuli kiirelt. Tänud.

Tuli kohe meelde, kuidas sai jalgrattamatka ajal Gotlandi pealinnas lahtise laululava all magatud. Vahe siis selles, et meil tuli hommikul ruttu enne pargivahti lahkuda, sest see tegevus antud kohas oli keelatud ja trahvitav. Aga paremat võimalust tookord ei olnud. Aitäh aarde ja mälestuste eest!

Arvasin, et olen kaval ja lähen ruttu ruttu õigesse kohta ja võtan välja aarde. Natuke pusisin ja kõõlusin, kui märkasin, et Martin truult jälgib minu tegevust. Küsimuse peale "Kas leidsid?" sain vastuse rõõmsa: "Muidugi". No selge, mina ronisin alla ja selle ajaga maalis Martin meie nimed kirja.

Nojah, selline vanaaja stiil. Kui karpi mitte arvestada. Aitäh!

Pead ära ei löönud ja aarde saime kenasti kätte.

Aare ju täitsa tore. Mõnus hommikune virgutus. Uhke. Aare heas korras

00999

Mina loobusin ronimisest, kuigi oleks sellega vast hakkama saanud, Teisi oli vaja eemalt õpetada kah veidi. Lõpuks oli sellest kasu. Tänud peitjale.

Seljasirutus koduteel. Tänud!

Tegelikult oli plaan kõik Juminda poolsaare aarded läbi õhutada.Aga selle padukaga seistes autoga ühest aardest miskit 800 meetri kaugusel, keerasime peale seda kui gepsu vahemaa aardeni 4 meetrit pikemaks venis otsa ringi.Arvasime et äkki jääb kaugemal sadu järgi.Nii oligi, siin soe päike hakkas kohe meie märgi riideid kuivatama. Lasime pliksidel otsida need turnisid ja ei näinud,mina selle peale hakkasin valet kohta kahtlustama,mille varsti välistasime.Siis ajasin apastraadiga nulli taga,leidsin ja kummardasin ikka päris mitmele mööduvale autole,ei midagi.Hakkasin juba endale ööseks aset tegema ja seal ta oligi!Tänud peitjale.

Mina oma pead ära lööma ei ulatunud.

 2 

No ei tulnud valutult. Hääletamine tähendab ju ka valimisi ning kui ennast brittide BREXIT kombel sirgu ajasin, lõin pea ikka päris valusasti ära. Hoidsin siis edaspidi LOW-FROFILE, tähekesed silme ees keerlemas... aga õnneks oli tops varsti näppude vahel. Aitäh

Päris valus oli

Hääletama ei pidanud aga logi pidi kirja küll panema.

Aare avaldus üllatavalt ruttu. Tervitame peitjaid.

Koerast ei tea mina midagi. Tean hoopis sellist ütlust, et "sellise ilmaga ei aja normaalne mees oma naist isegi õlle järele". :P Annika ütles juba kõik ära tegelikult aga kuna hing rahu ei anna ja see aare mu kodule nii lähedal on, siis ei hoia keegi mind sealt kauaks eemale. Varsti olen taas otsingutel ja siis juba ilma logita ei lahku, sest koht on pm juba teada. ;)

 1 

Ilmateade: koer ei aja sellise ilmaga oma peremeestki välja - vihm ja meeletu tuul.

Annika: ääretult vale riietus, ilmastikule mittesobivad jalatsid, aarde otsimiseks ebamugav kehavorm.

Merike: eelmisele isikule vastupidised tundemärgid.

Peale mõningast otsimist olin mina tüdinenud - otsi nagu nõela heinakuhjast; Merike oli entusiastlikum, kuid..

Kui [polekala] sõidab Nissaniga, siis lõpetasime otsingud tema pärast ja mina olen mitte leidmise süüst puhas (kuigi ma vigisesin ikka tublisti, aga see on ju teada, et pole halba ilma, on ebasobiv riietus).

Küllap me hääletame veel..

Eelnevalt olin juhuslikult mõningaid logisid lugenud, seetõttu tekkis juba eelnevalt autos mõte, kus aare olla võiks... nii ka oli. Tänud!

Suhteliselt kiire leid. Õigelt poolt ei märganud, ronisin siis teisele poole ning siis märkasin. Õnneks on nii varjuline koht, et mööda sõitvad autod ei märka, ega neid palju ka polnud.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Sedasorti aaretega on mul alati üksjagu janti olnud. Küll ma otsin valelt poolt ja siis ma otsin jälle valest kohast ja lõpuks otsin veel valelt tasapinnalt ka. Seekord läks kõik risti teistmoodi ning leidsin kohe sealt kuhu esimesena vaatasin.

See pidi olema päeva viimane aare, aga ilmselgelt oli vist väsimus peale tulnud juba. Ei mäletanud ka, et nii värske teine alles. Ühelt tasandilt otsisin, teisele ei hakanud sobimatute jalavarjude tõttu ronima. Hääletanud olen elu jooksul palju, pikim tiir vast kuu aega Saksamaal-Prantsusmaal seiklemine. Enam vist küll niimoodi ei viitsiks. Aarde otsimiseks peab aga siia veel tagasi tulla viitsima.

Leitud

Leitud, aitäh

Kuldmunakese abil skooritud

Kohtumispaik, Kiiu viadukt. Seniks, kuni teisi ootasime, tegime ronivaid võtteid. Käisime esimesel ja teisel korrusel, turnisime ja istusime, nullisime ja katsusime, kuni lõpuks saime hommikused udusilmad selgeks ja peiduka kätte. Ausõna, me kõik vaatasime samasse kohta vähemalt korra :)

 1 

Hurjuh, me ka leidsime. Vat sellele potsatajale kuluks küll juhtraat ära, meil näkkas alles siis, kui saime juhttaadi juhttraadi otsa. Hääletanud olen ma omajagu, ka suuskadega Tapalt Tartusse, hääletajaid vedanud ka, aga vat sellises kohas ööbimiseni pole veel jõudnud. Ja eks karta lasebki, et sellises kohas ööbimine potsatamisega lõpeb. Ühesõnaga - skoor!

Leidsime!

Tänud :)

Seekord ei loobunud enne, kui aare leitud

Leitud. Asetasin tagasi sinna, kus ma ta leidsin? Tänud peitjale.

 1 

Päeva viimane pärast Karepat. Hääletama ei pidanud, keegi meie peale ka ei hääletanud. Ega ole vist eriti sobiv koht ka selle jaoks kiirtee ääres. Koordinaat oli õnneks täpne, aga seda mikrot oli ikkagi veidi nöök taga ajada. Peidik mahutaks ju ometi suuremat (ja vettpidavamat) topsi. Õnneks leidis Marje siiski nobedalt, saime ära koju. Koos häälega. Meenus ka teine, Hääletaja aare, kus ka hääletajat vaadata saab.

Mikil oli see juba ammu leitud-FTFitud, kuid kuna tee viis siit mööda, siis lisasin ka oma nime logiraamatusse. Aitäh!

Saime täna teha midagi elus esimest korda- peale aarde leidmist saime tagurdada ringile. Polegi enne niiviisi ringile sisenenud ;)

Hääletama ei hakkanud, kuna geomobiil ootas. Sai veel ringile tagurdatud ja edasi teiste aarete juurde :)

Seekord pime, peab tagasi minema

 1 

Ühel meist oli sünnipäev, mille puhul käisime Valkla Forellis kala püüdmas ja söömas. Vihma kallas terve aja, kuid see-eest kala võttis hästi ja saime plaanitust isegi suuremad.Tagasi koju sõitsime vaid mõnekilomeetrise ringiga.

Seekord me ei hääletanud, kuigi kõik meist on varem pidanud hääletama kas tööle või kooli või ka lasteaeda (sest koolivaheaegadel ja suvel lasteaiavedu ei toimunud). Minu vägevaim hääletamine sai teoks ülikooli päevil (nõukogude ajal), kui me kahekesi ühe neiuga hääletasime Tallinnast läbi Jaroslavli, Sverdlovski, Krasnojarski ja Irkutski Taga-Baikalisse. Alates Jaroslavlist hääletasime ronge. Reisisime kaubavagunites, vedurites ja Moskva tsirkuse rongiga elevantidega ühes vagunis. Siis oli taevas sinisem, rohi rohelisem ja elu turvalisem. Praegu ei soovita kellelgi seda järele teha.

Aarde juures oli maa märg ja libe, nii et sünnipäevalaps jälgis meid auto aknast. Vanad kalad vihma ei peljanud.

Täname aarde eest!

1.olemas

2.olemas

Viimane ilus kevadilm ennem pikka vihmaperioodi ja vaba päev. Loomulikult peab selle sisustama värskes õhus olemisega. Väikese kõrvalepõikena enda pea sihtmärgist otsustasin Hääletaja juures käia. Esimese asjana vaatasin õigesse kohta aga mitte piisavalt põhjalikult. Järgmised 5 minutit vaatasin läbi valed kohad kuni jõudsin ringiga tagasi algusesse ja nüüd paistis karp juba silma. Aitäh!

Leitud.

 1 

Kohale jõudes pani Reigo mäest otse üles, mina läksin korralikult ringiga ja trepist. Mulle üldiselt need silla aarded meeldivad, kuid see peidukas oli natuke kahtlane... mis siis ikka... leid tuli kiiresti.

Tänud peitjale.

 1 

St. Pölten on ka kindlasti ilus paik. Sisse pole küll keeranud, aga silte korduvalt näinud suusapuhkusele sõites.

Kordades rohkem olen hääletajaid peale võtnud, kui ise hääletanud.

Kristel kiirelt leidis. Hääletamiseni!

Leidsime 9. mai õhtupoolikul kodulähedase jalgrattaringi käigus. Ütlen ausalt: ei meeldinud see selline "peidan suvalisse kohta mikro" kontseptsiooniga aare. Samas jalgrattasõit sai sihi, nii et mingi kasu sellest aardest ikkagi oli.

Ema linna tuues sai kiire peatus tehtud. Aitäh! Seigelda mulle meeldib, aga hääletada enam ei taha.

See aarde avaldus üsnagi sobival ajal kuna teadsin ette, et nädalavahetusel satun sinnapoole, seega võtsin ka uue aarde plaani. Kavatsesin koos lastega tulla aga sattusin ootamatult "Teeme ära" üritusele kus hilisõhtuni rassisin ning täna kasutasin vaba tunnikest, et nullist läbi põigata. Kuna telefoni jätsin autosse siis alguses otsisin veidi valest kohast aga õigelt kõrguselt vaadates jäi tops kohe silma. Logimise ajal mõtlesin, et õige otsus oli lapsed uuele mänguväljakule jätta, siin poleks neil nii huvitav olnud. Nüüd on ka kirjelduses aarde suurus parandatud, mis on kindlasti õigem kui enne aga karp mahuks sinna ka suurem.
Huvitav kuidas antud koht Euroopas hääletamise looga seotud on? Kas reis algas või lõppes siin? Muidu kui keegi seal hääletada kavatseb siis ma soovitaks seda teha enne/pärast silda kuna mina näiteks ei peatuks seal sillal. Aga nagu vanasõna ütleb: hääletaja pöidla pihta ei lööda!

Läksin kohe õigesse kohta, õnneks keegi seal ei maganud. Tänud!

Leitud, logitud, aitäh!

Teel Maardusse "teeme ära" üritusele leitud. Eks ta üks väike ronimine on. Aitäh.

Tänan aarde eest!

 1 

Mina kuulusin nende alla, kes ei tahtnud aaret otsima minna. Aga käidud ta sai ja pika otsimise järel ka logi kirja pandud. Aarde suurus on mikro, mitte väike. Eks selle nahka ka mõistliku ajaga leidmine läks. Kõige parem on seda aaret muidugi magamiskotis leida, aga saab ka muidu. Väga hull esimese aarde kohta ei ole. Aitäh kutsumast!

 2 

Aarde ülestulekule ei järgnenud tavapärast tõmblemist, pooled meist tahtsid otsima minna ja pooled mitte. Lõpuks sündis siiski otsus minna ja asi üle vaadata, argumendiks sai "Aga kui lääne suunal sama kaugel aare avalduks, oleks ju minek." Mõtlesime, et kes konkurendid olla võiks ja saime päris arvestatava listi, kohale jõudes oli üllatus aga suur. Mängu oli ootamatult sisenenud jokker, üks tuttav hall geomobiil seisis juba ees. See oli Miki, olevat teine ühe tuntud geopensionäri juures viibinud ja lõpuks ka siia jõudnud. Ta sai päris kaua meie pingutusi vaadata, nimelt ei tulnud me õigesse kohta vaatamise pealegi, sest aardekirjelduses lubatud "väike" karp see kohe kindlasti ei olnud ja peidukas oli ka natuke veider. Õnneks jäi tops lõpuks siiski silma ja teine logi sai kirja. Pärast vaatasime meie Mikiga üksteise kassipilte, aga siis muutus Madis rahutuks - Loo aare ka veel üles leida vaja - ja läksime laiali, ka Mikil oli veel üks aare leida vaja. Tore kohtumine oli! Aitäh aarde eest!