Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Raudteeviadukti kõrval olev jalakäijate sild ühendab raudteega paralleelseid Seebi ja Alajaama tänavat. 1996. aastal hakati ehitama Tammsaare tee pikendust, et vähendada kesklinna liikluskoormust. Pikendusele rajati esimene kahetasandiline ristmik Tammsaare teel. Tammsaare tee pikendus valmis 30. septembril 1997.a. Pikendus algab Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmikult ning kulgeb kuni Järvevana teeni. Teepikenduse ehitamine kestis koos kaevetööde, raudteesilla ehituse ja haljastamisega 17 kuud. Selle aja jooksul valmis 1,7 kilomeetrit teed, millel on kummaski suunas kaks sõidurada, samuti ehitati kahetasandiline liiklussõlm, jalakäijate sild ja tunnel.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lastekäruga_ligipääsetav (2), muguoht (2), lumega_leitav (1), lemmikloomasõbralik (1), lahe_teostus (1), gpsita_leitav (1), drive-in (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6JWZK
Logiteadete statistika:
257 (99,6%)
1
18
3
1
0
0
Kokku: 280
Sellised "mehed" kohe, et otse koordinaatidel asuv aare tuleb ilmtingimata puruks peksta...tubli tubli. Someone brokes, aga parandada tuleb ikka ainult omanikul. Nujah. Läheb siis hetkel puhkusele. Kuuldavasti juhtus sarnaseid lugusid ümbruskonnas veel samal ajal, nii et eks näis. Iga loll kasvab ehk ükskord suuremaks ja saab targemaks.
Aitäh peitjatele!
No tegelikult olen ma siia kunagi nime kirja pannud, aga kes seda aega enam mäletab. Nii seadsingi oma sammud jälle siia.
Konteineri leidsin ikkagi juba tuttavast kohast ja peale nime kirja panemist tutvusin kunagi minul tihedat kasutust näinud, sillakesega.
Ainult nüüd on sillale viiv trepp ohtlikuks tunnistatud ja ootab renoveerimist.
Pärast esimest sillakest väntasin oma "kreslaga" siia, lühike inimene nagu olen ei märganud kohe.
Tänan peitjat!
Põhimõtteliselt oli aare korras, uus logi, ilusti minigrip kotis, lisasin veel niiskuse eemaldaja.
Tekkis Tallinnas jälle vaba aega ja külastasin ühte lähimatest aaretest. Tänud siia juhatamast!
Nimi sai kirja, aga karp oli põhimõtteliselt tühi, niiet alustasime uut väga labast logiraamatut.
Logiraamatuks oli vaid kellegi pandud kassatšekk.. lisasime omalt poolt korralikuma paberi, kuid miniclip kotti polnud lisada. Ega ta sellises seisus, nagu aare praegu oli, kaua kuiv ei püsi.
Oleks olnud drive-in, aga auto jäi teispoole silda. Tänud peitjale!
Kuus aastat tagasi siit kõik algas. Täpselt ei mäleta, aga aare on vist selle ajaga asukohta muutnud. Tagavara pole vaja enam hoida.1023. Aitäh!
Üsnagi hidden in plain sight. Pole kindel kas päris nii peitja poolt mõeldud. Igal juhul kiire leid.
Kiire leid. Aga seda tüüpi aarete probleemiks alati on sisse tungiv vesi. Kirjet lisada polnud üldse võimalik. Kuivatasin logiraamatu nii palju, kui sain ning panin uue kile ümber. Tänud peitjale!
Otsustasime spontaanselt pärast jõuluüritust aarde ära tuua, sest tundus, et võiks olla kiire ja lihtne. Oligi, kui välja arvata põlvini lumi, kuhu sukkpükstes ei olnud just maailma meeldivaim sisse vajuda. :D Konteiner oli oma asukohta veidi kinni külmunud, samuti pidi karpi autos natuke soojendama, et kaas maha saada. Karbi sisse oli niiskus pääsenud, logiraamatu lehed osaliselt omavahel kinni jäätunud. Kuna gripkott täitsa katki, siis kel võimalust, võiks ära vahetada. Muidu aga suur tänu kiire ja lihtsa aarde eest, mida sobis just täna õhtul võtma minna. :)
Liiga lihtne, samas ei jää teele, pidi eraldi tulema. Logi sai kirja, raamat veidi märg.
Sattusime siis pimedal ajal, aga jäi kohe silma. Kuna akendest võis meid näha, sai logi kirja veidi eemal.Aitäh peitjale!
Kole palju mugusid aga telefoni varjendi all sai logitud
Lasime just saabunud rongist väljunud mugudel ära minna ja siis saime kiirelt nimed kirja panna. Tänud peitjale!
Peale orienteerumist tegime väikse põike kõrvale ja panime nimed kirja. Aitäh!
Ükskord lõpetasin oma geojalutuskäigu Järve jaamas ja läksin lausa mööda, aga kuna mulle selleks päevaks piisas, vihma kallas ja nullis mingit sillakest silma ei jäänud, siis ei hakanud otsima kah. Vahepeal lugesin logisid, tekkis mõte ja kohapeal selgus, et nii oligi. Aitäh kena lihtsa aarde eest.
Tänane leid oli kiire ning tundub, et mugud on juba jaanipäeva tähistama sõitnud, seega sai nime Ilma probleemideta kirja. Aitäh ☀️
Leitud, see kotikestest välja ja tagasi panemine võtab aega, õnneks õhtusel ajal on mugusid vähe liikvel.
Sain enda esimese geoaarde leitud, aega läks, aga ülesse ta leidsin, aitäh peitjale!
Selle aarde emotsioon oli siiras ja lihtne "no ei või olla". Kas oli või mitte, seda ma liigse vihjamise eesmärgil ära ei ütle. Igatahes leid leitud ja logi logitud. Aare oli vett saanud, käisin ta salvrätiga üle, logiraamat oli ok ja muu sai korda, aga reegliümbrik jäi ikka niiskeks nätsuks. Tänud peitjale!
Porgandid saalisid siia-sinna, meie leidsime kiiresti. Aitäh!
Meie perel on saanud traditsiooniks igal pidupäeval leida ka mõni geoaare. Eesti 103. sünnipäeva puhul tegime piduliku lõunasöögi ja oma rongkäigu õues. Väike printsess haaras kõik lipud enda kätte ja marssis ringi, meil oli tükk tegemist, et temaga tempot pidada. Seega jäime geoaarete otsimisega pimeda peale. Oli juba päris pime, kuid tänavavalgustus andis piisavalt valgust. Lauri oli veendunud, et me oleme selle aarde varem leidnud ja sammuski otsejoones õigesse kohta.
Palju õnne, Eesti, ja olgem kõik terved! Tänud aarde eest!
No ei mina tea. Mingi de javuu värk. Kaart näitas, et leidmata aare, kohale sõites läksin sinna ja teadsin täpselt, kus aare on. Kas siis oli varasemalt logimata jäänud ... Ei mina tea. Nüüd aga sai nimi kirja ja logi kah tehtud. Ilusat EW 103. sünnipäeva :)
Nimi kirjas. Panin topelt kotikese sisse, kuna logiraamat õrnalt niiske. Palun kasutage paberit logimisel praktiliselt. Ühele lehele mahub mitu nime. Ei pea iga kord uue lehe keerama ja lehe teine pool ka nime kirjutamiseks. Kirjutamise vahend pole kõige parem. Hea, kui endal kaasas. Muidu igati tore aare. Kogenud silmale jäi juba eemalt silma.
Sai koolituse vaheajal majast välja lipatud. Natuke hämmastust, et nii lihtne see ongi. Kiire logi, sest pealtvaatajaid hakkas tekkima. No tore karp ????????
Mõtlesin siis, et on aeg täitsa üksi ka üks aare ära võtta. Raske tööpäev selja taga ja kerge peatuulutus on ainult abiks. Kohale sai sõidetud Tuule abil. Hiljem avastasin, et olin tõuksi parkinud täpselt aarde ette. Tegin siis kerge tiiru peale, aga midagi nagu silma ei hakanud. Piisas ühe logi lugemisest ja siis teadsin täpselt, mida vaadata. On ju neid sarnaseid konteinereid mujalgi olnud. Huvitav on ka see, et aare lausa karjus näkku, aga kohe ei märganud. Lõbusaks tegi leidmise veel asjaolu, et kõrval toimus kohalik orienteerumisvõistlus.
Peale Šokolaadimeistri aaret tekkis emal hasart ning liikusime edasi järgmise lihtsama aarde juurde. Kohapeal vaatasime silla üle ning tänu eelnevatele logidele saime suhteliselt kiirelt tuvastatud ka aarde enda. Musta kiisut ei silmanud, mis oligi hea, sest Lotta oleks muidu oma haukumisega terve naabruskonna akendele toonud. Täname aarde eest.
Peale esimest kontoritööpäeva üle nelja kuu otsustasin rattaga väikese geotiiru teha. Sillakese#2 oli esimene aare, mis ette jäi.
Leidmine osutus ootamatult lihtsaks, sest möödunud nädalavahetusel sattusime Liinaga täpselt samasuguse maskeeringuga aarde peale - niisiis polnud karbi avamisel mingeid kõhkluseid.
Logi kirja pannes jäi silma, et logiraamatuga käiakse vägagi pillavalt ümber - palju tihedamalt saaks kirjutada. Kuna logiraamat teab mis paks pole, siis siit üleskutse, et hoiame ikka ruumi kokku!
Pärast PPA-st dokumentide kätte saamist oli vaja end muidugimõista ringi hulgutada ja mõni aare üles leida. Tore oli käia mööda vaikseid, suurte sõiduteede vahele peituvaid rohetänavaid. Leid tuli ruttu, sest sellega seoses oli kummitama jäänud üks sõna. Tegin tiiru ka sillakesel. Ööbik räuskas ja pärn õitses. Aardekohast jälle möödudes märkasin seal heledapäist naisterahvast telefoni näppimas ja pudelist vett trimpamas. Ka mõni geopeitur? Mine tea. Aitäh aarde eest!
Imeilusate vanade elumajadega piirkond! Polnud iial siia sattunud. Nüüd, kui Tondi K-Rautasse tulevikus asja on, lähen imetlen neid maju jälle. Tänan siia juhatamast!
Nullile lähenesin täiesti valet teed pidi. Arvasin et Tammsaare teelt kõnnin üles ja siis saab nurka lõigata. Lõpuks jõudsin mingisuguse militaarasutuse hoovi. Ruttu tõkkepuu alt läbi ja õigele rajale. Koha peal põõsastes luuras must kass. Hoidsin hinge kinni, et üle tee ei läheks, muidu jääbki aare leidmata. Õnneks oli kiisu oma ülesannete kõrgusel ja minul nimi kirjas. Tänud peitjale :)
Kuna selliseid aardeid olen juba täitsa mitmeid näinud, siis tuli nulli jõudes leid väga ruttu.
No see ju ikka täitsa sild, mitte sillake :) Aarde leid ja logimine toimus kuldnoka laulu taustal. Aitäh aarde eest!
Kella 4 paiku mõnusalt vaikne kohake. Silt "lumega_raske" ajab segadusse ja ei päde praegu. Kohalikku musta kassi kahjuks ei näinud. Pärast tulin koju ning vaatasin enda oma.
Leitud. Üks kohalik süsimust kiisu valvas aaret, kes jõudis otsimise ajal kaks korda üle tee minna. Loodan, et toob meile õnne :)
Keegi oli varasemalt minigripi pahupidi pööranud, et kuivatada, aga seetõttu jäi kotisuu lahti. Karp päris veekindel ka pole... seega logiraamat niiske. Proovisin paremini paigutada, aga logiraamatu niiskusastmele väga kaasa ei saanud aidata. Aare ise mõnus kiire leid. Aitäh!
Saime nimed kirja ja siis avastasime, et üle tee hoovist jälgitakse meid kullipilguga, loodame, et kedagi ei ärritanud. Üpris ebamugav nii teiste aiataga tuulamas käia.
Sõltlase aarde juures toimunuga tänased erakordsed sündmused piirdusidki ja siin läks kõik vanamoodi edasi - Arabella leidis aarde, sel ajal kui meie Tristaniga alles pea laiali ringi vahtisime. TFTC!
Maskeeringulaadne ollus oli natuke usutavam kui mõnel varemleitud analoogil :)
Õhtusel ajal polnud eriti palju mugusid ja saime logi kiiresti kirja.
Ei teagi miks täna just see aare jalgu jäi, aga kui siin juba kohal olime, siis panime initsiaalid annaalidesse. Tänud peitjale.
Mul on tunne, et ma olen seda kunagi juba logimas käinud ja veebi jäi tegemata. Kuna ka logiraamatus ei suutnud ühtegi enda kirja tuvastada, siis lihtsam on uuesti nimi kirja panna ;) Aardega kõik korras.
Täitsa olemas, kiire leid, tänud :) Aardega kõik korras :)
Kole lugu küll kui peab aarde juures päeva vahetumist ootama, et leid õigele päevale kirja saada.
Peidukas ise lihtne sellises kohas peabki selline maskeering olema. Tops ise oli aga kuidagi kummaliselt vedelevas asendis seal. Ei osanud seda paremini tagasi kah panna.
Otsimiselt võttis esialgu tähelepanu ära üle tee askeldav nunnu orav, aga kui see silmapiirilt jalga lasi, tuli leid kiirelt. Üks eelnev fotovihje tegi asja nii lihtsaks, et aare paistis juba kaugelt. Ilma selleta oleks ilmselt kauem otsinud ja õiget asja võib-olla, et polekski leidnud. Aga väga äge teostus peitja poolt!
L6unapausi ajal otsisin kaardilt siis jälle et millise täpi ma siis seekord yles otsin. See sobis just sobivasti jalutuskäigu kaugusesse. Alguses otsisin vist midagi muud aga kui nägijaks sain siis tuli ka kohe naerunägu. Tänud peitjale
Leid tuli kiirelt. Aare on niiskust saanud ja kripi kott vajab välja vahetamist. Tänan.
Aare ootas ammu väikest kõrvalepõiget, nüüd sai lõpuks tehtud. Kiire leid, täname.
Pisut ikka otsisin enne kui silma kargas,endalgi üks samas topsis logijaid teretab
Pärast PPA-s istumist sai jalgu sirutada ja aardega ennast premeerida. Vägeva sabaga tops :p Aitäh!
Kui vastu ööd Tondi Restos kõht täis söödud, jaksab jälle aardeid edasi otsida ::)
Eilsest pikast geopäevast ja ajuderagistamisest hoolimata tuli mõistlikul ajal pilt ette ja oli vaja kohvijahile minna. Avastasin läbi paari aarde enda jaoks uut osa Tallinnast. Aitäh.
Enne koolitust jäi niipalju aega et siit läbi jalutada. Sillakest kasutasin ka. Aitäh!
Ammustel aegadel olen saanud siitkaudu ka autoga sõita. Aare avaldas end kiirelt. Jätsin ränduri. Tänud.
See oli planeeritud reid :) algajal on üks säärane kogemus olemas ning see jäi eemalt silma. Loomulikult polnud alguses kindel, et õige asi, et kas ei peagi otsima?, tuhnima, piiluma jne, et lihtsalt kohe näed...läksin näppima. Ja näppisingi lahti. Logi kirja ja järgmise jahile :) tänan! Kui puuduks kogemus, ei näpiks :)
Kui juba mitu korda asjale sai otsa vaadatud, siis pikapeale tekkis arusaamine et see ta ongi.
Tegelikult olin teist korda kohal, esimene kord päevavalges ei tihanud lähemale minna. Aga ega nüüd pimedas ka kergem olnud. Mugusid ikka liikus. Esiti tõmbasin karbi välja, aga pidasin seda reaalseks asjaks, mida ei tohiks käppida :D Tegin veel tiiru ümber objekti ja kuna muud võimalust polnud, siis tõmbasin uuesti välja ning uurisin lähemalt. Jaa.. kui poleks üht eelmist kogemust sellise aardekarbiga, ega siis poleks julgenud lahti tõmmatagi. Karbikese sisu ei jõudnudki revideerida, tõmbasin logilehed kaasa ning läksin pisut eemale kritseldama, karbike käi avatuna oma kohale. Ja siis tuleb koerajalutaja.. ja koer läheb sinna kõrvale.. hoidsin hinge kinni, et ei lähe nuuskima seda või veel hullem, jalga ei tõsta. Aga kõik läks õnneks, koer aardele tähelepanu ei pööranud. Karp üsna tihkelt kraami täis.
Mul on oma telefonigepsuga tõsised usaldusprobleemid. Täna sain selle eest vastu nina. Vaatasin aarde nime ja vastavasse kohta ma ka otsima läksin, kuigi täpp kaardil oli u. 70 m eemal. Lõpuks, peale tulemusetut silla silitamist, mõtlesin, et okei, lähen kontrollin, lihtsalt igaks juhuks. Ja kohe oligi karp käes. Vahel ikka peab gepsu usaldama. Tänan aarde eest! :)
See aare on juba pikemalt orbiidil olnud. Pidevalt klõpsinud sellel aga kordagi pole viitsinud seda kõrvalpõiget teha. seekord tegin selle ära. Täitsa loogilises kohas silma ta jäi.
Käivitasin operatsiooni "Roheline Tallinn". See jäi teel kesklinna tee peale ette, mistõttu saigi sellest mu esimene ohver. Peidukoht ja aare on harmoonilised, ainult tiheda liiklusega raudteepeatus on kõrval.
Käidud, leitud, logitud. Lisasin ka natukene vahetuskaupa helkuri, ekraanipuhastaja ja loehepea näol.
Leid tuli kiirelt. Ratta varjus sai ka kiirelt logitud. Tänud peitjale.
Uued koordinaadid on N 59 24.102 ja E 24 43.514 Ehk püsib paremini
Ühe käes oli rool, teisel nutikas. No hea, et nutiseade oli mul. Aga tore aare. Tagasiteel auto juurde sai arutatud, et tuled pealinna, tahad hea mulje jätta ja ikka ronid, roomad, ukerdad, näpid igasugu asju, jne Mõtlesime, et geovarustusse peaks lisama helkurvestiga töötunked. Siis poleks nii piinlik- käid ringi nagu aus töömees kunagi.
Maakad suures linnas. "Mööda panid! Keera siit paremale!" "Hull oled, pärast ei saa kuidagi tagasi!" Aga enam otsemalt ega lähemale polekski saanud, pealegi saime pärast kenasti tagasi kah:) Ja sealt ülevalt oli päris äge vaadata, kuidas autod viuh! ja viuh! jalge alt läbi kihutasid.
Aare üllatas: nii lahe ja samas lihtne, aitäh!
Natuke tuli peitust mängida ja siis sai logima asuda, tänud.
Käisin ka talvel korra siin asja uurimas, aga siis polnud midagi leida. Nüüd sai kiirelt logi kirja. Tänan.
Seda aaret käisime ka talvel lumega otsimas kuid tulutult, vaatasime, et nüüd on ta kindlasti kättesaadav ja oligi! Hea petekas, lähenesin ettevaatlikult igaks juhuks ja ikka oli õige asi, täname! :)
Leid tuli kiirelt. Pole päris kindel, kas ta seal nii pidigi olema, aga ei osanud kuidagi paremini panna. Aitäh!
Esialgu jäime gpsi vahtima, nii, kui silmad telefonist lahti saime, leidsime ka aarde. Pärast avastasime, et gps näitas isegi üsna õiget kohta, aga kaardi joonis ise tekitas segadust.
Saatsime noorgeopeituri sünnipäevale ja ise tegime linnas aardeid otsides aega parajaks.
Jalutasin. Vaatasin. Mõtlesin. Mõtlesin liiga palju. Mõtlesin vähem. Leidsin :)
Ärge kellelegi öelge, aga tegelikult ma käisin siin korra juba mitteleidmas, aga ei tahtnud aarde ideaalset statistikat ära rikkuda. Õigemini oli tegu mu esimese õhtuga Tallinnas, kui sõitsin hilisõhtul üksinda vihmasajus ringi, proovisin viit aaret otsida, aga ei leidnud mitte kui midagi. Mõtlesin, et kas nüüd hakkabki nii olema...
Seekord leidsime :) Aitäh!
Autoinimesele kohaselt ei ole minul veel kunagi õnnestunud siia sattuda, nii et esiteks kohe tänud peitjale uue kihi avamise eest muidu igati tuttavas Talllinna nurgakeses. Ülbevõitu maskeering jäi kohe silma, aga topsi avada ei saanud, kuna üle sillakese jalutasid minu suunas kaks joviaalset tüüpi, kelle välimus reetis, et alkohol ei ole nende suurim sõber olnud - teisisõnu, seda vaenlast on tulnud alatihti hävitada. Võibolla pole neil isegi kodu, mõtlesin, aga rõõmus meel polnud igatahes kumbagi maha jätnud. Ainuke mure - kuidas leida Rahumäe teed - oli lihtne lahendada. Sain lõpuks aardegi logitud ja keerasin ise samuti tagasi Rahumäe suunas, kui mu uued sõbrad avastasid: "oo sa oled ise ka eksinud!" Muidugi, inimene, kellel käsigeps kaelas ripub, on tõenäoliselt eksinud, miks peaks ta muidu sama teed edasi-tagasi läbima. Ennist kõlanud "neiukese" asemel kirjeldati mind nüüd erakordselt kauni naisena, kes on erakordselt abivalmis. Ah, selline hea tuju aare oligi :D
Tutvusime sillaga ja panime nimed kirja. Tänud peitjale.
Juba eespool nimetatud suhe geopeituriga sai jätku siis, kui planeeritud marsuudilt taas kõrvale kaldusime. Olime algul natuke pimedad ja irvitasime oma pimedust pärast ikka jupp aega. Kuna just oli vahetatud logi, sai see aare märksõnaks "Vaese mehe FTF".
Kui on sild, siis aare peab ju silla all olema. Kuidagimoodi õnnestus ühelt poolt teisele saada ja siis oli karp otse silmade vahel. Aitäh.
Pärast paari mugu möödalaskmist jäi ka aare näppu. Tänud!
Esialgu piilusime paari kraadi võrra kangemaid peidukaid ja olime valmis rohkem trikke tegema kui lihtsalt kohale jalutamine. Logi kirja panemise ajal tuhises üks porgand mööda. Tänud!
Peale tööpäeva lõppu sai üles otsitud ka see aare. Õnneks varbad polnud paljad, sipelgaid oli seal palju. Aitäh!
Sai see sillake ka ära külastatud ja logi kirja pandud. Ega ilma logimishädata sinna ei satuks :)
talviti käin iga õhtu mööda seda silda rongi pealt töölt koju, aga kuna suviti liiklen pea eranditult kahel rattal ja ükski siht mind siia ei too, siis oli siin kõige paremas mõttes natuke naljakas-harjumatu olla. kui mõtlema hakata, siis on see vist mu lemmiksild tallinnas ja kindlasti üks neist paikadest eestis kus mul tekib alati see ~Euroopas~ olemise tunne. mingi šveitsi/saksamaa vaib siin igatahes minu jaoks vaieldamatult on. aitäh!
Või nii need jalakäijad siis üle selle pideva liiklusvooga tee saavadki. Kui esimest korda kaardile vaatasin, lõi korraks mõtte sassi, et kuidas ma sinna nüüd mõistlikult saan. Seekord oli aga tõesti GPSi täpsest järgimisest kasu ning viis kenasti kohale. Siinkohal oleks ehk hea seletada, mis tähendab GPSi täpne jälgimine. Tähendab see seda, et ilma vingumata teen täpselt, mis GPS ütleb. Tavaliselt ma seda teha ei saa, sest lõpetame autoga kuskil pärapõrgus kännu otsas (kord ka sõna otses mõttes) ning siis on tüli majas, sest mina tahan, et inimene jälgiks sinist täppi kaardil, mitte ei järgiks pimesi "turn right, keep left etc" juhiseid. Igatahes, aarde juurde tagasi, kobe lihtne aare, nii väga teretulnud meie poolt. Täname peitjat!
Antud silda polnud varem jalakäija seisukohalt näinudki. Seega pakkus neljarattalisega sobivaimasse kohta parkimine natukene orienteerumist tundmatutel tänavatel. Aarde leidsin kiiresti. Pärast logimist jäin vahele ei kusagilt välja ilmunud jalgratastel mugudele. Nad vaatasid mind küll kui narkokullerit, kes toppis just müügiks minevat doosi konteinerisse. Jalutasin igaks juhuks eemale, et mitte reeta peidukohta ja siis sobival hetkel viisin karbi oma positsioonile. Aitäh!
Nende sillakestega on see asi, et kuskil mälusopis võib ju olla teadmine, et seal asub jalakäijate sild, aga samas autojuhina ei pane ma selliseid asju kunagi tähele. Kui oleks sealkandis vaja jalgsi üle tee pääseda, siis ilmselt esimese hooga mõtleksin muud variandid läbi. Aga ehk nüüd jääb see konkreetne sild paremini meelde. Aitäh.
Siia juhatas meid inimgeps Kärt, no tal need vasak-parem käsklused on veidike viitega või katki, aga muidu teab ta igasuguseid kõrvalteid ja ligipääse. Sild oli meilie kõigile eelnevalt tuttav, õnneks või kahjuks seda igapäevaselt kasutama ei pea. Leid ise tuli kiirelt, jälle oli Kuldar see õnneliku käega. Panime nimed kirja, muigasime veidike Luz Maria teemadel ja seadsime sammud tagasi auto suunas.
Aitäh!
Sellele sillale polnudki ma varem sattunud. Nüüd oli aarde näol olemas põhjus seda teha. Tänud peitjale!
Mina ei saanud siin mängima hakatagi, Tanel kohe leidis, salaja. Ethel õnneks nägi ja ilmselgelt tuli tal see väiksemate kiusamine siis ära lõpetada. Tänud silda tutvustamast, polnudki teist enne uudistanud!
Teel Sokolaadimeistrite juurest Sauele tegime ka siin peatuse. See aare ennast kaua ei peitnud. Võimalik, et olen selle sillakese alt kunagi isegi läbi sõitnud, kes seda nii täpselt enam teab. Pole ju kohalik ka, aga peal pole kindlasti käinud. Aitäh peitjale.
Seekord siis ei tõrjutud kellegi varem valmis treitud superluks multiaaret kõrvale, nagu Rahumäel? Nende sildadega tihti vist juhtub nii. Igatahes see siin oli taaskord üks ülimalt lihtne aare ära logida. Otsida polnud eriti vajagi.
Tänane itta sõitmise päev oli vaja veel pikemaks ja segasemaks ajada paari pealinnase aarde otsimisega. Pole siis ime, et esiteks lähenesime minu navigeerimisoskuste puudumise tõttu mööda puuke täis heinamaad. Teiseks otsisime pikka aega, ka puu alt, raudtee piirdeaia äärest, peaaegu isegi silla alt.. Loll on loll olla, loll pime aga veel hullem. Lõpuks jäi aare silma ülilihtsast kohast.
Aardega oli kõik kombes, evej. Aitäh lihtsa karbi eest, mille ise raskeks tegin!
Leitud. Aare vajaks hädasti minigrippi, sest paberid sees päris märjad. Istume hetkel pingil ja kuivatame natuke, aga järgmine vihm teeb ilmselt jälle liiga.
Teatava eelarvamusega jalutasime kohale – tavaliselt ei vea meil nende silla värkidega. Ka siin pakkus HEREmap nulli hoopis teise kohta kui see, kuhu peitja konteineri oli pistnud. Läksime eemale logima, ja kui tagasi hakkasin panama, vihjas Erki, et teises silla otsas jalutab suht sihitult raudselt geopeitur. Mina selles nii kindel polnud. Enda arvates pistsin konteineri täiesti märkamatult tagasi ja siis jalutasime minema. Oletatav geopeitur rääkima ei tulnud. Kui sillalt all olime veendusin ka ise, et Erki oli täppi pannud – juba eemaldati taas konteinerit. Aitäh ;)
Rahvast oli liikvel omajagu. Mõni patseeris koeraga, teine täiest üksi. Kiire ei paistnud kellelgi olevat. Iseenesest on inimeste rahulik ja vaikne elu tore. Kuid avalikus kohas aardeotsingule see kaasa ei aita. Ootasime vaikseid hetki ja piilusime erinevatesse kohtadesse. Õnneks ülemäära kaua aega ei kulunud.
Võtsime ette hilisõhtuse ehk varaöise jalutuskäigu. Aarde juures olid noored just pitsaga istuma sättinud, no ei saa otsida. Tegime seal edasi-tagasi natuke aega parajaks, õnneks oli neil nälg suur ja 5 minutiga oli pitsa otsas, karp korralikult prügikasti topitud ja minek. Oi kuidas mulle meeldivad niisugused asjalikud ja mitte-jorutavad noored inimesed! Logileht oli väheke märg, andis kirjutada veel. Natuke püüdsin tuulutada, aga ega palju abi polnud.
Lõpuks sattusime oma eksirännakuga siis sillani. Terve elu sealt alt läbi sõitnud, kuid sillale sattunud ei olnud kumbki. Nüüd käidud, aare leitud ja logitud. Tänud peitjale. Logiraamat märg. Natuke kuivatasime, et logida.
Sellega läks nii nagu paljudel teistel, sai ikka usinasti kõik raskemad kohad üle vaadatud, enne kui aare näppu jäi. Tänud!
Aare ise erilist emotsiooni ei tekitanud, sest olen seda sillakest korduvalt kasutanud. Tore oli aga tutvuda uute nägudega ja natuke juttu ajada. Tervitame!
Aarde poole jalutades tundus, et vihmale kiskuv kolmapäeva õhtu on logimiseks parim aeg. Kohapeal tekkis järsku mingi rahvaste ränne ning nulli lähedale pargipingile olid paar tüüpi ennast lausa grillima seadnud. Õnneks lahutas neid ja meid kena põõsas. Nullist leidsime eest osa eelnevast rahvaste rändest ehk Team Mushroomi, kes juba tegutses ning kelle otsingud lõpuks ka vilja kandsid. Aitäh peitjale!
Mõlemal sillakesel samasugune aare ja sama kiire leid. Täna oli see aare juba korra logitud. Tänan peitjat!
Aarde leidsin esimesest kohast kuhu vaatasin. Tänud peitjale.
Kui jalgrattaga kuhugi minek, siis umbes neljal juhul kümnest sätin just selle sillakese enda teele. Ja kui tütrega koos lähme, siis teeme ikka väikse puhkepeatuse, et mängida mängu "leia, kuhu on kirjutatud ..." - kolme punkti asemele läheb ülesande iva, tavaliselt üks sõna. See sõna või täheühend peab olema sillal seistes nähtav ning mitte asuma liikuval objektil. Selge ilmaga paistab üllatavalt kaugeid kirju, aga samas võib küsitud tekst ka päris sinnasamasse silla peale kritseldatud olla. Iti eeliseks muidugi teravam nägemine, ma pean kohati kogemuse/mälu abi kasutama. Ega tegelikult kui kümme korda mängida, siis hakkab vaatepunkt lõpuks ära ammenduma. Õnneks mõned sobivad sillad on veel :o)
Lähenesime autoga õigest kandist, kuid ronisin kuhugi, kuhu polnud vaja.
Kui raskusastmed said üle vaadatud, tuli aare kohe välja. Aitäh!
Meenutasime lauset, et enne tuleb kõik keerulisemad kohad läbi otsida, et siis lihtsamast kohast aare välja võtta ning peaaegu nii läkski. Täname!
Tuttav sillake mida oleme üksjagu kasutanud. Seekord siis otsisime üle ka sillakese kõrvale peidetud aarde.
Oli jah veidi vihmane ja märg see ilm, aga ei takistanud leidmist. Tänan aarde eest!
Peale vihma ei ole vaja põõsasse ronida aga paraku nii tahtsin minna. Kui põõsast välja tulin, siis oli ka aeg aare ülesse otsida ja logi kirja panna. Tänud kutsumast!
Sikul oli muidugi vaja kõigepealt läbimärga kibuvitsapõõsasse ronida, geopõnnil ka tema sabas ja püksid ja jalad läbimärjaks teha. Ja siis aare loogilisest kohast välja võtta.
Nii kodu lähedal aare, mugav. Algul läks ikka vähekene võssa ka, aga väga kaua ei läinud.
Silla alt sõidan vähemalt 2 x päevas läbi, kuid jalgsi pole siia asja olnud. Täna siis oli põhjust, sain siin päris palju tiirutada, sest topsik ei tahtnud kuidagi näole anda. Õnneks oli mõistus kodus ja maastiku raskusastet ületama ei hakanud. Lõpuks aitas kummardamine, tänud!
Sillakest olen aeg-ajalt ikka ületanud ja viimase paari kuu jooksul lausa igapäevaselt selle kõrvalt möödunud ent olin kindel, et siin peab mõne sokivärvimõistatuse lõpp olema, seega tuli mullegi üllatusena kui siin uut aaret nägin.
Seekord pakkisin kodus pastaka rattakotti ning loetud minutitega olin objektil, parkisin oma UMD (Universal Misleading Device / Universaalne Eksitamise Vahend) peaaegu konteinerile pähe ja esitasin mööduvatele mugudele monotüki "Pagana käiguvahetaja jupsib jälle". Peale publiku lahkumist signeerisin mängukava ning sõtkusin rahulolevalt tööle.
Aare kuiv ja õiges kohas. Kell oli palju, uni tikkus vägisi silma. Koju ja kotile viis tee edasi. Aitäh!
Olen nüüd ka sellest sillakesest üle käinud ja alla vaadanud. Enne muidugi logisin aarde. Tänud.
Meie toreda geopäeva järjekorde leid oli siin. Ei olnud varem selles kohas olnud
Pärast suuri segadusi lähenemisteede valikul jalutasime lõpuks 50 m ja Aigar leidis aarde. Pole seda sillakest varem ületanud, tänud.
Täna enne tööle minekut leidsin aja, et siit läbi hüpata. Millegi pärast näitas minu kallis telefon, et aare asub ühe puu juures. Nii ma siis ragistasin algul seal puu ümbruses. Avastasin, et seda puukest oli ristatud siiliga, kuna selle puu lehed olid okastega. Kui olin natuke aega elektroonikat usaldanud, siis hiljem tuli mõistus pähe ja jätsin telefoni ekraani vahtimise, ning läksin õigesse kohta, võtin aarde välja nagu kogenud peitur ja saigi aare logitud. Tänud.
Selle silla alt ikka palju läbi sõitnud aga peale sain esimest korda. Aitäh!
Tundub, et geo-loodus tühja kohta ei salli ja ega neid väärt kohti vist niiväga jalaga segada ka enam ei ole. Lihtne leid!
Kohale minemise vaev ainult :) Aitäh peitjale sinna viimise eest, ei olnudki enne põhjust olnud seda silda külastada :)
25.05.2016, väntan mina pahaaimamatult "Igavene mälestus" aarde suunas ja teele jääb see põnev sild. 1000 korda alt läbi sõitnud ja esimest korda nüüd ülevalt. Lahe vaade. Klõpsutan pilte mõlemas suunas. Täpselt selline sild, et väärib aaret.. raudselt siin on kusagil kellegi tops pandud, aga ei ole avaldatud. Hmm, kui juba selline mõte tuli, siis tasub järele piiluda, et ei jääks närima sees ning loomulikult ei leidnud ma midagi põnevat. Väntasin edasi. Järgmine päev, 26.05.2016 (logiraamatu järgi) pandi samasse kohta aare. Pagan, ma ütlen! :) Nüüd lõpuks sai ka logitud.
Ma ei mäletagi, kas me esimese logipäeva esikümne hulka mahtusime oma nimedega ära, logilehte vaadates tundus küll, et enamus aktiivpeituritest olid täna selle silla juba enne meid ära külastanud :). Mulle olid nii sild kui siiasõidutee täiesti senikäimata kant (või no, osas mis algas peale K-Rautat :D), see mustamäetagune üllatab ikka juba mitmes kord... Aitäh Pikkkassodele lihtsaka eest, Tallinn jälle ühe tavalise aarde võrra rikkam :).
Uhh-ahh-uhh-ahh roomasin 1km aardeni. Õues nii mõnus soe... Kurb, et peab kontoris olema. Logiraamatus vaatas vastu päris mitu nime. Kl 13:46 kritseldasin enda nime ka sinna. Tänan!
Olen vist üks paljudest, kes arvasid, et selle silla juures peab olema juba mõne mõistatuse lõpp. Ei saa ju olla keset Tallinnat silda, mis polegi karbiga tähistatud veel :P No nüüd on karp olemas, leid tuli kiirelt, kahjuks kedagi teolt tabada ei õnnestunud ja keegi ka meid ei tabanud, kuigi täiesti värske aare oli. Julgelt muidugi peidetud. Loodan, et sügisene roheluse kadumine aaret liiga nähtavale ei too. Tänud peitjale!
Oleksin lõunalauas korraks lehele vaadanud siis oleks ehk pingeliseks läinud. Tegelikult lahenes kõik viienda logiga raamatus. Tänan!
Enne töölt tulema hakkamist viskasin veel igaks-juhuks pilgu GP lehele. Eeee… uus aare... Tallinnas... ja täpsemalt… iga päev sõidan sellest üle! Asusingi siis teele ja 15 minutiga olin kohal. No ja siis nägin ma teiste jälgi ja siis mõtlesin, et peaks ka sinna minema… no aga mugud ju näevad… ühesõnaga kulus mul seal ilmatuma aeg ja lõpuks käisin ikka ära ka. Ei leidnud. Ja siis lugesin Airi logi ja vaatasin veel ühte kohta. Ikka ei midagist. Sättisin siis minema, kui tagasi vaadates märkasin Hannest ja Urvet, kes just saabusid. Pöörasin siis otsa ringi, et noh seltsis ikka segasem või nii. Otsisime koos, kuni lõpuks mulle karp silma jäi. Ei saagi aru, kuidas ma seda enne ei märganud.
Peitjale tänud!
Olin parjasti ühes oma aarde vahepunktis, et seda veidi tuunida. Ootasin mugude eemaldumist, aga neid muudkui vooris. Telefon vibras korra ja ekraanil paistis kiri "New traditional cache:"-midagi. Pilk peale ja selgus, et uus aare on ainult paari km kaugusel. Tekkiski kauaoodatud muguvaba hetk, vahepunkt sai korda ja mina jooksin juba kodupoole. Ristmiku, kus aare asub, nägin ära. Jooksu pealt kõne esimesele ettejuhtuvale kolmest Madisest, mis ei läinud just nii, nagu oodanud olen. "Halloo, Madis kuuleb!" No muidugi Madis kuuleb, kes siis veel? Ausalt öeldes polnud mul aimugi, et mul mingi Madise lauatelefoni number telefonis on. Klaarisime oma arusaamatuse ära ja selle ajaga olin juba autos. Lähenemistee sai kiiresti paika ja õnneks oli meeles kinnist Sõpruse pst vältida. Peagi olingi kohal. Madis tuli teiselt poolt silda ja aare paljastas ennast ruttu, polnud just palju variante. Nautisime ilma jäätiste seltsis ja käisime vanu aegu meenutamas. Polnudki siia ammu sattunud, aitäh!
Kõige keerulisemaks osutus autole parkimiskoha leidmine. Tiirutasime siin omajagu, et legaalselt parkida saaks ja jalutasime siis nulli. Mugud olid juba paljud unehõlmas, linn tähtede- ja tuledesäras. Vaatasime hetke seda sära ja tegime kiirelt ära. Tänud!
Tore kokkusaamine oli sillal. Kui keerukad kohad oli üle vaadatud, siis sai vaadatud ka väga lihtsasse kohta, kus oli ka aare. Hetkel ei kujuta ette liiklust ilma Tammsaare tee pikenduseta.
Õhtud on siin vaiksed, vaid pargitud autod, meigitud mimmid ja mõni kiirustav mugulane. Koordinaat on meeldivalt täpne, aare nii lihtne ja loogiline, et sain mõnuga kuulata kaaslase päevastest seiklustest, kui kolmandast või neljandast käepuutest karp krobisema hakkas. Üksik porgand käis ka korra pildis ... Tänud, hea, lihtne ja mõnus!
Lastekaitsepäeva tuleb tähistada. Selge! Ostsime laste eest ära jäätisekokteili, sest et paks laps pole mitte ilus laps ja lapsed sööge pigem herneid. Loivasime aeglaselt kohale ja mida ma näen, seisab noormees, riist pihus, mõtlikult pomisedes. Selge, geopeitur. Siplesime siit ja silitasime sealt, lõpuks leidis ta aarde. Järgmine probleem - leida töötav pastakas. Paraku polnud Leidat kohal, seega tuli leppida mittetöötava pastakaga. Esimese paari tunniga on logiraamatust üks kaheksandik täis, ilmselt tuleks sellesse palveränduritest kubisevatesse paika mõni tõsisem piibel valmis seada.
Kuna jäi üsna töö-kodu rattasõidu trassi peale, siis õnnestus kohe kiiresti väikese kõrvalpõikega nimi kirja saada.
Istusin just arvuti taha, plaaniga vaadata, mida siis täna lõunal süüa, kui märkasin järsku, et avaldati Geocachingus uus aare. Mida? Nii lähedal? Ma ju sõidan sealt sillalt üsnagi tihti jalgrattaga üle. Tekkis mingi kummaline lootus, et Liis ja Madis äkki ei märka. Kui õige kiirreageeriks? Millega minna? Bussiga? Jala? Rattaga? Toksin aarde koordinaati gepsu ja helistan samal ajal Margusele, saan teada, et tema kaugel ja autoga minemise variant kukkus ära. Ok, rattaga on kõige kiirem. Koduriided lendasid seljast. Kus mu rattariided on? Ei tea, pole aega otsida ka. Vinnasin riidepuult tutikad riided, mida pidin just täna pakkima hakkma, et siis mõne päeva pärast neid Ungaris Balatoni järve ääres katsetada. Ah ristime need riided kohe ära. Geps rattale. Ei saa küll aru milleks, koht on ju tuttav. Spidokas, kiiver, rattakott, kuhu lendab veel ka fotokas ja pastakas. Joogipudel ei tule enam meelde. Rehve korraks veel katsun. Ah, käib kah. Kindad kätte, prillid ette, plätud jalga ja juba on ratas süles ja tulen kiirel sammul trepist alla. Sellise kimaga nagu täna pole ma küll ammu linnas sõitnud. Üks lapsevanem hüüdis "Issand", kui ma mööda kimasin, kartis vist, et tekkinud tuul puhub ta lapse pikali. Teiselt poolt silla alt juba kiikan, kas on kohapeal siblimist. Ei ole. Ainult kaks lapsevankritega emmet on parasjagu keset silda. Esimene mure, kuhu ratas jätta lahenes kiirelt, sõitsin kahe silla vahele. Ukerdasin siis silla all aga aaret ei näinud kusagil. Siis vinnasin ratta teisele poole silda ja ikka aaret ei leia. Kuni ma siis lõpuks ka seda kõige lihtsamat kohta kontrollisin. Väike põnevus ikka oli, kas ma siis jõudsin esimesena. Pagana Liis ja Madis! Ma tegin ikka omast arust mega kiireid liigutusi, kimasin kohati 30 km/h ja te olete 11 minutit enne mind logi kirja pannud :D Eks te olete seda harjutanud kah muidugi kõvasti. Tagasi sõitsin siis juba rahulikult. Polegi varem nii lühikest rattatiiru teinud, kus vaid 4 km sõita saab ;) Aga väga tore oli ikka ja nüüd on juba kõht ka tühjaks läinud. Aitäh!
Tegevuspaik: Pärnu maantee 158
Kuupäev ja kellaaeg: 01.06.2016 kell 12:50
Toimunu täpne kirjeldus: Ajavahemikul 12:35-12:45 sõin kõhu täis, istusin arvuti taga ning mõtlesin, et kas peaks korra tiiru väljas ka tegema. Mõtlesin, kuhu minna, kui töötelefonile tuli kõne. Kuna mul lauatelefon on mobiilile suunatud, siis näitab mulle ettevõtte üldnumbrit ning ma ei tea kunagi, kus kohast kõne tuleb.
Hääl telefonis: "Tsau, mina siin."
Mina: "Meh?"
Hääl telefonis: "Liis noh, uus aare on"
(võtan geopeituse lehe lahti, uut aaret ei näe)
Mina: "Ei ole ju, millest sa räägid?"
Liis: "GC lehel, kuskil seal sinu lähedal"
Mina: "Tuled ka?"
Liis: "Ma jooksen kodu poole hetkel"
Mina: "No näeme seal siis, ma hakkan tulema"
Vaatasin täpse koordinaadi ning asusin teele. Ümbruskonna teed on hästi tuttavad, kuna elasin vahepeal mõned kuud aardest 200 meetri kaugusel Seebi tänaval. Küll sai Järvelt rongi peale mindud, rongi pealt tuldud, Järve rongipeatuse juures asuvasse poodi mindud jne. Ka praegu viib mu lõunapaus mind mitu korda nädalas sealt mööda.
Jõudsin kohale ning hakkasin uurima, kus aare võiks olla, kui juba märkasin Liisi kohale jooksmas. Miki jõudis ka just mainida, et "mul on tunne, et te lidute aardele". Leidsime aarde hetkega üles ning panime logi kell 13:02 kirja. Seejärel jalutasime Järve rongipeatuse juures asuvasse poodi, võtsime jäätised ning nautisime ilusat ilma. Jalutasime ka väikese tiiru ümbruskonnas ning üritasin meenutada, millised aknad sellel üürikorteril olid, kus ajutiselt elasin, aga polnud enam kindel.
Aitäh aarde eest!
Ahjaa, meenus üks video, mille 2014. aastal sealt sillakese pealt tegin:
https://www.youtube.com/watch?v=I0axCY1Fw9A