Kivinõia

Tänud aarde eest.

Kui minu kõrvu kostus, et minnakse, ei siis olnud kaksipidi mõtlemist, loomulikult mina ka. Kuna teistel oli eelluure tehtud ja ühine otsus oli, et abivahendid tuleb endal kaasa võtta, siis seda sai ka tehtud. Noh, ausalt öeldes küll kaaskulgejate poolt, ma tuterdasin niisama järgi. Jumal tänatud, täna polnud siinkandis ühtegi muud lindu lendamas, mine tea, äkki oleks ka pähe lasknud ja mine tea, mis siis oleks veel saanud. Äkki oleks rikkaks saanud, mõned ju räägivad. Või oleks kiviks saanud, siinne peitja räägib. Seda õnnetust veel vaja. Ei noh, mitte seda rikkaks saamise oma, vaid seda teist. Kohapeal käis kõik kärmelt, egas eile ilmaasjata polnud luurel käidud, iga liigutus läks asja ette ning oligi selle kivinõiaga ühel pool.
Tänud peitjale toreda aarde eest.

Olime läheduses ja otsustasime selle kõrgelt kiidetud aarde ka üles otsida. Oli ikka vaeva väärt, kuigi karuonu võtme esimese hooga kuskile minema viskas. Meist jäi kõik tipp-topp korda. Aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Viisime uue topsi koos logi raamatuga. Uudistasime raudtee ehitust ja püüdsime jõuda ka Niidirulli juurde. Pohlad said küll korjatud aga tee oli mülgas ja hämarus tuli peale ,seega jäi naaberaare järgmiseks korraks.

Väga võimas aare!

Esmalt üritasime idast läheneda, aga sealt praegu läbi ei saa. Mõtlesime alla anda, aga Kaupol tuli mõte põhjast proovida ja sealt õnnestuski sinkadivonkadi kuidagi aardeni jõuda. Tegime tiritammesid ja muid jõu- ja ilunumbreid, veendusime, et üksi oleksin siin mitteleiu saanud ja olime niisama rõõmsad. Üks viimase aja lemmikumatest aaretest! Suur kiitus meistrimehele!

Logiraamatu konteiner oli vett täis ja logiraamat ise paras nutsakas. Kuidagi surusime oma nimed sisse, aga ei tea, kas praeguseks on tint juba lahustunud.

Pean viima uue logirulli!

Tulime rabaloterii juurest siia. Logide ja FP arvu järgi tundus, et tegu võib olla laheda moodustisega. Ega me tõesti pettuma ei pidanud. Kaitseväe harjutusvälja sildid olid ehk kõige rohkem eemaleajavamad asjad. Vajaliku abivahendi leidsime ruttu ja siis hakkas peamine ülesanne pihta. Proovisime ikka mitut moodi, aga lõpuks saime hakkama. Logiraamat on tõesti väga niiske. Hädavaevu saime sinna nimed peale, aga kuna see hakkab ka täis saama, siis ehk on mõistlik logirull välja vahetada. Muus osas aare toimib korrektselt. Täname mõnusat emotsiooni pakkumast.

Esialgne plaan oli üle vaadata üks rabaloterii, aga kuna see karp sealt meiega kaasa rändas, siis otsustasime selle logimise tulevikku lükata. Seega tulime hoopis siia, sest Märten oli väga huvitatud, kuidas siin sellise lemmikpunktide arvuga aare on. Auto jätsime Viljandi mnt äärde ning tulime edasi jala. Eks natuke kõhe oli harjutusväljaku territooriumile siseneda, aga mis sa ikka teed - aare tahab üle vaatamist. Nullis nägin mina enne abivahendit ja Märten enne aaret. Panime 1+1 kokku ja pakkusime teooria, kuidas asjad nüüd edasi hakkavad kulgema. Selleks vahetasin mina vertikaalset tasandit ning saigi võimlema hakata. Esimesed katsetused olid väga nirud, kippus abivahend kuskile maas olevate okste külge kinni jääma. Lõpuks siiski näkkas ning saime asjale ligi. Logida andsin Märtenile, muidu teisel polnudki suurt midagi teha. Ja lasime linnukese taas lahti. Logiraamat oli väga märg ja ega me ju ei loe enne logisid ka, et midagi taskusse kaasa pista. Muidu väga tipp-topp värk, tuleb ka minu poolt väike kiitus. Aitäh!

Koostöö viis sihile. Muidu oleksime vahtinud nagu rebane hapusid viinamarju. Oh, kui nutikas. Tänud peitjale.

Olen siin juba varem olnud ja selle kõik läbi teinud. Väga mõnus nikerdamine. Nüüd läks kõik palju sujuvamalt. Logiraamat oli niiske. Nagu needus, et just seekord polnud ühtegi paberit taskus, aga kirjutada kannatas veel. Äge värk, vist suht ainulaadne meetod logiraamatu kättesaamiseks. Aitäh!

Täna, 22. veebruaril, 2023. aastal, sõitsime Antiga Pärnust tagasi Tallinnasse ja noppisime teele jäävaid aardeid. Aardeid valides avastasime, et üks Märjamaa aare ehk Batjuška on meil raudkindlalt ammu leitud aga kaardilt vaatab vastu leidmata aarde kollane täpp. Nüüd kodus lappasin läbi kõik meie geopeituse aardeleiud ning leidsingi selle külastuse üles. Vanade piltide läbivaatamise käigus avastasin veel ka selle, ammu külastatud Kivinõia aarde, mille leidmine oli samuti siia kirja panemata jäänud.

Vot nii võib juhtuda, kui kõiki leide kohe kirja ei pane. Nüüd siis parandan apsaka ja kirjutan ühe aasta, nelja kuu ning viieteistkümne päevase hilinemiseg siia selle aarde leiuteate :) Küll on ikka hea, kui on olemas pildid või märkmed käidud kohtadest ja leitud aaretest.

See aare oli nii äge, siiani väga hästi meeles, oleksime nagu eile seda külastanud :) Oleks vaid rohkem selliseid vahvaid elamusi pakkuvaid aardeid.

Linnukest näge juba kaugelt. Natuke nuputamist ja saime linnukese kätte. Veidi aja pärast saime ka logiraamatu kätte :) Pastakat kül polnud, et nimesid kirja panna. Lahe teostus aitäh .

Väga hea, et sai ikka tuldud ja vaadatud millega siin tegemist. Aitäh peitjale sellise huvitava lahenduse eest.

Mõtlesime, et tuleme ja vaatame, mis selle aardega on. Mitte ei kahetsenud, väga lahe aare ja maastik on ka täiesti tehtav, soovitan kõigile.
Tänud

Jalutasime soovitatud parklast kohale, valisime kahest leitud võtmest sobivama ja asusime seda sobivast asukohast kasutama. Natukene tuli jukerdada, aga peale mõningast katsetamist saime siiski linnule ligi, kes meid tänutäheks aardega premeeris. Igaks juhuks hoidsime linnukese Shine ulatusest eemal ja lasime tal varsti oma kohale tagasi minna.

Väga mõnus teostus, aitäh!

Soovitatud parklas hülgasime auto ja jalutasime üle kummalise maastiku kohale. Loss jäi juba kaugelt silma ja üsna pea märkasin ka häbematut linnukest. Hetk hiljem jäi silma ka kahtlane abivahend, mille lasime siiski rahulikult edasi ootama jääda. Ja õigesti tegime, sest peagi avaldas end palju lubavam abivahend. Kohe sai selgeks, kuidas seda rakendada võiks ja asusime lossi vallutama. Shine aga siiski jäi kivinõia lummusesse ning tiirutas justkui hüpnotiseeritult ümber lossi, kogu meie seal oleku aja. Peale mõningaid katseid õnnestus linnuke kätte saada ja hästi peidetud aaregi avaldas end. Imetlesime veidi ägedalt peidetud aaret ja peagi alustasime algse olukorra taastamist. Peale võtme tagasipanekut vabanes ka Shine kivinõia lummusest ning saime rahulikult alustada tagasiteed. Oli meeleolukas ja lahe otsimine. Tänan peitmast.

Jätsime auto Viljandi mnt äärde, võtsime abivahendi kaasa ja hakkasime astuma. Rahvast oli palju, kuid kõik teised paistsid ujuma minevat. Mingi hetk siis pöörasime tee pealt metsa ja objektile jõudes oli veidi ohoo ikka ka, selline asi siin salaja metsas. Aga ega kivinõid vist avalikult tegutsegi. Õnneks oli juhend meeles ja enne kui niisama uksele koputama asusime, otsisime ikka võtme ka üles. See oligi peaaegu nagu mati all ehk leidmine probleeme ei valmistanud.
Võtme kasutamine oli teglt ka ilma meie abivahendita võimalik, aga kuna juba kaasa sai võetud, siis võtsime ikka appi :) Ja vast ka natuke aitas :)
Igatahes varsti olid kõik uksed valla ja saime oma nimed külalisteraamatusse kanda.
Aitäh, äge asi, kindlasti FP juurde!

Väike tiimitöö ja logitud ta saigi. Tänud

Kunagi käisin ja sain pooliku info kätte, selle infoga aga ei osanud midagi peale hakata ja sinna see jäigi. Nüüd kuulsin, et täitsa kohapeal lahendatav ja üliäge aare tuli ikka uuesti piiluma minna. Nüüd oli kõik edasine tõesti üliäge ja peagi olid nimed kirjas. Kahju oli kohe lahkuda, suured tänud (Y) :)

Peale Kontaktivaba aaret jalutasime Raku järve äärde. Tuul oli külm ja tahtsime juba tuldud teed tagasi minna, kui märkasime läheduses veel ühte aaret. Maastiku raskusaste oli küll hirmutav, aga kuna olime nii lähedal, siis otsustasime lihtsalt üle vaadata, millega tegemist. Varsti olimegi Kivinõia valdustes ja linnuke jäi kiiresti silma. Esmane emotsioon oli, et see on natuke keeruline pähkel. Tahtsime siiski vaadata, mis see lubatud võti on ja selle otsimine võttis rohkem aega. Peale selle leidmist oli juba idee olemas ja asusime Nõiaga läbirääkimistesse. Pidime oma soovi talle esitama nii mõnedki korrad, aga lõpuks meie pakkumine vastu võeti ja linnuke sirinal meie juurde maandus. Logiraamat oli täitsa tühi ja jätsime oma märke esimesele reale. Nõia labürint oli natuke kulunud, aga muidu igati tip-top aare. Täname peitjat selle vahva väljakutse eest. Tänu sellistele kvaliteet aaretele on Geopeitus parim hobi.

Logileht vahetatud. Muu jäi endine. Lähistele on tekkinud harjutusala piiripostid ja märgid mis keelavad ilma helistamata sisenemise.

Seda aaret olen pikalt peljanud kll m6istatuse ja kll siis maastiku raskusastme t6ttu. Aga AA kandidatuur ja hunnikus favo punkte hoidsid mind ikka ärevil et seal peab midagi lahedat olema. Täna juhtuski siis nii et Leannel oli Luigele asja ja pakkusin kohe ennast ka kaasa et kuni ta seal asjatab, v6ib mind metsavahele maha pudistada. M6eldud tehtud ja nii ma viljandi maantee äärest kand ja varvas astuma hakkasingi. Kuna polnud aimugi mis mind seal ees ootab, siis haarasin autost yhe abivahendite stardipaketi ka kaasa ;). Oh sa poiss kus siin olid alles teed. Alustades madalap6hjalisest, keskmisep6hjalisest kuni päris traktorip6hjaliseni välja :D Kui hakkasin nullile lähemale j6udma siis vist oma 50m ennem l6ppu surusin juba telefoni taskusse ja aimasin mida nyyd tuleb tegema hakata. Viskasin soojendusdressi maha t6usin järgmisele tasandile. Leidsin sealt yhe ca 5 kg vidina ja keerutasn seda näppude vahel et mis nyyd edasi tegema peab. Siis aga jäi hoopis yks teine vidin silma ja muigasin juba rahulolevalt kuna olin autost just 6iged abivahendid kaasa v6tnud. Maastiku t6stis see mul 5.0 peale, aga see ei olnud kll mingi probleem. Nacaja pärast uitasingi juba l6pututes laburyntides kuniks j6udsin ka aarde endani. Logiraamat oli nac niiskev6itu aga kannatas siiski veel pliiatsitinti. Eks ta varsti väljavahetamist nagunii vajab kuna seal vaid m6ne rea jagu ruumi on. Kui siis olin mehhanismiga täpsemalt tutvunud ja laburyntidest esimesele levelile tagasi j6udnud, oli kange soov ikka asi katsetada ära nii nagu peitja seda oli välja m6elnud. V6tsin siis selle eelnevalt leitud 5 kg vidina ja kivipallur jürto asus tegudele. Sellega tegeledes meenusid peitja s6nad luumurdudest ja muhkudest :D Imestasin veel et kuidas kyll naisterahvad seda abivahendit käsitlevad. Endalgi oli tykk tegemist et k6rgust ja täpsust hoida. Kui siis l6puks yhe korraga tuli see asjandus isegi poole maani ennem välja libisemist. Otsustasin et olen igati asja loogikale ja toimimisele pihta saanud ja v6in nyyd rahuliku sydamega ära minna. J6udsingi m6nisada meetrit eemalduda ja hakkasin siis varemleidnutelt kysima et kas t6esti kogu see asi käib nii raskelt. Sain aga ysna kiirelt vastuse et olin täitsa valet abivahendit pruukinud. Ja et mul läks t6epoolest hästi et muhku v6i veel hullem needust peale ei saanud :D Keerasin siiski otsa ringi ja läxin uuesti objektile tagasi. Seekord ei pannud enam telefoni ennem nulli taskusse. Kaesin sealset vigurit ja sain ikka korralikult labakäega vastu otsaesist virutada. Sellega oleks asi ikka kordades lihtsam olnud hehehe. Aga t6esti väga laheda teostusega aare ja igati oma silte väärt. Suured tänud peitjale selle seikluse eest ;)

Logirull vaja vahetada!

See oli kohati lausa liiga põnev:) Aga logitud ja meeldis. Aitäh.
Logiraamat oli vettinud.

Kuna külalised pidid varsti jõudma, siis Paldiskisse sõitmise plaan jäi katki. Hakkasin siis paaniliselt kaarti mööda sõitma, et leida mõnda aaret, mida koos Taavi ja Exega otsima minna. Kivinõia aare oli kauaks jäänud otsimata kuna kirjeldust polnud piisavalt põhjalikult lugenud ja seega "välimõistatuse" kohane info oli saamata. Maastiku silmaspidades otsisin keldrist ka ustava abivahendi välja. Teekond sinna kujunes nagu ikka. Exel õnnestus läbi porilombi jää vajuda, õnneks sookail ja hilisem kraavi kukkumine, mõjusid väga puhastavalt. Algul ei leidnud midagi, siis hakkas aga leide tugema, natukene proovimist ja saimegi aarde kätte.

Logiraamat veidi niiske.
(309) Aitäh!

Pärast edukat seiklemist Luige ristmiku erinevatel tasanditel tegime korraks kõrvalepõike ja jalutasime ka Raku järveni.

Vaatasime loojuvat päikest ning muidugi nagu muuseas geokaarti uurides avastasime ahvatlevalt lähedal aarde, mis kunagi tundus keeruline ja nii ta, tagantjärgi alusetult, millalgi-tulevikus-külastan listis ootas. Lapse poolt vastuväidet ei tulnud, nii võtsimegi suuna ka nõia kodule, et no vähemalt vaatame, äkki saame targemaks. Teel tuletasime meelde erinevaid seiku toredast lastelavastusest.

Ropkat ei kohanud, ju oli nõid heas tujus, lubas meil kivi otsas ja ümber rahulikult tatsata, kivikujuks meid ei muudetud, ilmselt käitusime sobilikult, sest varsti ulatati meile hoopis võti. Esialgu toppisime seda küll valedesse lukuaukudesse, aga siis saabus valgustatus ning pärast võtme õigesse kohta sättimist pääsesime ka linnukesele pai tegema.

Aitäh! Väga vahva asi, nii tore, et üsna juhuslikult siia sattusime:)

Ega ma siia ilma peitjata tulnud poleks ja aega oleks ka ilmselt oluliselt kauem kulunud. Tänud siia toomise eest :)

Abivahend kaasas sukeldusin metsa. Algul ei näinud kohapeal seda mida vaja ja otsisin asjatult niisama. Kui õige koht leitud, siis sain topsile küüned taha kohe esimese korraga.

Nonii, korras! Vedasin kaasa abivahendi laadse toote, mis osutus täiesti kasutuks. See tähendab, et tuli ikka oma jõududega hakkama saada. Aru ma ei saa, kuidas ma eelmine kord feilisin. Seekord sain hopsti ühe hetkega postile. Seejärel muidugi järgnes mure, et kuidas pärast.. Aga lükkasin selle mõtte eemale ja hakkasin aga pihta. Järgmine emotsioon, kui seda viimast takistust nägin... no mida veel. Aga taas halastati mu peale - pole ta vist endises konditsioonis. Seega nimi kirjas! Kivinõid oli täna tõesti heas tujus. Kiitusega kitsi üldse ei ole: üliäge! Kõik, kes pole algusest lõpuni ise läbi teinud, on ikka paljust ilma jäänud :)