Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Viru-Nigula vallas asub Varudi turbaraba. Eestis asuvad suured turbavarud, suurimad neist on Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Eestis toodetakse peamiselt freesturvast ja turbabriketti. Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on turbarabad tähtsaks elupaigaks paljudele loomadele, lindudele ja taimedele.
Aarde idee sündis seenekäigule minekust. Varasemalt on sealt korjatud männiriisikaid, kuid seekord oli seene puudus. Võta ette väike matk jalgsi või rattaga aardeni ja ehk leiad sobival ajal ka seeni. Ussi oht!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
seened (1), pikem_matk(>1km) (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7ANM1
Logiteadete statistika:
46 (92,0%)
4
1
1
1
0
0
Kokku: 53
Seenel meeldib mulle väga käia, kuigi talvel me neid ülemäära palju ei leidnud. Korralik jalutus, aga saigi paar verivorsti liiga palju söödud. Aitäh!
Juba aasta pole keegi seenel käinud? Või lihtsalt see seenekoht pole populaarne? Ega minagi täna siit seeni saada lootnud aga aarde ju ikka võiks leida. Mis see mõni kilomeeter vantsida pole, ilusad sirged teed, lõõskav päike ja kukkuv kägu. Nii need mõned tuhanded sammud tehtud saigi ja preemiaks lihtsalt leitav karbike. Aitäh!
Vaatad kaardil neid ilusaid sirgeid teid ja siis sukeldud metsa. aardetoru leidsime ilma kaaneta, ühendasime need kaks. Tänud aarde eest.
Selle aarde puhul võiks natukene otsijat suunata kust suunast läheneda. Eelmisel korral üritasin läheneda nii idast kui ka põhjast tulevaid teid mööda, leides aga mõlemalt poolt eest edasi liikuda keelavad sildid.
Sel korral võtsime sihtmärgiks rohkem lääne pool asuva Reixi logis mainitud parkla koordinaadid, mis sobisid teekonna alustamiseks väga kenasti. Kui tavaliselt minnakse aarde juurde otse ja raskemat maastikku ning tagasi tullakse ringiga ja mööda kergemat rada, siis meil oli natukene teisiti. Jõudes teise ristuva kraavi ja soisema alani, võtsime mööda loomaradu enamvähem otse aarde suunas ja kui mõni pehmem (ent kuiv) koht välja arvata, saime päris kerge vaevaga viimase kraavi ääreni. Õigest kohast andis ka seda päris mugavalt ületada. Aare ilmutas ennast loogilisest kohast ja sellega pikalt ei läinud.
Tagasi tulemiseks liikusime aga tee lõpu suunas, et sealt sihi peale pöörata. Kraavist õnnestus ka seal kenasti üle saada, aga sihid ise on praegusel aastaajal kõrgeid taimi täis, mis tegi sihti mööda liikumise keerulisemaks. Kevadel on tõenäoliselt oluliselt mõnusam.
Tänasel käigul oli seeni igasuguseid teel, kuid meist jäid nad sinna edasi kasvama. Aardele lähenesime Rexi soovitatud parklast ja vahetult enne nulli jõudmist ehitasime käepärastest vahenditest silla :)
Tänan peitmast.
Selle aarde puhul lähenemissuunda valides läksime lihtsamat vastupanu teed ja võtsime aluseks Reixi info. Aitäh! Siit oli üsna muretu jalutuskäik metsas ja matkajalatsiga sai täitsa hakkama. Paar õõtsuvat ja mullitavat kohta küll oli teel, aga end natuke kergemaks mõeldes sealt kiirelt üle libisedes ei saanud jalad märjaks. Lõpuponnistus oli natuke laiem kraav, aga ka see suurt muret ei valmistanud. Seeni paraku ei leidnud, aga aarde loomulikult leidsime. Tänud aarde eest!
Aardega kõik korras ja ei vaja hooldust. See, et turbaväljale sisenemise teedel on keelav märk pole põhjus hooldusvajaduseks.
Kas aardeni peab minema mööda teed? Minu arust mitte! Seda enam, et keelavad sildid ja tõkkepuud. Järelikult tuleb läheneda teisest suunast. Parkisin auto korraliku kruusatee nurka 59.44369, 26.56581, aardeni linnulennult 1 km. Mõõda sihte sik-sakitades oli täiesti nauditav jalutskäik, eriti praegusel aastaajal. Paar lihtsat kraaviületust sealhulgas. Aardega kõik korras, oli mõnus mets, ilmselt ka seenerikas sügiseti, aitäh!
Aardeni viib kaks teed, kuid mõlema juures on tõkkepuu ja silt mis keelab võõrastel territooriumil viibida. Kontaktnr on seal ka, aga peitja seda oma kirjelduses ei maini. Kas aare asub ikka alas kus tohib viibida? Meie igatahes ringiga mööda sood minema ei hakanud.
Seenelkäigule tulime täna teist korda. Kuna mul on garaazitoimkond siis jõudsin koju seitsme paiku. Sama aeg kui pesus käisin, mõtlesin, et nii ilus ilm on, võiks minna jalutada seenelkäiguni. Pesus käidud, asusin pelmeene praadima, kui Reigo küsis: “Kas me lähme teeme seenelkäigu ära?” Mina selle peale naeratades, et me oleme ikka piisavalt kaua koos elanud. Reigo küsis: “Mis mõttes?” Mina vastasin: “ Ma just mõtlesin sama, et võiks sinna minna.” Telepaatia missugune. :D Logimiseni jõudsime kell 21:40 ja siis avastasime, et eelmisel kevadel kaevasime ainult meeter maad vales kohas. :D
Liikusime autoga turbaväljadele lähemale, kui ootamatult oli meie ees tõkkepuu suure sildiga "seenelkäik keelatud". Tõkkepuu taga tundus ka pisut eraomandilaadne toode olema, seega valisin alternatiivse lähenemistee. Järgmise tõkkepuu juurde oli tehtud lausa parkla ning just sinna me autod ootama jätsimegi. Jalutuskäik oli pikk aga see-eest tuuline. Aare sai leituks ja logituks, aitäh :)
Vahetasin auto juures kummikud jooksutossude vastu ja tegin jooksu aardeni ja tagasi. Distantsi ei vaadanud aga parklas tagasi olin täpselt poole tunniga. Igaks juhuks võtsin seljakotiga kummikud ka kaasa aga neid ei läinudki vaja. OUT: TB.
Oh pagan küll seda inimese ebaõnne. Hiljem teise värava juures oleks ehk "Seenelkäik keelatud", oleks saanud päris drive-inni, sest perenaisega saime kaubale. Meil oli aga siis juba see maa vantsitud. Mitte ei saanud aru, kus siin turbaväljadel seened kasvama peaksid. Saime vähemalt päevitada, tänud!
Auto jäi tõkkepuu taha. Tegime tänase esimese pikema jalutuskäigu. Hiljem ühe eksituse tõttu selgus, et oleksime saanud siia autoga drive-in tehta aga siis oli meil juba aare logitud. Mis teha, mõnikord lihtsalt ei vea. Jutustades kulges tee kiirelt. Lõpu tekkis korraks tunne, et aare on teisel pool aga kuna meetreid aardeni oli napilt, siis võtsime aarde täiesti muretult välja. Pärast ühe teise aarde poole suundudes leidsime tõkkepuu, kus oli selgelt kirjas "seenelkäik keelatud". Aitäh.
kuigi lapsepõlvekodu on siit vast 10 km eemal polnud mina siinses rabas kunagi käinud. Päike kuldas ümbrusest välja ilusaid värve. Meie tegime samuti üle 4 km pikkuse ringi, konteiner oli kena ja vääris ühe ränduri puistamist küll
Kas tõesti siit võiks seeni leida? Võib-olla. Aardega on asi kindlam, selle leiab küll. Seltsis möödus peaaegu 4km edasi-tagasi jalutuskäik ruttu. Aarde läheduses olid nii mõnedki meist, sh siinkirjutaja, valmis karbi leidmise omale oluliselt keerulisemaks tegema. Õnneks Kaupo rahulikult suunas meid ikka õigesse kohta ja ekstreemsused jäid sooritamata. Täname!
Olime sellest aardest suht lähedalt juba korra mööda põrutanud aga päevakavas seda esimese hooga ei olnud, seega ignoreerisime seda. Päevapeale aga plaanid muutusid ja pealegi oli väike lootus et saab drive-in teha. Kaupo suurel survel me tagasi tulimegi. Strateegilises punktis oli aga värav kahjuks kinni. Mõne madalama spordikaga oleks vast alt läbi mahtunud aga minu masin oleks igatases sinna korralikult kinni kiilunud. Kui juba siia sai pressitud, tegime selle jalutuskäigu siiski ära. Jutu ja jänese kalpsamise taustal möödus aeg kiiresti ja kilomeetrid sai mängleva kergusega läbitud. Ka mina hakkasin juba kohta otsima kus veetakistust ületada saab, õnneks taiplikumad jõudsin enne aarde välja sikutada. Väike jalutuskäik tagasi ja autosse Head... juurest kaasa võetud haisupommi nautima. Ahjaa, nuga oli mul siiski kaasas, korvi siiski mitte.
Tänud.
Karl rääkis jah et tegi sellega siin draivinni ja ei saanud ju ometigi juhust kasutamata jätta. Kohale saabude pidime aga t6dema et tee oli neljarattalise geomobiili jaoks ära l6igatud. Ei muud kui kand ja varvas. Tänase geotuuri senine pikim jalutuskäik. Kella pealt vaatasin et täna oli tehtud juba yle 30 tuhande sammu ja nac yle 25 km jalgsi. Kui olime juba nulli j6udnud hakkasime otsima kohta kust sooritada yks korralik hüpe. Õnnex siiski hüppama ei pidanud, kui siis vaid 6nnest sest juba paistiski ka aardelaegas. Tagasi j6udes pole ma vist varem nii mugavat istumisalust veel tundnud, kui sel hetkel mil geomobiili maha potsatasin. Peitjale t2nud seenelkäigu eest ;)
Antud aare plaanis ei olnud, aga Kundas läks tunduvalt kiiremini kui plaan ette nägi. Arvatavasti seetõttu, et tavaliselt otsin üksinda või kahekesti, täna aga nelja-viiekesi. Kui Karlilt kuulsime, et drive-in, siis kihelesin siia olukorda ära kasutama. Kohale jõudes selgus reaalsus, värav on kinni. Eilsest jooksust oli sääred kinni ja iga aarde juures esimesed sammud olid rasked. Kui aga natuke käidud, siis kõik korras. Siin sai tehtud korralik jalutuskäik, õigemini seenelkäik. Korvi ega nuge meil kaasas polnud, polnud ka kuskil seeni näha, aga seenel me ära käisime.
Panin nimekirja koostades plaani paika, et siin tuleb pikem jalutuskäik ja kui temperatuur lubab, siis lausa jooksutrenn. Siiski vaatasin kaardilt välja kust otsast ootaks mind lühem maa. Autole parkimiskohta otsides jõudsin märkamatult aga turbarappa. Tõkkepuu oli lahti ja keelavaid silte ei näinud samuti. Eeldatavasti soodsate ilmade tõttu käis isegi pühapäeval kaevanduses tõsine töö. Traktorid ja kombainid vurasid turba peal ringi. Veoautode treilerid täitusid uue kuivatatud laadungiga. Ma neid segama ei hakanud, vaid kasutasin betoonblokkidest tehtuid kõrvalteid kus ükski masin ei liikunud. Täiesti probleemivabalt tegin drive-in. Pärast nime kirja saamist uudistasin kuidas iga masin täpsemalt töötab. Aitäh aarde eest!
Kuna meie null istus kõige sügavamas lumehanges, siis tekkis kahtlus, et null on tiba paigast ära. No ei tahtnud kuidagi uskuda, et siin niiviisi peidetakse. A vaatas väljakoha, kust põder oli üle kraavi silganud ja mina siis suusakeppidega jääd kompides kalpsasin mööda põdrajälgi üle jää. No ragises, huuu, aga õnneks katki ei läinud see jää. teisel pool kraavi aga olid kõik võimalikud peidikud tühjust täis. Kargasin siis samast kohast taas üle kraavi ja roomasin kaldast üles. Ja siis algas nulli läheduses, sest meite gpsi null näitas ikka totaalselt teisele poole teed, nö ennustamine. Alex togis lumevalli suusakepiga ja üritas tabada midagi ainult temale arusaadavat. Vaatas nii ja naa ja siis anti käsk , et kaeva siin. Millega, kui küsida tohib... labidat ju auto varustuses millegipärast polnud. No ok, räätsadega saab ka mõningaste mööndustega kaevata. Mingi kihi saingi räätsadega eemaldatud, edasi said ikka küüned sügada. Aga see küünteteritamine oli täitsa õiges kohas :), peale hullu kuhja lume eemaldamist sain aardele küüned taha. Oi jee...krmse Pendli-Endel, ma pean veel palju õppima kuidas maast seda infot hangitakse. Tänud peitjale!
NB!Seeni täna kahjuks polnud.
Me valisime ikka väga hea aja seenele minekuks.Jätsime auto suurele parkimisplatsile ja edasi läksime jala.Tee oli siledaks lükatud ja natuke külmetas.Ilus sile ja lai tee viis aardeni.Lausa drive in aare.Aitäh!
Eelmisel nädalal mahasadanud lumi on ära sulanud, kuid tuuline ilm tundus siiski üpris kõle. Üllatuseks oli aardekarbi avamisel kirjutusvahendi puudumine. Kuna autoni oli 1.9km, siis jäädvustasime oma nimed loodusliku abivahendiga. Aitäh
Kiire jalutuskäik päeva lõpetuseks. Tagasiteel tuli sahmakas vihma kaela. Ei olnud mõnus, sest tempertatuur hakkas langema, hea et veel lörtsi ei tulnud. Aga leitud sai. Tänud peitjale
Päeva esimene aare. Natukene oli vaja ikka kõndida, et nimed kirja panna :) Seened jätsime seekord korjamata. Aitäh peitjale.
Esimese hooga ei saanud aru miks GPS sellist suurt ringi soovitab. Üritasin teist úle kavaldada, aga tulemusena sain veelgi suurema ringi. Kunda jõgi, va sunnik, oli ees. Lähemale jõudes, et keegi erakordselt nõme inimene (või isegi grupp, aga nõmedust see ei vähenda), oli keset teed tõkkepuu installeerinud ja veel lukku ka pannud. Ei jäänudki muud üle kui jalgsi jätkata oma teekonda aardeni. Küll läks alles aeglaselt see pikk sirge tee. Õnneks lõpuks siiki kohale jõudsime. Vormistamisega läks juba kiirelt. Aitäh ikkagi.
Valisime raskema teekonna. 900 meetrit mööda raba ja üle kraavide. Lõpus ka üle suure kraavi. Eriti meeldis teekonna see osa, kus kogu jalgealune võnkus ja sulises. Väljanägemiselt justkui vesine metsaalune, aga kui siis hakkas kogu jalgealune pind kõikuma ja mullitama ja sulisema. See oli midagi teistsugust, millist kogemust senini polegi. Aitäh peitjale vahva aarde eest! EVEJ
Osutusin täna teiseks leidjaks. Auto jäi suurde parklasse ning sealt siis nautisin aardeni jalutuskäiku. Seenelkäiguks see ei kujunenud.. vahepeal nägin tee-ääres miskeid tindikuid ning teisel pool teed ka mõningaid tatikaid ja kogu moos. A nu mul kodus juba seeni varutud ka piisavalt, ei olnudki see eesmärgiks... eesmärgiks oli ikkagi geoseen. Aga tore paik ja mõnus jalutuskäik, aitähhid!
Tiia jäi seeni korjama ja väntasin jalgrattaga sihtmärgi poole. Pool teed pidi seda siiski käekõrval lükama, kuna tee oli päris vedel. Ja sealt lugesin paari inimese, ühe koera, ühe auto, kahe põdra ja ühe karu jäljed. Viimased aardest kuskil 70 meetri peal. Kaks seent oskasin ka leida lisaks Tiia korjatule. Aitäh.
Peitja esimene vasikas, Kutsala raketibaas, sai just leitud. Nüüd aeg seenelkäigule sammuda. Parkisime end aardest kirdesse, kus keelatakse vaid suitsu tegemist, sisenemist mitte. Otsustasin kohe, et lähme üht ja tuleme teist teed, mis siis, et pikemat - olgu põnevam. Esimesena jäi teele väike rästik. Teiseks suur uhke sinine massin. Kolmandaks kuivavate kändude surnuaiad. Neljandaks tükk tühja maad. Aardeleid oli hõlbus, ei olnud usse seda jälgimas. Aarde alt korjasin ära ühe värvilise kummiussikese, mis polnud kellelgi topsi mahtunud..
Läksimegi teist teed edais või tagasi. Betoonplaattee! Jagub betooni ikka igale poole. Möödusime ka vähe vanemast, mittekasutusesolevast töömasinast. Natukene rabamuda ja ei ühtki seent. Sest eile-täna-homme oleme geopeiturid, mitte korilased. Aitäb küll sest maahallitusest üheks sügiseks. Tuleks see öökülm juba ometi ;-)
Aare oli (veel) korras, aga ega selline teibitud pappkarp kaua püsi. Tean omast käest, olen isegi sellise peitnud. Tasub kohe algusest peale investeerida (~1 euro) korralikku külmakindlasse plastkarpi, siis hiljem endal vähem muret. Tänud peitjale mõnusa 4.3 km ja 53-minutise jalutuskäigu eest!
Tegelikult oli päev juba kondid päris vässuks teinud, aga üks seenelkäik mahtus ikka veel plaani. Mõnus jalutuskäik õhtuhämaruses! Tänud peitjatele!
Kui me parklasse jõudsime, kohtusime kolme seenelisega, kõigil olid korvid seeni täis. Matkasime aardeni ja teel tagasi oli õues juba üsna hämar. Tänud peitjale.
Kes rääkis, et siit seeni ei saa? Pimedas oli kolm suurt korvi kuhjaga täis.
Aare paiknes paraja jalutuskäigu kaugusel. Eriti sõbralikus lobisemises kulgemisena. Kell oli umbes kaheksa, kui aare logitud sai. Eemal kajasid sookurgede hääled ja Märdi maja poolt tulevad diskohelid.
See seenelkäik meenutab rohkem filmi Seenelkäik. Peotäie riisikate ja ühe sirmiku pärast ei tasu küll seda veel seenelkäiguks nimetada.
Lähtudes eelpool toodud fotodest, pakun välja, et aare vajaks veidi nihutamist. Kui väravas on silt, et võõraid seal näha ei taheta, siis ilmselt nad mõtlevad seda tõsiselt. Mingid suvalised turistid turbarabas koperdamas, ei pruugi head tähendada. Keeld kehtib ilmselt kogu tootmisala kohta, mille piiriks on hooldustee, mitte ainult sissesõiduteele.
Kuna ühel pool olid keelumärgid ees ja teiselt poolt liiga pikk matk. Jätsime sel korral vahele.
Just paraja pikkusega jalutuskäik. Ei liiga pikk ega liiga lühike. Aitäh!
Pärast Kutsala ja lindi kallal pusimist mõtlesin hulk aega, kas ikka on sieni vaja. Eelmised pidid olema ju sihukesed lihtsamapoolsed teeäärsed tsutsakad, millega mõlemaga jagelesinhea hulk aega. See aga eeldas matka. No hea küll, lähme kaeme perra, kas üldse ja mis. Aga asjaolud osutusid soodsateks, sain kenasti ilma üleelamisteta nulli. Vat siis oli küll mõte, et mis siis nüüd või kuidas. Õnneks on null kenasti paigas ja logi sain ka kirja ilma liigsete üleelamisteta. Ja tõeliselt kena oli seal väljade vahel - päike ja taevas ja pilved ja puha ... Siened unustasin sootuks. Aitäh juhatamast!
See oli minu jaoks paras ellujäämisretk ning seened olid küll viimane asi, millele sel hetkel mõtlesin. Pigem meenus "Seenelkäik" lihtsalt ära ei eksinud. Õnneks oli null täpne, aitäh!
Plaanisin vara magama jääda,aga va kurja telefon tegi plõnn. Hakkasin uurima ,et mis tal häda on. Teavitas teine rõõmsalt et avanes hea põhjus õue minna,sest linnulennult 5 kilomeetri kaugusel on üits aare avaldunud. Võttis mõtlema,et mis ... pärast see varem ei juhtunud,siis kui ma täna juba seal olin? Ja mõtlesin veel,kuniks ikkagi kargud alla ajasin. Egas FTF magavale peiturile suhu ei jookse. Järgmisel hetkel parkisin autot suurele ja inimtühjale platsile, edasi läksin jalgsi. Sai teha üks kurv, aare 900 meetri peal. Tegin teise kurvi rist mingi 500 meetri kaugusel. Mida värki,suur see mülgas on? Nii kaugel ei ole ma veel siin seeni korjamas käinud,isegi mitte turvast toonud. Nullis natuke kukalt sügama võttis ja kraavi laiust hindama,õnneks üles ma ta leidsin. Tagasiteel kihutas üle pea kull,veidi hiljem liugles vaikselt üks kakk raja kohal. Oli üks paras jalutuskäik saabuvas õhtupimeduses. Ah FTFi ma sain 21:23. Suured tänud peitjale.