Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tegemist on kirjandusliku multi-mõistatusaardega, milleni jõudmiseks läheb vaja natuke nuputamist, natuke arvutamist ja muidugi Švejki raamatut ennast (ilmunud 1960, 1975, 1995, 2003, 2006 või 2007). Aardekarp on 1,8-liitrine plastkarp ning sisaldab enam-vähem temaatilist nänni. Aardeni jõuad järgmist rada pidi:
1. Koordinaatidelt N59 25 47 E26 16 05 leiad ühe tehase. Leia selle tehase kunagisest toodangust teemakohane kodumaisele tarbijale suunatud jook ning korruta selle joogi kanguskraad viiega. Tulemusele paneme nimeks A. Tehasel on ka majanumber, korrutame selle samuti 5-ga ja paneme tulemusele nimeks B.
2. Koordinaadilt N59 B-9 A E24 B+9 58 on Sul hea vaade ühele kahe numbriga majale. Liida need numbrid kokku ja tulemuse numbrid omavahel. Saad C.
3. Nüüd jaluta C sekundit lõunase ja 124 sekundit itta. Leiad jälle ühe maja. Kuna selle maja number on häbemata väike, siis korrutame selle kohe 12-ga ja paneme tulemusele nimeks D.
4. Ja jälle tuleb tee jalge alla võtta: esmalt D sekundit põhja poole, siis D sekundit ida poole, siis B sekundit lõuna poole ja siis veel B sekundit ida poole. Kui nüüd ära ei eksinud, siis jõudsid jälle ühe maja juurde. Liida originaalvõtmele selle maja number ning šifreeri uut võtit ning lihtsustatud ertshertsog Albrechti süsteemi kasutades lahti aardekasti koordinaadid.
4a. Kui Sa pole raamatut lugenud ja kõnealust süsteemi ei tunne, siis pead nüüd tegema väikese haagi punkti N59 A-1 29 E24 D-2 29. Sealt leiad jälle ühe maja. Aga majanumbri asemel loeme kokku aknaruudud selle maja fassaadil :) Kui lahutame ruutude arvust 380 (või 405 või 474, olenevalt väljaandest), siis saamegi lehekülje, millel shifreerimist õpetatakse. NB! Siin punktis ei maksa vast binoklitega liialdada, võib tekitada majaperemeestes ebatervet huvi ;)
5. Aarde koordinaadid on (olenevalt kasutatavast "Švejki" väljaandest):
(1) välja end ja, kaela ta enne läks, mulle;
(2) kui rittmeister ringi, kartmata kõneles Heraklese pliiatsiga, jõuda;
(3) Putimi Heraklese huviga, pliiatsiga on kaua tähendas, nõiutud;
(4) sõna aru valmis, kartsa mingitest kui peale, ma.
Vihje: Cnxfh yhzrtn iõvo yrvqzvar byyn irvqv güyvxnf
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (4), lumega_raske (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCT7HD
Logiteadete statistika:
102 (91,9%)
9
5
1
0
0
0
Kokku: 117
See vahva aare on olnud küll ikka korralikult pinnuks silmas. Esimestel aastatel lahendamisega kuhugi jõudsin, aga jäi pooleli. Nüüd ei osanud ma otsast pihta ka hakkata. Kuulsin, et üks teine vahva karu oli selle aardega targemaks saanud seega otsustasime ikkagi proovima tulla. Kolme sõdurit ei peatanud ka see aare ning varsti oli reamees karul aare näppude vahel. Panime originaalsesse logiraamatusse, aastast 2006, nimed kirja ning otsustasime praeguseks hetkeks kaasa võtta. Tänud peitmast!
Veidi kahtlustasin, et see aare polnud tegelikult kadunud. Päev enne hooldusvajadust oldi seda aaret leitud. Lisaks öeldi ka et Švejki on rännumees, kuna pidi olema paar asukohta, mille vahel talle meeldib reisida ja see on muutunud kohast, kus talle meeldis olla paar aastat tagasi. Lõpuks sain omale üsna hea vihje, kolmveerand aastat tagasi tehtud leiu põhjalt. Kohale minnes otsustasime, et ikka mööda rada on lihtsam. Alla saamine ja aiast läbi lipsamine ei olnud probleem ja sai kergelt tehtud. Hakkasime otsima ja ei suutnud me midagi märgata 5 minutit, kuniks nägin kahtlaselt laotud kive. Muidugi sealt tagant leidsin karbi. Panime nimed kirja ja mõtlesime, et mida teha. Kuna karp oli nii kahjustatud, et isegi kui dearhiveerida, siis tuleks uus karp panna asemele. Võtsin karbi endaga praegu kaasa.
Tänud aarde eest!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Raul_77 23.05.2025
Mõistatus on ajale jalgu jäänud ja lahendatav enam pole. Ka aare on tõenäoliselt kadunud. Varemleidja juhiste järgi koht üle vaadatud ja aaret seal küll polnud.
Vahva sõduri koordinaadi saime kaardile alles üsna hiljuti. Jäi teine musti päevi ootama aga.. neid ei tulnudki. Tulime siis täna lihtsalt värske õhu doosi saamiseks läbi. Teekond oli paksu lumega kaetud ja seal nõlval oli ikka üsna keeruline mingit seisukohta võtta. Õnneks karp leidus ruttu, on teine ilma kaane ja suurema katteta. Aga ega seal keegi väga vist ei käi ka. Aitäh!
Esimene aare pärast seeria lõpetamist. Natuke veider tunne oli esialgu. Mõistatus oli omaette... Kohale tulles olime esialgu natuke murelikud, et miskid piirded on ette pandud, aga libeda maastiku peal saime end siiski üles ja seejärel leidsime aarde ka. Imelik oli, et karp oli, aga ilma kaaneta. Tundus küll, et kogu sisu on originaal. Paraku meil endal midagi kaasas polnud, et olukorda parandada. Aarde eest aitäh!
Oi jumal jumal, see on küll nüüd väga pikalt pein in se äss aare olnud. Olen seda ikka ja jälle alustanud ja alustanud ja alustanud ja ikka pole kuhugi jõudnud. Nüüd teadlikumate käest uurides puurides ka jõudsin lõppu. Lõpp on väga ägedal kohal. Tänud aarde eest.
Taskulambi valguses otsitud.Karp oli kaugelt juba valguse vihus näha.Aitäh!
Otsimiseks oli üsna liigendatud piirkond. Ja üks väike näriline lippas seal ka ringi. Kui pika tuulamise peale midagi silma ei jäänud, hakkasime ära sättima. Võtsin maast termokarbijäänused ka kaasa, aga üles tõstes osutus see aadekarbiks - vahel võib prügikoristamine end väga üllataval moel ära tasuda. Karp ise ja sisu korras, panime arvatavasse kohta tagasi. Kui neid närilisi seal suurem seltskond on, vajab kindlamat peidikut kui see, mille tekitada suutsime. Aitäh!
No Šveik - see on see raamat, mida mu ema sünnitusmajas luges. Mind oodates. Seega selline isikliku suhtega raamat juba enne minu aega.
Siiski oli lahendamine paras pähkel.... pähklipuu võib-olla isegi.
Vahepeal sai kirvega teda taga aetud, aga ei saanud pihta. Niisama jooksime risti-rästi üle ja mööda, aga pihta ei saanud.
Lõpuks hakkas ikka hammas peale ja sai see täpne koht välja peilitud.
Nüüd see saaga läbi. Aitäh.
Läks kõvasti aega enne kui suutsin kõik otsad kokku viia. Tegin kõik juhise järgi ära, aga edasi läks arusaamatuks. Sain õige mitu koordinaati, kahjuks ei teadnud millist eelistada. Väga kaugele ei soovinud minna kontrollima. Kaks kohta hakkasid teistest rohkem meeldima ja seal sai ikka paar-kolm korda otsimas käia. Suutamata midagi leida jäi aare ootelisti. Lõpuks sain kinnituse, et koht on siiski õige.
Nüüd teades, et siin on midagi leida ja selle tõttu eriti tähelepanelikult otsides ei jäänudki aare märkamatuks. Parajalt segane lahenduskäik, nagu Svejki seiklusedki. Selles mõttes tore idee, aga geokontroll ei teeks paha. Ilma selleta muutus lahendus jõhkralt pikaks ja tüütuks, õnneks logisid lugedes võis piirkonna umbkaudu paika panna.
Svejki lood mulle meeldivad, mõnusalt irooniline ja muigama panev tekst inimliku rumaluse üle. Aitäh!
Selle mõistatuse lahendamisel juhindusime tuntud ütlusest, et kui kõike ei jõua, siis tee vähemalt pool, aga tee hästi.
Kui pool sai tehtud, siis kiilus asi ikka nii kinni, et ei saanud kuidagi uuesti liikuma. Proovisin siit ja sealt natuke abi otsida, aga selgus, et väga paljud on selle aarde loginud mingite kõrgematelt jõududelt saadud ilmutuse abiga ;) Eks siis seda ilmutust jagati ka meile ja täna lõpuks läksime kohapeale asja uurima. Väga huvitav koht iseenesest ja tore, et aardekarp meid siia meelitas. Karbis oli jälle vesi, õnneks on logiraamat kotikeses kuivana püsinud. Valasime vee välja ja panime karbi taas ilusti peidukasse tagasi. Aitäh!
Kuigi tegin peaaegu kogu protseduuri kaasa, siis ega ma vist väga palju selle aarde lahendamisse ei panustanud. Selle raamatu lugemine oli mu jaoks palju mõnusam protsess. Lugemisest on mõned aastad möödas, aga üks versioon raamatust on siiski kodus riiulil olemas. Välitöödel õnnestus rohkem kaasa lüüa ja leidsin aarde esimesena.
Raamatut olen kunagi vist lugenud, sest mingeid asju mäletasin väga hästi. Mäletan, et oli täitsa tore raamat. Nüüd võtsin kätte ja lugesin raamatu uuesti läbi, kuid seekord tundus kohati tüütu ja veniv..
Vaikselt lahendasin seda mõistatust mitmes osas ja jõudsin täitsa lubavate koordinaatideni.. ainult, et neile liiga lähedal oli teine aare juba olemas. Lõpuks geokontrolli küsides sain kinnituse, et olen täiesti õigel teel.
Täna sai aarde külastamine ette võetud ja peale pisikest turnimist nimed kirja pandud.
Tänan peitmast.
Sai seegi täpp kaardilt minema, kuigi, eks ma jäängi peitjaga mõnes osas eriarvamusele.
Kui juba olime õue tulnud ja sattunud ka enamvähem õigesse kanti, siis võtsime ka selle teekonna aardeni. Tänud
365-challenge kiituseks peab ütlema, et see paneb üles otsima ka aardeid, mis seni geokaardil aastaid täiesti häirimatult on saanud pikutada :D. Täna siis lipsasin siia ning peale mõningast ringiukerdamist õnnestuski karp tema pesast välja sikutada. Kaant avades aga vaatas meile vastu karbis loksuv vesi, niisiis jalutasime kogu krempliga autode juurde ja kuni mina logisin, andis Helge konteineri pragunenud osadele plaasterdusabi :). Ja koos käisime üle ka kogu ülejäänud sisu ning auto vent puhus logilehtedele seni sooja õhku kuni muud asukad puhastusprotseduure läbisid. Nüüd on konteineri sisu jälle puhas ja korras, spesjalkujundusega originaallogiraamatut jätkub järgmiseks sajaks aastaks ning kesiganes sinna need mingigripid asjadele ümber pani - aitäh aarde poolt;), need hoiavad vajadusel ka ämbritäies vees paberid kuivad :). Minu poolt ka aitäh kunagistele peitjatele ja järgmistele minejatele teadmiseks, et ma pidin ohtralt loodust konteinerile peale viskama, too hooldusjärgselt säravpuhas kaas oleks muidu tee peale välja paistnud :D
Lugesin raamatu läbi! Ma ei tea kas ma tohin seda siin kirjutada, aga no mulle ei meeldinud. Venis ja venis ja ma mõtlesin, et ma ei saagi seda läbi. Tänud Ethelile raamatu laenamise eest! :)
Ega nullis lihtsamalt läinud. Piia kirjutas ja helistas, et kas ma ikka leidsin juba??? No ei leia! Lõpuks kirjutasin Annale. Ta andis õige suuna kätte ja jõudsin lõpuks ikka logimiseni! :) Tänud Piiale ja Annale ka! :)
Peitjat tänan ka muidugi!
Suures aardejahi tuhinas on kergemad läheduses asuvad mõistatused lahendatud ja leitud. Vaid need raskemad pähklid on jäänud, nii ka see käesolev aare. Ega päris oma mõistusega seda pähklit katki ei purenud, abi kulus ikka marjaks ära. Välitöödele jõudsime pimedas, küllap valges oleks olnud parem, lihtsam ja kergem. Aga on nagu on, kasutasime siis seda hetke. Vaatasime siis ringi, küll siia ja sinna. Kõik loogilised peidukohad hakkasid juba otsa saama ning valdas teatav nõutus, et kus küll siis... Kohe siis aga jäigi sobilik koht ette ning muidugi seal ta end peitis.
Üks muret põhjustav (eestlane on ikka ju muretseja rahvas) aare jälle vähem, täname!
Mingiaeg tagasi sai pimedas otsimas käidud aga ei leidnud miskit, seekord valges ja leid tuli raskelt aga vähemalt tuli, tänud :)
Tõstsin kunagi ammu maal vanaema juures raamatu isegi riiulist välja ja tõin linna. Panin riiulisse, võtsin välja, panin tagasi. Sain aru, et ainult raamatu liigutamisega see ei lahenea, kirjeldus tundus nii keeruline, et vist ei piisa ka raamatu läbilugemisest. Ausõna, kunagi lapsena ma isegi üritasin seda läbi lugeda, lõpuni küll ei jõudnud ilmselt. Raamat ootas kannatlikult riiulis, mina vaatasin rahulikult punkti geokaardil. No, aga igal asjal oma aeg. Aeg tuli, sain minna tuttavasse kohta jalutama. Lõpus oli tore, konteiner jäi kohe silma. Tänud!
Ma olin ju siin juba käinud. Tõsi, küll teise nurga alt ja teise asja pärast. Nüüd siis tagasi. Kohe meenusid seiklused kui siin Pojaga uitamas käisin. Juba tookord oli siin vahva seigelda. Ka seekord oli huvitav siin tagasi olla. Kaugelt tara silmitsedes tekkis juba väike hirm et aare on lõksu pandud aga ei, läks õnneks seekord. Geokuhi oli aardelt maha pudenenud, seega jäi karp suht kiirelt silma. Selle 3,5km reegli konflikte on juba üksjagu nähtud. Sai nüüd lõpuks ka üks 161m erand ära nähtud. Kuna mulle see koht väga meeldis, siis tuiasin seal kauemgi ringi. Mine sa tea, äkki mahub mõni aare veel sinna. :D
Tänud.
Raamat juba mitu aastat öökapil, šifreerimise õpetuse kohapeal järjehoidja. Ainult aru ei saa kuidas jõuda kohani, kus šifreerimist kasutada. Kuhugimaale sain, aga lõpuni nende jalutamistega mitte. Lihtsam tundus ikkagi raamatust otsida lehed, kus vajalikud sõnad. Need mis leidsin, tulemust ei andnud. Tänu abile saabus lõpuks selgus ja sain koordinaadi tekkele jälile, muidu olekski jäänud teadmatusse. Üllatas, et lihtsustatud süsteem poole lihtsam oli. Nüüd saab lõpuks raamatu tagasi panna. Kohapeal väga kaua ei läinud. Karp alles, kuiv ja korras. Tänud peitmast!
See aare kuulus mul geopeituse algusest peale võimatute Tallinna mõistatusaarete nimekirja koos paljude teistega. Enamus neist on siiski lõppude lõpuks mulle alla vandunud. Tänaseks päevaks olin saanud otsimispiirkonna paika ka Švejkile ja kohe oli ka soov karp üles otsida, mis oli kodust paraja jalutuskäigu kaugusel. Esimese hooga paistis, et otsimine jääb katki ümbruses toimuvate tööde tõttu kuid aardepeidik oli õnneks siiski puutumatu. See muidugi ei tähendanud, et oleksin kohe üles leidnud. Väga loomutruu geojuhi jäi silma alles mitmendal möödumisel. Erilisi vanemat sorti pähkleid nagu Zhiwen, ülakoma ja mõni teinegi veel on jäänud pureda küll, kuid igal aardel on oma mihklipäev. Aitäh!
Mõistatuse pool läks ikka väga vaevaliselt, esimesel katsel jõudsin punktini 5, aga siis kiilus asi kinni. Nagu ma mitu kuud hiljem aru sain, siis pidigi kiiluma, sest kui pool eelnevast valesti teha, siis ega sealt ei saagi midagi mõistlikku tulla. Ega siis midagi, hakkasin aga otsast peale. Teisel katsel sain juba vähe loogilisemad numbrid ja kahe erineva köite koostöös sain isegi täitsa loogilised koordinaadid kätte. Siis veel kaks korda kohal käimist ja saigi see saaga lõpetatud. Tänud peitjale!
Esimene tõuge selle lahendamiseks tuli Kaupolt, kellel vaesekesel on Tallinnast peaaegu kõik leitud. Ma ei võtnud väga vedu, sest mul on veel igasugust peamurdmist järel. Kui nüüd selgus, et Anne on ka Tallinna tulemas ja plaanib otsida, tuli ikka pusima hakata.
Väikeste juppide kaupa harutades ja mõnes etapis kinnitust küsides saigi asi enam-vähem joonde. Phuhh, päris ränk mõistatus ikka. Kohapealne koht oli täielik üllatus, lähenemismarsruut oli meil muidugi täiesti hindamatu :)
See polnud muidugi veel kõik, ka aare ise tuli üles leida. Kaupo oli maskeeringu väga edukalt taastanud. Tagantjärele võib öelda, et null oli meie jaoks päris täpne ja edu tõi täpselt õige nurga all õiges suunas vaatamine. Ohh, üks tõsine pähkel alistatud, hea tunne. Aitäh!
Mõistatusega sai päris mitmel õhtul tegeletud.Raamat on loetud palju aastaid tagasi,kuid ertshertsog Albrechti süsteemi meeldetuletamiseks tuli ikkagi nullist alustada.
Lahendus tuli päris mitu õhtut nokitsedes,aknaruutude lugemisega sai ainult suht ebamäärase tulemuse.Lõpuks sai veel raamatut sirvida ja oligi plaan paigas.
Välitöödel tegime korraliku piiramisrõnga,kuid karp ei tahtnud ennast kuidagi ilmutada.Lõpuks Martini terav silm märkas peidikut.
Aitäh-tegelikult oli päris mõnus pusimine.
Üksi poleks ma kohe kindlasti lahenduse ja aardeleiuni jõudnud. Kõrvaltvaatajana lahendamist nähes tundus küll paras pähkel olevat. Kavalalt oli peidetud, mitu korda vaatasime aardest mööda. Aitäh!
Täpselt nii oligi kui Kaupo kirjutas! Oli täiega mõistusevastane mõistatus. Lasin Kaupol ikka hulk lekekülgi raamatust pildistada. Vahepeal veiderdasin, et pean poes käima ja siis autot tankima, tegelikult polnud lihtsalt midagi tarka ütelda ja nii ta vaeseke teiselpool netti higistas. Vahepeal ikka käisin välja veel paar oma teooriat aga no neid on ju ennegi nähtud. Seekord viisid need killud kõik kokku tubli meeskonnatöö tulemusena lootustandva kohani. Pea päev otsa lahendasime läbi netiavaruste. Vat seekord ma kibelesin küll otsima minna aga no 100km, jäi ära. Kaupo käis ja kogu inf oli mul olemas. Nüüd jäi veel üle tänane seltskond lahendama panna, tehtud said, tublid! Tänud Kaupo sulle ja peitjale pähkli eest. Mul oli tore!
Oli see alles pähkel. Olin varasemalt proovinud, aga esimest punktist kaugemale ei saanud. Kuna ka Nuffil oli pooleli siis hakkasime koos mõistatama. Ta naiseliku kavalusega saime edasi , loendasin ka mõistliku arvu aknaruute, kuigi tagantjärgi tuli neid ~50 rohkem. Leidsin riiulist raamatu, hakkasin siis sirvima ning lõpuks leidsingi õige lehekülje üles. Tegin aina pilte ning saatsin Nuffile, aga koordinaate ei suutnud kumbki välja võluda. Lõpuks siis hoolikamalt lugedes tekkis idee ning numbrid hakkasid jooksma. Sellist aaret ei saa kauaks ootele jätta, käisin täna kohapeal ära. Olin kuu aega tagasi ootamatult selle koha avastanud internetist ning nüüd oli huvitav seda ise näha. Kahekesti viis tundi mõistatamist ning lõpuks tehtud.
Polnud kõige targem mõte minna seda aaret uute tossudega otsima teadmisega, et ta kuskil siin peaks olema. Aare korras. Aitäh!
Vahva nuputamine oli. Saadud punktis jäi geokuhi päris kiiresti silma. Tänud!
Oi see sõjatee oli pikk ja konarlik. Mõistatusse oli sisse põimitud ohtralt miinivälju ning juba väike kõrvalekalle tähendas lahendusega sohu suundumist. Ja mis siin salata, abi tuli ühel korral paluda ka kaasvõitlejalt.
No ja siis see viimane lahing, see kõikse põnevam osa, see va kirjatükk. Kuna tee oli konarlik, siis sai neid laenutatud suisa kolme aastakäigu omi. Kahjuks oli aga tulemus kõigiga ühesugune. Ega siis jäänudki muud üle, kui seda kõike uskuda ja kohale minna. Eks seal kohapeal sai veits turnida ja karp oligi käes.
Mõistatus igatahes sigalahe, me täname!
Teatan alandlikult, härra aardeomanik, minu nimi on nüüd ühes teiste võidukate kaasvõitlejatega raamatusse kantud.
Kõik inimesed on ekslikud, kõik teevad vigu, olgu õpetlane või harimata lambapea. Ka ministrid eksivad. Nii ka mina. Tee sihtkohta oli pikk ja ei kulgenud konarusteta. Alustasin juba siis, kui algus oli mu kodumaakonnas. Mitmel pool leidus eksimustele meelitavaid radu. Lõpus aitas teadmine, et igal pool võib sõkalde hulgas mõni viljatera leiduda. Suur aeg nõuab suuri inimesi... Viljatera sai leitud.
Algajat geopeiturit utsitas kogemustega geopeitur sõduri aaret lahendama. Ükskord olingi raamatukogus ja võtsin lugeda vajaliku raamatu. Lugemine ei edenenud kohe mitte kuidagi. Jõudsin mitmed korrad tagastamise tähtaega pikendada. Kõige lõpuks tekkis logiteade kasutajalt tunk, mis võttis muhelema. Seda just siis, kui mina olin loobunud pikendamisest ja raamatu raamatukogule tagastanud. Utsitaja käis ja utsitas edasi ikka lahendama. Kõige tipuks tuli siiski lahendada. Utsitaja Raivo ja ta kolleeg leidsid maha jäetud objektilt raamatu sõdurist. Mulle ulatati raamat aastast 1960. Paras ikaldus oli majade vahel kulgemine, aga erthertsogi süsteem töötas väga ladusalt. Õues lumes pintseldasime ikka omajagu, kui äkki paistis karbikaas. Tänud peitjale.
Aardekirjelduse esimese poolega jäime hätta. Tuligi siis raamat uuesti läbi lugeda ja muretseda ka teise aastakäigu oma. Kahepeale hammustasime pähkli läbi. Aitäh!
Täiesti juhuslikult leitud aare. Kolasime ringi ja olime tagasiteel koju, kui geopeiturite silm miskit märkas ja sealt koorus välja esimene juhuslikult leitud aare. Ei tea siiani, kuidas me sinna ära eksisime. Piret ja Taivo
Pikalt oleme edasi lükanud teise punkti minekut, täna vanalinnas kolades võtsime ka selle sihiks. Võib-olla saime pihta, mis numbreid pidime nägema, no aga edasi ei osanud küll miskit pihta hakata selle teadmisega. Eks kodus pusime ja arvutame, ehk õnnestub miskit välja mõelda.
Oli ilus kevadine ilm rattasõidu jaoks. Aarde asukoht oli minu jaoks päris üllatus. Sellist objekti polnud seal varem märganud!
Ei saa kohe mitte vaiki olla…
Tunk, Sulle annaks kohe kirjandusliku eripreemia selle logi eest! See peab ikka väärt logi olema, kui loed selle läbi ja siis tagantjärele veel tükk aega käid muigel näoga ringi ja mõtled, et näe, ikka sigahästi kirjutatud :)
Kahju, et siin mängus ainult üks pöial antud on…
Au ja kiitus Sulle!
Teatan alandlikult, aare on leitud!
Jälitusmissioon kulges tõrgeteta, kuid luureandmete tõlgendamisega sattusin vahepeal kimbatusse. Vabandust, see ertshertsog Albrechti süsteem, isegi lihtsustatud kujul, ajab lihtsa sõduri pea segamini. Vaid raske töö läbi õnnestus loogiline punkri asukoht välja peilida. Pooleldi valel moel küll, aga lahinguplaan sai paika.
Lubage, mu härrad, juhtida teie tähelepanu sellele, et rindejoonel käisin koguni kuuel korral, seda positsiooni ei antud seal sugugi mitte kergesti käest! Raskusi kartmata suurendasime piiramisrõngast ja rakendasime kõiki levinumaid taktikaid, lisaks veel mõnesid vähem levinuid. Hakkas juba tekkima kahtlus, kas üldse õigel rindel olen. Viimases hädas täpsustasin tuletatud numbreid isegi feldmarssali enesega, vähemalt need olid mul õiged. Positiivsest sõnumist topeltjõu saades suundusin uuesti sihtpunkti ja tabasin lõpuks ka peidetud salalaeka. Au ja kiitus feldmarssalile!
Mõistatusega oli hirmus ikaldus, kuidagi ei tahtnud asjad klappida. Kohapeal õnneks läks oluliselt kiiremini, natuke otsisin ja vaataski karp vastu. Aitäh peitjale.
Oeh, lõpuks kaua häirinud kollane täpp sai roheliseks.
Mõistatuse lahendasin pool-kirve meetodiga. Kohapeal on vist kirvest otseses mõttes kasutatud võsaka langetamiseks. Ja normaalsetes jalanõudes ei tasu praegu sinna küll ronida - eriti mõnus mudane koht :)
Mõistatus on päris keeruline. Kohapeal tundus alguses, et aardele ligipääs puudub. Õnneks asjalood nii hullud ei olnudki, täitsa kättesaadav teine. Logiraamatu kättesaamine oli veidi keerukam- no ei avanenud see karp. Lõpuks pidi Madis karbi enda kätte haarama, aga logi saime kirja. Aitäh!
Üks mu lemmikaardeid, väga õpetlik. Leitud ja tagantjärgi registreeritud. Aitäh peitjale!
Aarde lahendus oli käes juba väga-väga kaua aega tagasi ning sai käidud otsimas ikka mitu-mitu korda. Vahepeal tundus, et jääbki leidmata meil see vahva Švejk, kuid tuli välja kohast, millest mitu korda mööda kõnnitud ja uuritudki. Tore raamat, tore mõistatus. Kõik on tore! Tänud peitjale :)
Teised mehed jõuavad selle ajaga jalgpallimatši ära mängida, kui mina ühe aarde üles leian. Ilmselges ja loogilises kohas oli see. Karp seest kuiv ning aardega kõik korras. Tänan peitmast! Ning peab mainima, et logide põhjal oleks võinud varem kirve õla peale visata ning logima minna aaret. Ei tea, mis ta mul siin niikaua seisis..
Eelmised leiud andsid lootust, et ehk õnnestub veel üks kaua seisnud lahendus lõpuks ära vormistada aga nii hästi siiski ei läinud. Nulli sain seekord küll üsna täpseks aga karpi ei leidnud. Ühel hetkel sügavat urgu kaevates avastasin, et minu selja taha oli fotograaf tekkinud, natuke hiljem möödus lähedalt mingi mees ja siis teisest suunast teine tüüp. Kuna ühtäkki oli kogu nulli ümbrus ülerahvastatud nagu Viru keskus osturalli ajal siis ei tahtnud ma rohkem tsirkust teha seal.
Seekordne katse õnnestus. Abivihjed välistasid mõned kohad, kuid lõpuks viis sihile ikka ropp töö ja vaev. Leitud.
Geolaupäevaku esimene tagasilöök. Ega's koordinaadid veel leidu tähenda. Peidupaiku oli seal samapalju kui peakangelasel lugusid. Tundub tulevat huvitav story.
Läksime siis kolme mehe jõu ja nõuga sinna kohale. Mingist ammusest ajast oli mälestus, et oleme justkui seal varem ka piilumas käinud, aga tol korral oli pime ja väga märg ja hiiglapalju langenuid, lehti noh, ning ilmselt olime nii löödud, et ei suutnud mitteleidmise avalikku häbi taluda, ja ühesõnaga - sinise näoga logi on jäänud kirja panemata.
Nüüd aga oli kõik teismoodi - oli valge, kõik lehed olid alles puudel ja kuigi oli ikkagi natuke märg, ei seganud see üldse.
Lähenesime õigele kohale pisukese ringiga, ikka kõigepealt üles ja siis alla, nagu need asjad käivad elus - üles ja alla ja üles ja alla...
Igal juhul tänud vahva mõistatuse eest ning peidukoht on vahva, tasub vaatamist!
Švejk on vana sõber. Raamatule olen mitu ringi peale lugenud ja Prahas vastavas kõrtsiski käinud. Aga mõistatuse lahendamine jäi kuidagi venima. Eelmisel kevadel Triin muudkui agiteeris, tassis mu raamatugi Madeirale ja tagasi, aga logima läks jälle kellegi teisega. Nagu ikka noh. Lõpuks sai mul ka mõõt täis ja tegin asja lõpuni. Aga: koordinaat tuli Tallinna, kuid aare peaks asuma Harjumaal ... Võtsin siis teise väljaande, kontrollisin selle pealt - sama koht. Ja logima oli vaja minna vahetult peale suurt vihmasahmakat, kui kogu see värk tilkus. Varsti tilkusin mina ka, nii et vahet polnud. Aitüma näitamast, asi jonksus. Aga mis kuupäeva ma logiraamatusse kirjutasin - vat seda küll ei mäleta ;)
mõistatus oli ikka mastaapne... aga samas arenes üsna järjepidevalt ja loogiliselt ja ei omanud sellist loogikalünka nagu mõned teised krõbedamad asjad siin pealinnas. ühesõnaga: meeldis. tänaseks olen puhtalt aardest inspireerituna oma esimesed sada lehekülge švejkist läbi lugenud, aare nüüd küll leitud aga raamat jääb esialgu edasi öökapile. tänud!
Lõpuks ometi. Need sõnad said logiraamatusse. :) Kolmas kord selle aastanumbri sees aaret otsida. Kusjuures samas kohas kraapisime Timixiga ka üle-eelmisel korral, aga siis oli koht veel jääs. Sel korral Timixiga kokku ei trehvanud.
No lõpuks :) Nii kirjutas ka tänane esimene leidja Lapsuliblikas. Seal on saanud tuhnida oma tubli neli korda ma arvan, aga see lumi on ikka kõik alati ära rikkunud. Nüüd kui lumi läinud astusin juurde, võtsin karbi välja ja logisin - nii lihtne oligi. Karbis oli väike mõra, aga kuna karp ise nii must ning sisu ka kuiv, siis ei hakanud teipima. Aitäh, täitsa toredalt peidetud.
Ikka jääs. Tuleb veel nädalake või kaks oodata.
Uus katse. Telefon näitas 20m kord siiapoole, kord sinnapoole. Niimoodi ei viitsinud seal siblida tulen kevadel tagasi.
Ükskord Ingaga rääkides tuli välja, et mul on õiged koordinaadid juba vaat et aasta aega olemas olnud aga ma ei uskunud, et need on õiged. Täna käisime jälle sealkandis ja sumpasime kusagil kus aare peaks olema aga kuna mu telefoni GPS viimasel ajal segast ajab siis polnud ma päris kindel kuhu kaevuda. Seega tulime ilma leidmata ära. Nüüd tagantjärgi Maa-ameti kaardilt vaatan, et olime umbes 20m vales kohas.
Vat seda aaret sai otsitud head pikad aastad. Vihjeid kogutud nii idast kui läänest. Ja ikkagi vikati abil leitud. Altpoolt läheneda ei soovita, paras mülgas ikka.
Selle mõistatusega nägin ikka mitu kuud vaeva. Kohapeal vaatasin ka algul valesse kohta. Õigesse kohta vaadates sain kohe aru, millega tegu, tänud!
Ammu pinnuks silmas olnud tore aare sai siis täna oma kulminatsiooni kui pärast pikki aastaid kõik vajalik paika loksus. Tänud toreda aarde eest.
Kõige keerulisemaks kujunes raamatu leidmine sellest seapesast, mis hetkel mulle koduks on. Ülejäänu oli selline kättevõtmise asi rohkem.
Peidukoht toimib koha tutvustajana paremini kui see teine aare sealsamas kohas.
Esimese punkt sai interneti teel lahendatuse, kusjuures tänapäeval selle tehase toodangus vastavat jooki enam ei ole. Aga vajalik info on kõik endiselt saadaval, oska ainult otsida.
Järgmised punktid tulid üksteise järel üsna kiirelt ja olid ka kõik rohkem või vähem temaatilised, lõppaarde juures natuke nuputasime, sest saadud majanumber oli maja küljes, mis ei tahtnud kuidagi teemaga seonduda. Siis aga avastasime oma arvutustest ühe vea ja saime teise numbri, mis sobis juba oluliselt paremini.
Ja edasi oligi vaja ainult võti lahti šifreerida, Kertu luges raamatut ja mina kirjutasin numbreid ning nii ta lõpuks käes oligi. Koht on põnev ja ehitise kõige kõrgemast kohast avaneb talvel kindlasti imeline vaade. Ehitise enda otstarvet ei osanud küll ära arvata. Aarde enda leidsime ka üsna kiirelt, sest kui hoolega ringi vaadata, siis paistis mitte-looduslik ehitis silma ja seal all ta siis oligi.
Võtsime geomündi, et viia see Islandile ja jätsime embleemi, mis käib vormi peale ja on seega sõduritemaatikaga seotud.