Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Jääb kardetavasti kevadet ootama, ei pruugi enam enne külmasid appi jõuda.

Võrreldes sama seeria eelmise üllitisega, oli see aare minu jaoks ikka täielik piin ja dramaatiline nagu kodumaa ajalugu.

Esimene etapp - hakkan õndsalt tee pealt minema, sest iseenesest pole aardeni palju meetreid.

Teine etapp - jõuan jõeni vms veekoguni, kust ei saa üle, ei saa alt, ei saa ümbert ja pole muud, kui läbi minna. Grimass näos siuglesin üle ja lootsin, et sellega on mu piinad lõppenud.

Kolmas etapp - aardeni on siiski veel omajagu maad, ühtegi rada pole ja ei jää muud üle, kui nõgeste ja muude seltsiliste väätide seast tuimalt läbi raiuda. Nähtavus oli ca 1cm, aga see on parem kui 0cm.

Neljas etapp - jõuan koordinaatidele ja otsin ja otsin, aga ei leia.

Viies etapp - kopp oli nii ees sellest häppeningist, et lootusetult andsin ühele objektile tou ja kae nalja, selle alt ilmus otsitav välja. Selline meistermaskeering, et isegi luubiga vaadates oleksin hätta jäänud.

Kuues etapp - eeltoodud korrates jõudsin tagasi autoni.

Leitud, tänud!

Seda vana rada otsisin juba pilguga eelmisel aastal, aga kuidagi ei suutnud lähenemisteed tuvastada. Kui eile tekkis mõte, et võiks ikkagi asjasse natuke tõsisemalt suhtuda, siis saigi maa-ameti kaardilt see vana vana rada leitud. Looduses oli tegelikult see algus lausa aimatav, aga ei enam kaugemal. No mõni mõis, müttasime kohale. Päris ligi juba jõudes valisin oma geokutsale mõeldes nõgeste asemel naadid, muidu ta jälle õnnetu, et näpistatakse jõhkralt ninast, aga naadid leebed. Ja tõepoolest, täitsa sild siin kohe. Otsimiseks eriti aega ei läinud, piilusin siia ja sinna ja võtsingi aarde välja. Logirull oli tõesti jumala märg, panime uue. Väikese küll, aga abiks ikka, ega siin massidega ei rünnata ka. Praegu logi kirjutades meenus, et selle vana, mis praegu oli täiesti lahti harutamatu, viskasin autosse ja seal ta praegugi on. Kui õigel ajal meenub, siis toon tuppa ikka kuivama, eks siis näeb, mida ta sisaldab. Tänud peitjale siia vana raja peale suunamast, see sild ikka täielik üllatus, kui aus olla ja aaret peitmast.

Aitäh!

See polnudki otsingulistis, aga jäi teele ja mõtlesime proovida. Nullis oli korraks küll nõutus, aga aardekirjeldusele toetudes ning vaadeldes saime esimest kohast asja kätte. Tänud! Logiraamat läbivettinud!

Leitud

 1 

Tegime rabaparklas aega parajaks ja otsustasime väikse rattaringi kasuks. Tänu toredale kirjeldusele muutus ka koht huvitavaks. Rebitud põlvedega mood küll nõgestesse hästi ei sobinud aga siiski õnnestus kaaslasi lõpuni meelitada. Rada eksisteeris vaid kaardil ja selgus et keset metsa olles seisad tegelikult hoopis silla peal. Jões oli kah tore ja peagi märkasin ka sobimatut. Tore metsik koht oli, tänud kutsumast.

 1 

Et siis sellistel vanadel radadel. Parkisin auto, sukeldusin v6ssa, otsisin purde ja peale taskaalumänge jätkasin matka muudkui edasi ja edasi ja imestasin et millal see vana sild tuleb. Vaatasin siis kaarti ja ma ei teagi kuidas mul yks jalg teisest niipalju lyhem oli et täitsa vastassuunas liikunud olin ja m6nekymnest meetrist oli juba sada pluss meetrit saanud. Egas midagi kiire suunamuutus ja oi seda n6geseväljakut. Lyhikesed pyksid ja p6lvini n6gesed ei olnud just k6ige meeldivam lähenemistee. Saabusin siis nulli kaesin yhelt ja teiselt poolt. Siis käisin uudistasin veel Mygri kombel valdusi ja kui k6ige sellega yhele poole sain siis vaatasin, nägin ja logisin :D Täitsa unustuses koht t6esti kuhu niisama juba ei satuks. Aitähhid

Päeva teine aare, äärepealt oleksime juba loobunud. Kavalalt peidetud

 2 

Viimane Vana rada ka tehtud. Aardele lähenemine oli pöördvõrdeline, esialgu arvasin, et pääsen kiiresti õhtale. Mida väiksemaks kaugus aardeni läks seda raskemaks muutus maastik. Lõpus olin kohe õiges kohas. Siis ei olnud õiges kohas. Siis lugesin vihjet. Siis läksin õigesse kohta. Siis sügasin kukalt. Siis võtsin konteineri välja ja logisin. Siis vaatasin peidukoha raskusastet. Siis sügasin uuesti kukalt. Tegelikult vedas. Aitäh!

Eelmine aasta sai see aare leitud, aga logi netti kirja panemata ning aarde leid meelest läinud. Nüüd mööda sõites(kollast täppi nähes) leidsime taas aarde ning oma eelmise logi. Ühtlasi tegime aardele hoolduse, logiraamatu kuivatus ja uus konteiner. Aitäh.

Mingi hetk käisin ka talvel. Tuvastasin siis aarde asukoha aga kuna valitses totaalne jääaeg siis karpi lõhkuma ei hakanud. Nüüd sain kõik toimingud muretult teha. Tänud seda paika näitamast!

Ilusti loodusega ühte sulanud.. Võttis ikka aega

Tänud peitjale!
Lühikeste pükstega on alati mõnus selliseid kohti väisata. Õnneks oli kerge rada veel ees.
Leid tuli küll mõistliku aja jooksul, aga olen endas pettunud, et kohe läbi ei närinud peidukat. Istusin siis seal vaadates lausa peidukale otsa ja mõtisklesin selle suht-koht troopilise ilma üle ja ka selle üle, et kuhu ta võis selle ikka peita. Aga lõpuks fokusseeris silm ja toimus heureka.

Lühikeste pükstega erakordselt mõnus, head tunnet jätkub vist pikemaks ajaks ....

Leitud tänan

Talvel olime siia korraks piilunud, aga lund ja jääd olid kõik kohad täis ja midagi leida polnud võimalik. Täna tundus otsinguks ideaalne päev, sest võsa veel pole ja kõik kahtlane peaks ilusti silma hakkama. Uurisime seda sillanatukest ühelt ja teiselt poolt ja isegi alt. Käisime mitu korda mõlemal kaldal ja siis äkki hakkas miskit silma. Asja kontrollima minnes leidsin muidugi aarde.
Konteineri avamiseks enam abivahendeid vaja pole, närilised on seal oma töö teinud ja lihtsalt saputades pudeneb see asi osadeks. Logiraamat oli õnneks kuiv ja nii need nimed kirja said. Aitäh!

Jalutasin mööda vana rada kohale.Eest leidsin kena sillakese.Aitäh!

Nii ilus kohake võpsikus peidus. Olin valmis raskeks avamiseks aga asi läks ludinal. Isa viidi eile õhtul kiirabiga haigla tagasi, tekkis mul võimalus siia jalutada. Õhtune jalutuskäik. Mul on kiusatus võtta väga pikk teekond ette, läbida ka raba. Kuna ma ikkagi külas, pakun end seltskonda, viisakas piirduda paari tunniga. Aitäh juhatamast!

Lähenesin võsa kaudu, aga pärast leidsid jalad vana rajagi üles. Kõik muutub... Tore tunne jäi, aitäh. Kruvikeeraja jms võtsin kohusetundlikult kaasa, aga veel kord leidis kinnitust vana hea shveitsi armeenoa polüfunktsionaalsus. Tegelikult vajab aare uut konteinerit, sest kork on ära vaevatud nagu eesti rahvas koroonaviiruse poolt. EVEJ.

Kõik lihtne on geniaalne!

Algul viis rada ilusasti aarde suunas, siis aga muutus väga võsaks! Tuli kõvasti vaeva näha, et peidikuni jõuda! Tänud!

Aare korras. Tänud!

Jalutasime mõõda vana rada aardeni. Leid tuli kiirelt aga topsi avamisega läks aega. Geokott jäi ju autosse. Saime käepäraste vahenditega ikka avatud ja nimed kirja. Aitäh.

Logitud, vajab uut topsi, inimhiired on selle ära nosinud

Üsna puine oli see vana rada. Õnneks see jalutamist ei seganud eriti. Kohapeal jäi õige objekt kiirelt silma, sest seda nähes meenus kunagine vestlus, kus peitjalt just selliste omadustega objekti hädasti vaja läks. Nüüd siis teada, milleks. Konteineri avamine oli vist kõige suurem väljakutse siin. Aitäh peitjale.

Vana raja ääres mööda uut rada kulgedes pidasime auto kinni seal kus näitas aarde juurde kõige vähem maad. Vaatasime kaarti ja otsustasime, et tegelikult on ikka käimine ka kasulik ja nii otse ka ei ole vaja nüüd minna. Suts maad edasi algas see päris õige vana rada, mis viis meid otse aarde juurde.

Kohapeal, õigesse kohta jõudes, allavoolu vaadates jäi kohe silma üks veidi uuema aja objekt. Lisaks, analoogset oleme äsja juba ühe teise aarde juures näinud. Täpselt nii oligi. Topsi saime ilusti kätte, aga vat lahtisaamisega oli jah tegu. Ega ei olnud ju enne kirjeldust ka lugenud, seega olid kaasas vaid tugevad küüned, mis samuti õigesti rakendades asja ära ajasid ning logiraamatu kätte andsid.

Auto juures sobilikku koduteed valides näitas tark aparaat, et koju on 61km. Jah, see oli jälle ÜKS väga kallis aare meile, 617. järjestikune päev. Aitäh!

Leitud. Aitäh.

Alustuseks tormasime arutult ja hoogsalt sadu meetreid õigest kohast mööda. Kui lõpuks kohale jõudsime, piisas vaid pilgust, et õigele asjale pihta saada. Logimise käigus korraldasime paar väikest jõuluimet kah, kui kaks korda vette kukkunud (sh korra ilma korgita) topsi sisu mõlemal korral täiesti kuivaks jäi. Täname topsi ja peitjat!

Päev oli alanud vana rajaga. Miks mitte siis juba ka lõpetada sellega. Tee pealt jäi mistik lähenemise koht silma küll, aga tegin ikka igaks juhus mugavalt veel lähikonnale tiiru peale. Äkki läheb kuskilt ikka georada ka lisaks vanale , ei jäänud miskit silma. No mis siis ikka, tuleb heinamaale sukelduda. Laveerisin siis ämblike püünistest ja nõgestest niipalju mööda kui suutsin, ise samal ajal põlvetõsteid tehes. Praegu ikkagi populaarne aeg vaadata kuhu astud, eriti plätudes. Nõgestelt sain ikka mõned paugud piki säärt kirja, Ilmselt siis korjasin ka paar ämblikku külge. Neid siin juba jagus. Rada viis ilusti kohale, nagu lubatud. Aga aare! Nullis ei jäänud miskit silma. Õnneks ei olnud pärast sellist teekonda valmis ka kiirelt loobuma. Laiendasin tsipa otsimisraadiust ja kui see juba silma jäi, oli asi enam kui selge. Seda käekirja ju peitja puhul varemgi kohanud. Vähe räsitud see topsik küll oli, aga vast kestab veel kaua. Tagasi ei tahtnud teps mitte tuldud teed minna ja püüdsin meeleheitlikult otseteed leida. Pärast igat katset põrkasin siiski rajale tagasi ja nii ei jäänudki muud üle kui tuldud teedpidi tagasi kakerdada.

Tänud.

Georajad viisid nulli. Vahepeal küll mõtlesin, et miks ma võssi jälle varbavaheplätadega tulin. Nullis midagi leida polnud. Võtsin vihje abiks. Õiges kohas oli ka aare. Oi, tundub, et karbikaas maitseb hiirtele väga hästi!

Huvitavas kohas see vana rada. Niisama ei oskaks sellist kohta küll üles leida.

“Kerge teeäärne” osutus korralikuks võsakaks koos oja forsseerimisega. Õnneks lõpp oli päris vahva. Oli väärt ukerdamist. Tänud!

Meie Emilyga saime tee valiku üle natuke vaielda ja oma masinate pilte võrrelda. Selle ajaga lippasid kaardita tegelased sihikindlalt eest ära. Eks me siis lidusime järgi ja õnneks saime ka õige raja peale.

Leidmist lihtsustas oluliselt ees olev georada :)

Talvel lumega ei leidnud jah, nüüd oli selles mõttes tunduvalt lihtsam. Võsa osas vahest tibake tülikam, kuid mitte märkimisväärselt. Täitsa arvestatav geomaantee tõi üsna nulli kohale. Nii ta on, et kui tahad mõnele vanale rajale uut rada rajada, siis pane sinna lihtne tavaline aare. Ja nad tulevad, vana rada taas rajama :o) Peenelt esitatud vihje esimese poole tähendust arvan aduvat, üsna varsti lähen kontrollin kas teooria peab paika. Aitüma.

Kuna aardevalvur pettis mind, tõmbas korralikult alt, siis ükski märge topsi peal poleks asjale autentsemat maiku andnud. Paras ragistamine, aga jõejupp oli tore, mulle meeldis.

Joaveskist edasi ei olnud mul head internetiühendust. C:geo suuna järgi sai tagasi sõidetud tuttavale teele ning Vana raja II aardeni. Eks see on selline keerukam aare küll. Esiteks teekond sinna ning seejärel nime kirja saamine raamatusse. Esmapilgul ei tahtnud uskudagi, et see õnnetu välimusega ilma märgistuseta tops võiks aare olla. Otsisime siis edasi, kuid saime logidest kinnitust, et meil vist aare siiski leitud. Tükk aega meelitamist ning saime nime kirja.

Leitud

Magus ja rammus lõhn ninas ja sai ka aare logitud. Vegetatsioon ei reetnud, et siin ammu otsitud oleks ja tükk aega sai ragistatud. Aitäh.

Maal on mõnus oli esimene emotsioon autost väljudes :) Esimesi samme rajal astudes tungis ninna suuremas koguses "kopsurohtu". Lõhna tekitajat ei õnnestunud siiski märgata. Aare leitud ja logitud. Aitüma näitamast

See aare oli hoitud päevaks, kui kodust kaugele pole mahti minna, kuid pealinna asja pole. Aarde leid oli kiire, kuid avamiseks sai konteiner kenakese rännaku teha autoni ja tagasi. Tänan.

Aardekarbi tuvastasime kiirelt, kuid kaant lahti ei saanud. Kohapealsete vahenditega hakkama ka ei saanud, seega vantsisime tagasi autoni ja leidsime sealt sobiva abivahendi.

Päeva alustuseks hea lihtne asi. Kättesaamisega oli raskusi, aga sobiva abivahendi on õnneks lihtne, tänud.

Uus logi läks ja kaane avamine riistaga ongi nüüd uus reaalsus.

Logirull niiske ja konteineri kaant ilma abivahendita ei saa avada.

Leitud...kaan tuleb kehvalt ära aga pääseb raamatuni :)

Käisin vaatasin nulli üle. Pool vanade meistrite tööst paistis lume alt. Aaret seekord ei silmanud. Mistõttu jätsin käed käiku laskmata. Eks suvel vaatab veel.

Sai veits tuuseldatud aga olemas ta oli, kätte saamine veidi keeruline...

leitud

Müttasin pisut, kuid väga ragistada polnud tahtmist. Solberdasin jalgupidi vees, oli hea jahutav. Aare ligemale, kui 20 meetrit tulla ei kavatsenud. Eks mõni teine kord siis uuesti.

 1 

Sõber palus linnast küüti. Muidu oleks ta ehk niisama suurel teel autost välja visanud;), aga olles tuvastanud, et soovib minna peaaegu aarde kõrvale, sõidutasin ta lahkelt treppi. Ajasin oma geopimeduse eksitaja-telefoni kaela, käisin otsimas isegi seal, kus vaja polnud, vähemalt oli põnev:) Nii nagu kokkujooksnud arvuti parandamiseks piisab sageli vaid it-mehe telefoninumbri valimisest, juhtus mul siin.. jõudsin just vajutada send appikarje lausele, küsimaks vihjet, oligi leitud. No, mida! Ma ju enne juba..!? Vahva. Peitjale aitähh lahedasse kohta juhatamast!

Kaardi järgi läks tee nagu otse, aga meil tuli sisse ikka hulgem sikk sakke. Tänud peitjale

Nullis hakkas abivahend kelmikalt kepslema. Seepärast pidime enne õiget kohta mitut valet kohta takseerima. Peale vähest keerutamist leidsime ka peidiku. Närilised on konteineri korgile liiga teinud. Suured tänud aarde eest.

Teel geojaanile tegime väikese peatuse. Kokku oli see peatus ca poole tunnine. Sulistasin jalgupidi vees samal ajal, kui Herki logis. Tee peale tagasi jõudes olid jalad mõnusalt sopased. Õnneks oli kraanisüsteem endal kaasas ja sai ära loputada. Tänud!

Loomulikult hakkab just seal võsas olles vihma sadama, loomulikult näitab GPS üksjagu mujale, loomulikult ei saa isegi peale leidmist vihjest aru miskit.
Aga vanad ja rohtunud rajad on toredad. Kunagi on need olnud täis sagedat sebimist ja need silladki pakkunud armunutele võimalust päikses helkivat vett vaadata ja Nipernaadi moodi unistada...

Leitud ta sai, aga aardekarpi ilma abivahendita ei ole lootust lahti saada.

 6 

Kuna tegin tähtsad elumuutvad otsused täna, siis tahtsin tähistada. Ja kuidas ikka on hea tähistada, ikka aardega. Seekord sai valitud juba jupp aega seganud aare. Algselt tahtsin minna rattaga aga tegin oma esimese rulluiskudel kukkumise ära töölt tulles. Kann nii valus ja igasugune liigutamine on piisavalt valulik isegi autoroolis. Kutsusin plikad kaasa, Teele oli kohe valmis tulema, Karoli aga otsustas kodus puhata. Õigesti tegi, poleks olnud tema maitsele teekond. Läksime siis Teelega kohale, algus oli paljulubav - rada ees, hea minna. Siis muutus rada väga kitsaks ja lõpuks peaaegu olematuks. Tõmbasime siis läbi kõrge heina ja võsa. Lõpuks leidsime ka silla. Ega ma elukauge inimene kohe vihjest aru ei saanud ja seega otsisin valest kohast. Mingi hetk sain aru. Kui siis õigesse kohta jõudsime, polnud küsimustki kus aare on. Nüüd tuli vaid mõelda, kas minna tuldud teed tagasi või otsemalt ja puhtamalt teelt. Nägime, et tee oli nii lähedal. Eks siis läksime mööda selle laia oja kallast. Mingi hetk sain aru, et me oleme ju valel kaldal. Mis siis nüüd teha? Kas minna läbi võsa ja heina või võtta risk, et saame teisele poole? Otsustasime minna ikka mööda kallast. See tasus ära, nägime üht silda. Kahtlane see oli aga ettevaatlikult saime üle. Õigel kaldal hakkasin mina mõtlema ja arutlema, et mis teed küll minna. Teele lõi käega ja tõmbas otse läbi heina, mis tal üle pea oli. Egas midagi, läksin lapsele järgi. Saime viimase lõpu liikuda ilusa tee peal. Nüüdseks tean ka kuidas olen mina seotud nende aarete tekkimisega. Tänan peitjat, väga meeleolukas otsimine oli oma armsa tütrega.

Julge rajaleidja

meie sild

Tänud.

Tänud! :)

01612

Ei osanudki oodata, et võsa vahel selline jupp vana rada ootamas on. Tänud!

 1 

Mul on ilmselt geoneedus peal. Alati, kui satun kogemata mõne uue aarde lähedusse, olen väääga vales riietuses. Seekord sai siis pika villase mantli ja kingakestega võsas ragistatud. Ja kuna sinna kanti just igapäevaselt ei satu, ei saanud ju logimata ka jätta.

 2 

Alles hiljuti ütlesin, et Palangu aardeid ei minda mütsiga lööma ja mida ma täna tegin - justnimelt seda. Esiteks jätsin gepsu autosse, et noh, 50 m kauguselt topsik üles leida enam-vähem jõesängi kuju meeles pidades on ju käkitegu. Ei pea vist mainimagi, et seal poolmädade puude vahel ringi tiirutades läks selle jõesängi kuju silmaspidamine totaalselt aia taha, kuna juba mõnekümne meetri pärast polnud mul enam aimugi, kus ma õieti olen. Õnneks leidsin jäljed. Jäljed, mis läksid väga sobivas suunas, niisiis viskasin gepsule ja enda peasolevale kompassile käega ning läksin jälgi mööda nulli. Või vähemalt kohta, mis minu arvates oleks võinud olla ideaalne koht aardeks. Vaatasin seal ringi ja no mitte midagi ei jäänud silma. Siis vaatsin juba veidi laiemalt ringi ja lõpuks nii laialt, et autogi juba paistis, kuni lõpuks tuli mõistus pähe ja otsustasin selle gepsu autost ikkagi ära tuua. Lisaks ka selle mütsi, millega aaret olin lööma läinud. Suure vaevaga pressisin end mingist kahtlase välimusega muda- ja jäähunnikust üle ning autosse jõudes haarasin mõlemad vajalikud asjad.
Gepsunäidu tulemusel jõudsin just täpselt sinna kohta, kuhu alguses ning nüüd otsustasin siis ka kirjeldust lugeda. Ja eelkõige vihjet. No pagan. Sellesama sillajäänuse peal ma siis seisingi ise seda teadmata. Ja kui sest olin aru saanud, läks vaid minut, et leida aare. Kas ma üldse kunagi õpin? Või nagu ma just täna FBs ühte meemi lugesin: "armas jumal, anna mulle andeks minu tehtud lollused... ja anna mulle jõudu uute tegemisteks".
Kaane ärasaamine oli paras pusimine, kuna polnud enam õieti kuskilt tirida. Logirulli kättesaamine oli veel omaette probleem, kuid viimaks see siiski õnnestus.
Tänud, Palang, et sa ikka selliseid kohti teistelegi tutvustad.

Põnev paik. Järgi ainult veidikene rohkem kui hõng sellest, mis kunagi oli. Õnnestus ka teolt tabada välismaakeelsed geopeiturid. Tänud peitjale!

Sai seal käidud... ju siis. No poolteist aastat hiljem logimine on üks vähetänuväärne tegevus. Ausam oleks vist lausa uuesti kohale minna...

Geopäev seljataga. Palju käidud, nii mõndagi nähtud ja siis ... kuule, siin oli ju ka miski aare. Kõik leidsid ja meie mitte. Miks. Läksime juba varem kasutatud rada mööda aardeni. Ka jää oli veel kandev. Vaatasime kõigepealt sealt kus enne. Siis laiendasime ala kuni just täpselt teiselt pooldt D selle aarde leidis. Kohe hõikas, et siin ma olengi ja ootan! GPS me seekord üldse ei kasutanud. Tagasi tee valisime sellise, et vaadata kust siis need jäljed ja kõik ülejäänud tulnud on. Õige pirakas ring tuli sealt autoni. Aitähh!

Alguses vaatasime korraks natuke valesse kohta ka, aga kuna jääs olev auk andis sellest häälekalt teada, siis läksime õigesse kohta ja panime nimed kirja. Tänud peitjale, täitsa huvitav koht.

 1 

Mööda kõva lumepinda aardeni ja tagasi. Päike siras nii pimestavalt ja erksalt, et meil jäi kopratöö kõik nägemata. Logides siin leheküljel ja eelmist logi lugedes tundus, et olime täitsa erinevates kohtades käinud! :) Igal juhul oli aarde ligidal väga põnev koht, eriti seal, kuhu päike ei paistnud. Päris ligidalt uurima ei julgenud aga minna, sest lume ja jää all midagi kõvasti sulises. :) Aitäh huvitava koha kättenäitamise eest!

 2 

No ei olnud neist nulli poole suunduvatest jälgedest täna kasu ühti, sest need va susserdised viisid valele poole kallast ja mööda seda kahtlasevõitu jääd meist kumbki üritada ei soovinud. Egas midagi, ronisime uuesti autosse ja sõitsime uut lähenemist otsima. No ja selles uues kohas viis nulli poole lausa euromaante, no ringtee ümberpööramiseks enne lõppu ka veel, nii oli ainult lust astuda. Viimased meetrid tuli küll lumes ukerdada, aga ei hullu. Kui Alex tavalselt kopraid väldib , sest tal kogemused nende majade katuste lõhkumisega, siis nüüd kehastus ta ise kopraks. Nimelt hetkel kui ta karbile küüned taha sai pakkus loodus talle üht tervislikku vitamiiniampsu. No ta pärast küll väitis, et ta ei hauganud seda pungadega vitsakest, kuid mine isahane tea, eemalt jäi küll teine mulje :D. Nimed saime kirja, aarde peitsime tagasi ja mööda tuldud teed autoni kulgedes imetlesime veel kopraonude kunstilist ilumeelt. Tänud peitjale!

 1 

Otsustasime üle pika aja väikese geopeitusemängu teha ning sõitsime kodulähedasi aardeid jahtima.

Selleni jõuda oli tõesti lihtne, sest eelmiste käijate jäljed olid lumes ees ning ka aare oli viisakalt peidetud ning jäi üsna kiirelt silma. Kasutasin samuti abivahendit purgi lahtikangutamiseks ning logi sai kirja.

Aitäh! Kõik osalejad - mees, naine ja koer - jäid rahule! :)

50 sendine aitas hädast välja. Aitäh.

Selle aarde kättesaamisega raskusi ei tekkinud. Päike säras taevas, jäljed juba lumes olemas, ainult natukene vaja kõndida. Nimed kirja ning auto juurde tagasi. Aitäh peitjale.

Mis nii viga aardeid noppida kui lai geomaantee sisse trambitud. Tänan.

 1 

Jätsime autod suurele teele ja asusime aare suunas minema. Peagi silmasime ees autot ja kohe ka selle omanike. Kuna äsja oli aare logitud siis leidmisega ise suurt vaeva nägema ei pidanud. Aitäh.

 1 

Lumine oli. Vesi siiski kandis meie valitud teel. Aare end kätte ei andnud. Meie tegimegi palju jälgi aga nägijaks ei saanud.

 1 

Väga värskeid jälgi oli terve piirkond täis, aga viimane logi kirjas eilsest? Ju siis ei leitud :/ Meil läks ka alguses natuke aega, aga kätte saime. Tagasiteel kohtusime portsu teiste geopeituritega, kes samuti sama aarde otsingutel :) Aitäh!

 1 

Kui ajutuseid arusaamatused Arukülas selja taha jäetud, kulgesime EV100 tähistamisele aina lähemale. Siinse aardega meenus kohe üks meeldejäävamaid aardeotsinguid eelmisel aastal - palja peega leitud Vana Raja I. Lootsin-arvasin-kartsin, et siingi tuleb pee paljaks teha või kuumaks kütta. Aga saime hoopis autoga mõnekümne meetri kaugusele ja paksult riides olevana nulli. Ehk autovalik õigustas end. Aga, kas on vaja üldse alati nii lähedale trügida. Jah, on.. :-P
Aardeleidu ei seganud isegi paks lumi. Õnneks olid eelmised selle välja kraapinud. Kena kohakene, eriti vesisemal ajal. Aitäh Hpalang-ühele külla (sõna otseses mõttes) kutsumast! (-:

Käisime ka Vana raja I vaatamas, aga kuidagi ei õnnestunud, jää ei kadnud. Siin aga läksime mööda värskeid jälgi ja leid tuli kergelt. Jään nüüd suve ootama, et kannataks jões olla ja esimene rada ka leida.

Teel EV100 üritusele sai tee siit mööda sätitud. Nautisime kaunist lumist loodust ja kriblasime nimed raamatusse. Täname!

Õhtupäike

Lumega oli veidi raskem otsida, kuid siiski saime kätte. Lauri multitool tuli abiks logiraamatu väljasikutamisel. Aitäh juhatamast!

Pime oli koledasti. Autoga sai lähedale. Rada muidugi pimedas ei leidnud, aga kohale siiski õnnestus jõuda. Sillake, mis sillake. Kividest ja võlviga lausa. Täiesti unustusse vajunud. Ah et mõõn? Ojas? Loomulikult , loomulikult. Siin võiks lausa tsiteerida klassikuid...aga tõdeme vaid, et ega ülejäänud poolikut ei saa lasta kasutult seista - tuleb eesmärgipäraselt ära tarvitada. Aitähh

Alguses otsisime täiesti valest kohast, kui laiendasime otsinguala, tuli leid kiiresti.

Mina lihtsameelne sain ju aru, et kui mind ootamatult kaasa kutsuti geotuurile, siis otsitakse ja pannakse logi kah kirja. Ei õnnestunud jh mul see otsimine. Kirjatsuura olin see-eest ikka ise. Aitäh koht lahe!

Siin oli veel üsna hämar ja jätsin krantsi igaks petteks autose. Siirdusime objektile ning nende minutite kestel, mil Anne valesid objekte silus võtsin totsiku välja ja ulatasin talle viisakalt logiraamatu. Aitähhid paika tutvustamast!

Tegime pisikese reedeõhtuse geotuuri Virumaale ning vana rada jäi just mõistlikult tee peale. Aarde poole lonkides me võssi ei pidanudki murdma - kohale viis korralik rada. Leid tuli ka mõistliku ajaga, tänan juhatamast.

Maris juhendas, kuhu auto parkida ning seejärel oli lühike jalutuskäik ning varsti oligi aare leitud. Aitäh!

Kuna meil varemleidnu kaasas oli, läks lähenemistee leidmine hästi. Ka kohapeal polnud midagi keerulist. Aitäh!

Täitsa uued rajad on tekkimas vana raja juurde. Kork natuke punnis vastu, aga lahti sain. Tänud juhatamast.

 1 

Saime leitud, aga oli kindlasti tänastest aaretest üks tõrksamalt väljailmuvaid. Indyle meeldis siin kõige rohkem, need aarded, kus meie järgi ootamise ajal saab vees joosta ja pärast meid ennast raputades märjaks pritsida, on tema vaieldamatud lemmikud… :D.

 1 

Mulle ka kohe istuvad sellised kohad väga. Mõnus on käia mööda tajutavat rada ja siis veel teha selliseid sillamoodi avastusi. Uudistamist jagus küll ja lõpuks tuli ka aare välja. Telefon keerutas palju, kuid maaameti kaart aitas välja ja mittesobiv objekt jäi kiirelt silma. Tänud juhatamast!

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

 1 

Teel Tallinnast Rakverre ema juubelile tuli muidugi teha ka mõned kõrvalepõiked. Olin küll kahtleval seisukohal kas on hea mõte pidulikes riietes geotuuri teha. Olin just eelmisel päeval teisele sünnipäevale minnes enda ühe partii riideid niimoodi ära määrinud. Parkisin auto vana raja teeotsa ja lugesin kirjeldust ning vihjet. Tänu kummalisele vihjele vahetasin viksitud jalatsid kummikute vastu. Ees mingit hullu võsa ei paistnud ja seetõttu ka rohkemal riietumisel ei näinud mõtet. Kummikute valik tasus koheselt ära. Maa oli väga märg ja pehme. Vana raja nägemine oli rohkem nagu hea fantaasia vili. Nulli jõudes oli ohho effekt olemas. Piilusin paari kohta aga ei osanud kusagilt otsida. Kasutasin kirjelduses mainitud õlekõrt ja seejärel läksin logisin aarde. Hea, et ei pidanud seeria esimese aarde sarnaseid trikke sooritama. Jään ootama järgmist mõnda vana rada tutvustavat aaret. Pärandkultuurikiht on vähemasti igasugu punaseid triipe täis mis ootavad aardega tähistamist. Aitäh peitjale!

 1 

Täname!

 11 

Täna kaks pikemat jalutuskäiku juba selja taga. Tegelane rahunenud ja põõnab tagaistmel. Vihma on sadama hakanud ja hommikune suhteliselt mõnus ilm on asendunud vastiku niiskusega. Minna v mitte? Aga see kohvitops on ka otsida! Otsus tehtud: Henny saab ülesande tops leida, minule jääb aare. Ajame ennast välja lögasse, varsti saabubki väike võsa ja seejärel juba sihtkoht. Henny leidis kadunud XL kohvitopsi kiiresti, seejärel tegi aga kõik selleks, et mina siit leiuta lahkuks - keerutas oma rihma usinasti vitstesse ja takistas minu otsimist. Lõpuks siiski olin õige nurga all ja märkasin. Seejärel saime nimed ka XS aardesse kirja. Teised. Tänud!

 3 

Ei need vanad rajad nüüd rohtu, nüüd kulgeb siin geomaantee. Minul vähemalt õnnestus seda teejupikest auto ja silla vahel kaks korda kõmpida, et igaks juhuks autost varustust juurde tuua. No ei tulnud lihtsalt. Külm, märg, tuul ja autos oli nii hea soe tuulevaikne. Ei olnud kohe üldse kahtlust kus mina oleksin seekord tahtnud viibida. Ise oleksingi ilmselt loobunud, aga poole otsimise peal lisandus värsket verd ja kui ma sellelt täiendavalt auto külastuselt veel lisavarustusega ka kohale jõudsin, siis Raivo kullipilk selle õige koha ära tabas. Leitud, ainult tänu Raivole :) Mina tänan :)

Leitud

 1 

Mari deklameeris kirjeldust. Lõpuks protsess kippus tiba “pardi” kategooriasse potsatama, päästis lume teisaldus. Tänud peitjale.

 6 

Hommikul asutasime Tallinna poole minema. Meie rõõmuks oli varahommikul avaldunud teest mitte kaugel kutsuva nimega aare. Loomulikult tegime plaanid ringi ja panime vana raja oma päevakavva.
Parkimiskoha leidmisega probleeme polnud. 1,5 ja 2,5, mis seal ikka, mõtlesin ja kõndisime kohale. Haarasin veel kohvitopsi ühes, et värskes lumes soojem astuda oleks. Peagi leidus nimiobjekt. Aega läks, aga midagi aardesarnast meile silma ei jäänud. Kohvitops sai tühjaks ja panin ta maha, et keerulisematest kohtadest parem vaadata oleks. Vihjet tõlgendasime mitmel eri moel, paik ja eelnevad teadmised andsid selleks rohkesti võimalusi.
Aega läks. Vesi vulises. Sammaldunud kive oli ilus vaadata. Aardeleiule see lähemale ei viinud. Olin kindel, et Hannes ei peida aaret nii, et silla vanu paekive puutuda vaja oleks. Hakkasime lund teisaldama. See viis sihile. FTF sai aardesse sisse kantud kell 11.15. Aitäh!
Suurest rõõmust ja kehvast mälust tingituna meenus alles palju aega hiljem, et kohvitops ununes silla juurde. Mul on selle pärast väga häbi. Kui keegi järgmine otsima läheb ja topsi märkab, siis palun teisaldage see prügikasti!