Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siin, ladude ja põldude vahel pisikeses metsatukas, asub Väätsa mõisa lagunenud lubjapõletusahi. Ahju läheduses asub ka meie aare. Ahju palun ärge lammutage.
Väätsa mõis rajati 1620.–1630. aastatel. Mõisakeskus ehitati esinduslikumalt välja 18. sajandil või 17. sajandi lõpus. Rajati sümmeetriline, eri kõrgustel asuvate terrassidega barokkstiilis prantsuse park. Aastail 1796–1800 rajati uus varaklassitsistlik härrastemaja. Härrastemajas tegutseb 1925. aastast kool, ning praegugi kasutab seda Väätsa Põhikool. Kooli tarbeks rajati kunagisele mõisa peahoonele 1970. aastatel juurdeehitis. 2010–2011 toimusid hoones ja pargis suured restaureerimistööd. Mõis pakub silmarõõmu avarate ruumide ning taastatud seina- ja laemaalingutega.
Vahelduseks NKT läbitormamisele võite võtta aega ja Väätsal ringi vaadata - mõis, park, järv, pood - mõnusaks ajaveetmiseks võimalusi jagub.
PS! Aarde läheduses võib üsna sageli kohata metsloomi.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (2), vaatamisväärsus (1), mahajäetud_ehitis (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7FP95
Logiteadete statistika:
85 (98,8%)
1
3
0
1
1
0
Kokku: 91
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kui on kättesaamatu, siis märkige ka kättesaamatuks, et asjata kohale ei peaks sõitma. Kaardil on ta ju aktiivne.
Aare vajab hooldust, mida plaanime esimesel võimalusel, kuid võib võtta aega. Hetkel siis ajutiselt kättesaamatu.
Leitud, kuid sissekanne logiraamatusse tegemata. Hävitatud aare.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub kanne logiraamatus.
Lähenemistee autost ardeni oli küll lühike, aga vesine. Mikk hüples mõlemad jalad märjaks, praegu oleks kummikuga parem. Aitäh!
Möödasõidul liire leid. Angaaride juurest oli lihtne ligipääs. Geokuhi oli nii ilmselge, et otsida polnud miskit.
Karp oli seest üsna niiske. Mul ei olnud kahjuks kilekotti, kuhu märkmik ümber tõsta.
Mõisaga tutvumiseks polnud kahjuks aega aga alati võib piirkonda naasta. Aare tuli loogilisest kohast ja üsna kohe. Tänud peitjale
Neid objekte on Eestimaal päris palju juba nähtud aga tundub, et kõiki ei ole veel jõudnud külastada.
Parkimiskoha leidmine oli paras väljakutse. Järgmine väljakutse oli aarde jäätunud maskeeringust kätte saamine nii, et karp protsessi käigus terveks jäänud. Millegipärast oli karbil ja logiraamatul hoopis teine nimi peale kirjutatud.
Jah, teekond aardeni oli ikka ikaldus küll, aga aare sai kiirelt leitud ja täname! :)
Mnjah. Ahi oli huvitav, tee aga sinna suht ikaldus..
Parkisin auto ja lugesin kirjeldust. Nähes, et lumega raske, siis tegin otsuse, et lähen otsima ehk enne kui lumi, siis võtaks/logiks vanakoolis stiili aarde.
Väga selline huvitav koht. Ilma selle aardeta poleks vist elus sellise augu juurde sattunud. Jällegi kuna olime 4-kesi, siis väga kaua ei läinud aega kuni üks meist (Marianne) selle aarde välja nuhkis.
Natuke kahtlesin, kas hakkame siia tulema. NKT ajal loobusin sellest, sest põhjast lähenedes tundus liiga pikk maa jala astuda. Tegelikult saab ida suunast ladude vahelt autoga aardele päris lähedale. Parkisime geomobiili viimase laohoone taha ning ründasime maltsa ja võsa. Nullis läks omajagu aega enne kui suht loogilisest kohast leid välja tuli. Tänud siia kutsumast!
Väätsa poest möödudes tulid päris tugevad flashbackid kaks aastat tagasi sooritatud NKT jalgsimatkast. Täna parkisin mugavalt ja laisalt nullile lähimasse punkti, kuhu madalapõhjalisega ligi pääseb. Sättisin auto kuuma päikese eest varju kõige viimase hoone seina äärde ja astusin rooli tagant välja. Võpsikust ilmus jalgratast käekõrval lükkav tõenäoliselt kohalik vana ja jõllitas mind kui huligaani, või muidu imelikku tüüpi. Tervitasin sõbralikult, mispeale pöörati pilk vaikides ära ja kiirendati sammu, sadulasse hüppamata. Samm tundus natuke ebakindel ja ratas täitis antud hetkel tõenäoliselt rohkem tasakaalutoe kui sõiduvahendi rolli :o)
Minu tee viis tihnikusse, mis osutus ootamault tihedaks, suuresti sellepärast, et jäin igaks juhuks algusest peale õigele poole kraavi. Täiesti tarbetult loomulikult, sest seda võinuks tegelikult igas punktis vähimagi vaevata ületada. Tagasitulekuks valisin märksa mõistlikuma raja. Konteinerile märgitud nimi sobinuks antud aardele ehk isegi paremini, kuivõrd Väätsa väärtus ei piirdu ju vaid lubjaahjuga. Aitäh peitjatele!
Ah, et selline koht. Enne tuli kõik kohad läbi tatsuda ja alles seejärel kirjeldust lugeda ning logima suunduda. Tänan!
Jalutasime soovituslikust kraavi ületuskohast natukene mööda. Exele olid siin asuvad lõhnad väga kutsuvad. Nii ta mu kuivast tõusust alla lohistaski istmikule ja jälle ka jalale põnts ära. Jalutasime mööda põlluäärt kohale. Aroomid siin olid fekaalilaadsed. Aarde logimise ajal oli kosta metslooma haugatuse laadset toodet. Jahimehega hiljem konsulteerides, pidavat sellist häält tootma sokud. Aitäh! EVEJ
Olin Väätsa kandis sünnipäeval. Kuid seal läheduses on mul ju veel leidmata aardeid. Ei saa mitte rahulikult olla ja nii ma vahepeal minema hiilisin ja väikese sõidu järel olin juba aarde lähtepositsioonil. Kasutasin peitja poolt antud kohta kraaviületuseks ja kui sellest tõkkest väljusin Laius minu ees suur odrapõld. Edasi siirdusin põlluservamööda ning peagi olin vana lubjapõletusahju uudistamas. Seejärel tuli aardeotsing ja peagi oli logi raamatusse sissekantud. Võtsin ränduri jätsin drakonikese ja märgi. Pärastpoole uudistasin veel Väätsa mõisaparki. Siin kenas pargikeses leiab tegevust isegi discgolfi huviline. Tänud kohta tutvustamast.
Arvasin, et Väätsa Väärtus võiks olla laudtee aga vaata ja imesta, ei olnudki. Oli hoopis midagi täitsa teistsugust. Hetkel on aktivistid võtnud asja käsile ja asunud taastama.
Aare on ilusti eemal ja üks ei sega teist.
Tänud!
Aardekarbil oli küll teine nimi kuid juu siis see ongi see väätsa väärtus. Leitud
Järjekordne aardeke mille parklas geopeitureid kohtasime. Seekord siis Helle-Mari ja Kerli. Neil leitud, meie alles läheme. Tervitused!
Millalgi NKT-rajal mütates jäi ka see peaaegu drive-in aare teele ette. Otsisime parimat lähenemisviisi, et võimalikult vähe kohalike geoloogide päikselist miitingut segaks ja auto koos vapra Tomiga jäi lautade vahele. Jalutasime aardeni ja üsna kiirelt jäi tuttav geokuhi ka silma. Tagasi autoni jalutades pööras aga hoonete vahelt sisse võõras mobiil. Helle-Mari arvas, et ehk kohalikud ja valmistus juba enesekaitsekõnet ette, minu arust ei olnud siin siiski kaksipidi mõtlemist, jäi hoopis üle vaid kahel minu jaoks tundmatul geokolleegil kätt suruda. Selgus, et nad siin niisama järelnopet tegemas ja mõtlesid siin lautade vahel ka lõbusõitu teha. Et siis nagu Disneyland Eesti moodi :D Veel mõned viisakused vahetatud, saatsime vennad teele ja uuesti rajale keerates jäi vaid imestada järjekordse mission-impossible kohtumise üle, sest kus sa ikka mujal kõige tõenäolisemalt Muhu inimesi kohtad kui mitte NKT rajal eks :D Tervitused kolleegidele ja tänud peitjale!
Sõitsime esialgu valele poole teejupile ega viitsinud mööda põlluäärt ja metsaserva lohisema hakata. Keerasime hoopis otsa ringi ja avastasime ka natuke teistsugust Väätsat lagunenud kolhoosilautade vahel. Objekt oli äge, juba teine selline geonädalavahetuse jooksul ja oli näha, et selle juures toimetatakse päris usinalt. Leid ei tahtnud esialgu kuidagi tulla, sest koordinaat hüples siia-sinna, kuni lõpuks ilmselge peidik silma hakkas. Küll oli seal sel päeval alles tihe liiklus olnud. Aitäh kohta tutvustamast.
Vahepala NKT-le. Ei teagi, miks just see aare sai sel päeval logimisõiguse, aga paljud teised mitte. Ju oli õigel hetkel õige tuju ja muud vajalikud elemendid. Lisaväärtus peale põneva lubjaahjukoha nägemise oli meie jaoks ka Muhu kolleegidega lauda taga kohtumine. Tervitused, Jan ja Kalvi.
Me siis seltskonnast ainukesed, kellel see aare veel logimata oli jäänud. Aarde asukohta reklaamiti, kui mingit eriti jubedat, aga kohapeal oli hoopis päris põnevat vaatamist ja aarde avastamisega läks isegi liiga palju aega. Tänud peitjale!
Alustasime tänast NKT-päeva aardest 287 ning õhtuks, 8h hiljem olimegi juba Paides. Selle aarde otsisime samuti üles. Väljas oli küll juba väga hämar, aga leid tuli kiirelt. Tänud aarde eest!
Martti vaatles objekti, mina otsisin nulli. Leidnud nulli, leidsin ka aarde, kuigi maskeering oli väga hästi loodusesse sulanduv. Aga kättesaamisega läks juba keerulisemaks. Oli teine päris kõvasti end maapinna sisse külmutanud. Tasapisi jääd eemaldades õnnestus aare siiski välja meelitada. Aitäh!
Parkisin auto angaaride taha, sealt sai ilusti kuiva jalaga otse, viljas tallamata, aardeni. Kuna ma polnud eelnevalt kirjeldusega tutvunud, siis oli lubjaahju leidmine rõõmus üllatus. Aitäh!
Nati keeruline oli ligi pääseda, põllul vili alles tärganud. Väätsakate entusiasmi teades on järgmine kord siin ilmselt juba kultuurilooline õpperada, ahi on seda igatahes väärt. Aitäh!
Väike matkake ja Väätsa väärtus leitud. Karp küll väitis muu aarde olevat, aga ju ta ikka sama oli. Tänud juhatamast.
Ratastega päris lähedale ei hakanud pusima. Mõned meetrid kõndisime jala. Selline koht siis. Nimed kirja ja edasi. Tänud peitjale.
Ei teadnudki, et väätsal selline koht on, väga huvitav. Leitud.
Lumememme varuosad oli metsa all veel alles. Tundub, et üks neist oli isane.
Jätsime auto hoonete juurde ja läksime lubjaahju otsima. Leidsime sella ja boonusena aarde. Tänud
Lubjaahjud mulle meeldivad, siin mänguski on meil päris mitme juures karpe… On muljetavaldavad küll, lihtsalt ma pole kunagi süüvinud, kuidas need reaalselt töötasid. Nüüd otsisin siis selle endale välja, isegi ühe skeemi leidsin. Ja sain leitust aru nii, et „mõnest kuni kümnemeetrise läbimõõduga paekivist laotud koonusjas, pealt lahtine ahi täideti lubjakivi tükkidega. Ahju seinad kaeti saviga, et ahi tulele vastu peaks, kivide alla ja vahele laoti puitmaterjal“. Skeemil ongi näha, et B-osasse on pandud kivitükid ja nende vahele teibad tulelõõride tekitamiseks; A on silinderjas, puudega köetav tuleruum. „Ahju kütmine kestis kuni nädala kõrgetel temperatuuridel (1000-1300 ºC), siis lasti ahjul jahtuda ja saadud lubi paigutati maasse n-ö kustutamiseks (veega reageerimine). Kustutatud lupja kasutati sideainena kivimüüritistes enne tsemendi kasutuselevõttu“. Mhm, äge, eks? :). See Väätsa oma on päris suur ka olnud, läbimõõtu vaadates, küllap väiksemad olidki siis talude omad… Aitäh Karlile ja Kerttule teemat uurima panemast, oli päris põnev :).
Georada aardeni oli taas lumes nii võimas, et gepsu polnud vajagi. Sai siis ka see nurgatagune ära vaadatud. Loodan, et leid oli ikka õige, sest karbi peal oli nimi hoopis teine...
Millegipärast on karbil teine nimi peal,aga logiraamat kinnitas, et on ikka õige. Aitäh.
Tänu eelleidjate pingutustele saime meie lihtsamalt :) Jälg oli ees ja karp oli välja kaevatud - no mis nii viga. Loomade magamisasemeid nägime meie ka ja suuremas koguses lumememmede varuninasid - jäid need siis Väätsa memmeparaadist üle või toodigi kohe siia loomadele, mine võta kinni. Ja lubjaahi on ka aus, kontrollitud. Tänud!
Aare oli oma peidikusse kinni külmunud aga veidi pusides tuli sealt ikka välja. Aare ise oli korras. Tänud!
Oi kui palju siin erinevaid loomade jälgi ja puhkamisasemeid oli. Kuidagi sissetungijana tundsin end lausa. Aga kui juba olime siia kohale sumbanud ,siis hakkasime aga otsima. Lõpuks sai aare täitsa loogilisest pesast välja sikutatud. Ahi on väga muljetavaldav, ka hämaras. Tänud!
Kuna Paavol oli plaan kokku pandud, siis minul polnud tegelikult kohati aimugi kuskohas me parasjagu viibime, autosõit uinutas ja pea oli niigi eilsest (aga ka tervest eelnevast aastast) unine. Ühel hetkel öeldi et kohal... aga mitte päris. Eelnevalt pidin oma BMI normi ületava keha kergemaks mõtlema ja vesise, teadmata kandvusega pinnase ületama. Aardekohas valitses aga rahu ja esiisade ja uuema aja inimeste loodud miljöö. Lausa lust logimiseks ja päeva üle rõõmustamiseks
Tiksusime mööda aardeid geoaastavahetusele. Parkisime looma moodi, lautade taha. Veetakistuste ületamine ja olimegi üllatavas paigas. Ma veel pelgasin ennist, et Vääta väärikas paik, aga nimiaare nüüd sedapsi võsas. Ei ol'd teps mitte asjata seal. Täitsa vaatamisväärne koht aardel, kena üllatus! Aardega kõik korras, lisasime sünnipäevakingiks pastaka. Täname peitjaid kutsumast! Muide, Väätsas on ka väärt hooldekodu.
Panime ühes paigas perega pühade laagri kokku ja asusime koduteele et saaks linnas taas külast külasse hiilida ja kinke välja noolida.. Aga seekord väikese ringiga, et saaks ka mõned karbikesed üles noppida. Poisid oli ammu juba selleks soovi avaldanud aga kuidagi sobivat aega polnud vahepeal ühiseks käiguks leidnud. Õhtul kava kokku pannes avastasin kogemata, et see väärtus ka veel läheduses täitsa leidmata. Esimese asjana selle vea me parandasimegi. Õnneks pinnas oli veel pooljääs ja aitas meil ületada ka keerukamaid kohti. Tibusammul aga siiski me lõppu jõudsime. Vanem poiss tõi suunamise peale ka karbi kiirelt lagedale. Käisime veel ahjuski ära enne kui edasi teele asusime. Põllu peal leidsime kellegi kahtlaselt suured jäljed. Ei suutnud me ära tuvastada, kas need kuulusid karule, karusussile või lumeinimesele!
Tänud
Jah, väike rõõmus kohtumine ja teiste jälgedes logimine twgis selle märja jalutuskäigu meeldivaks.
Eelmiste aarde külastajatega kohtusime rõõmsalt "parklas" ja hiljem kergel lumel nende jälgi mööda minnes oli leid kiire. Aitäh, ei oleks osanud sellist kohta siin arvatagi.
Ahi on siin kunagi igavesti uhke olnud. Tänud näitamast.
Karjääride vahele sai ka üks väärtus Väätsal leitud. Mitte, et need karjääriaarded nüüd väärtusetud oleks, ei ole mitte.
Tartust võetud telefonikõne tulemusena oli Anne nõus mind Paidest alates autoga mööda erinevaid geopunkte ringi vedama. Ja kui selline võimalus juba tekkis, siis ronisin kolleegide juurest autost Mäos maha ning see oli esimene mille juurde treppi viidi. Kooserdasime lubjaahjuni, veidi imetlesin ehitist ning panin logi kirja. Aitähhid!
Autost väljudes lõhnas kõik väga... lehmaselt. Vantsisime nulli poole ja kuigi vahepeal tulid oksad ette, ei olnud teekonnal siiski viga midagi. Aitäh aarde eest!
Nulli poole navigeerides ei saanud aru, mis väärtus see siis niiväga on. Kohale jõudes leidsime eest vana lubjaahju ning seda tutvustava aarde ning siis sain aru küll. Geopeitus on ikka tore mäng, tutvustab selliseid nurgataguseid väärtusi, millest õrna aimugi ei ole. Huvitav, kui paljudest sellistest vanadest ehitistest me igapäevaselt möödume ilma, et aru saaks "mis see just oli"? Tänan peitjat juhatamast.
Maastik oli tiba keerulisem kui keskmises pargis, aga leid tuli üllatavalt kiirelt. Aitäh aarde eest!
Õhus hõljuvatest aroomidest olen aarete juures palju vängemaid pidanud taluma. Aarde endaga läks hästi sujuvalt ja kiirelt. Aitäh.
See aare oli plaan ka kindlasti ära võtta, kui advendikas tehtud. Anne juures natuke istutud ja pärast saigi aare logitud järgmise päeva esimesel tunnil. Õnneks suure kambaga tuli leid kiiresti.
Leitud ja logitud.
Nuffi ürituse järgne tuur tõi meid varajastel tundidel Väätsa kanti. Kolm autot parklas ja hulgim geopeitureid võsas tunglemas. Millegipärast kipub ninna tungiv "aroom" Väätsa kandi väärtustele nime andma, täitsa teemasse sobivalt V-tähega :)
Jalutasime suure seltskonnaga kohale ning aare meie eest kauaks peitu ei jäänud. Tore, et aare selle objekti juurde juhatas. Aitäh peitjale!
Lumel olid värsked jäljed mis viisid kenasti aardeni.Tänud tutvustamast!
Pärast Päkapiku aaret tulime siia. Oli alles lebra. Kuna kive ei tohtinud puutuda, siis tuli leid esimest kohast. Ainus asi, mis Väätsaga meenub on pärit Võsapetsi saatest.
Otsustasin pool teed Tallinnast Paidesse sõita läbi Kuimetsa, et vältida seda kiiruskaamerate kadalippu. Peab ütlema, et valik oli päris halb. Kõik oli pime ja udune. Üks väheseid kordi kus mulle ei meeldinud kurvilised teed. Asfalt oli kohati lumine ja kruusatee oli väga jäine. Kõik autot teel hoidvad abid said väga palju rakendust. Mitu korda oli tunne, et nüüd on vist pekkis ja panen kurvis otse. Õnneks auto alt ei vedanud ja päädis vaid sellega, et armatuuril vilkusid tulukesed ja süda vilkus samamoodi kaasa. Suule tekkis hirmumuie ja keha kattis õrn kananahk. Lisaks oli mul ajagraafik millest tuli kinni hoida. Sirgetel sain teha aega tagasi aga kurvides tuli hoog maha võtta. Ühel sirgel hüppas auto eest läbi üks jänes.
Kokkuvõttes Väätsasse ma igatahes jõudsin aga sõit oli olnud väga kurnav. Edasi arvutasin välja kui palju mul on aega, et autost autoni jõuda. Kiirel sammul asusin minema. Natukene aega hiljem nägin, et autoga oleksin saanud hoopis ligemale sõita. Siis järgmine hetk aga avastasin takistuse. Haisev, õrna jääga kaetud tiik või kraav mis oli natukene üle kallaste valgunud lagendiku vahele. Lagendik oli kaetud aga ühtlase lumekihiga kust oli läbi läinud vaid üks kits. Väga ettevaatlikult sammusin lumes üle lagendiku. Mitte mingil juhul ei oleks tahtnud oma jalanõusid kasta sellesse vedelikku. Ohkasin kergendatult kui olin uuesti kindlalt puude vahel. Nullis ühtegi reetvat jalajälge ei olnud ja pidin saama omapead hakkama. Uurisin nullis olevat objekti igalt poolt. Märkasin ka silti lumega_raske ja kirusin, et ma seda ennem ei lugenud. Siin metsatukas oli lumi maas. Aeg hakkas jõudma sinna maale, et vaja tagasi autoni jalutada. Ennem loobumist tekkis veel üks idee ja pidin hoopis nüüd kiiruga logima hakkama ja esialgset olukorda taastama. Pärast vajalikku toiminguid oli ajalimiit lõhki läinud ja aja võitmiseks põrutasin otse üle põllu. Selle tõttu said määrdunud püksid nüüd veel ka mudaplekid juurde ja saapad samuti pruuni plöga ümber. Võidetud aja kulutasin suurema mustuse lumega maha küürimise peale. Kokkulepitud asukohta jõudsin kokkuvõttes minuti pealt kohale.
Peitjale aitäh aarde eest!
Aare jälle koduhoovis ja leidmata.Kahjuks eile juhtus väike intsident ja isegi siis kui oleks ei tea mida lubatud, oleks mina loobunud kuhugile minemast. Täna asi natuke parem ja kuna oli Türi autopoodi asja, siis loomulikult tuli ära käia. Kohale minnes blokkis üks "Valtra" mees edasipääsu ja tuli parkida kaugemale ja jala minna.Aga, et jalutuskäigud säästavad tervist ja kõike muud, siis andsin aga tuld. Nulli jõudes avastasin tõesti ahju ja üllatavalt hästi säilinud müüritisega.
Hakkas juba hämarduma ja lambivalgel sai otsingutele asutud.Ütleme nii, et kulus kuskil 15-20 min. kui logima sai hakatud.Kunagi vist mainisin, et iga ahi on kordumatu ja nii ka siin olev säilinud objekt. Aitäh peitjatele koha näitamise eest ja nagu FTF kirjapanijad juba mainisid, siis palun kive mitte kangutada :).
Kell ei olnud veel päris öö, kuid kui telefon heliseb ja helistajaks on Anne, olid mu esimesed sõnad kohe, et no kus see uus aare siis on. Selgus, et ikka päris kohe siin kõrval. Ei saa ju teistele pettumust valmistada. Raskelt tuli, ootasin midagi muud, võib olla sellepärast jäin kuhugi mujale hoopis kinni. Aarde leidis Anne ja seekord tõesti sealt kuhu mina olin juba korra kiiganud, Anne pilk oli teravam tähendab. Tänud peitjaile! Ja ärge ahju lammutage! FTF oli meil kell 22.22
Polnud plaanis täna ühtegi aaret. Alguses oli töökoha töö ja nüüd õhtul oma töö. Geopeituse teavitust mul pole, sest seda pole ju vajagi, sest Järvamaa aarete ilmumise kohta tuleb mulle kohe 5 telefonikõnet. Tuli ka seekord, kuid kellaaega ja asukohta vaadates ei kippunud ma üksi sinna. Helistasin jälle Janisele ja no ma ei tea, kas ma tavaelus teda nii ruttu nõusse saan aga kui asi puudutab geopeitust, siis on see mees täitsa äraräägitav materjal, aitäh sulle!
Aardega ikka läks aega, tuustisime päris palju, raskelt tuli. Tuli välja jah, et Vanamuru oli täna kaasas vaid igalpool ilu pärast. Minu poolt saavad peitjad siiski plussid kirja, sest no ausalt, ma polnud kuulnudki mingist Lubjaahjust. Koht küll vana aga väärib näitamist, aitäh!
Ärge siis kive kangutage meie väärtusest!