Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Alatskivi järve ääres on ilus valge sild, sillalt saab ( tegelikult sai- enne kui tee ehitajate tõttu järv peaaegu tühjaks jooksis :-( ) kala püüda. Silda ületades jõuad sa "truuduse tammeni" ja Linnamäele. Üks väike aare, nimetame teda Alatskivi lossi kunagise omaniku järgi parun Arved Georg von Nolckeni halliks väikeseks karbiks, ootab sind. Ootab sind poolel teel Truuduse Tammeni "valge kaare" alguses.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (3), vaatamisväärsus (1), rästikud (1), puugid (1), omanikuta (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7TWJ8
Logiteadete statistika:
119 (86,9%)
18
10
2
6
1
0
Kokku: 156
Olles end varustanud täpsema infoga kus tops olla võiks ei leidnud ikka miskit.
Dieser Geocacher hat gemeldet, dass der Cache evtl. verschwunden ist. Aare ilmselt kadunud.
Kohe üldse ei leidnud! Nüüd tagantjärgi mõtlen, kas oleks pidanud vette ja silla alla ronima? Aga see ei oleks maastik 1.5 ...
15 minutit poleerisin neid valgeid kaari seal nullis aga ei miskit. Lõpuks tekkisid sinna ka mingid mugud ja siis loobusin.
Sai see hiilgavalt libe ( hetkel on kõik trepid ja rajad korralikult jääs ) retk siin ette võetud ning sild ära külastatud.
Tänud!
Oli jah kadunud. Koostasin uue karbi, logiraamatu jne. Nüüd jälle korras, toredaid leide!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Omaniku kontrollini kinni.
Didn't find it: 23.Jun.2021 13:22 Turbasild
Ei leidnud meie ka. Pruut pillas lilled vette ..
Sillaga tutvutud. Koordinaatidelt ühtegi karbikest silma ei jäänud.
Oli lihtne leid, iga laps sai mingi mänguasjajupikese sealt seest ka mälestuseks. Ise jätsime trolli, minioni ja pliiatsi (see ei mahtunud, aga hüva nõu varuks - murdsime pooleks :D) Hooldust vajaks jah, karp katki ega käi korralikult kinni.
Aare leitud kiirelt. Õhtul mööda sõites paistis see sild väga ilus tuledes. Aitäh!
Sild ja paisjärv väärisid külastamist küll
Siin sillal selle aardega olid Annal kõige paremad ja teravamad silmad ning ei see aare kauaks peitu jäänud. Täname aarde eest!
Aare leitud. Vajab veidi hooldust. Meeletult ilust koht eriti õhtuti käimiseks. Kerge leid. Aitähh peitjale.
Väikestel oli aare näpus enne, kui kõik matkalised kohalgi olid.
Aga, miks on aarde nimi Turbasild, millest see tuleb? Peale väikest jalutuskäiku eelmise aarde juurest olin valge silla peal. Karp oli väga, väga avalikult, ega ta palju paremini sellesse kohta ei mahtunud ka. Ei tea, kas nii peabki!?
See oli nüüd küll kummaline leid ehk karp oli juba sillast eemaldunud ja tuli vastu...veidi tundub ka, et sisu on omateed läinud, sest logiraamatut asendas paberileht. Eks tegime vajaliku kirjatöö ära ja panime karbi rohkem võimalike möödakäijate silma alt peitu.
Herki leidis karbi teiseltpoolt silda, seltsis sai pisut kujundatud ja nii see aare taaslooduna omale kohale sai. Aitäh aarde eest!
Käisime Lauriga enne sündmust seda aaret otsimas, kuid oma pesas seda ei olnud. Jäime leiuta. Sündmusel kurtsime oma mure ning varemleidjad läksid peale sündmust seda otsima. Selgus, et aare oligi jalutama läinud ning paiknes nüüd täiesti vales kohas. Varemleidjad peitsid aarde oma õigesse kohta tagasi ning kui me hiljem seda otsima läksime, siis ta oli täpselt seal, kus me ka varem otsisime.
Lõpp hea, kõik hea!
Aitäh!
Kui kuulsime, et seda ei leita, siis läksime ise ka seda asja vaatama. Meil ju see alles see aasta leitud. Tühja karbi leidis Herki teiseltpoolt silda kase vahelt. Logipaberiks läks minu nimesildi originaalpaber, mis seisiski mul rinnasildi vahel kasutult. Kuna karp mahutas ka nänni, siis lisas Rainer mänguasjugi. Nii see aare siis uuesti ellu ärkas ja rahvale leidmiseks taastekkis.
Enne sündmus proovisime ka seda aaret otsida, kuid siis jäime tühjade pihkudega. Sündmuse lõpus asus suurem seltskond ka selle aarde poole ja kui nad tagasi tulid, selgus, et olid karbi leidnud ja pannud tagasi õigesse kohta. Oli teine kõigest teisele poole silda kolinud, sealt tõesti ei osanud esimese korraga otsida :D Aga nüüd saime nimed kirja. Tore koht, mis aaret väärt. Tänud!
Siin saime lausa kaks korda otsimas käija. Esimesel korral tuustisime veidi liiga väiksel alal lihtsalt. Peale lahkumist aga oli Laulu aarde juures uus seltskond ja silma jäänud Naissaare gäng kiskus kohe sammud uuesti sinna poole. Peale nende kasuks kandmis vaeva kergendamist, liikusime seltsis uuesti tagasi Turbasilla aarde juurde. Herki oli see, kes teiselt poolt jõge tühja aardekarbi välja võlus. Kombineerisime siis mingisuguse logilehe ja Rainer lisas pisikese nänni ning peagi sai aare tagasi kohta, kust teda varem on leitud. Tänan.
Kui meie kohale jõudsime olid tunnid juba alanud.. ..eks vahetund ongi alati ahvatlevam tundunud. Sellistes geopeituritega tihedalt asustatud kohtades võib ikka juhtuda, et aaret otsida ei saagi. Nii just siin läkski. Eelmised leidjad olid parasjagu logimas, kui me kohale jõudsime. Armas sillake. Aitäh!
Jätsime suurema seltskonna laululavale lobisema ja tulime ise siia. Kohale jõudes tabasime teolt teisedki peiturid, kes parasjagu logimisega ametis olid, seega otsimise osa jätsime vahele ja asusime samuti kohe logi toimingutega tegelema. Tänud peitjale!
Aarde nimest tulenevalt otsisin esmalt silla juurest. Kui sealt midagi ei leidnud, siis laiendasin natuke otsinguid ning leidsin otsitava.
Karp asus imelikus kohas ja oli igale uudishimulikumale möödujale nähtav. Geokuhja sai pärast logimist pisut ümber ehitatud, sest enne oli see minu hinnangul liiga napp. Kant ise kena.
Päris pikalt sai otsitud, valedest kohtadest, aga aare sai leitud, tänud peitjale :)
Mõni minut läks. Lahe järv, ilus sild, ilm kah ilus. Tänud tutvustamast ????????
Siin läks omajagu aega, sest ma paraku eeldasin aarde nime järgi teist asukohta. Seekord siis leitud ta sai. Aitäh peitmast, koht väärib aaret. Aga võiks vast tõesti selle asukohta muuta, uut karpi oleks ka vaja...
Peale Lauluaarde logimist istusime künkal puudevilus ja ootasime, et äkki tuleb silla juures ka mõni rahulikum hetk. Natukese aja pärast kalastajad lahkusid ja läksime tagasi sillale. Seal olid juba ees 2 neiut, keda olime silmanud ka Kolkja vaatetorni juures. Nende olekust aimasime, et aaret nad veel leidnud pole. Asusime siis koos otsima ja õige kiiresti aarde oma viletsast peidukohast leidsimegi. Aardega on lood üsna kehvad. Karbikaas on katki ja korralikult sulgeda seda ei saa. Peidukoht ka selline, et vaid aja küsimus, kui ta sealt kaduma võib minna. Aare vajaks kindlasti hooldust ja paremat peidukohta.
Nime järgi ootasin pigem turbast tehtud silda, oli midagi ilusamat. Aardele oleks seal palju paremaid peidukaid, see praegune on kuidagi kehvavõitu.
Leitud ta sain kuidagi läbi õnne ja häda. Kui kellegil rohkem aega siis võiks hoolduse ära teha. Vaja siis uut karpi ning kindlasti asukoht talle uus. Seal ta nii kaua vastu ei pea. Järgmised otsijad võivad rahulikult silla rahule jätta.
Kuna omanik pole maikuust saati lehel viibinud, siis muutsin koordinaadid Maaameti järgi praegusesse asukohta.
Mingi segadus on siin ringi rändava aardega olnud. Esimest korda sattusin otsima siis, kui koordinaadid karbist 25 m kaugusele näitasid ning vihje paika pidamiseks oleks pidanud oma tsemendikoti kaasa vedama. Palavas leitsakus jäingi nii tookord hoopis leiuta.
Teisele katsele tulles oli kliima juba märksa kodumaisem ning sõbralikum. Lisaks kadus vahepeal kirjelduse juurest eksitav vihje ja muutusid koordinaadid. Niimoodi muutus aare mõistatusest juba päris tavaliseks, millega kaasnes ka tavapäraselt kiire logimine. Aega jäi lausa üle selleks, et vana mõisa poole peal Truuduse tamme juures ära käia. Siis seisis see veel püsti. Kolm nädalat hiljem enam mitte... Kas nüüd on kõigi selle tamme kõrval truudust vandunud noorpaaride truudus murtud?
Siin sain ka kõik valed kohad läbi käia enne kui aare silma jäi, tänud.
Mul on tunne, et see aare on oma algsest asukohast ära liikunud. Ignoreerisin ka vihjet ja leidsin aarde. Kuna vihje enam ei päde, siis eemaldasin selle kirjeldusest.
Sild oli just lossiparki paras. Silla all sõudsid väikesed luiged oma emaga, nunnu vaatepilt.
Karbi kinnitused on katki läinud ja seetõttu võib vihm sisu hakata rikkuma. Tuleks üle vaadata :)
Iksid olid juba kõik kohad läbi otsinud, selleks ajaks kui me kohale jõudsime, jäi üle ainult logi kirja panna. Aitäh!
kas on liig kaval peidukas või mul mõistus otsas. teist korda siin
Otsisime mitmekesi ligi 10 minutit ning olime juba loobumas, kui kõndisin nullist eemale, et silda veel teise nurga alt näha. No ja mis, komistasin aardele otsa. Kui vihjet ignoreerida ning otsida nullist nii 5 meetri kauguselt, siis on leitav küll. Aitäh!
No pidi päeva üks mitteleid ka ära mahtuma. Alguses segasid mugud ja kui üks neist keset silda kala püüdma sättis, loobusime ja taanudsime. Õnneks ei jõudnudki veel eriti kaugele, kui mugud otsustasid lahkuda. Nüüd oli juba palju mõnusam otsida, aga see mida me ei leidnud, oli aare.
Ilus sild. Aarde leidsime väga viimasel hetkel. Aare sattunud muguründe ohvriks. Kaks kinnitust karbi küljest ära tulnud ja mugud logiraamatusse sodinud. Sisu oli märg, aga õnneks oli logiraamat kuiv.
Paar meetrit raadiust suurendada on tõesti hea mõte ja vihje "betoon" tuleb ka ära unustada ja siis leiab küll! Karbil kaks kinnitusklõpsu on kahjuks katki. Õnneks raamat veel kuiv aga karp vajab kindlasti vahetamist!Sild ise on ilus ja väga kaunis koht jalutada ja lugu huvitav. Ka loss sai väljast ära imetletud! Igati tasub tulla ja külastada ja eriti siis kui ka lossi sisse pääseb! Aitäh!
Otsisime päris põhjalikult ja konsulteerisin lõpuks ühe üsna värske leidja ning viimase aarde taastajaga. Võimalik muidugi, et vaatasin mööda, aga kahtlustan, et karp võib kadunud olla.
Lisaks sellele on selle kohas, kus mulle tundus, et aare vist oli, veidi ohtlik otsida - elektrijuhtmed! Ma ei tea, kas kogu aeg seal olnud või sinna paigaldatud. Võibolla peaks hoopis teise asukoha aardele leidma.
Leitud. Logitud.. päris kindel pole, et see aare just selles peidukas peaks olema. Tundub, et aja kulgedes asukohta vahetanud. Aga muidu korras. Aitäh
Aardeni läks meie rõõmuks jälle jäljerada. Paik ise oli ilus. Alatskivil ja Palal olen varasemalt korduvalt käinud ja iga kord õhkan, kui ilus siin on. Nii ka täna. Enne äraminekut, viskasime kalevipoegadekombel natuke lumepalle jää peale, et näha, kumb kaugemale suudab visata. Pole tarvis arvata, kes see võitis.
Mina mingit betooni ei näind. Hoopis rohkem meeldis mulle silla peal olev idekas peidik. Haarasin õlekõrre järgi.
Tänud kutsumast, koht ilus, vees istus 2 luike, algul tundus, et plastikust teised!
BrokRogain Team alustas matka Peipsi äärest - Vilsandile. Jaanal kõige teravam silm ja leitud see oligi.
Ei olnud just väga hea peidukoht ja ka karp on mingi loodusollusega koos. Liiga vesine on see peidukas, vähemalt praegusel aastaajal.
Tänud!
Kättesaamine oli küllaltki vaevaline, kuigi aare oli hästi näha. Ei teagi, kas see oli meelega nii või oli aare kaugemale nihkunud. Asukoha peilisin ruttu välja, aga õngitsema asuda sain alles hiljem, kui rahvas hajunud.
Sibulatee puhvetite päeva raames põikasime ka siia sisse, ühtlasi pisike geopeituse tutvustus kaaslastele :) aitäh peitjale ja taastajatele!
Tegime ilusa õhtuse jalutuskäigu Alatskivil, kraadiklaas näitas südasuvist 25 kraadi. Alguses üritasin läheneda teiselt poolt järve, kuid põrkusin keelumärgist, kellegi eraõuest ja hirmust võõra koera ees. Kerli küll narris mind jäneseks, kuid siiski sõitsin teisele poole disc-golfi raja äärde. Aitäh!
Tulime ôhtuse geotuuri käigus siia ja selle koha peal, kust mina loetud kuud tagasi aarde leidsin, karpi enam polnud. Aarde lähedal on kõvasti muru niidetud ehk siis puhas inimtegevus ilmselt. Panime siis uue karbi samasse kohta paika. Karbis logiraamat, pastakas, mängujuhend ja üks rändur. Mõnusat logimist! :)
Uudistasime natuke ringi, kuna sillal oli ka kaks kalameest siis seekord nii. Tuleb kunagi uuesti tulla.
Pool tundi otsimist ja geokõne varem leidnule ei toonu topsi päevavalgele. GC lehel veelgi enam mitteleide. Palun peitjal kontrollida ja vajadusel taastada (ehk pisut teise kohtagi). Pole mõtet otsijaid narritada.
Jalutasime NG "kollasest aknast" ja Alatskivi lossist mööda. Silla peal uudistasime kaunist vaadet. Kui mugud lahkunud, hakkasime aaret otsima. Otsisime maa alt ja maa pealt, ma otsisin lõpuks isegi vee seest, tehes sillaotsale vees ringi peale. Telefonide taskulampidega ja kätega kobades otsisime ka. Mida ei leidnud-tundnud, oli aardepotsik. Ei jäänud jälle viimases hädas muud üle, kui geohädaabikõne teha. Helistame vähemalt ühele samale inimeslee, ei saa kõik teada, kui hädapätakad me oleme ;-) Paraku ei aidanud ka Kaupo moraalne ja suunav tugi leiule lähemale. Pool tundi ja tühjad pihud. Palun peitjal kontrollida! Aitäh kauni koha eest!
Otsisime omaarust piisavalt õigest kohast, kui ühele teisele geopeituritepaarile vahele jäime. Nemad jäid veel ka pärast meid otsima, meie loobusime, kui vihmasajuks läks...
Ikka veel oli aega mida laiaks lüüa. Võtsime järgmise punkti ette. Minnes avastasin , et oleme Alatskivil, ei saanud kuidagi enam silmi lossilt lahti. Tänud peitjale aarde eest.
Jalutuskäik sillani möödus mõnusalt lobisedes ruttu, aardekarp jäi ka ruttu kohe silma, tagasiteel tutvusime ka infotahvliga. Tänud.
Seni käimata radadel kulgedes toredad leiud pargis ja vee ääres. Tänud peitjale.
Mäletades Karli juttu, solberdasin tükk aega vees, mis oli mõnusalt jahutav. Küsisime lisavihje ja siis lõpuks võisime mudasesse karpi nimed kirja panna. Aitäh!
Teine katse. Hoopis teine kliima. Jää ja lumi on asendunud +30-se kuumusega. Nüüd varbaid vette pista on pigem nauding kui piin. Aaret ikka ei leidnud. Kasutasime õlekõrt ja lisavihje abil täpsustasime piirkonda. Nii saigi leitud.
Alguses mõtlesin, kus küll siin betoonil aare on ja kuhu saaks ka ligi ilma vette astumata. Natuke aega mõtlesin ja siis silmasi väikest georada või geokulumist ning jäigi aare näppu. Ilus koht siin.
Vihma hakkas tibutama kui auto ära parkisin. Kui sillani jõudsin, sadu tugevnes ja lõpus oli tunne, et vahet pole, kas ja kuhu astuda sest üleni märg. Natuke betooni leidsin aga mitte logiraamatut.
Sillake on tore, toredasti palju läks aega, et leida üles see vihjeobjekt praeguse veetaseme juures. Õnneks leidsin õige asja üles enne kui näljased härrased ärritumise märke hakkasid ilmutama. Aardega on kõik hästi. Tänud!
Siin läks palju aega ja päris korralik varandus on siin alla kukkunud. Õnneks Anna leidis karbi enne loobumismõtete tulekut. Tänud!
Leitud Alatskivi jaaniõhtule suundudes. Pärnad lossi ümber lõhnasid mesimagusalt ja vee peal ujusid luiged. Aare ise nii romantiline polnud, ei osanud sellist peitmisviisi oodata seal, aga koht oli vähemalt uus. Aitäh juhatamast!
Aarde kirjeldusest mugud ei hooli, vaid ikka kalastasid rõõmsalt täpselt õigel ajal täpselt õiges kohas. Ega siis midagi, ehk kunagi uuesti. Ilus oli sellegipoolest olla :)
Täna oli üks eriline päev ja ka eriline õhtu. Ka aardeleid oli üllatavalt tore. Õhtusel ajal on selle silla juures ilus päikeseloojangu vaade. Parasjagu kaks luike toimetasid samas lähedal. Rahulik ja vaikne koht ning kena sillake. Nii mõnusalt soojal suveõhtul ei saanud ka ilma mõnusa supluseta. Aitäh kutsumast!
Aarde poole jalutades tundus ümbruskond kuidagi kole tuttav, nii parkimiskoht, tee sillani kui ka sild ise. Kui logiraamatu avasin, siis leidsin sealt eest ka enda nime peaaegu aasta varasema kuupäevaga. Hea et veel FTF polnud. Aga topelt ei kärise ja koht on igati kena. Aitäh peitjale.
Jube tuuline oli. Lossis on päris ägedad vahakujud.
Millalgi talvel käisin siin silla peal juba uisutamas ning juhtus see kõige kurvem stsenaarium üldse - karpi näed, aga kätte ei saa. Nüüd ilm lausa soosis nii logimist kui idüllilist jalutuskäiku jõe ääres. Aitäh!
Sai kursuse kokkutuleku raames Alatskivi väisatud ja ühtlasi ka geopeituse punkte piilutud. Tegime hommikul matkarajale tiiru peale ja võtsime möödaminnes ka aarde. Niikaua kui mina valel pool kohmitsesin leidis Ilme juba õigelt poolt karbi ülesse. Tänud peitjale!
Kuidagi on kujunenud, et Alatskivi lossist on kujunenud minu endise tööandja, AS Mets & Puu (reg.-kood 10412850) ja registriaastad 1992 – 2002, endiste kolleegide kokkusaamise kohaks. 2017 a suvel tähistasime seal ettevõtte 25. aastapäeva. Kümme aastat varem olime mälestanud seal järjekordset kollektiivset koonadmist ettevõttest.
Vaatamata sellele, et lossis olen mitu korda viibinud, siis pargis oleva silla juurde sattusin esmakordselt. Enne kui sillani jõudsime tuli mul Henrikole seletada, et lind kes seal tiigis silla juures ujub ei ole mitte kurg vaid luik. Aarde endaga läks kiiresti. Aitäh.
Sibulatee kohvikute päeva alustasime Alatskivilt. Pärast kohvikutes maiustamist sai ka aaret otsida. Niikaua kui mina ümbrust pildistasin, oli Tõnul juba karp käes ja logimas. Täname!
Meile tundus, et hetkel pole ilmaolud soodsad selle karbikese kättesaamiseks.
Mul oli vastupidi Kajaliisi tiimile. Udu varjas kõik kauge, lähedane oli hästi näha. Nii et leid tuli kiirelt. Aitäh! Kahju, et K&B-ga ei trehvanud! Selle asemel tuletasin meelde, kuidas lossis pärast 1. klassi pioneerilaagris olin.
Esialgu võttis küll kukalt sügama, et kuidas leida puitsilla küljest betoon. Peale betooni leidmist, ilmus ka karp välja.
Peale 3 luige ei seganud mu olemist keegi. Mõnus päikseloojang ja tirtsude sirin.
Truud jalutavad tammeni, truudusetud tammuvad sillaveerel...
175 km pikkuse restorani kõrval sai ka paar aaret logitud. Tänud peitjale ja pikka iga aardele.
Tänast otsimist ja logimist ei segnud keegi. Veetase on palju tõusnud. Aitäh.
Kergest leitud. Aitäh! Jätsin Peipsis poleerunud klaashelme, võtsin mõõtelusika.
Nii kui silla poole sammud seadsin, nägin, et ka kas Soome mammit sättisid oma sammud samas suunas. Jõudsin enne neid sillani ja seal toimetas kalamees oma toimetusi. Vahtisin veidi tema korgi käitumist (ei tulnud seal nende minutite ajal miskit) ja ootasin kuni põhjanaabritest mugud lahkuvad. Õnneks oli kalakütt teisel pool silda ning sain siiski totsikule märkamatult ligi hiilida. Aitüma!
Varnjast said kuulsad peipsiääresed sibulad autosse ja edasi läks Geopeituse märgi all. Siin said koerad mägesid vallutada, meie otsida. Kiire leid ja väike puhkus koos saiakestega järve kaldal. Tänud peitjale
Rattatuuri 1. päeva viimaseks leiuks sobis ideaalselt Alatskivi pargi ümbruses sõitmine. Imeilus paik. Pärast leidu mõnulesin vee ääres päikese käes. Päeva võis kokkuvõttes siiski kordaläinuks lugeda, sest kõik punktid said läbi sõidetud. Mitteleide tuli küll palju aga vahest ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Karbis vahetasin katkise minigripi uue vastu välja. Pärast sõitsin lossi juurest ka mööda ja väisasin "Unesco maailmapärandit". Kõik vajalik soetatud, veeresin ööbimiskohta Ninna/Ninasse. Omanik soovitas ka Peipsisse ujuma minna aga vesi tundus külm ja vihma näol sain juba piisavalt ujutatud. Kilomeetreid kogunes täna ümmarguselt 100. Homset päeva veidi põen, sest ilmateade lubab vähemalt 50km otse vastutuules sõitu. Samas tänaseks ei lubanud vihma ja vihma tuli, siis äkki.. lootus on lollidele aga kehval ajal käib ka see.
Peitjale aitäh aarde eest ka!
Teel kursuse kokkutulekule esimene väike jalutuskäik ja kiire leid. Sellise nurga alt ei olnudki seda lossi vist veel näinud. Aitäh.
Olin teel lõunaosariikidest Mustveesse, et alustada järgmist matka lõiku. Kuna eelmise rännaku ajal, ma teadsin, et aare on tulemas ja isegi paigas, aga veel polnud teist avatud, siis jäi mul see korjamata. Sellel korral siit mööda sõites, otsustasin selle ära korjata. Aardele lähenesin vist valelt poolt, igatahes sattusin aarde esimese nime andnud elukaga kokku, aga õnneks ei pistnud ta mind nahka. Koht oli tõeliselt romantiline ja aare kiiresti peos. Tänud noorperemehele ja palju õnne esimese aarde puhul.
Mudilased tulid Vudilast, muist sugulased Peipsist ja nii saimegi Kivi kõrtsis kokku, et pärast kehakosutust ja sillale jalutust jälle lahku minna.
Küll ju Alatskivi lossis ja nõks ka selle taga käidud, aga kollase akna ja laululava poolt polnud ma varem lähenenud ja nii neist ka aimu polnud. Üllatus-üllatus, mis juba tuttavates kohtades end veel peidavad! Aardega läks kauem, kui arvasime, sest järve puudumisest tekkinud ehmatus takistas keskendumast. Kena koht, aga kurb lugu sellega...
Aitäh, hea peitja, Alatskivi uue nurga alt näitamast!
Hullult populaarne koht. Passisime veerand tundi, selle ajaga külastas neli seltskonda objekti. Ja viimased oli pere nelja lapsega, neid jätkus igale poole. Jätsime pooleli. Aitäh.
Pärast Alatskivi vanavaralaada külastust seadsime sammud Turbasilla aarde suunas. Kaunis koht, aitäh siia juhatamast!
Hoolimata ülipalavast ilmast oli siin järve ääres mõnus ja isegi veidi jahutav. Koht kena, täname peitjat.
Olin täna juba teine, kes logiraamatusse nime kirjutas.
Tänud peitjale ja pikka iga aardele! :)
Esimene logi sai kirja kell 13:50. Alatskivile ikka vahel satun, aga enamasti piirdun lossipargis ketaste loopimisega. Leid tuli paari minutiga. Karbil võiks ka geopeituse kiri ja aarde nimi peal olla, aga muidu mõistlik peidukas, korralik karp ja väga ilus koht. Aitäh peitjale!
FTF-tüng. Remontisin tsiklit öösel, kella 6ni. Hommikul vaatan, oo Tartumaal uus aare. Kuna Peipsi kalur ootas ka ära võtmist, siis pikalt ei mõtelnud, oli ju vaja ka tsikliga proovisõit teha. Kiman siis Tartust Alatskivile, FTF-ootusärevus hinges jõuan vihjes mainitud objektile, otsin siit, otsin sealt, sügan kukalt, vastikult palav on juba tsikliriietes olla, aga aaret ei kusagil. Loen siis aardekirjeldust, "ajutiselt kättesaamatu". No mida pekki! Minema jalutades tuli üks noormees vastu, telefon näpus. Ei tea, kas järgmine tüngakandidaat või hoopis omanik ise? Peipsi kalurit ka ei leidnud...
P.S. Nüüd kodus vaatan, aare jälle aktiivne. No super!