Vürst Volkonski teeraja

Rahvast kui murdu, kes patseeris niisama, aga suur hulk oli korilasi kes karulaugu jahil olid. Õnneks seal tagapool oli rahvast vähem ja karulauku selle eest rohkem. Krõmpsutasin ka terve tee neid, aga ei ole hea mõte neid paljalt süüa, natuke läks süda pahaks. Aare vaeseke ujus sügavas vees kuid oli küllaltki kuiv. See konteiner on väga hea, roostes ja hirmus näeb välja, aga vastupidav. Suur tänu!

 1 

Täna polnud üldse plaanis end kodust välja ajada ja kui siis vaid seeneliste külakesse. Aga ilm pööras liiga ilusaks, et tubaseid toimetusi teha ning seeneliste juures olev parkimiskoht oli hõivatud, seega suundusin edasi vürst Volkonski radadele. Kohale jõudmiseks valisin selle järsu nõlva asemel ikka väheke laugema koha, sest praegusel kohati porisel rajal polnud nagu eriti pidamist. Mäest üles ronimine on tore, kuna siis tead, et juba üleval olles ei pea seda enam tegema, saab vaid allapoole liikuda. Aga allatulekuga on teine asi, vaatad seljataha jäävat nõlva, ja ohh issand, sealt peab ju tagasiteel taas üles ronima. Aga tegelikkuses polnudki hullu. Esimese punktis poleerisin kõik kohad, kuhu ulatusin läbi, no ei midagi. Kuna kirjeldusest oli meelde jäänud, et raskusaste vaid selle nõlva pärast naa kõrge, siis eeldasin, et ma sinna kõige kaugemate taladeni turnima ei pea. Siis vaatasin aga veel, et no peab ju olema, ja tagantjärgi tarkusena võin öelda, et siis astusin juba otsitavast teist korda üle. Oli teine maha pudenenud. Võtsin vajaminevad andmed ja panin ta eeldatavasse peidukohta tagasi. Lõppu jõudes tundus kõik nii tuttav. Olen aastaid tagasi oma patseerimiste käigus ka siia sattunud, aga siis veel seda mängu ei mänginud ja seega aaret ka ei otsinud. Seekord siis aardejahil taaskülastus. Kusjuures mu üllatuseks jagus jalutajaid ka siia kaugesse kanti ja ühte paarikest trehvasin lausa lõpuaarde vahetus läheduses. Aga peitjale tänud siinsesse kaunisse kohta kutsumast, lugu jutustamast ja aaret peitmast. Mulle meeldis.

Aitäh peitjale!
Täna jalutasime siin kandis ja noppisime tee peale jäävaid punkte.
Kui muidu on kant ilus, siis sellise liuväljaga oli üpriski tüütu siin jalutada.
Lõpp oli küll huvitav, aga minul olid muud prioriteedid. Jätsin Arturi ja Kateryna lõpuga tutvuma ja läksin logiraamatut otsima.
Väga hea, et konteiner nii veekindel on, päris ilusasti ujus oma pesas. Eks see ole sellise peitmisviisi miinuseks, aga kevadepoole vist saab jälle kuivaks ja tsükkel jätkub.

 1 

Esimeses punktis sai ikka rohkem turnida, kui vaja oleks olnud. Lõpus läks kiirelt. Jah, huvitavaid asju leidub keset metsa. Peitjale tänud, tore jalutuskäik!

GC põhjal on eelmine leidja piimaga logi kirjutanud

Leitud. Aitäh!

Järjekordne koht kuhu ilma geopeituseta ei satuks. Meeldiv retk, esimest korda tutvusin jõe läänekaldaga. 1040. Aitäh!

Leitud ja logitud. Imeliselt kena koht jalutamiseks. Tänud!

Eramaalased ja põnev loodus andsid siin vürtsi. Kivi oli põnev, kahjuks jäime tõlkimisega jänni ja täpne sisu jäi oletuste tasemele. Tänud hea aarde eest!

See oli teekond, mille tegime endale ise raskemaks. Vaatamata sellele leitud ja aare on korras. Tänud!

Leitud, logitud, tänan!

Leitud

Alguses sai Marge kohe käe valgeks ja leidis topsi enne mind. Panime koordinaadid sisse ja otsustasime enne mõne teise aarde ka ära noppida, et siis tagasiteel seda siin külastada. Siia peaks vist suvel tagasi tulema, siis kui karulaugu aeg käes on. Tänan.

Sai selles punktis juba algselt käidud, aga kuna mõttes oli veel ringi jalutada, siis jätsime üllataseks just selle aarde. Aitäh peitjale.

Väike matk jõe ääres. Lahkudes vaatasin üle ka kohaliku elurajooni.

Kuigi olin saanud kommentaari, et siin võib lapsega koos raske olla, siis läksin ikka proovima. Kõigepealt läksin neid radasid mööda, mis kaardil olemas olid. Kui kaardil sai rada otsa, siis varsti sai see ka päriselt otsa. Õnneks polnud tegu tiheda võssi või raske maastikuga ja saime edasi trügida. Veidi ehmatasin, kui aeda nägin, aga peale ringi vaatamist oli asi selge ja saime mõistlikku rada mööda nulli. Siin läks nii hästi, et esimesest kohast, kuhu käe pistsin, sain topsi kätte. Jalutuskäik lõppu läks ka üsna kergelt ja saimegi nimed kirja panna. Tagasitee valisin küll natuke raskema, aga sealjuures palju otsema. Aitäh!

Aitäh!

Jube tore kui mälu pole olla. Omaarust sai seal jalutatud küll koos kalakaitsjatega siis kui see teema arenema hakkas ja vaatasime kohti aaretele. Nüüd mõned aastad hiljem käi nagu uues kohas. Iga asi oli üllatav :D Aga väga lahedas kohas olev aare. Kast ise on muidugi hetkel parajas vannis. Õnneks on ta nii piisavalt veekindel, et logiraamatuni vesi ei jõua. Kui see aga jäässe läheb ja vesi siis veel alles, siis küll logiraamatuni enam ei jõua :D Tänud toreda multi eest!

 2 

Siia tulime järgmisena, koht ise on alati mõnus jalutada ja lõpu eest ektrapöidlad :). Kõige ägedam EKS, aitäh Karlile peitmast.

Leitud. Tänud peitjale!

Mõnus õhtune jalutuskäik. Sellel kaldal polegi varem käinud. Aitäh!

 1 

Kevadiselt veerohke Keila jõe kohina saatel sai kohale saabumise katsumus ette võetud. Mudast ja jääst libedal nõlval õnnestus tänu puudele läbi ime jalule jääda ja isegi ilma viimasest kraavi katvast jääst läbi vajumata nulli kohale jõuda. Juhiste leidmine, aardeni jõudmine ja nimede kirja panek oli eelneva adreliinilaksu rahustavaks jätkuks.

Õnneks peale logimist õnnestus oluliselt turvalisem tee parklani leida.

Tänan elamusi pakkumast.

Leidsime!

 1 

Kui parklad ja teeääred olid pilgeni autosid täis pargitud, siis saime aru, et päikselisel laupäeval pole just kõige targem mõte Keila-Joale aardeid otsima minna. Mahutasime ühte prakku oma väikese auto ja liikusime meile vajalikus suunas. Kui algul pidime koos mugudega harjutama libedakõndi jäistel teeradadel, siis õnneks õige pea sattusime piirkonda, kus polnud hingelistki. Tuterdasime vaikselt edasi ja kui olime jõudnud esimesele punktile õige lähedale, siis märkasime, et üks neljaliikmeline seltskond jälitab meid ;) Olin täiesti kindel, et geopeiturid, sest kes muu ikka sellisesse kohta libedaga ronib. Kui meie valmistusime otsimiseks, siis nemad kõndisid meist sirge seljaga mööda. Et siis olid ikkagi mugud. Natuke pimesikutasime ja kui lohakalt vaadatud kohad said üle vaadatud, siis oli muidugi topsik leitud. Lõppu jalutades tuli meelde, et aare pidi lumega raskesti leitav olema, kuid me oma plaani pooleli ka ei tahtnud jätta. Lõpu läheduses oli veel päris paks lumekiht metsa all, kuid õiges kohas oli ilusti paljaks sulanud maalapike ja aardeleid oli kiire. Peidukoht oli vett täis ja konteiner ujus selles supis. Õnneks sisu oli täitsa kuiv ja korras. Kopsikut meil kaasas polnud, kuid kotis oleva minigripiga sai täitsa hästi vett välja teisaldada. Saime kasti peaaegu veest tühjaks.

Aitäh peitjale, väga vahva aare, mis viis kohtadesse kuhu muidu iialgi ei satuks.

Vee teisaldamine

 1 

"Üle võlli 2: Vinti juurde" aarde kõrval hakkasime plaani tegema, et kuhu nüüd siis edasi liikuda, sest enamasti on need Krissul leitud, mis mul leidmata ja vastupidi. Valituks osutus aare, kus saaksime veel pisut jalutada ja mul on selle üle siiralt hea meel. Jõe äär oli üllatavalt täis tipitud pühade järgsete jalutajatega ja meiegi sulandusime sinna vahele. Nii algus, kui ka lõpp said ladusalt leitud ning jalutuskäik oli nauditav. Pärast ja enne aardeleidu veel lõõpisime, et teeks ka "Kose taga" aarde ära aga talisuplejate nauditav maailm on meile siiski veel "pisut" tundmatu ja see jäi siia üht erilist päeva ootama. Tänud siia kutsumast!

Täitsa tore jalutuskäik siin jõe ääres. Tänud

 1 

Selle põneva teeraja avastasin enda jaoks geopeiturina kuskil 5 aastat tagasi. Imponeeris kohe juba toona oma maastikuvormide ja mitmekesisusega. Tänaseks on siin mugavamaks kulgemiseks mõningaid treppe rajatud, aga mitte liiga palju. Leidub veel piisavalt kohti, kus endal libedama ilmaga elu huvitavamaks teha, eriti kui gepsu joone järgi võimalikult otse minna :o)

Vahepunktis ukerdasin pea kümme minutit. Enam-vähem õigeid liigutusi tehes, aga õiges kohas algul tiba hooletult ja valedes kohtades jälle pingutasin üle muidugi. Topsik mõistlikust peidukast leitud, sisu korras ja info väga konkreetne. Lõpus seetõttu sisuliselt otsima ei pidanudki. Seal aardekasti sisu vähe vesisevõitu, aga toimiv siiski. Lubatud üllatus oli samuti täitsa olemas, tõesti poleks osanud midagi säärast täpselt seal oodata. Aitäh tähelepanu juhtimast ja ka ajalugu tutvustamast!

Saime ka üles ja alla kulgeda, lõpus läks maastik pimedas kahtlaseks, saime hakkama ja kuhugi sisse ei kukkunud. Vee välja tõstmiseks ei olnud me taibanud miskit kaasa võtta. Lähistelt leidsime kehvasti loetavat. Tänud peitjale.

Täna sai kohe pikemalt jalutada,nii ühelpool kallast kui ka teiselpool kallast.Tänud kohta näitamast.

Tänud peitjatele ka Keila -Joa kõrvalisemate kohtade näitamise eest!

 1 

Tõesti äge maastik, nii kivi kui tiigid ka. Kastist loopisime kotist leitud kilekotiga vett vähemaks, nüüd see enam nii väga ei uju :D

Aitäh

Logide korrastamine GP lehel vastavalt GC lehele :)

 1 

Auto jäi joa juurde parklasse ja edasi läks päris kiire sammuga kuni maastik muutus ja rada hakkas käima üles-alla. Mõni koht tundus küll järsuvõitu olema, aga ega sellepärast nüüd veel ringi minemiseks rada otsima lähe. Esimese punktis läks natuke aega, aga edasi läks kiirelt. Konteiner jätkab ujumist, aga sisu on kuiv. Kivi oli muidugi suur üllatus, polnud sellest midagi varem kuulnud. Tänud peitjale!!

 1 

Kui ülejäänud aarded olid ammu ära võetud siis see üksina ikka alles. Kaardi pealt vaadates oli kehva kohapeal ja pakutud parklad kaugel. Veidi kaarti uurides saime suht lähedale aardele ja teekond sinna ei olnud ka nii hull kui alguses arvasin, tänud (Y)

Tore suht draiv in. Puuki ei saanud, kõik sujus. Kast lõpus endiselt ujus, väsimatu.

 1 

Mõnus jalutuskäik ilusa päiksepaistelise ilmaga. Esimesel hetkel tundus lõpus lootusetu, aga varsti hakkas kahtlane koht silma ja seal see oligi. Väline kast oli pooleni vett täis, aga õnneks sisemine kast oskas ujuda. Aitäh peitjale.

 1 

Käisin seal lausa kahel päeval, sest esimesel läks juba hämaraks ja mu peamiseks eesmärgiks oli ikkagi korilus. Tänu sellele, et aarde võtt poolikuks jäi oli aga jällegi põhjustagasi minna. Seal on ikka väga ilus jalutada :)

 1 

Hommikul parklasse saabudes, mõtesime, et kui on palju autosid, siis ei lähe siia jalutama ja valime mõne teise koha patseerimiseks, aga õnneks oli vähe autosid ja siit algaski meie teekond. Tõeliselt mõnus jalutuskäik. Avastasime teepealt suured sinilille väljad ja muidugi veel suuremad karulagu väljad. Kraapisime ka ise siis väikse kilekotikese täie rohelist tervist kokku. Vahepunktis läks veidikene aega, aga kätte me saime. Lõpuks kohtasime üte peret, kes oli kokku kraapinud aarde ümbrusest hunniku karulauku. Kui uurisime, et ega nad mõnda aaret näinud ole, siis vastuseks saime, et ei ole. Lasime siis neil piisavasse kaugusesse ära minna ja alustsime otsinguid. Kui aare silma jäi, tegi meile nalja see, et nad olid just ise aarde peal tatsanud, aga ei näinud seda. Aarde konteiner oli ilusti alles, aga poolest saati vees. Aga aarde sisu ilusti korras ja kuiv. Tagasi liikudes, hakkas järjest enam ja enam inimesi vastu tulema ja kui lõpuks autoni jõudsime, ei näinud enam autodel otsa ega äärt olevat. Tagasi sõites ei jõudnud, ennast ära tänada, et olime valinud just hommikuse jalutuskäigu aja. Muidu polekski siia täna tulla tahtnud. Päris tüütu oli lõpus seda kahe meetrist distantsi hoida. Suured tänud peremehele aarde eest.

Andis vantsida

 1 

Nii huvitavaid kohti on meile täna näidatud. See aare polnud ka erand ning lõppes vau-efektiga. Aitäh, meile meeldis. Karp oli poolenisti vett täis, pole ka ime, vaadates praegust veeseisu jões.

 1 

Siinses esimeses punktis käisin millalgi soojemal ajal. Jõudsin ka lõpust paarikümne meetri kaugusele kui jalg mingi juurika taha kinni jäi ja tugeva ehmatuse osaks sain. Põlv sai haiget aga kui palju, seda ei osanud sel hetkel arvata ning arvestades neid mägesid, mis tuli ületada, pöörasin otsa kohe ringi ning hakkasin tagasi liikuma. Et kui nüüd miskit pahasti läks, siis jõuaks võimalikult kaugele longata enne kui tugevalt tunda hakkab andma. Õnneks läks hästi ja varsti selgus, et olin üle reageerinud. Nii see lõpp siis mind ootama jäi.

Täna lõpuks otsustasin tee uuesti ette võtta. Kõige suuremat mäge ületasin seekord mingit laugemat osa mööda ja lahkusin peale leidu hoopis teiselt poolt, kus omakorda kolme kitse nägin. Täna siis juba kokku neid viis nähtud. Aare kuiv ja tema ümbris korras, kuigi välimises kastis on vett ja ei olnud ka ühtegi abivahendit käepärast selle välja kühveldamiseks.

Mõnus jalutuskäigu-aare. Tänud!

Käisime pojaga pargis jalutamas ja otsisime aardeid. Aitäh peitjale.

 1 

Algul oli päris jahe aga kui juba puude vahele rajale sai, hakkas päris soe. Mälu järgi minnes sattusin ikka nullist väheke mööda ja oli teistmoodi takistusi vaja ületada kui esimesel katsel. Nagu ikka kombeks tagantjärgi öelda, siis ma ei saa aru, kuidas ma vahepunkti esimesel katsel ei leidnud. Ka lõpus kaua ei läinud. Mulle meeldib siin jalutada, hea, et vähemalt korra on veel "vaja" tagasi tulla. Peidukohas on vett, aare ise kuiv. (258) Aitäh!

 4 

Suundusin Keila jõe suudmes olevaid aardeid läbi jalutama. Ette võtsin ka kõik enda füüsilised aarded, et neid natukene putitada. Lisaks oli soov näha kuidas õnnestus noorkotkaste nädalavahetus geopeitusega minu juhiste abil. Tavaliste aaretega saadi edukalt hakkama aga Volkonski multi on üle jõu käinud. Eks see hea oligi, et nad sinna ei sattunud, sest just antud aare vajas hoolitsust.

Volkonski teeraja tähise juures puhastasin kõigepealt vaatamisväärsuse paksu lehekihi alt. Siis algas veeliitrite välja kühveldamine aarde välimisest konteinerist, mis oli poolenisti täitunud pruuni veega. Ammoboxi värvkate on liigniiskusest mullitama hakanud. Järgmiseks külastuseks pean välja mõtlema toimiva lahenduse, et üleujutuste korral sama probleem korduma ei jääks.

Lõheporri saarele, aarde kõrvale, on keegi onni ehitanud. Aardekarbi nänni vahelt sorteerisin välja erinevat elusat ja elutut prügi ning eemaldasin ka peotäie saepuru. Originaal pastakas on jooksu pannud aga vähemalt on aardes uued ja korrektsed puumündid olemas.

Röövkalamehevaatlustorni aarde sisu oli vaid veidikene niiske. Antud probleemi sai kiiresti ära lahendada riietesse pühkimisega.

Keila-Joa mõisapark on muutumas iga korraga aina uhkemaks ja ilusamaks. Iga hooldusring on miskit uut mida imetleda. Kuna tegemist kudemisperioodiga, siis infoks peaks ära märkima, et ühtegi kala ega kalameest ei näinud.

Keegi on põdra ära rõngastanud

 1 

Ka täna oli igati sobiv päev selle aarde otsimiseks. Õnneks küll päris ei kallanud, aga külm ja niiske oli ikka. Kahe eelmise aardega olid mu kaks paari kindaid juba läbi vettinud ja tuli edasi ilma läbi ajada. Ümbrus oli igatahes väga huvitav, kuigi kalu ei näinud. Tagasiteel nägime see-eest naaritsat! Sellest aardest innustatuna tulime nädal hiljem juba siiakanti tagasi, et hüljatud taastusravikeskust-sanatooriumi uudistada. Aitäh!

 1 

Täna oli kindlasti "maailma parim päev" selle aarde otsinguks. Taevast kallas lakkamatult ja teel aardeni ning tagasi nägin peale iseenda veel kaht segast: üks neist jalutas lossi juures koera ja teine mootorratast. Mina siis gpsi. Põnev oli! Alguses oli ilus ja tore ka, aga kui riietuse alumised kihid märguma hakkasid, siis tekkis tunne, et aitab küll.
See järsk nõlv oli mõnusalt väljakutset pakkuv. Pori ja märjad lehed ning juured/oksad ning all kiirelt vulisev külm jõgi. Lõppes õnnelikult. Nii nõlva väljakutse kui vahepunkti ja lõpu leid. Aardekarbis polnud minu arust õige pastakas, aga kirjutas seegi. Aitäh! Sellise vihmaga poleks ma ilma aardeta siia kindlasti tulnud.
Pärast käisin vaatasin joa ka üle. Pilti ei teinud joa taga keegi.

Mitmel korral on selle aarde otsimine ajapuudusel tegemata jäänud. Täna oli aga peale redeliaardeid sobiv üks lihtne aare ka maisupalaks noppida.

 1 

Tänane põhiatraktsioon. Algus oli ilus - nii palju treppe ja sildu siin metsas oli üllatav. Nulli poole minnes ning samal ajal toidust unistades ei pannudki tähele kui end äkitselt kuskil 90m kaugusel aardest traataia taga leidsime. Viimasest nõlvast laskudes olid jalad ja plätud mulda või muda täis ning ainsa variandina edasi pääseda paistis olevat mööda üht langenud puutüve üle kraavi ning aia ronida aga kuna teisel pool aeda paistis jõhker maltsaväli siis otsustasime, et me ei pea just täna selle aardega alustama kui talvel võiks palju parem olla. Õnneks kuulsime (ja peagi ka nägime) kahte inimest just õigest suunast lähenevat ja siis avastasime ka täitsa viisaka tee, mis õiges suunas läks. Nullis turnisime ka veidi kauem kui oleks võinud, tegelikult oli tops lihtsamas kohas kui arvasime. Kuna me piisavalt lühikest teed lõppu ei osanud leida, siis jätsime selle järgmiseks korraks. Kogu jalutuskäik Keila-Joa kandis tuli üle 6km ja täna lihtsalt polnud jaksu rohkem matkata. Inga leidis hiljem veel peast suure puugi ning vähemalt kuni Ampsuni välja olime nagu kaks täikott, kogu aeg tundus, et keegi ronib kuskil ja ajasime neid elukaid riietest välja. :D

 1 

Siin pargis oleme ka varem jalutanud, aga päris nii taha otsa ei olegi sattunud. Niisamuti olid ka Meremõisa varemed varem nägemata. Hea, et tulime siia kuiva ilmaga. Vihma korral oleks see üks nõlv ilmselt üsna libe. Aardega kõik hästi. Täname!

Esimeses punktis läks ikka kole kaua aega. Jõudisn ikka mingi 4 maastikul kah ära käia. Lõpuks tuli tops ikka väga lihtsast kohast välja kuhu olin ma ka kindlast vaadanud.

Lõpp oli juba lihtne ainult kohaleminemise vaev. Geokuhja nägin enne kui vihjeobjekti.

 7 

Olles veetnud enamuse päevast horisontaalses asendis päikese käes, oli vaja nüüd natukene ennast liigutada varjulises keskkonnas. Otsustasin Keila-Joa mõisapargis matkata enda aarded läbi. Kokku suutsin väikese maa-ala peal 12km maha käia. Tegin jalutuskäigu enda jaoks huvitavamaks ja katsetasin läbi erinevaid senikäimata radasid, mis ette jäid.

Esimesena jäi ette minu virtuaalne. Päris nulli ei hakanud minema kuid vaatasin üle ligipääsu paremalt servast. Kose taha saamine sealt küljelt paistis olevat oluliselt raskem kui hüdroelektrijaama poolt. Otustasin aarde kirjeldusse lisada soovitusliku lõigu. Mõned tunnid hiljem puhkasin prožektori juures jalgu ja paistis, et taban kellegi teolt aga olid hoopis niisama profiilipilte tegevad mugud.

Volkonski radadele suundusin väga suure ringiga. Kõigepealt vaatasin üle Beckendorffide kabeli ja surnuaia. Siis sattusin tiikide ääres olevatesse hoonetesse kondama. Üks hoone meenutas SPA-d. Bassein, saunad, hunnik vanne. Vanim leitud daatum oli vannis vedelenud Õhtuleht, millelt luges välja 1973. Kuna hoone oli pirakas siis kolasin seal ka pikalt. Kõige kõhedam koht oli keldris basseini all. Pärast jalutasin natukene veel ka Meremõisa suvilate / elumajade rajoonis. Volkonski aardega oli kõik parimas korras. Maskeeringu kuhila võttis natukene muigama aga eks see elabki oma elu. Aardekirjelduses muutsin esimese punkti kohta käinud fakti korrektseks. Kalakaitsjate info, et objektiks on rippsilla varemed, osutus valeks ja tegemist on hoopis kalakasvatuse tiikide veevarustuse pumbajaama varemetega.

Kalaporri läheduses lootsin kohata geopeitureid, sest minu matkamise ajal potsatasid postkasti värsked logid. Ei näinud aga ühtegi inimest ega ka kalaporri. Purre oli vaid uhkemaks muutunud. Lisandunud teinegi puutüvi eelmise otsa. Imetlesin esimesel purdel olevat kooreüraski kunstiteost. Nagu Nazca joonised. Purretest edasi jätkus täiesti tõsiselt võetav georada. Logiraamatu järgi ka kõige populaarsem minu siinsetest aaretest.

Röövkalamehevaatlustornis kevadel aset leidnud müstikale leidsin vist lahenduse. Arvan, et mõni orav peab minuga olelusvõitlust. Karbi kõrvale oli tassitud paar peotäit tõrusid ja eks see tooja puksis ka karbi minema. Vastasin hetkel samaga. Hoian sündmuste käigul silma peal ja kui vaja, siis meisterdan sinna midagi püsivamat. Aja ühtegi kalameest ei kohanud. Lõpuks on tekkinud vastavad sildid, et siin kalapüük keelatud.

Kokkuvõtteks ütleksin, et sügisel üks paras keberniit oli selle projektiga aga kokkuvõttes said täitsa asjalikud aarded siia Keila jõe suudmesse. Pikka iga neile!

Basseini looži vaade

Stairway to kelder

Bassein maa alt vaadatuna

Lõheporri purre

Nazca joonistused

Aarete rüüstaja?

tore teostus

 1 

Siin jooksis kõik nagu õlitatult. Esimeses punktis jäi totsik kiiresti pihku. Sealt siis kõmpisime nulli poole ja juba enne sinna jõudmist õnnestus aardele pihta saada. Igati tubli tükk. Ka siin sai täna muretult lühkarites ja varbavahedes nulli trügida... karulauk aitas. Pärast oli küll auto meeldivat küüslaugulõhna täis. Tagasi minnes otsustas üks plätudest küll saba anda. Õnneks olin ettenägelikult sokid ja tossud seljakotiga kaasa võtnud. Aitüma peitjale!

 1 

Plaanisime jalutuskäiku ja sihiks sai võetud Keila-Joa üks multidest. Aga visates pilgu GC lehele nägin, et oli tekkinud üks uus aare. Loomuliult alustasime siis väikesest kümblusest joa taha ja jätkasime edasi multiga. Oli mõnus jalutuskäik keset karulaugu lõhnalist metsaalust. Tänud peitjale.

 1 

Kuigi olen Keila-Joa pargis elu jooksul omajagu viibinud, siis sellel kaldal polnud ma kunagi nii kaugel allavoolu käinud. Kohe ei kippunud aare silma jääma, aga mingil hetkel tuli meelde vihje ja tänu sellele leidsime ka.

Leitud ja logitud. Tänud!

 1 

Ilm tundus kena, et teha üks väike jalutuskäik. Esimeses punktis näitas geps aia teibaid, kuid vihje kitsendas otsimispiirkonda märgatavalt. Lõpp oli ka selline üllatav.

Mõtlesin, et võiks raja üle vaadata. Täitsa mõnus jalutuskäik oli, kahjuks aga taskulamp oli koju ununenud ja nõlvade peale pimedas ei tahtnud jääda.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Leitud.

 1 

Väga vahva jalutamine - sai jalutada, turnida, tuhnida ja imestada. Lõpust oleksime peaaegu mööda jalutanud, kuid silmasime midagi huvitavat. Võtsime meeneks ühe mündi. Suur tänu!

 1 

Käisime seda juba novembris otsimas aga kuna polnud mahti süveneda siis jõlkusime seal kalakasvatuses niisama ringi. Olin ka varem seal aasta tagasi kottpimedas tiba seigelnud. Kobrastel näikse päris hea elu seal olevat. Igal juhul novembris jõudsin "kohani" ja mõtlesin, et siin võiks ju see aare päris kenasti olla. Samas ei hakanud umbropsu tuustima. Täna võtsime Mariannega asja käsile. Tuustisime pumbajaamani, sealt leidsin vihje. Koordinaadid olid üleliigsed. Õiges kohas astus Marianne, õigel kaugusel, õiges suunas aardele ja nii saigi logitud. Aitäh kalakaitsjast peiturile.

 1 

Kuna nulli liiga täpselt maastikule ei saanud, siis hakkasin kohe üle mõtlema ja tänu sellele läks alguses ikka lubamatult kaua aega. Lõpus sai seevastu juba rutem hakkama. Tänud peitjale, väga huvitav koht.

 3 

See aare jäi kuidagi silma, ilmselt oma nime tõttu. Tundus huvitav ja seda see on. Mõnus vahelduv maastik ja tore oli kulgeda nii treppidest, kui muidu :) Aitäh, aitäh!

 1 

ohohh, siin vürsti lepikus ma polnudki käinud. Siinsed tiigid täitsa uus info. Kivi vürstile kohane. Aitäh seda kantigi siin hoolitsetud pargi veerel näitamast!

Leitud. Logitud

 4 

Võtsime pärast Murastes mängimist ja talverehvide vahetamist mudilatega ette viimase kodulähedase aarde, et kalakaitsesse veel viimastelgi päevadel panustada. Joaparkla oli päikselisele pühapäevale kohaselt päris täis, aga üksikuid autosid veel mahutas. Jalutasime üle nelja-viie silla, millest paar olid me jaoks uuedki. Meremõisa varemetest möödusin ohtlikumat rada, kuhu Marje lapselapsi ei lubanud.. Üldse on siinne maastik lahedalt mägine.
Kui olime raja hargnemiskohast valesti vasakule keeranud, möödus meist üks vanem härra. Peagi ta peatus ja ütles, et meist paremale jääv järsk org on Ruunaauk, kuhu nad sõpradega nooruspõlves murdmaasuuskadega sööstlaskumisi tegid. Ruunaauk aga seetõttu, et siin olevat Volkonski ja/või tema naist vedanud kaarik uppi läinud ja suksu hukkunud. Edasi jalutasime juba viiekesi giidi põnevate pajatuste saatel kalakasvatustiikide juurde. Samuti külastasime kirjelduseski mainitud kivija pronksplaati, mida giid loetavuse parandamiseks puhastas. Tema eestvedamisel jalutasime ka nulli. Siin asunud tema sõnul hoopis kalakavastuse pumbajaam, mille aluse jäänused hetkelgi näha. Ehk on see seletus, miks teisel pool jõge slilajäänuseid pole? Mainisime talle ka geopeitust ja et meil vaja siin edasised juhised-koordinaadid üles otsida. Kui seegi ühes koos tehtud ja selgus, et meil juba arvatavasse kohta minna vaja, lahknesid me teed. Tänasime papit väärtusliku info ja pooletunnise giiditeenuse eest. Ta kohtas mööda jõe äärt edasi minnes veel hulka koertega kohalikke, kes läbi võsa vee äärde tungisid - äkki samuti kalakaitse eesmärgil?
Aardes oli hulgaliselt kalateemalisi puumünte, millest paar asendasid poisid Tabasalu Jalgpalliklubi võtmehoidja ja pisikese mänguautoga. Robinil jäi algul kaks münti pihku, aga ühest pidi ta siiski loobuma, sest aus kaup on aus. Poistel on neist puurahadest rõõmu kui palju - hea poodi mängida!
Aare heas korras, mis siis, et lumega üpris leitamatu. Hea, et saime kalakaitsesse oma tunnise panuse anda ja ühest kalakasvatuse kitsukesest tammist lastega lausa kolm korda üle minna. Seegi oli neile vast elamus. Nüüd, veebis logides lugesin ka kirjelduse läbi. Aitäh Karlile kalakasvatuse aaretesse panustamast ja sellisesse ootamatusse paika kutsumast! Mis siis, et me ajalootunni juba enne aaret kätte saime :D

Mudila(se)d joa ääres

Paari põdra sild

Kolmiktrepp

Mõis-muuseum-restoran

 3 

Plaanisin seda kll juba varem poisiga koos vormistama tulla, aga kui Karlilt küsisin et kas lapsevankriga ka läbitav. Siis vastus oli et pigem mitte. Plaan B oli siis lihtsalt et k6ik muu sama lihtsalt vankri jätsime autosse. Ylevalt n6lvalt oli m6nus vaade ja kui teisel pool kallast saarekesel inimesi askeldamas märkasin, olin ysnagi kindel et tegu oli kaasmängijatega. Kes sinna niisama ikka kondama läheb, aga mine sa tea. Esimeses punktis sai ikka jupp aega pimesikutatud ja juba igasugu m6tted käisid peast läbi. Siis aga märkasime eemalt lähenevaid inimesi ja sealt tervitas meid laia naeratusega Merle, kes oli ka koos s6brantsiga siia kalapatrulli tulnud. Yhendasime j6ud ja n6ud ning siis hakkasid ka asjad hargnema mis sellest et esimene oli nihkes ja viimane 180°... tegelikult igati m6nus jalutamine ja laheda teostusega l6pp. Tänud peitjale

 3 

Teiselpool jõge jalutades märkasin eeldatavas nullis kedagi askeldamas, viitsime eemal aega, minuga kaasas olnud mugule sobis see kõrvalekalle hästi, sai rahulikult pilte klõpsutada. Mõne aja pärast läksime luuret tegema, polnud kedagi, ilmselt hakkas koeral igav:).

Nullile lähenedes selgus, et peame vist uuesti taganema ja eemale oma järjekorda ootama minema, aga kuna puude vahelt tundus miski tuttavlik, otsustasin segama minna ja leidsingi eest Tarmo pisipojaga. Ühendasime jõud, tuuseldasime veidi valedes kohtades kuni taipasin kirjeldust lugeda..hahaa jälle enda üle.. Mugu jäi kuhugile poolele teele, muidugi pildistama, kuni me lõpus ära käisime.

Naljakas, et aarde suunas liikudes just arutasime, et tahaks jäälindu näha..ja nüüd loen Hannese logist, et tema nägigi..!? Tuleb vist tagasi minna..

Aitäh peitjale! Vahva koht ja tore aare.

 1 

Vaatasin kaardi pealt, et null on teisel pool jõge, kuid vastaskaldal jalutades tundus, et vesi on nii madal, et saaks jalutada üle jõe. Jajaaa, kalateadlased, saan aru teie paanikast, aga mina tõesti ei teadnud.

Seega, alustasin retke üle jõe, koer kaenlas. Üsna varsti märkasin, et mind filmitakse, lisaks tuli filmijale seltsi eelmise aarde juures kohatud rohejope.

Vesi oli ka liialt sügav, seetõttu keerasin ma mingi hetk tagasi. Kuna filmijad ei lõpetanud, läksin nendega vestlema. Selgus, et tegemist oli kalainspektoritega. Nende jaoks oli minu kummikutega välimus rohkem kui kahtlane. Selgitasin siis, et ma mitte kala püüda ei soovi, küll aga tuli mulle üllatusena, et ka vees käia ei või. Palun tõesti vabandust, mina ei teadnud :( Inspekoritega asjad klaarid, jalutasin siis Volkonski radadele ringiga üle silla. Oli palju mugavam tõesti.

Aitäh aarde eest, mulle meeldis :)

 1 

Tulenevalt eelmise õhtu pidurdamatusest oli täna ikka totaalne pidur kõiges mida ette võtsin. Värske õhk ja kohisev vesi tegid muidugi olukorra paremaks. kokkuvõtteks taas käidud käimata rada, mis viis küll peaaegu välja kohta, kus korduvalt käidud. Aga seda mis seal on mitte märgatud. Aitäh , mulle meeldis

 1 

Algust sai kaheldes veidi nullist otsida, enne kui vihjesobivakohani jõudsin. Selline metsik ja veidi sünge ja müstiline oli just see lõpu osa. Pimedas poleks seal liikuda tahtnud. Lootsin, et teeraja lõpus on teemaja ja Vürst Volkonski pakub seal lahkesti teed, aga see üllatus jäi ära. Hea maskeering, jalg tundis astumisel mingit teistsorti kõla, nii ta leitud sai. Tänud juhatamast.

 4 

Tegime mõnusa jalutuskäigu. Mõnisada meetrit nullist oli selline mõnus mülgas. Kui tagasi lonkisime, tuli meile vastu tädi lumivalge koeraga ja küsis, et "kas sealt ikka läbi saab"? Saab küll, me saime ju. Pärast auto juures nägime sama tädi pruunikashalli koeraga. Sry :P Aitäh!

Lihtsalt kohustuslik pilt

Ilmaga vedas

 1 

Mõnus jalutuskäiguke, kahjuks kala ja õnneks (või kahjuks, oleks saanud kinni nabida) röövleid ei näinud. Aitäh aarde eest!

 1 

Kui kolm uut aaret kaardile tekkisid, läksid mul silmad kohe särama. Mis võib olla parem, kui praktiliselt koju kätte toodud meelelahutus. :) Lisaks õnnestus mul vähemalt kahe aarde puhul sattuda kohta, kuhu siiani polegi sattunud. Ma olen mitu korda proovinud seda jõe kallast pidi mereni jõuda, aga iga kord on seiklus aia või sügava kraaviga lõppenud. See koht annab lootust lähemale jõuda. Täna polnud küll aega nii palju seigelda. Koht oli vahva. Igas punktis tuli ikka natuke otsida ka. Tänud peitjale!

 1 

Hea, et käruga ei tulnud, sest siia aarde juurde poleks sellega kuidagi saanud. Kõhukott aitas hädast välja. Minu telefon näitas koordinaati jupp maad eemale ühe kahtlase puu juurde, aga vihje magnet ei kinnitanud seda kohta kuidagi. Viimaks siiski saime edasi liikuda ning lõpus läks juba kergelt. Huvitav leid seal! Aitäh aarde eest! Oli mõnus sügisene ilm jalutamiseks!

 4 

Täna valisin pikemaks jalutamiseks multiaarde. Sättisin nii, et jõudsin jõe äärde veel täiesti valges. Kulgesin kollastes lehtedes sahistades, algul mööda tuttavaid radu. Kuni selle järsu laskumiseni oleme oma varasematel seiklustel juba sattunud, kuid tookord polnud kombeks võõrale territooriumile aia taha trügida. Nüüd siis algas sellest aiast uus avastusretk. Kuskilt oli kuulda koeraga asjatavat peremeest. Algul arvasingi, et mõni geopeitur tuleb, kuid siiski ma kedagi ei kohanud. Esimest korda olid märgid röövpüüdjatest, aarde lähistel on maas teravaks ihutud toikad. Tundusid üsna kummalised, sest paik tundub nii mahajäetud ja kõrvaline. Aarde jaoks huvitav koht leitud. No peidikut pidin siiski veidike otsima. Tänud!

uus pargitee

 1 

Autot parkides kohtusime Kaido perega ning tegime koos vaatlusi Keila-Joal.Tänud aarde eest

 1 

Polnud siin pool jõge Põdra sillast kaugemal käinud. Oli lahe avastusretk. Teepeal rakendati lapstööjõudu ning saadeti nad trepi alla aaret leidma. Ei leitud ja pidime edasi minema. Lahe nõlv jäi teepeale. Sillavaremed uuritud ning läksime lõppu. Sellist asja ei osanud oodata, kasti leidmine võttis ikka aega. Jalutasime kokku 2h 30min ja kaardi pealt mõõtes võis tulla 6km. Oli tore päev. Pärast ostsin poest preemiaks banaani õlle, mis ootamatult osutus täitsa normaalseks.

 1 

Suur. Äge kivi. Kiusasime veidi ka kobrast ja alandasime veetaset. Lossi juures masinat parkides kohtusime teiste geopeituritega. Kuna neil oli sama plaan, siis ühendasime jõud ühisjalutuskäiguks. Lahe korrastatud park, kenad jalgrajad, super ilm. Mida veel tahta. Imestasime, et olime alles kolmandad logijad. Kohtasime meeletult slaavi jalutajaid kogu teel. Ei näinud kalapoegagi ega ühtegi kalameest. Aitäh!