Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aare on Eesti Kalastajate Seltsi koostööprojekt geopeituritega kaitsmaks kudemispaiga otsinguil olevat kala.
NB! Aardes on lisaks veekindlale märkmikule ka veekindel must pastakas, mida palun aardest mitte eemaldada!
Võimalusel liigu jõe ääres rohkem ringi, kui aarde leidmiseks vajalik, sest niimoodi takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada.
Keelatud on püüda § 41, p 2) lõhet ja meriforelli siseveekogudes – 1.septembrist 30. novembrini, välja arvatud Narva, Selja, Jägala, Pirita, Vääna, Purtse ja Valgejões, kus rakendatakse piiranguid «Kalapüügiseaduse» § 11 lõike 11 alusel; 15 oktoober kuni 15 november on täielik kuderahu ning ei saa püüda isegi kalastuskaardiga, välja arvatud Jägala ja Narva jõel kalastuskaardi olemasolul. Kalade püügikeeluajad on leitavad SIIT. Lisainfot keeluaegadest ja kalastuskaartidest leiab SIIT. Püügikeelu perioodil on jões käimine keelatud, kuna see lõhub kudepesasid! Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
EKS kalakaitse vabatahtlikud on juba 5a tegutsenud igal sügisel erinevate lõhejõgede ääres, mille tulemusena on kalade arvukus iga aastaga paranenud. Hetkel on olukord juba niivõrd hea, et iga inimene, kes satub oktoobri keskpaigast kuni novembri lõpuni jõeveerele, võiks näha ka suuri lõhesid ja meriforelle. See, kuidas nad kuderändel ülesvoolu ronivad ja oma kudetoimetusi teevad on võimas vaatepilt. Paljud on kindlasti näinud Discovery-st "salmon run"-e, teadmata, et Eestis käib samasugune möll jõgedes sügiseti. See vaatepilt on aukartustäratav ning kui sinust 1-2m kaugusel toimetab 10-20kg lõhe on meeldejääv vaatepilt ja sedalaadi elamus, mida sa kunagi telekast ei saa. Kahjuks on ka väga palju pahatahtlike plaanidega inimesi, kes kasutavad ära olukorda, kus kala on jões ning ainuke motivaator tema peas on leida ideaalne kudepaik. Röövpüüdjate arusaam ja maailmavaade ei küündi kaugemale isiklikust kasust stiilis: "saaks marja ja kui saab rohkem, lähme müüme marja maha". Sellise mõttelaadi tulemusena kannatab loodus ja terved kalapopulatsioonid jäävad sündimata, kes tegelikult tulevikus võiks pakkuda meie lastele looduslikku punast kala Norra lõhe asemel.
Lõhed ja meriforellid on siirdekalad, kes sünnivad magedas jõevees, kuid suurema osa oma elust veedavad soolases merevees. Sügiseti siirdutakse kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, Tallinnale lähimad on Pirita ja Keila. Pirita jõgi on meie andmeil ainuke terves Euroopas, kus lõhed koevad pealinna territooriumil. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Eestis sündinud lõhede ränded ulatuvad Poola ja Saksamaa rannikualadeni välja. Meriforell on paiksem ja meil sündinud kalad meres enamasti oma sünnijõest üle 50km kaugusele ei uju. Seega õnnelik kudemine jões annab rohkem kala merre ning kalamari on midagi hoopis olulisemat kui saiakate.
Miks geopeitus? Sest geopeituse mängijad on inimesed, kes kasutavad ära maailma parimat ravi- looduses ja värskes õhus viibimist. EKS välijuhid koos peitjatega on Teile valinud strateegiliselt head kohad, et saaksite näha kala ja kena loodust, rääkimata ainulaadsetest aaredepunktidest. Ainuüksi sealviibimisega takistate röövpüüdjate võimalust kala kätte saada. Mida rohkem on inimesi ja silmapaare, seda vähem röövpüüdjad julgevad toimetada
Last but not Least: EKS Geopeituse aarete sees on ka meened - puust geomündid. Need on kõik hooajalised ja neid on limiteeritud kogused 115 tk jõe kohta. Igal jõel on oma nimega geomünt, seega kollektsionääridele on pakkuda 5 unikaalset ja kordumatut münti.
Kui tundub, et aare käes ja kala ei näinud, võid vabalt võtta ühendust mõne välijuhiga, ning tõenäoliselt saab ta sind aidata, selleks saada e-mail valijuhid@kalastajateselts.ee ning sinuga võetakse ühendust. Samuti, kui on soovi tulla koos teiste toredate vabatahtlikega jõeveerele patrullima, et seista hea kalade ja meie oma looduse eest, siis täida siin väljad http://kalastajateselts.ee/Liitu-Kalakaitsega/ ning sinuga võetakse kindlasti ühendust edasiste juhistega.
Kui märkad ebaseaduslikku tegevust jõeveerel, helista palun 1313!
Kivi kotti ja jõeveerel näeme. EKS Kalakaitse Grupi Juht – Jüri Nurk
Vihje: pole
Lingid: https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013021
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 28.0158' 25° 9.4587' |
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), lumega_raske (1), kalakaitse (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC7Z9ZK
Logiteadete statistika:
112 (98,2%)
2
3
1
0
0
0
Kokku: 118
Väikese jalutuskäigu saatel leidsime siit aarde. Aitüma!
Kala ei näinud, küll aga palju rohelist, aarde leidsime ka. Tänud!
Keskpolügonilt siis otse siia. Kõigepealt proovisin HEJ aardega õnne aga rahvamasside konsentratsioon oli liiga suur. Seepärast jalutasin enne siia tammini. Siin läks taas üsna muretult. Tänud!
Kerge ja kiire leid :) Veevool tegi korralikku lärmi! Tänud!
Nägime palju suuri valgeid vahukomme vees. Poisid mõtlesid, oleks need vaid päris, saaks ära süüa. Aitäh
Kui hüdroelektrijaama pealset karpi vaatamas käisime, siis käis läbi ka mõte siit läbi jalutada. Küll aga tookord ei viitsinud. Täna võtsime selle siiski ette. Mööda suuremat rada nii lähedale kui saime. Nullis kaua ei läinud, karp suur ja lihtsalt leitav. Aitäh kutsumast!
Tegime jalutuskäigu tuttava hüdroelektrijaama juurde. Jalutasime kenasti aardeni ja leid tuli lihtsalt. Aitäh!
Olime Rakverest tagasi teel, kui laps hakkas nihelema ja peatust nõudma. Sügisel olin siin kandis aardeid loginud ja mõtlesin, et teeks peatuse Linnamäe hüdroelektrijaama juures ja näitaks seda kohta ka lastele. Ühtlasi sai see täpike leitud ja logitud. Konteiner oli väga avalikult väljas, panin natuke rohkem peitu. Aitäh!
Veekohin oli võimas ja metsaalused juba päris lumevaesed, selline mõnus suvine tunne tuli vaikselt :) aarde ümbrus oli veel paksu lume all, aga leidmist see ei seganud. Aitäh!
Võtsin naabrimehe kaasa ja käisime kalaaardeid hooldamas. Kõik oli korras, eemaldasime prügi, lisasin puumünte.
Kui kõigil on vaba päev ja rohkesti aega, siis tuleb minna loodusesse. Kuna ilm oli tuuline, hoidsime rohkem metsa vahele. Kodu lähedal avastasime veel leidmata geoaardeid. Sel sügisel käin õpilasgruppidega Jägala Linnamäel iga nädal. Veehoidlasse on juba veidi vett kogunenud. Ja üksik kormoran istub endiselt jõe kaldal. Tegime väikese peatuse dinosauruste metsas – nii kutsuvad õpilased raudosja võsa. Selle elektriliini sihini pole varem käinud. Kalamehi ega kedagi teist ei kohanud. Minu GPS juhtis mind kohe õigesse kohta, teised tegid võsas mitu tiiru. Meie printsessile meeldivad suured konteinerid, siis saab nänni valida ja asemele panna.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Rattaga hea läheneda koht. Õhtul polnud siin küll kedagi kalal näha, kuigi ilm oli just nii sant, nagu kaladele meeldib. Tops oli kaugelt näha, katsin nõks rohkem. Kuiv, korras ja tänud peitjale.
Lähenesime vist valelt poolt, sest jõe kallas oli ikka väga poriseks ja ebamugavaks tallatud. Kalu ei näinud.
Päevatoimetused plaanitud kaugemat ja pikemat matka täna ei võimaldanud, tulime siis korraks kalu kaitsma. Parkla oli peaaegu tühi, kuid jõeni jõudes oli seal autosid hulgim, jalutamas aga kedagi eriti ei kohanud, varsti selguski, kus nende omanikud. Õnneks meenus, et erinevalt teistest EKS-seeria aaretest, on siin vist ju püük lubatud, kontrollisin igaks juhuks veel ka kirjeldusest üle. Vaatlesime sillalt jõge ja jalutasime edasi. Tegime lisaks aardekarbini jõudmiseni ka veidi pikema tiiru mõnusas metsatukas. Aitäh!
See oli huvitav peidukas sellises kohas aga leitud :)
Täna meil siis poiste päev. Kohale sõites, kallas vihma. Kohale jalutades, kallas ka vihma. Kohal olles tibas vihma. Õnneks jäävad sellised suured asjad ilusti silma ja saime logi kiirelt kirja. Tagasi minnes nautisime vaadet tammilt. All ja üleval oli palju kalamehi, ei tea kas seal niipalju kalu ka leidub. All nägime ära hüppava kala. Oli alles teine pirakas tükk. Suured tänud peitjale.
Jalutasime hüdrojaama poolt ja olime üllatunud nendest radadest metsa vahel. Ja aardega läks ka kiirelt. Aare korras.
Väike jalutuskäik teiselt poolt jõge siiani. Veidi märga võssi ja aare oligi leitud. Tänud!
Carolina kutsus meid tänaseks õhtuks siiakanti aardeid otsima ja et me Trollimine#1 lahendada püüdes olime pimedad nagu mutid, läks alternatiivina käiku astumine hoopis Jägala tammi aarde juurde. Kuni mina aaret otsisin ja logisin (logiraamatust on täis alles esimene leht, seda jätkub sinna peituritele veel sajaks aastaks), pidas Carolina ühe telefonikõne ning tagasi auto juurde minnes toppisime oma nina korraks ka vastu ilmselgeid trollikoordinaate. Täiesti müstika, kuidas neid seal tund varem näha ei olnud, keerlesime samas kohas ometi mõlemad… :D. Kuna kell oli juba kaugel, otsustasime trolliaardega edasi tegeleda siiski üks järgmine kord; tänase kalakaitseka eest aga peitjatele /ellukutsujatele aitäh ja Carole küllakutse eest samuti, oli mõnus jalutuskäik :).
Kuigi valdav osa kulges vahelduseks mööda teed, siis veidi ragistamist kulus ikka asja juurde. Tervituseks vaatasid karbist vastu kaks kolpa, vägagi omapärane vahetuskaup :D Tänud peitjale.
Kuidagi on tundunud, et see Jägala on nii kaugel. Ja selletõttu on need aarded ka nii kauaks noppimata jäänud. Aga reaalsuses on ta meile ikka suht lähedal. Aardele lähenesime mööda raskemat teed ja tagasi tulime mööda kergemat teed.
Tänud!
Kui nina maas kõndida, siis võib ekslikult jääda mulje, et oled sattunud Nõmme metsa mõnele terviserajale. Apokalüptilise mõõtme lisab kaasliiklejate täielik puudumine. Tänan ilusasse kohta juhatamast.
Nulli minnes sai valitud üsna üles-alla minev rada, tagasiteel olin juba targem ja sain põhiliselt laskumisega hakkama. Tuttav konteiner end kaua ei peitnud. Aitäh peitjale.
Jalutasime üle silla aardeni. Üllatavalt rahvarohke koht. Aitäh!
Väga vinks-vonks aare sellise koha peal. Tänud hooldamast! Ka jõeäärne tundus tänase päeva tõttu inimtühi.
Aarde juurest vaadates ei paistnud jõe ääres ühtegi kahtlast tüüpi. Tänud peitjale
Algus ei olnud just eriti paljutõotav, google suunas meid mitmesse eravaldusse, kust sai heaga tagasi tuldud. Lõpuks lõime käega, et ega me seda parklat vist enne pühi üles ei leia. Jätsime auto suvalise teeäärde ja põrutasime aardejahile. Esimene sihtmärk alistus ilma eriliste kadudeta. Suured tänud peitjatele aarde eest.
Suvel rästikutehirmus siia võssa ragistama ei tahtnud tulla, nüüd oli vaid õigelt poolt vaatamise vaev. Jõeäärne oli rahulik.
Tore aare, hea eesmärk. Aarde lähedalt leidsime kellegi tundmatu pealuu.
Mulle väga meeldis, just praegu sel rajal kulgeda, osjaliste alleel. Tänud peitjale.
Kuke-Miku juurest tulime siia. Ega siin otsimise peale palju aega kulunud, suur “kohver” hakkas ruttu silma. Peitjale tänud!
Kalakaitse missioon jätkus siin edasi. Elektrijaama läheduses oli pea võimatu parkimiskohta leida. Kõik kohad olid ilmselt kalameeste masinaid täis. Poisid tagaistmel ilmutasid juba nälja- ja väsimuse märke. Avarii-küpsisepakiga õnnestus nad siiski viimasele jalutuskäigume meelitada. Vaatasin siis tammil kuidas vilgas püüdmine käib. Ma püüdsin ka midagi. Nimelt püüdsin mõista kuidas mina kui geopeitur saan siin Jägala jõel kalakaitse seltsile kasulik olla. Ma ei lähe ju inspektorit mängima ja kalastajakaarte välja nõudma. Seega jõudsin ma järeldusele, et ainuke asi mis ma siin teha saan on jälgida seda et keegi jalgupidi vette ei ole roninud. Kuigi tundus et seal pole isegi see sügavuse tõttu võimalik. Igatahes hoidsime silmad lahti ja liikusime mööda jõe äärt aardele lähemale. Ühel hetkel tekkis vajadus võssa sukeldumiseks. Mul polnud selle vastu midagi, aga mugulased kippusid igale poole kinni takerduma ja kaasa näole ilmus aina süvenev geovaenulik pilk. Õnneks tunti leiu üle rõõmu ja uudistati taas rikkalikku karbi sisu. Naisel lubasin kompensatsiooniks ise söögikoha välja valida, nii et lõpp hea, kõik hea. Tagasi läksime juba mööda laia rada samal ajal jalgu paksus lehekihis sahistades.
Oma panus kaitsemissioonil antud, tänud.
Linnamäe HEJ juurest liikusime edasi selle aarde suunas. Kuigi parklas mõned autod oli, oli jõeäärne vaikne ja pime. Ei tea kas tuled kustutati ära kui nähti meid liikumas või siis oldi püüdmas kuskil kaugemal. Kuna siin võib hetkel kalastuskaardiga siiski püüda, ei saa ju minna kellelegi turja kargama, kui oleksime ka kedagi märganud. Murdsime siis end läbi võsa aarde suunas ja peagi olimegi kohal. Nimed kirja ja sama teed tagasi. Täname aarde eest!
Auto pargitud sai kõigepealt vaadet nauditud siis väike jalutuskäik ja saigi nimed ilusti kirja pandud.Aitäh!
Leitud mõnusa seenemetsa veerelt :) kust leidsime lisaks aardele ka mitmeid metsaande. Aitäh!
Pärast seda, kui olime tulutult minul juba leitud Linnamäe hüdroelektrijaama aaret otsinud, tulime hoopis siia. Kartsime võsa, aga tegelikkuses viis aardeni täitsa kena maastik. Natuke ragistamist koha peal ja saigi juba tuttava kontseptsiooniga aarde välja sikutada. Nimed kirjas, üritasime veel ka lähedal olevate ja aaretega tähistatud kivideni jõuda, kuid ühine otsus oli, et mõnel teisel aastaajal siiski. Kuigi mäletan, et kunagi sai nende kivideni täitsa kenasti astuda. Eks ajad muutuvad ja maastikud koos nendega. Aitäh aarde eest!
Tänud peitjale! Võtsime ühe meene ja jätsime sarnase asemele.
Olgu või tärkav tammik, aga pärast üle-eelmise aarde madu ma laialt teelt maha ei astu. Kõiki aardeid ei peagi logima...
Rattaga sai ilusti lähedale aga viimsed 15m sukeldusin võssa juba ilma rattata. Kaua ei läinud kui sai juba nime hakata kirja panema. Tänud.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Viimane EKS aare sai lõpuks logitud. Tänud peitjale.
Kui hüdroelektrijaamas kehvasti läks, siis jalutasime siia ja siin oli meil õnne rohkem. Tänan.
Tänu hambaarstivisiidile oli mul hoopis teine alguspunkt aardeotsinguks kui muidu. Linnast välja murdmine võttis küll natukene aega. Navigeerimisele ma aega ei kulutanud, Maps juhatas mind kuhugile keelumärgi või eratee või misiganes keelu taha. Auto sai pargitud ning mööda mõnusat põllurada aarde poole jalutatud. Aare end kaua ei peitnud ja peagi sain ka tammi vaadet nautida. Aitäh! EVEJ
Nagu juba traditsiooniks on saanud, valisime lähenemiseks täitsa vale tee, aga tagasi läksime vähemalt viisakalt. Tänud peitjale!
Ortofoto ruulib, muud pole öelda lihtsalt. Telefoni gps näitas hoopis mujale. Ja seepärast sai seal kõvasti mütatud.
Tammi enda juures jäime pika ninaga ja kuna silla peal käis vilgas elu siis suundusime sujuvalt siia edasi. Talv on selline tore aeg et tuleb lihtsalt varemleidnud tänada ja nende sammudes kohale minna. Nii läx ka selle aardega et maantee oli sisse k6nnitud ja usun et sai ikka mitu tugevat minutit kokku hoitud et ei pidanud ise lumekuhja alt otsima hakkama ;D Tagasi minnes mahutasime nii tydrukud kui ka poisi kolmekesi kelgu peale ja sahkasime metsaaluse korralikult puhtaks :D Tänud peitjale
Auto parkisin teisele poole jõge tammi juurde. Parklas oli hulganisti kalameeste autosid. Jões olid silmutorbikud ja kaldaäärtes kui ka jõe keskel seisid õngemehed. Ei oleks oodanud reede lõuna ajal sellist seltskonda. Mis siin siis veel nädalavahetuseti on? Jalutasin jõe kalda äärt pidi elektriliinideni ja siis lume sees sumbates nulli. Natukene pidi mõtlema kust otsast otsima hakata. Lumega leitavus ei tekitanud ka siin probleemi. Esimene käepuudutus vastu lund tõi aarde nähtavale. Pärast logimist nautisin ka vaate ära ja teist teed pidi tagasi. Aitäh!
Tammi peal oli jalutajaid mitmeid, mõned ka metsaradadel. Meid huvitava objekti lähedale õnneks keegi ei kippunud. Tänud!
Viimati siin käies tuli auto ikka väga kaugele jätta. Nüüd on keegi aga keelumärgi ära võtnud ja saab seadusi rikkumata elektrijaama välja sõita. Aardeni tuli loomulikult ikka kõige otsemat 4.0 maastikuga teed läheneda. Aarde leidsin, "TAMME" ei näinud. Autoni tagasi valisin aga lihtsa lapsevankri maantee.
Ega üldiselt oligi kõik nii, nagu Veiko kirjeldas. Parkisime oma auto täpselt Madise auto kõrvale, Liisi nägemata, Madise autot tundmata ning panime aarde poole ajama, kusjuures Veiko mainis just, et ta olevat (vist) Madist millalgi poes näinud. No ja mõnikümmend sekundit hiljem jalutas Madis meile elusuuruses vastu. Veiko oli sellest üsna meelitatud, et tal selline võime oli ning uuris, keda ma veel näha tahaksin, siis räägiks temast ka. Aga ma oskasin öelda vaid ühe nime, keda ma mitte mingil juhul näha ei tahaks ning siis jõudsime juba aardeni.
Lehvitasime Madise autole, mis just siis ringi pööras ja ära sõitis ning panime nimed kirja. Aitäh.
Teise EKSi poole sõites mainisin Ingale, et nägin vist ükspäev oma töö lähedal Madist ja kümme minutit hiljem Jägala HEJ silla peal kõndis meile vastu ei keegi muu kui Madis (kus hundist räägid...). Vahetasime paar sõna ja jätkasime kumbki oma teed. Aarde juures kasutasime vana head hargnemise tehnikat ja siin jäi karp veel lihtsamini silma.
Tänaseks oli optimistlik plaan, et otsime siin piirkonnas kokku 10 aaret. Esimese aarde juures aga mingi hetk Liis helistas, et kas sul läheb kaua, Jasper ärkas ja nutab. Õnneks olin just logi kirja saanud ning tagasiteel. Tammil jalutasid Inga ja Veiko vastu, rääkisin paar sõna nendega juttu ning kiirustasin siis autosse tagasi.
Eks Jägala tammi ole geopeituse käigus külastatud juba nii siit- ja sealtpoolt, seekord vahelduseks mõlemalt. Aardele lähenesin alt jõe kallast pidi ning pärast lahkusin ülalt mööda lihtsamat rada. Leid tuli tiba ootamatust kohast, aga raskusteta.
Päeva kolmas ja viimane leid enne Marje venna sünnipäevapidu. Eelmine leid oli sama seeria kalakaitse-aare. Vahepeal leidis kaaslane minu ammuse Linnamäe hüdroelektrijaama aarde ja kui veendusime, et see ei vaja ka peale kõiki neid aastaid hoolt, jalutasime mööda laiu metsaradu siia. Telefon näitas aarde peal kauguseks 5-6 meetrit, aare oli ideaalse maskeeringu taga peidus. Kauni vaatega paigas sai logi kirja ja võisimegi suunduda ohtrale söömaorgiale. Vete ääres pahalasi ei silmanud, üldse olid ainult üksikud tammi uudistajad. Ei teagi vist keegi hetkel, mis tammist ja hüdroelektrijaamast saab, kas jääb peale kala- e. looduskaitse või muinsuskaitse. Mingid lammutamise kuulujutud ju parasjagu kostuvad.
Meenutasin hüdroelektrijaama tammi vaadates, kuidas siin ühel talvel aardepoolsesse otsa lumelaua hüpekas ehitati ja alla tammi seinale maanduti. Kahjuks ei suuda sellest pilte või videot leida. Päris ulmelt järsk maandumine ja ohtlik "pimedusse" hüppamine ikka..
Aitäh peitjaduole kalakaitsesse panustamast! Aare korras ja rikkalikum kui sama sarja eelmine leid. Valasin sellestki pisisodi-liiva-mulla seest välja ja püüdsime sama hästi tagasi peita. Head kuderahu!
Tegin pisikese jalutuskäigu värskes õhus ning mis jalutuskäik see ilma aardeta oleks. Nulli jõudes proovisin seda Jägala tamme leida, kuid risu nähes oli selge, et tamm on ilmselt maha võetud. Otsisin pagana kaua, kuna minu koordinaat näitas mingi 10-15m eemale. Järjest suuremaid ringe tehes jäi ka lõpuks õige koht silma. Ajasin eksituse oma telefoni ja näruse ilma kraesse, kirjutasin logi ja lonkisin edasi. Hea vaatega koht, tänan juhatamast!
Lähenesime golfiväljaku poolt ja jõge ei õnnestunud seekord üldse näha kuna väljas oli juba pime.
Pimedas kohina taustal oli päris äge seal luusida. Aare just kohe silma ei jäänud. Pärast vaatasime kaldalt silmutorbikud ka üle. Vastupidiselt kuuldule nädalavahetuse sealse aktiivse tegevuse kohta, nädala algul röövpüüdjaid, ega ka lubadega püüdjaid, ei kohanud. Tänud kõndima kutsumast!
Ei taha hästi uskuda,et siin tammi juures kala püüdvad mehepojad kalastuskaarti omavad. Eriti markantne näide oli nädalavahetusel kuidas kolm autot ritta aeti ja siis kaugtuled jõe peale suunati.Sekka venekeelsed röögatused jopedest ja mattidest.Ja sellised inimesed olla toonud meie maale kultuuri.......ränk!
Selle aarde juures läks inspektor Peeter ikka kontrollima, kas õngeomanikul selleks ka luba on :D Oli!
Täname!
Siin hakkas asi juba natuke liiale minema. Igat kaldaääres kõndijat hakkasin pidama röövliks ja tagatipuks läksin ühega veel õiendama ka. Loodan, et teised seda ei teinud, sest olles aus kalastuse harrastaja, on üsna tüütu, kui pead lollidele küsimustele hobi nautimise asemel vastama.
Kohale suundusime loomulikult raskeimat teed mööda, tagasitulek oli seevastu nagu ilusas aias kõnd.
Jõudsin hämaras kohale ning imestasin, et enne Tammi kurvi peal on ~7 autot parkimas, kas tõesti parkla tammini täis? Siiski oli tammi juures ruumi küllalt. Panin pealambi pähe sest läks hämaraks ja kõndisin aarde poole. Üle tammi jõudes nägin vastaskaldal ka taskulampi mis kohe kinni pandi. Läksin leidsin aarde ja imestasin, miks nii kaugel jõest. Kui tagasi jõudsin, siis kurvi peale oli ainult üks auto jäänud. Kalamehi nägin aga kalastuslube küsima ei hakanud.
Autosid, mis olid tee äärde parkinud tundus olema rohkem, kui kalamehi, keda jões ja selle ääres näha õnnestus. Aardest eemaldasin mao. Tänan!
Enne tammini jõudmist juba jalutas üks tädi koeraga vastu ning teavitas, et seal on kalamehi nii palju, et mina küll sinna ära ei mahu. Ju jätsin talle oma laigulistega kalamehe mulje. Ja neid oli seal tõesti muljetavaldavas koguses, ei oska siin kosta, kas ja kui palju neil seal lube oli. Aitüma!
Kalureid oli nii kaldal kui vees. Lube kontrollima ei hakanud. Aitäh! Võtsin 2 tb-d.
Jõesuudmes tegime kiire ajaarvestuse, et jõuab veel ühe aarde. Keerasime tammi juurde viivale varasemast ajast tuttavale teele ja saime suure ehmatuse osaliseks. Kõik teeääred autosid täis. Ees oli 27 kalameeste autot. Kiire arvestus kummal pool on arvuline ülekaal :) Aga tegelikult nägid nad kõik väga ausate nägudega välja. Me ei tuvastanud mingit kahtlast tegevust, ilmselt olid neil kõigil load just sel päeval selles kohas viibimiseks. Meil oli veel lihtsam, meil pole selles võsas aarde logimiseks luba vaja. Logi kirjas. Tagasiteel auto juurde eksitasime üht matkameest, kes otsis Laulimäe kivi, aga koordinaatidest polnud midagi kuulnud. Saatsime ta sihtkoordinaadi järgi uitama. Loodame, et ära ei eksinud.
Jah, ei tohi ennast kirja panna kaaspeitjana, siis on kõik aus :P
[kaits747] kaaspeitmist ei saa käsitleda aarde leidmisena.
Miks GP lehel logimine nii mõttetu tegevus on?
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: kaaspeitja ei saa enda peidetud aaret leida.
Teiselt poolt jõge lähenedes parkimiskoha leidmisega oli keeruline sest eks see üks kalameeste pesa ole. Võtsime kaks rändurit, et nad talveks soojemasse kliimasse viia. Täname.
Pirita jõe ääres patrullides avastasime, et veel üksi nire vajab järelevalvet. Keerutasime oma patrullkäigu ka siit läbi. Mõlemad jõekaldad olid paksult kalamehi täis. Loodame, et seal toimib sotsiaalne järelevalve ja keegi niisama lihtsalt üle piiride ei lähe.