Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ümber Kurgla tiikide kulgeva matkarada kogupikkusega 4 kilomeetrit, asub Aruküla lähedal Kurglas sada aastat tagasi loodud turbatööstuse alal. Matkaja jaoks on ka stendid seal elavate-kasvavate põhiliste liikide tutvustusega. Raja äärde jäävad kunagisest turbakaevandamisest tekkinud kanalid, mida eraldavad seljandikud, mis tekkisid turba pealt kooritud taimede ladustamisest. Rada hooldab MTÜ Raasiku Rajad.
Matkarada on nii kevadel, kui sügisel, mil me seal käinud oleme, suhteliselt mudane. Tark oleks jalga panna kummikud. Kobraste elutegevuse jälgi näeb igal pool ning tasub ka jalge ette vaadata, et mitte auku kukkuda. Mõnusat matkamist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC8NW0B
Logiteadete statistika:
139 (89,1%)
17
2
2
1
0
0
Kokku: 161
Tohutu hulk ilusaid kevadvaateid sai nopitud. Väga meeldis. Siin ei saanud kiusatusele vastu ja kastsin ikka jalad ka korra vette ning seejärel tegin logimise ära. Aitäh peitjale!
Teine tagasilöök. Jõudsin nulli, kohandasin enda gepsuga ja siis vaatasin vett. Täna ikka ei viitsinud järgi minna :)
Nägime, aga ei saanud kätte. Kuna sellelt rajalt jäi meile kokkuvõttes veel mõni mitteleid, siis on ehk mõtet kunagi hiljem tagasi tulla, kui jää katab.
Kohe näha, kust geopeiturid minna tahavad, nagu koprad tegutsenud. :) Uus logiraamat.
Talvisel õhtul oli täitsa ilus ümber lumise järve jalutada. Aitäh!
Jää kandis, aga ma ei olnud kindel kas lume all on kõrred, mis läbi jää võivad minna või kindel maapind. Ei võtnud riski. Tuleb tagasi tulla :)
Kaalusin mitu minutit kas proovida või mitte. Otsus oli, et kui juba nii kaugel olla siis tuleb ette võtta! Esmalt kõik rasked ja rõhuvad mõtted peast ja siis kergelt hõljudes üle, plaan töötas. Logiraamat märg/jääs- ehk siis lisasin enda logijaoks eraldi paberilehe minigripis. Ehk vajaks veidi hoolitsust. Raja hilisemas osas mõtlesin, et kas oli ikka tark seal üle käia ;) aga noh mul läks õnneks :)
Esialgu tundus lihtne. Oludega tutvudes enam mitte nii väga. T ütles, et sinna ei saa. Mina otstsin lahendust, kuidas saada. Siis T leidis abivahendi ja mina käisin ära. Keps värises aga ainult jalad saidki märjaks. Selle raja lemmik raudselt.
Keegi oli kuulnud et tänaseks lubas jahedamat päeva. Oli ta jah, aga alustasime siiski. Siin tuli leidlik olla. Kõige rohkem aega nõudnud aare, eriti veel kui ei tahtnud märjaks saada. Tänud peitjale aarde eest.
Pikem logi Kurgla kurg #2 all. Siin oli asi eriti põnev, sest tegu oli 4.0 maastikuga. Mirjam läks vesiseid olusid katsetama. Lõppkokkuvõttes sai kuivalt nii aardeni kui ka tagasi. Eks see nõudis kannatlikkust ja rahulikkust omajagu, lisaks ka tasakaalu, aga hakkama sai. Tubli inimene! Logi kell 14:59.
Leitud 14:59. Siin olime alguses kahtleval seisukohal, kas see 4.0 on ikka seda väärt. Läksin mina siis asja uudistama ning võib väita, et praegused olud on rohkem 3.0 väärilised. Natuke märg asi oli, aga "purded" olid piisavalt stabiilsed. Aitäh!
Oleks ju võinud külmal ajal ära käia.. eks vaatab, kas proovin soojal ajal või suudan ära oodata järgmised külmad.
Valisime Antiga tänaseks jalutuskäikguks Kurgla tiikide õppe- ja matkaraja. Saime lisaks kevadises kaunis looduses viibimisele aimu ka Aruküla ajaloost - seal, esimese Eesti Vabariigi ajal asunud turbatööstusest. Muidugi noppisime matkarajalt kõik sealsed aarded. #9 ja #6 saime kätte tänu minul jalas olnud õigetele matkasaabastele :) Täna oleksid jäänud need aarded ilma õigete jalavarjudeta meile kättesaamatuks.
Aitäh aardemeistritele!
Kui üleeelmisel suvel siinkandis olin, siis vaid sain imetleda seda aaret, kohe kuidagi ei kutsunud temani minemine. Nüüd kui Tallinna ümbruses mul täielik tavaaarete kriis, hindasin olemasolevaid variante ja kuna just ilmuski vx_83 logi, et praegu õige aeg, oli otsus küps. Kohale jõudes oli meeldiv üllatus, et jää kandvus polnud mitte ainult testitud, aga ka tee aardeni oli lumest puhastatud. Imeline. Tänud tee rajajale ja peitjale.
Seeria ainus logimata täpp kaardil on juba sügisest saati plaanis olnud ja nüüd viimase nädala jooksul tuli jälle meelde, et peaks ikka ära käima enne kui talv läbi saab.
Peale poolt päeva vedelemist ja puhkamist oli vaja poodi minna aga ma keerasin autonina hoopis teisele poole. Parklas vaatasin, et kraavijää on õhuke nagu paberileht aga kuna veidi liigutamist kulus ära siis läksin ikkagi nulli juurde vaatama. Õnneks oli seal jää hoopis tugevam. Õigupoolest polnud märkigi, et see ei peaks kandma. Seega saab praegu täitsa julgelt topsini. Konstruktsiooni metallist osa on tiba kõver ja seetõttu liigub raskelt aga muidu on täitsa vinks-vonks. Logilehe kuivatamine ei teeks ka halba aga muidu kannatab kirjutada küll. Tänan.
Täna tulime matkaringi nooremate liikmetega uudistama Kurgla tiikide matkarada. Ühtlasi oli plaan ka kõik matkarajale jäävad geopeituse aarded üles leida. Väga tore ja eriline koht. Niiske ja tuuline miinuskraadidega ilm polnud just kõige mõnusam, aga ilus ja huvitav loodus ja toredad leitavad aarded jätsid päevast hea tunde sisse. Aitäh aarde peitjatele! See aare oli päeva kulminatsiooniks. Ehk et matkaringi seiklus algas sealt, kus enam ei liigutud õigel rajal. Halvasti tehtud kodutööna tundus, et tuli minna kohe algusest alates mööda äärmist kitsast kraavide vahel asuvat maakitsust, et aare kätte saada. Aga nii see ei olnud! Ja seiklused jätkusid maakitsustel kraavide vahel päris tükk aega. Tagasisidena ütlesid osalejad, et just see oli lahe!!!
Siin õnnestus oma rumalusest korralikult märjaks saada. Õnneks ilm oli aastaaja kohta üllatavalt soe ja ei pidanudki selle pärast tänast ringkäiku katkestama. Kui lollused tehtud, läksin ja logisin oluliselt meeldivamal moel.
Ei hakanud meiegi siin ujumist harrastama, aga tore, et rajal on erinevaid aardeid! :) Pikem logi kogu matkaringi kohta #1 juures!
Enne rajale suundumist veendusin, et liikumispiirangut siin pole. Täna suur ring tehtud ja logitud 5, 6, 7 ja 8. Jätsin midagi seemneks ka. Siin on kena rada ja seda võib korduvalt läbida. Selle aarde puhul väike maastiku kavalus meeldis. Teiste aarete puhul pole vaja kaarti enam vaadata, piisab georadade jälgimisest. Väga hea rada algajatele. Aitäh!
Konteineri leidsime aga kuna ujumise soovi polnud, siis jäi seekotd logimata.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
Oi-oi! Ühinen eelkõnelejaga, selle ringi hirmufaktor. Tagasitulek oli eriti keeruline, kuna abivahend andis otsad. Aga ellu jäime. Tänud!
Maastik oli veel paljuski talve nägu, kuid soe päike meelitas meid matkarajale. Lund oli kohati veel palju ja jää kandis. Massiga me siiski peale ei läinud. Tee ääres oli ohtralt koldasid. Meie printsess uuris hoolega iga stendi. Aare paljastus ruttu, sest märkasime juba tuttavat konteinerit.
Aitäh siia kutsumast, tänud aarde eest!
Otse Kuremarja ERI juurest siia. Ei olnudki see jää seal väga paks. Pea iga jäljekoht täitus veega. Leid ise oli lihtne. Kättesaamiseks aga oli abivahendit vaja, keel on veidi jääs.
See oli tänase ringi hirmufaktor. Kui ikka näed aaret, siis jääks ju kripeldama kui ei prooviks seda ära logida! Marit oli kaasa võtnud ka kahlamise püksid ja eelmisi logisid lugedes tundus, et saabki nendega asja lahendatud, aga reaaluses oli seal vesi ikka väga sügav, meie kepikesed vajusid lihtsalt lõpmatusse. Sii tuli proovida juba kellegi abivahendit mõõda ennast lihtsalt kuidagi teiselepoole vedada. Meie õnneks, et ikka asi oleks libedam, hakkas ka korralikult vihma sadama. Vahepeal kui ma poolele maale olin jõudnud ukerdada, mõõdus meist kohalik vanapaar ning härra oli meie tegevuse üle veidi murelik, sest need laukad pidavat olema sügavad ja põhjad ettearvamatud, selgitasime talle, mis me teeme ning ta oli üllatunud, et geopeitust ikka veel mängiakse. Aarde saime logitud ja pulsi kõrgele, jalad sain ikka märjaks, aga üldjoontes õnnestus koostööna,ära käia. Olge ettevaatlikud!
Selle aarde jaoks olime igaksjuhuks kodust kahlamise püksid kaasa võtnud. Liina pani varustuse selga ja hakkas kellegi mahajäetud abivahendit kasutades aardeni rühkima. Kui ta oli jõudnud umbes poolele maale, nägin rajal liikumas ühte meesterahvast. Mees vaatas siis Liinat väga imeliku näoga ja pidin talle meie kavatsusi põhjendama. Tema esimene küsimus oli: Kas neid aardeid ikka veel otsitakse?? Lisaks oli härra kohalike tiikide olemusega väga kursis ning ütles, et see põhi on siin väga vajuv ning ettearvamatu, soovitas väga ettevaatlik sellistes kohtades olla ning arvas, et me oleme liiga julged. Tõsi ta on, et põhja keppi surudes kadus see sisuliselt lõpmatusse. Liina igatahes mööda abivahendit ennast kohale ukerdas ning tagasi ka aga ega see kerge olnud. Olge siis ettevaatlikud.
Kas kõndida jumala eeskujul üle vee või kasutada lähedal olevat materjali ja hakata ehitajaks. Lõpuks sai nimi kirja
Kui aaret juba näed, siis ei saa seda võtmata jätta. Vee sügavus natukene üle meetri, omajagu mudane ja toikaid täis. Välja tulles näed välja, nagu üks korralik sookoll :)
Mõtlesime tänase ilusa ilma puhul kuskil mõned sammud teha. Valituks osutus lähedal asuv Kurgla raba oma aaretega. Aardeid otsides tulevad sammud ju ka palju kergemini ;) Tänud toomast meid vahvale matkarajale ja armsate topsikute eest! Siin sai küll väike karsummm tehtud. Kui juba aare niimoodi silma teeb, siis ei saa ju teda logimata jätta, isegi kui ta teises kaldas seda teeb. Nii ma siis koorisin mõned kihid seljast, tossud jätsin jalga (pidi uued multispordi omad ikka sisse õnnistama) ja pastaka võtsin hambusse. Välja tulles olin mõned toonid tumedam ;)
Tuli mõte perega väike matk teha ning tundus mõistlik see geopeitusega ühildada ning antud rada oli meie perele paras väljakutse. Lapsed pidasid ilusti vastu ning saime nautida mõnusat ilma kenas looduses. Saime põske pista mõned metsmaasikad ja mustikad ning veidi toita ka kärbseid-sääski.
Aardeni jõudmine oli mõnus katsumus. Natuke sai varbad ka märjaks, aga ei midagi hullu.
Vaprad võitlejad on siin maastikku juba kõvasti vähendanud 2.5 peale. Sai täiesti kuiva jalaga kohale. Aga jäime kaasmatkajatele vahele, kes küll geopeitusest teadsid, kuid ise tegelesid niisama ilma nautimisega. Aitäh, ma oleks ka ujumise ette võtnud, kuid sel korral sai ilma.
Mõnus kevadõhtu jalutamiseks. Konnavaatlus, tärkav loodus, mõnus koht kevadel. Aitäh.
Selle logima jõudmiseks oli küll kummikud õige valik. Tänud!
Noormees sai veel eksisteerivat jääd katsetada, õnneks sisse ei kukkunud ja kätte sai. Aitäh!
Eks ma olin juba pea aasta otsa kibelenud siia matkarajale. Aga kodut66 oli ikka täiega tegemata. Seda ma teadsin et vahepeal tuleb kuhugi ronida aga et siin on ka teistmoodi maastikutakistusi. Nojah sellega oli muidugist selline lugu et endalegi yllatuseks on meil see aasta täitsa arvestatav talv olnud. Ja ega muud ei olnudki kui tuli lihtsalt sirge seljaga kohale jalutada ja ära vormistada :D Tänud peitjale
Aitäh peitjale. Kui puutetundlik oli kasutanud mättaid peidukani jõudmiseks, siis mina panin lihtsalt üle jää. Nüüd järgi mõeldes olen ünnelik, et jää veel piisavalt paks oli, sest seal võis päris sügav olla ikkagi.
Oi meile meeldis täna siin, kahju kohe, et me esimese korra ringil kõik ülejäänud topsid nii tublisti üles leitud ja ära logitud saime. Aitäh igatahes närvikõdi eest selle maastik neljasega, sain sabistada nii enda jalgealuse kui Indy jooksuraja pidamise pärast :D. Ja ps: logiraamat hakkab täis saama, mõni rida veel mahub viisakalt lehe lõppu.
https://www.youtube.com/watch?v=w0lFoo2C4ZA
Mõtlesin hommikul, et millega võiks oma sünnipäeva sisustada ning kaarti sirvides jäi ette tihe punktidekogum Aruküla lähistel. Mõeldud-tehtud - üks kord elus võib ju ka powertraili proovida ja mis oleks selleks parem päev kui mitte sünnipäev?
Lõppkokkuvõttes jäime väga rahule - ilusad samasuguse konteineriga aarded, aga samas mõnusalt vaheldusrikkalt peidetud. Saab lihtsalt noppida ja tuleb ka natuke pingutada. Aitäh toreda raja eest!
Seadsime sammud talvisele Kurgla rajale. Inimesi oli omajagu, aga õnnestus meilgi sinna ära mahtuda. Aarde juurde juba läksid ühed jalajäljed. Meie tegime enda omad ka juurde. Nüüd ongi veel vaid viimane Kurg külastada.
<-- Kurgla kurg #1 (1/14)
<- Kurgla kurg #13 (12/14)
Tegime enda esimese talvise jalutuskäigu Kurgla radadele. Parkla oli autosid täis. Rajal kohtasime inimesi veel rohkem kui autodesse mahtunuks. Eeldatavasti ka koertega jalutavaid geopeitureid. Päripäeva jalutades tegime puhkeplatsil ka kiire puhkepausi. Kõik oli ilus ja lumine. Jää kallastel pigem ei kanna kuigi oli näha ka uljaid jalajälgi. Aarde juures läksid värsked jäljed ilusti aardeni. Paar niisket jälge tekkis aga ei midagi hullu. Aitäh! Nüüd on kahjuks jäänud veel üks viimane Kurgla kure aare.
Ainus aare sellest seeriast, mis seekord logimata jäi kuigi topsi nägime ära. Ootame krõbedamat talve, et siis rahulikult nulli marssida. Talisuplus olevat küll tervislik aga täna ei tundunud see võimalus nii ahvatlev, et sellega riskida.
Oli mõte, et ehitaks silla, aga keegi on juba üritanud ehitada. Aga saime kuiva jalaga kohale. JÄÄ EI KANNA !
Kõige märjem koht oli jääs, niiet sai ilusti kuiva jalaga aardeni. Tänusõnad peitjale!
Kuiva jalaga hetkel nullpunkti ei jõua. Jätsin paar "jalutuskeppi" ka kõige märjema koha juurde.
Selle jätsime järgmiseks korraks, muidu oleks ju igav ainult ühe aarde (#9) pärast tagasi tulla :)
Ei andnud rahu, et eelmisest korrast selle seeria üks täpp teist värvi jäi. Põikasin peale tööd taas rajale ja logisin ka selle punkti lõpuks ära. Polnudki nii keeruline, kui esmapilgul paistis.
Kodutöö tegemata ja jätsin esimesel korral vahele. Rada on mõnus, tulen hiljem kindlasti uuesti.
Oi, kuidas meie Läbikukkuja eksis... See oli tema jaoks liig. Ta küll üritas tekitada teed, proovis, jättis oma nutifoonigi maha kui esimesed julgemad sammud tegi, aga ei...
"Ma annan alla, kukun läbi, siis kukun. Jään siia metsa igavesti!"
"Ma näen, et sa oled teinud kõik, mis sa suudad ja julged. Kui sa annad mulle äärmiselt julge lubaduse, luban sind edasi. Aga kui sa oma lubadust ei pea, räägin Nastiku pojale ära!" ütles aare teiselt poolt.
Jah, meie Läbikukkuja nägi seda aaret. Nii lähedal, aga samas nii kaugel...
"Ma luban, et kui Eurojackpotiga Jackpoti võidan, tulen sulle järele!"
"Palun, mine!" lubas aare ja kiirelt kuid nukralt astus Läbikukkuja jälle teele...
Hea, et vihma ei sadanud, muidu oleks vesi mulle ninna voolanud suurest ülespoole passimisest. Alles siis, kui Erki nulli jõudis, siis näitas, kus tops on. Ääääää.. mis nüüd saab? Erki mõtles ennast teisele poole takistust ja logis ära. Jasmiin tahtis sama teha, aga kuri ema ei lubanud. Veidi hiljem mõtles Erki end meie juurde tagasi ja oligi tehtud. Edasi oli tema samm veidi lirtsuv, aga ei miskit hullu. Aitäh ;)
Mõtlesime endid sulgkergeteks ja jalutasime otse üle vee, ei hakanud ringi kõndima ja ujuma. Tänud peitjale.
Tekkis väike nõutus aga mõtlesime endale tiivad ja logitud ta saigi.Aitäh!
Veel üks nastik, seekord päevitamas. Ei tahtnud vette minna, sorry!
Erinevad termomeetrid kodus ühelpool ja teiselpool maja näitasid 30 kraadi sooja. Oli selge, et kuhugi peab ujuma minema. Et aga mitte niisama ujuma minna, otsustasime ühildada selle aardeleiuga. Siin Kurgla tiikide ääres käies oli silma jäänud, et üks ujumiskoht on parklas ning mitu tükki ka raja ääres. Seetõttu saigi suund sellele rajale võetud, et otsida üks aare ning pärast end märjaks kasta.
Jõudes selle aarde juurde, tundus, et see ujumine tuleb kohe ette võtta. Veidi keeruline tundus see otsetee aardeni ning kõhklesin tugevalt, et kasutan otseteed või mitte. Et noh, kuna ujumine nagunii plaanis oli, miks mitte seda siinsamas teha? Siiski, minus sai võitu ratsionaalne pool ning otsisime ikka selle teise tee üles ja saime sedakaudu kenasti kuivalt aarde logitud.
Peale leidu jalutasime parkla poole tagasi ning ujumise tegime ikka raja ääres, ühes neist sinna rajatud ujumiskohtadest. Arvasin, et vesi seal on sügavam, aga tegelikult ulatus vast ainult nabani. Pinnal oli vesi väga soe, põhjas oli väga külm, kokku seega selline paras supp. Jahutas me kuumasid kehasid mõnusalt ning see oligi ju eesmärk! Täname aarde eest!
Arvasin, et see jääb leidmata, sest supluseks mul tuju ei olnud. Alla ei tahtnud anda siiski ja panin poisid pikniku pidama ja hiilisin vaikselt aardeni. Aitäh!
Seisin ja vaatasin aaret, mis oli teiselpool vett. Ja purre oli ka na õblule, mõtlesin juba elektroonika igaks juhuks maha jätta. Igaks juhuks tegin väikse ringi ja leidsin ka parema lähenemstee. Aitäh peitjale.
Siin vahtisime maastik 4.0 ja isetekkelist purret ning mõtlesime, et kas tõesti.. Õnneks pillas peitja tarkusetera, et lühim tee e. sirge ei ole alati valutum ega kiireim. Nii saimegi väikse ringiga kuiva jalaga aardeni. Isegi plätudes. Ma jäin algul mitme-setme meetri peale pidama, aga ei saanud seda lõpuks ikkagi nii jätta ja käisin pärast logimist ikka ka ise aarde juures ära. Muidu oleks aus mitteleid :-)
Aare kombes. Aitäh peitjapaarile toreda matka(raja) ja tarkusetera meenutamise eest!
Uus päev ja järgmine logimispeatus tuttaval rajal. Aitäh aarde eest!
Sai siis ka uude päeva jalutatud ja tõdetud, et keskööl sääsed magavad. Hea seegi!
Tänud!
Olin teinud eeltööd ja teadsin, et on võimalik. Jalutasin avali silmadega, leidsin ja logisin. Mina tänan! Minu lemmik sellest seeriast :)
Aastaajaga joppas, sai kätte täiesti kuiva jalaga. Peitjaile tänud!
Number kuue jätsime vahele peale aardega tõtt vaatamist :D. Ehkki tagantjärele logisid lugedes poleks vist pidanudki… Tuleme uuesti seda leidma kui parem kodutöö tehtud, seni las olla meile siin boonusseemneks :).
Minu ennatlik lootus terve rada roheliseks saada põrkus selles punktis reaalsusega. Vaatasime konteinerile otsa, teed sinnani ning enda varustust ning õlgu longu lastes astusime siit logimata edasi.
Üks mu lemmikuid punkte rajal - siin oli tunduvalt vähem sääski! Tänud!
Hetkeks ehmatasin, et tuleb paljaks koorida ja logima minna, kuid siis lugesin kiirelt logid üle. Liikusin siin siis mööda mõnusat georada ja sain ainult ühe koha peal jala kriibituks. Aitäh!
Kui Piia helistas ja käskis kiirelt püksid jalga ajada, et jalutama minna, siis ma ei leidnud ühtegi põhjust, et vastu vaielda. Toppisin ennast kiirelt riidesse ja varsti oligi tuttav auto juba maja ees. :)
Teatati, et neil lähiümbruses midagi otsida ei ole, aga lähme teeme Kurgla ringi, nemad saavad ilusat ilma nautida ja mina aardeid otsida. :)
Kõik peale ühe sai leitud. Seda ühte tegelikult isegi ei otsinud, vaid jätsin kohe kõrvale kuna mul olid tennised jalas ja maastik aarde ümbruses väga niiske... aga pole hullu, jäigi seemneks, tulen hea meelega siia veel tagasi. :)
Suured tänud peitjatele ja Piiale & Peetrile ka! :)
Tuli plaan minna jalutuskäigule ilusama ilmaga, valisime gp kaardilt välja selle georingi ja sõitsimegi kohale. Leidsime ja logisime kõik aarded. Preemiaks nägime kahel korral kurgesid ka lähedalt, koht on oma nime vääriline. Aitäh peitjale selle mõnusa jalutuskäigu eest. :)
Täna sõbranna juurest Arukülast tulles tekkis mõte see rada läbi jalutada, väga mõnus lühike matk (minul võttis natsa üle 2 tunni aega) ja aaretest ka tore vaheldusrikas läbilõige - sain nii kuuske tuustida, võsas ragistada, purdel vett ületada, rabas sumbata ja puu otsas ronida. Aitäh peitjatele!
Nähes selle aarde raskusastet, ehmatasin kohe ära. Mul pole ju kaasas ühtegi abivahendit. Kohale jõudes, sain aru, et asi polegi nii hull. Geopeiturid on siia päris hea maantee valmis meisterdanud. Ainult poisiga koos oli seda läbida natuke keeruline. Õnneks jõudsime kohale ja saime ilusti logi kirja. Kui tagasi suurele maale jõudsime, hakkasin edasi minema, aga millegi pärast ei olnud poisi samme kuulda. Oli teine leidnud ühe harulise kännu ja proovis teine sealt läbi ennast pressida. On tüüp. Tal on vaja kõik võimalikud kohad ikka läbi ronida. Tänud aarde eest.
Olles nüüd targemana tagasi hakkasin aegsasti ligipääsuteed otsima ja ega seda kaua teha tulnudki. Üsna pea oli laotatud mu silme ette imearmas rajakene aardeni. Nautisin seda ja kogu loodust, mis mind oli enda sisse tõmmanud. Tehtud nagu niksti, isegi varbad jäid täitsa kuivaks :) Tänud!
Jah, esimesest üksikust aardest selgus, et on küll selline rada, et võib teist korda veel siia ringile tulla. Seega oli igati tervitatav see aardeseeria, aitäh tegijatele! Pekki, panin mööda ehk kohe ei taibanud, kus on. Jalad jäid kuivaks siiski...
Õnneks peitjad liiga õelad ei ole olnud ning mööda eelmiste ehitatud rada saime muretult nulli. Praegu saime ilusti tossudega kohale. Aitüma, igati ilus kant.
No mis sa teed, loll pea on ihu nuhtlus või kuidas nad ütlevadki... :) Ei tahtnud seda koordinaati uskuda ja tuhnisime niisama ringi, lõpuks ikka sai pilk kaugusesse heidetud ja siis sai kõik selgeks. Eelmised olid rajad ette ehitanud/käinud, niiet läks võrdlemisi valutult. Täname.
Kummikud olid lõpuks ikkagi abiks. Tore rabasild/ rabasaaremaantee. Leitud. Aitäh.
Tegime siis ka selle tiiru ära. Üks hea mõnus nostalgiline jalutus.
Kuigi soovituslikke kummikuid mul polnud, siis ega sellest polnudki väga midagi. Eelmised käijad olid korralikud nii purded ette teinud, et sai hõlpsasti kuiva jalaga kohale. Tänud aarde eest!
Kolmas südaöine külaskäik Kurgla tiikide juurde. Sellel korral võtsime ka lapsed kaasa öist konnavaatlust tegema. Teeraddadel oli konni vähem, kui eelmisel korral. Oma lemmik konnavaatluspaigas punkt number 4 lähedal nägime aga palju kujundujumisega tegelevaid isendeid :) Vaadates maastiku raskusastet olime ka abivahendi rajale kaasa tirinud, aga täiesti asjata. Väikse nuputamise peale saime aarde logitud isegi ilma varbaid märjaks saamata. Tänud!
Mina lendlesin GPS-iga ees ja kui aardega risti jõudsin, siis tekkis selline ups-tunne. Ilma Kaupota oleksin tõsiselt kaalunud järjekordset lõikamist, kus oleks võitnud teepikkuses, aga kaotanud ajas, riietes jne. Kuna meheraas oli kaasas, siis panime tagurpidikäigu sisse ja läksime nagu õiged ristiinimesed mööda teed. Väga vahva, et selline koht on ära tähistatud :)
4.0 maastik pisut hirmutas, aga kohale jõudmine oli kerge. Viimased 5 meetrit käis Liis ära, sest tal olid kummikud jalad. Sellised maastikud on toredad.
See ei olnud enam georada, vaid konnadega ülekülvatud tee. Ainuke konnavaba rajalõik oli veidike tiikidest eemal. Raja alguses püüdsime kinni ka geopeiturid krealid ja läbisime ühiselt kogu tee. Aitäh peitjatele mini NKT eest.
Seda aaret kardsin ma kõige rohkem ...kuna eeldasin, et pean jälle oma leivanubrit tegema...õnneks ja ikka tõega õnneks oli see ju jumala vahvas kohas ;)
Tundus raske kui vaadata raskusastet. Õnneks kohapeal asi nii hull ei olnud ja saime nimed kirja. Soovitus panna jalga kummikud sobis selle aarde juures ideaalselt. Aitäh.
"Ah sedasi siis" oli mu mõte, kui ma aaret nägin ja maastiku raskusastet vaatasin. Ujumine on ju mu lemmik teema suurte jutumärkidega. Keegi võiks vahelduseks teha aarde, mille saaks leida siis, kui oled rattaga sõitnud nii umbes 100 km või rohkem. Siis mul silmad säraks. See siin aga mu suunurki kõrgemale ei tõstnud. Istutasin end langenud puule ja lasin teisel tiimil mööduda. Nägin, et nad nägid aaret aga jätsid mu sellega tõtt vaatama. No jah, istusin siis seal ja võtsin aja korralikult maha. Vaatasin aardega tõtt ja sõin võileiba.
Muidugi ei tulnud mul kordagi mõtet pähe, et vaadata teiste logisid, et kuidas nad sellega toime on tulnud. See oleks ju liiga lihtne olnud? Tegin seda alles kodus aga mis siis? Ma tulen ju siia niikuinii tagasi :)
Peaaegu olekski selle vahele jätnud, aga me ei jätnud jonni. Mitme katse ja märgade jalgade järel sai õige lähenemistee ka leitud ja ka see aare leitud ja logitud. Aitäh!
Ilus ilm, hea kaaslane ja mõnus matk, väikese väljakutsega, aitäh!
Andsin eelmisest päevast taastumiseks koerale maksimaalselt aega ja viisin ta alles õhtul jalutama. Koer ei sikutanud kuhugile poole ja omaarust läbisime raja äärmiselt kiiresti. Tundus küll, et jalg tatsus kiiremini kui muidu ja isegi sokid olid enam-vähem kuivaks saanud autosse jõudmise ajaks. Numbreid vaadates tundub, et see tunne oli petlik ja üsna tavaline tulemus tuli.
Endomondo kokkuvõtte: 1h:00m:58s, 4.01 km, keskmine kiirus 3.95 km/h ning õues oli vist 4 kraadi. (371) Aitäh!
Kui ilm kenamaks keeras, oli Priidul just kodukontorist kõrini saanud ja otsustasime kodule lähimate aarete juurde siirduda. Esimeseks kureks valisime kuuenda. Aaret silmasin kohe, kuid kätte saamine vajas korraks mõtisklemist. Tänan rajale kutsumast.
Siin läks veidi aega kuniks Romek avastas peidukoha. See oli üks lahe aare. Tänud peitjatele.
Found it: 12.Apr.2020 09:51 Kurgla kurg #6 / Tipa-tapa vaata papa meie lähme matkale. Aitäh
Siin läks natuke kauem kuna tops ei hakanud kohe silma.Kui lõpuks asukoht tuvastadin, siis tuli otsida ka lähenemistee.See oli ka ainuke aare mille kättesaamiseks tuli rohkem pingutada.Aitäh.
See kuidas kasemahla saab, on meil juba ammu selge. Silmasime seda toimingut isegi seeria viimase aarde juures taaskord. Aga sellist pulli, et ainult kännud ka mahla annavad, nägime küll esimest korda. Kõvemad mehed võtsid ka julguse kokku ning proovisid ka maitse ära. Aarde juures otsides, tundus et koordinaat on mööda. Peagi avastasin, et ise olen hoopis möödas.
Tänud.
Alles mõned nädalad tagasi käisin selle raja läbi. Mulle meeldis,polnud sellisest kohast varasemalt teadlik. Ja kui nüüd oli Katrele vaja kodukontorist välja saamiseks lõõgastumismatka,siis oli mul kohe see rada "varnast" võtta. Aitüma peitmast
Tänane päikseline päev oli siin pooleteise tunniseks jalutamiseks igati sobiv. Olin pildistamistuhinas juba õige suuna võtnud, kuid kaasteelisi nähes keerasin ümber ja lasin neil minema liikuda, pärast raja vabanemist läksin nime kirja saama. Ma ei arva, et see koht on kõige õnnestunum valik, kuna siinne maastik saab hirmus palju kannatada.
Väga tore rada, mõnus ilm saatis meid punktist - punkti. Logitud. Tänud peitjale!
Algul kõndisime aardest mööda, kui olime aardega jälle kohakuti saime aru, et otse üle ei saa. Läksime veel veidi tagasi, koostöös kobraste ja geopeituritega oli sinna rajatud väike purre. Polnud kõige uhkem sild, kuid meile sobis. Hämmastav kuidas on maastik kolme päeva jooksul muutunud. Olen üsna kindel, et enne aarde avaldumist seal sellist rada polnud.
Üks väga mõnus vaheldusrikka maastikuga matkaring.
Alustasime kahekesi ja lõpetasime neljakesi :)
Olge te tänatud!
Õdus õhtune ring peale tööd. juba eelmisel korral hakkasid need tiigid mulle väga meeldima. Ja seda oli ka sellel õhtul.Loojuv päike muutis ümbruskonna värve korduvalt ja matk oli lausa mõnu hingele ja kehale ka. Poolel teel saime kaja ja Bruno ka kätte ja siis oli kulgemine juba märksa jutukam ja lõbus. Kasutasin kõike mida soovitati, nii kummikuid, kui talvitunud kuremarju ja loomulikult taaskord kaunist kulgu. Aitäh
Käisime perega väikesel jalutusringil, oli mõnus rada väheste inimestega. 2+2 sai edukalt järgitud.
Egas kõik pole nii tublid, et kodus kõik raskusastmed valmis vaatavad. Kui hakkasime nulli jõudma, tekkis küsimus, Aga kus on tops? Kiire pilk logidele. Ahh, et Mamm oli valmis ära tegema! No siis saame meie ka hakkama. Võtsime aga jalad selga ja padavai minema. Polnudki kõige hullem. Hetkel.