Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna antud aarde peitja ei soovi, et aaret oleks võimalik geopeitus.ee lehe info põhjal leida, siis kogu aarde leidmiseks vajalik info on leitav geocaching.com lehel. Täpse aarde lingi leiad natukene allpool "Geocaching.com kood" järel oleval aarde GC koodil klikates.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC8Q27T
Logiteadete statistika:
59 (96,7%)
2
1
0
0
0
0
Kokku: 62
Võimlemise eest vastutasin ise. Minu riideid oli parem veidi tolmuseks teha. Aga aare sai ilusti leitud ja hiljem originaalasendisse tagasi pandud. Aitäh!
Lehmasid meie ei pelga ja nii sõitsime julgelt autoga nii nulli, kui saime. Mina tegin observeerimist, Märten võimlemist. Tööjaotus 5+. Aitäh!
Siin käis kiirelt. Tagasi sai nii, nagu peab. Peitjale tänud!
Siin oli nii kui safari pargis. Karielajad ümberringi. Erivärvi ja suuri ning väiksemaid. Aaret märkasin vaadeldes, kuid mõtlesin, et las ta jääb. Ma ei tahtnud seal lebada. Tiit aga ütles, et kui autost piknikutekk võtta ja alla panna, siis saks ju küll. Ega geopeitur normaalne inimene ju ole ja nii ma sealt kõhuli end peagi leidsin. Tänud peitjale.
Loodetavasti on möödasõitjad harjunud kõhutavate naisterahvastega, kellelegi ma igatahes vahele jäin. Ühtki lehma kahjuks ei kohanud. Aitäh peitjale.
Otseselt lehma ei karda, aga nagu loomadel ikka - võib ka lehmal olla igasugu huvitavaid mõtteid ringi hulkuvate võõraste kohta. Ja teinekord lihtsalt paha tuju. Seega ei ole tahtmist võõrale loomale liiga ligi litsuda. Selle leiu juures oli küll lehmi minimaalselt ja hirmu üldse mitte. Vähemalt mitte lehma suhtes. Aga aardega kõik korras ja kuiv ja aitäh peitmast!
Algul tundus keeruline. Tuli välja, et teistmoodi on vaja läheneda. Aitäh!
Leitud ja logitud, hea et autos ikka kõike leidub
Priit viskas kõhuli ja käes see oligi. Tänud peitjale.
Aarde nägin ära, akrobaatikaks polnud isu tänase nullilähedase ilmaga. Ignore++
Lehmi ei pelga me, kui vaja kasvõi lüpsame. Siin oli lehmadele kohaselt räpatekist kasu. Ikka parem selle peal kui märjal maal kõhutada. Nii sai lihtsalt leitud. Täname aardeid peitmast mitte pelgamast! Eriti kui see ka GP lehel on.
Lehmi polnud kusagil.. ega neilgi selle palavaga kerge ole.
Tänan peitmast.
See aare väärib oma nime. Kui ma seal redeliga toimetasin, siis üks jõuk hiilis paremalt tiivalt, teine vasakult ning tulid uudistama, mis krabin see seal käib. Nende jaoks võis olla vist paras üllatus, kui mikisuurune surikaat tühjast kohast välja vupsas. Lehmad andsid seekord alla.
Meie hommik algas sellest aardest. Oleks teadnud, mis ees ootab, siis oleks üritanud eelmisse õhtusse veel lisada. Oleksime ilmselt tänu lisa kaaslasele natuke lihtsamalt pääsenud. Nüüd pidime ise pingutama. Aitäh! Oli tore lehmade eest peidus olla. Ja Ingrid tõdes, et peab geovarustusse "sillal lebamise salli" muretsema.
Pidi ikka veidi koogutama, et tops kätte saada ja ära logida.Aitüma ja põrutame edasi
Lehmi ei pelga, aga see.... Abivahendit kasutades sai logiraamatu kätte. Tänud!
Mina ise eriti lehma ei karda, mis siis et mõne isendi käest sarvega olen saanud. Aga kes neid eriti pikade sarvedega isendeid teab? Ise valiksin peitupugemiseks tunduvalt kõrgema positsiooni. Võibolla on see minu poolt vale aga siiski. Tänud peitjale aarde eest.
Nii kui maanteelt maha keerasime, nägime tee ääres ühte helkurvestiga jahimeest püss käes. Aeglustasime auto kiirust ja olime juba valmis tagasi pöörduma, et mitte ise sattuda saakloomaks, kuid meile anti käega märku edasi liikumiseks. Mõnesaja meetri pärast olid taas tee ääres jahimehed koos koeraga. Ka nemad ei takistanud meid ja sõitsime nulli. Aardekonteineri leidsime koheselt, kuid pidime natuke ootama, et saaks tegutseda. Nimelt oli ühe jahimehe auto pargitud sinna kõrvale ja märkasime, et ta liigub oma auto suunas. Ühelt poolt oli hea meel, et järelikult jaht lõppenud ja oht möödas, teisalt pidime kannatlikult ootama, et mugud silmapiirilt kaoks. Kui õhk puhas, võtsime autost ühe abivahendi ja peale väikest nikerdamist oligi aare käes. Aitäh vahva aarde eest!
Algul ei saanud kuidagi joone peale. Vaatasime siit ja vaatasime sealt, aga ei midagi. Alles siis kui kirjelduse kurjemat osa lugesime, jäi ka topsik silma. Ahh, et nii või!? Tegime siis pinnalaotuse ja panime nimed kirja.
Neljapäevane matk noortega Saaremaal. Esimesel päeval läbisime Laidunina - Säärenina matkaraja. Teisena peale Viirelaiu 2 aarde leidsime -Lehmapelgur 1- aarde! Aitäh väga ägedasse kohta peitmast!
Lehmaehmatisi kohapeal näha ei olnud. Lasime krantsidel ringi vaadata ning võimlesin vahepeal ka logi raamatusse. Aitüma!
Nüüdseks olin juba harjunud karjaväravate ja muude sarnaste värkidega ning seega ei tekitanudki nimi minus erilist emotsiooni. Kleeps on küll lahe! Kohapeal pidi ikka natuke taidlema, enne kui õige asi silma jäi. Lehmakesi ei näinud ja pelgama ei pidanud. AItäh!
Pärast meeleolukat retke Viirelaiule vaatasime üle veel ühe paiga, kuhu lehmapelgur saaks pageda. Lehmi me ei näinud, tavaliselt pole neid põhjust ka peljata. Erinevalt hobustest on erinevatel saartel või loopealsetel kohatud veised, ükskõik kui suurte sarvedega nad on, pigem ise arad olnud ja plehku pannud. Hea ikkagi aarde poolt osutatuna teada saada, kuhu saaks soovi korral lehma eest peitu minna. Aitäh!
Lehmasid me ei pelga. Lehmasid ka ei kohanud. Arvestades, et aare oli lehmade eest nii hästi ära peidetud ja me selle edukalt kätte saime, siis see vast tähendab, et lehmad me ka ei ole. Aitäh!
See aare on küll hästi lehmade eest ära peidetud. Ei sealt nad seda üles leia. Meie kahjuks ühegi lehmaga ei kohtunud.
Lehmi ei leidnud, pikalt ei otsinud ka, aarde leidsin aga kiiresti :-)
Kuna antud aarde peitja ei soovi et kohaliku lehe kasutajad tema aardeid leiaksid siis klikkisime lingile ja käisime vaikselt ära.
Neid lehmi kartsime eriti palju, kuna neid polnud kusagil näha. Järelikult oskavad ennast hästi varjata ja võivad iga hetk kuskil välja hüpata. Õnneks nad seda siiski ei teinud, saime nimed kirja ja elusalt tulema. Aitäh!
No jah ...lehmad olid täitsa olemas - täitsa lahti ja keset teed. Mootori müra peale nad õneks siiski parasjagu ehmusid ning läksid paremat paika otsima. Aardeleid ise käis kiirelt aga kättesaamiseks tuli võtta vähe madalam poos, tänu millele sai outfit kergelt kannatada aga ega siis geomängus pole asja mis jääks mustade riiete kartuses tegemata. Õnneks leidus autos puhastusvahendit ja kena korrektne välimus sai kiirelt taastatud. Vahva aare :) Tänud :)
Väga lahe asukoht, kiirelt leitav aare. Võtmisega läks kiirelt, tagasi panekuga tükk tegu. Kabjalised takistasid lahkumist :) Tänud peitjale!
Tuli teha ennast väga madalaks ja oligi konteiner käes.Aitäh!
Koogimeistreid ei kohanud. Aive tegi siin natuke võimlemist. Tänud peitjale.
Aive pelgas kõikse enam, seepärast lasime temal konteineri välja võtta. Lehmi polnud. Otsustasime siis lehmaaedikus telkida. Aga ikka ei kohanud me ühtegi isendit. Niimoodi ei saagi ju peljata. Palun, peitja, kutsu oma lehmad korrale!
Lehmi ei kohanud me siin üldse mitte ja isegi kui oleks kohanud, ega me neid peljanud ka ei oleks. Kohendasime peitja õpetussõnade järgi natuke aarde kinnitust, et see oleks ikka nii nagu algselt mõeldud. Nöör olla seal lihtsalt tagavaravariant. Täname aarde eest!
Piia leidis seega tuli tal ka aarde järgi käia. Mina targutasine te lehmad on täesti ohtlikud, kuna rapabad aastas enam inimesi kui haid. Ometi jääb arv ikka paarikümne juurde aastas. Inimestele on ikka märksa ohtlikumad koerad - umbes 35K mõrva aastas, maod - 100K surma aastas ja sääsed ligi 1M surma aastas, ja muidugi.... inimesed tapava aastas 0.5M inimest , iniest peaks siis hoopis senam pelgama
No see oli nüüd küll napilt drive-in. Sirutusliigutusi tegi Saskia, mul jäi üle igaks juhuks jalast kinni hoida, et laps sügavusse ei kukuks. Aitäh aarde eest.
Puuke pelgame küll, siin pidime esimese sirutaja seljast välja kiskuma. Aitäh!
Lehmi ei karda. Lihtsalt nende ette pole põhjust ronida, sest muidu võib jalaga saada. Väiksena sai isegi lehma lüpstud, nüüdseks tuleb piim aga poest. Aare jäi kiiresti silma. Kaups tekitas turvatunnet ja sain niiviisi nimed kirja panna. Lahe, aitäh!
P.S. Majapidamistes mitteoodatud ja kappe närivate hiirte ja rottide fänn ma pole ja pigem koliksin välja, kui nendega elamist jagaksin.
Lehmi pisut pelgan, ei meeldi nii massiliste loomade kõrval olla. Aga siin oli kerge sest ühtegi vissut ei olnud ning aare jäi Liisile ruttu silma. Nimed kirja ja edasi sadama suunas.
Mina kardan kõige rohkem boad, kuid täna teda siin polnud. Täname aarde eest.
Lihtne leid loogilisest kohast. Kui mitte arvestada tühja loomatreileriga tuhatnelja minu suunas tormavat maasturit samal ajal kui ma parasjagu kõige ebamugulikumas asendis nullis viibisin :P Otse teolt vahele ei jäänud, aga päris normaalseks mind ilmselt küll ei peetud. Mitte, et see miskitpidi morjendaks.
Mis lehmadesse puutub, siis minu meelest on nad ise parajad pelgurid. Kui hobune tuleb tihti inimese ligi ja lubab end nina pealt silitada, siis ühe lehmaga pole see sugugi sama lihtne. Kusjuures olen täheldanud, et mida suurem, seda rohkem pelgab ja pikemat distantsi hoiab.