Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud Kuusemäe ja Lilli küla ühendava silla lähedusse. Aardele on võimalik läheneda ainult Kuusemäe kaudu. Silla alt voolab Jägala jõgi. Oletatavalt valmis sild 20. sajandi algul. Täpsemini on tegemist tammega, kuid milline tööstus tamme kasutas, on teadmata. Veel krooniajal oli sild korras ning külaelanikud võisid silda rahumeeli ületada. Tänapäeval käivad kalamehed silla läheduses kalu püüdmas. Kuna sild on hooldamata jäätud, ei soovita ma seda kasutada.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (4), võsa (3), lumega_raske (3), vaatamisväärsus (2), puugid (1), mahajäetud_ehitis (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), kalastuskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8RKCJ
Logiteadete statistika:
97 (99,0%)
1
2
0
0
0
0
Kokku: 100
Sild paistis vaevu võsast aga aare seevastu ilmutas ennast juba päris märkimisväärse geokuhja alt kiiresti :)
Lisan selle koha sinna nimekirja, kus on kõik kohad, kuhu ilma geopeituseta ei satu. Vägev värk!
Vee kohinat oli kaugele kuulda, tops tuli ka kähku välja. Tänan.
Äge koht. Päevavalgel oleks ilmselt veel ilusam kui pimedas. Aitäh!
Taskulambi valgel tundus sild päris hirmus. Veevool oli hetkel päris suur. Lohutasin Karli, et sinna ilmselt minema ei pea ja õigepea oligi aare näpus. Tänud.
Aarde tõmbasin välja esimesest kohast kuhu käe toppisin. Uudistasime ka seda konstruktsiooni. Tänud näitamast!
No kui väga tahta, siis ehk mõne kiirema liigutusega saab mõni tasakaalukam tegelane ka Lilli poolt üle, enne kui jalgealune alt ära vajub, aga ma igaks juhuks ei hakkand proovima. Aitäh!
Teadsin küll, et kuskil siin mingi sild on, aga polnud käinud. Nüüd vee kohin kõlas juba kaugelt, päris vägev koht, tänud siia toomast! :)
Teel Jänedale kanastat mängima tegin väikese kõrvalpõike. Tänud peitjale
Enne Anija mõisa ringi tutvusime kohaliku sillaga. Silda proovima ei hakanud, panime ainult nimed kirja. Aardel istus ka üks tore aardevalvur, kes kuidagi ei tahtnud sealt ära minna. Aitäh minu jaoks uut kohta tutvustamast.
On ikka katkine sild tõesti. Leid oli kiire, geokuhi hakkas kaugelt silma.
Bussipeatusest tulles arvas Kalvi, et siit vaja ka läbi keerata. Nii sai siis ka tehtud. Vaatasime mühiseva vee ja sillajäänused üle ning panime nimed kirja. Tänud!
Kolm nädalat tagasi sõitsime Elvega siit mööda ja peatusime korra siin Kuusemäe tee kurvi peal aga ei viitsinud neid paarisadat meetrit läbi lume kõndida. Täna olin Ingaga siin ja see tähendas, et nii lähedalt ilma leiuta tagasi ei pöördu. Õnneks olid kellegi jäljed ees, mida mööda otsejoones aardeni sumpasime. Selgus, et Heigo oli täna enne meid siin käinud. Vaatasime ka mühiseva jõe ja silla jäänused üle ning siis tagasi autosse. Tänud siia juhatamast ja koht väärib kindlasti aardega tähistamist.
Vesi tammil mühiseb praegu väga muljetavaldavalt. Jäin kohe pikalt seda nautima. Aarde endaga läks kiirelt. Tänud.
Lahe koht, tänud siia kutsumast. Sild oli nadivõitu, aga jõgi mühises ägedalt. Aarde tõstsin esialgu koos maskeeringuga kõrvale, aga siis sain aru, et see oligi;)
Parkisime kurvile. Enne ei liikunud, kui olime veendunud, et massin kuhugi sisse ei vaju pinnasesse ja pärast liikuma saame. Found it: 24.Oct.2021 13:37 Kuusemäe-Lilli sild. Igavesti vaatamist väärt koht. Tore. Täname!
Ma kohe sellist vanakoolikat ei otsinudki, arvasin, et tänapäeval enam nii ei peideta. Kui on kartus, et aare vette potsatab, siis on tark võtta saag, akutrell, paar lauajuppi ja linnumajake ongi valma. Igaüks saab sellega hakkama.
Sild oli jh kohutav, ei tea kas tõesti kõik uhavad ringi või pole kohalikel seda tõesti vaja. Paistab, et ju siis pole. Tänud, vesi voolas ägedalt!
Parkimiskohta jõudes sabistas vihma päris hoogsalt. Istusime siis natuke autos ja varsti oligi ilm jälle selline, et kannatas aaret otsima minna. Kohin oli kõva, sild armetu ja aare natuke kummaline. Ilma reetva geokuhjata poleks sellist tombukest ilmselt välja kaevama hakanud. Aitäh aarde eest!
Aardele lähenedes, hakkas kõrvu kostma kohin. Esimese asjana siis läksime kohe kohinat vaatama. Poiss oli nagu nõiutud, vaatas voolavat vett ja ei lausunud sõnagi. Kiskusin teise natuke eemale, et nimi kirja saada, aga peale seda pidime veel kohinat vaatama minema. Suured tänud aarde eest.
Kaugusest oli kuulda juba kohinat ja kohale jõudes avanes üsna võimas vaatepilt. Sillale muidugi enam minna ei julgeks. Leid tuli kiirelt. Aitäh!
Nägemise esimene reegel kipub aegajalt meelest minema... Ja miskipärast juhatas gps meid ikka ja jälle jõkke... Aga lõpuks sai ikkagi logitud... ????
Väga kihvt koht, eriti kevadise suurvee ajal. Aitäh kutsumast! Aare ise peitis ennast kümmekond minutit, sest GPS keerutas korralikult. Lõpuks oli ikka abiks vana hea Maaamet ;)
Aare ümbruses oli eile sadanud lörts kõik ühtlaselt jäätunud. Kui silmadega ei leidnud, siis võtsin appi labida jää kraapimiseks maapinnalt. Kui asi hakkas tunduma lootusetuna, siis küsisin vihjeid . Selgus, et olin otsinud õigest piirkonnast ja aarde olin labida koos jääga oma peidukohasteemale kühveldanud. Hea veel, et mitte jõe poole kust see oleks võinud tänase libedusega jõkke libiseda. Eks ta veidi veider peiukoht ole, null iseenesest näitab asukohta suisa jõkke.
Kui olin ära eksinud, kuid siis mingi ime läbi leidnud siiski õige teeotsa, siis oli just hakanud sadama horisontaalset lund ja tali oli täiega võimust võtnud. Matkasin üle tuulise välja sillani. Jõgi kohises ja mühises, jõkke ulatuvad oksad olid saanud endale kenad jäised ripatsid ning lund oli omajagu. Pilt sellest ja tollest ning kuna kindad jäid koju, siis ruttu otsima.
Aga noh - aeg-ajalt ikka juhtub, et neid va lihtsaid ei suuda kuidagi leida. Siin tundus ka vahepeal juba üsna lootusetu, aga vahetult enne allaandmist leidsin mingi ime läbi lumekatte alt klassiku. Vedas, sest looduse maskeering oli üpris laitmatu. Aitäh!
Jões oli mõnusalt palju vett. Aardeleidu see ei seganud. Samuti ei seganud lumi. Huvitav sild. Aitäh näitamast!
Parkisime auto tee äärde ja nägime, et rööpad lähevad lähemale ka. Pärast selgus, et ümber ei ole pööratud vaid tagurdatud tagasi. Kas olid geopeiturid või mitte - tänast kuupäeva logiraamatus ei olnud.. Kohale jõudes kohises vesi ja ees ootas sild st mingid silla jäänused. Paarishüpetega oli jänes selle ületanud ja hakkasime arutama, et kas meie ka sellega hakkama saaks? Mõte jäi mõtteks ja hakkasime aaret otsima. See võttis ootamatult kaua aega. Tuhnisime siin ja seal. Minu null näitas kaardil vette ehk seda ma ei usaldanud. Ühel hetkel Miki kutsus mu enda juurde ja halastas ehk oli topsi leidnud. Aitäh!
Tervitus!
Pean teatama, et Anijal on korralikult lund sadanud, mistõttu on aarde leidmine raskendatud, kuid ei ole kindlasti võimatu. Leidjatel panna aare täpselt sinna paika, kust tuli. Minu kōige suurem hirm on see, et logiraamat satub miskit moodi vette... Loodame, et seda siiski ei juhtu. Head leidmist!
Teele Merilin
Pimedas oli natuke jube, vesi mühises ja vool näis väga kiire. Saime logitud, aitäh
Kuni üks Anijas bussile juppe lõikas, otsis teine aarde üles. Ega see otsimine nii kerge polegi, kui mõistus tahab ühele poole suunata ja koordinaat mujale. Tegelikult oli aare seal, kus olema pidi ja alati ei tasu mõistust kuulata. Kohe nime kirja ei pannud, kuna seni oleme ikka kõik aarded koos loginud ja ei saa seda traditsiooni nii lihtsalt hüljata. Tulime hiljem koos tagasi ja sai teine ka natuke silma teritada, et logimiseni jõuda.
Huvitav, et selline sild siin on olnud ja et teda enam ei ole. Tore oleks iseenesest sellise jõe kohal seista ja kohinat nautida. Aitäh peitjale!
Sellega läks üksjagu aega. Olin küll koguaeg lähedal aga sellist "peidikut" ei osanud oodata. Aitäh!
Kohe üldse ei osanud arvata, millist peiduviisi siit otsin, seetõttu kulus aega piinlikult pikalt, enne kui logima võis hakata. Ega ma ei tea kui põhjalikult aare originaalis maskeeritud oli, kuid peidukoha raskusastet väljendava väärtused võinuks täna küll vabalt kahekordistada.
Peale võtmekarbi peitupistmist sõitsime selle aarde juurest ka läbi ja logisime ära oma päevaleiu :). Maris tuli ka meile seltsiks ja sai juba teist korda päeva jooksul silla juurde visiidi teha. Mõnusalt lihtsalt läks otsimisega ja sild oli ka oma augulisuses muljetavaldav, aitäh Teelemerilinile peitmast.
Mingi kummaline võlu on nendel vanadel sillakohtadel. Tänud juhatamast. Meil see leid väga kiirelt ei tulnud. Eeldasime vist midagi muud :)
Rohke veega on kohal jumet. Jälgisin vetemängu, klõpsisin mõne pildi. Siis süvenesin kirjeldusse. Mikro. Huvitav kui väike :) õnneks tuli leid lihtsalt. Polnud palju variante. Tänan peitjat huvitavasse kohta peitmast!
Üks kohalik teadis rääkida, et Lilli pool jõekaldal oli kunagi hüdroelektrijaam, seepärast siis jõel tamm. Sellest elektrijaamast läks esimene elektriliin Raasikule, varustades elektriga kohalikku villa- või vildivabrikut, kumba täpsemalt, seda enam ei mäletatud. Aardega läks kiirelt. Tänud siia juhatamast!
Arvasin miskipärast, et ligipääs sellele paigale peaks olema just Lilli, mitte Kuusemäe poolt. Tegelikult oli hea meel, et Waze juhatas siia ikka õigelt poolt. Sattunuks teiselt poolt tulema, pidanuks ikka mitu korda mõtlema, et kas seda silda tänasel päeval enam ületada tasub.
Igatahes, olles õigel pool, vaadanud üle nii sillajäänused kui ka üle tammi kohisedes langevad vetevood, sai aare üles otsitud. See käis tegelikult kärmelt. Lumega võib siin muidugi keeruliseks minna! Tänud aarde eest!
Arvasime juba, et peame millalgi siia tagasi tulema kuna kalamees oli oma õngega suht nullis, kuid õnneks/kahjuks kala ei näkanud ja kalamees liikus edasi. Ega see suur kaotus poleks olnud kui oleksime leiuta jäänud, sest koht on ilus ja tuleks hea meelega veel tagasi.
Aitäh.
Väga lahe koht mida peitja meile tutvustab :) Esialgu imetlesime veevulinat kõrgemalt. Siis vaatasime kus null on ja selgus, et selle kõrval täpselt tegutseb kalamees. Otsustasime, et jääb seekord otsimata, kuna ei tahtnud tema külje all ringi turnida. Kui olime autosse istunud, siis nägime just kuidas kalamees sealt ära tuli ja jalutas edasi. Saime siis rahulikult topsi välja nuuskida ja nimed kirja panna. Väga mõnus maskeerimisvahend on topsil ümber, teeb oma töö hästi ja laseb ka kõigel ära kuivada erinevalt prügikotist. Tänud peitjale uut kohta tuvustamast!
Kuna see koer kes meid seal vastu võttis siis ei hakanud autost väljagi tulema.
Pikka iga neile järelejäänud sillakontidele - see tähendab rontidele. Huvitav, kas alustalad on tõepoolest veel vana vabariigi aegsed? Ühinen kõigi eelkirjutanutega - on tõesti kena kohake, kuhu muidu ei satu. Elagu geopeitus!
Pimedas võttis ikka aega, enne kui õige koht silma jäi. Tänud!
Päeva viimane, sain kummikute ja kleidi allääre vahele jäävat paljast nahapinda kõrvenõgestega töödelda, aga otsimist-leidmist selline pisike ebamugavus ei takista. Taoliste mõõtmetega sillamonstrumit olen paar aastat tagasi ühe teise aarde otsingul kohanud, aga siis tuli ka sillajäänustele turnima minna. Siinne tops asus mugavamas kohas: kuigi null tahtis suunata akrobaatikat tegema, vaatasin maastiku raskusastet ja panin nime kirja. Veevool oli võimas, tegin pilte ja suundusin koduteele. Tänan kutsumast.
Kuigi linnas oli asjatoimetusi, siis hing tahtis rahvavabamat kohta. Nigeria kirja juures seda polnud, autod ainult vuhisesid mööda. Viskasin pilgu kaardile ning autorattad tõid mu siia. Kedagi ei kohanud vaid jõgi vulises - ideaalne. Aardest sai algul mööda mindud ning veidi otsitud enne kui pilk õige koha tabas. (488) Aitäh!
Täiesti ootamatus kohas sillake. Arutlesime veel, et huvitav miks ei ole taastatud, kuid samas sellises räsitud olekus on kohal täitsa oma võlu olemas. Logiraamatusse kirjutamise ajaks sättisin telefoni põlvele toetuma, see aga pani hooga mööda kallast minekut jõe poole. Õnneks viimasel hetkel sain veel sabast kinni. Tänud!
Sild on tõesti veidi väsinud olekuga ja ületama seda ei hakanud, Õnneks polnud ka vaja. Peale väikest otsimist jäi ka aare ilusti silma. Aitäh peitjale.
Teel Suveseiklusele leitud teine aare. Jätsime auto targu pisut eemale, et saaks mööda heinateed jalutada. Mina lobisesin terve tee Jazzy-Reimoga ja nii läkski see aardeleid minust alguses mööda. Sillast sain siiski aimu. Oleks Timix peitja, oleks aare keset silda, 4.0+ ;-) Nüüdne on turvalisemas paigas. Täitsa kena koht, mida külastama kutsuda. Tänud peitale ka silla ajaloo tutvustamise eest! PET kombes, EVEJ.
Hästi peidetud atraktsioon. Poleks aaret, ei teaks sillast ka midagi.
Niisama ringi trippides komistasime aarde otsa, tore koht, tänud :)
Koosa Kaja ja Brunoga - elementaarne, et siis leiab peaaegu kohe. Kui sihukesed geohundid on su oma kampa haaranud, siis on vaid noppimise rõõm. Kohises koledal kombel (a see mu kiiks, et jõed pole mu teema) ja ikka päris vastik oli see konteiner lahti harutada sellest, mille sisse ta mähitud oli.
Eks nii nagu siit juba varemgi on läbi käinud pakkisime jah Silveri kaasa ja ütlesime, et kui Pakrile ei saa, lähme vähemalt Virumaale. Et kui sina oled kaasas, siis leiame vähemalt aarded üles. Esimene peatus oli siin. (Geo)rada hakkas juba sisse tulema ja leid tuligi kiiresti.
Vurasime autoga mööda heinamaa teed jõeäärde ning asusime objekti uurima. Kalamehi kohapeal ei olnud, hetkel ei paistnud kalu ka. Miski aeg hakkasime aarde otsimisega tegelema ning GPS juhatas õnneks muretult peidikuni. Aitüma!
Pidime sellel nädalavahetusel minema Pakrile, aga plaanid muutusid ning soov oli siiski tuuritama minna. Võtsime siis eesmärgiks suve nõudvad aarded ning valime välja Mutionu pidu kandi. Teel sinna jäid mõned aarded teepeale ning see oli esimene. Väike jalutus, silla vaatlus ning aarde logimine. Esimene leid tuli kergelt.
Hea meel, et Liis ja Kaupo pakkisid mind ka oma geotuurile kaasa. Igatahes mõnus algus puhkusele paari päevase geotuuriga sai avapaugu siit. Raja otsas parkides, vaalutas meie külje all põllul traktor. Tekkis küll korra tunne, et tuleb kohalolu raporteerima hakata, õnneks traktoristi huvi meie vastu oli minimaalne ja võisime kergel sammul selle väikse jalutuskäigu ära teha. Leid tuli kiirelt, aga sild oli tõesti siuke vana ja väsinud kuhu peale ronida poleks küll soovinud. Hea siis, et polnudki vaja.
Tänud.
Leitud :)
See koht tundus juba Jägala jõel mööda aerutades huvitav :)
Veidi kriipi koht.. täielik võsa ja julm veekohin..Vool oli päris tugev, aare korras Tänud paika tutvustamast.
Põnev koht, ei teadnud me sellest midagi. Aarde leidsime kümme meetrit enne nulli. Aitäh!
Võtsime Milli kaasa ja jalutasime sillani. Karl mõtles, kas tasuks sinna turnima minna või ei. Seekord ei läinud. Mina kartsin nõgeseid, seega liikusin väga ettevaatlikult ja see viis mind ka sihini, silmasin aaret, mis Karlil märkamata jäi.
Sellised unustusse vajunud kohad on väga põnevad. Hea kujutlusvõime korral on võimalik lihtsatest jäänustest igasugu ehitisi tervikuks mõelda. Kunagise tamminini jõudes hakkas kõigepealt muidugi jalg sügelema, et tahaks natukene turnida. Miski hoidis siiski tagasi. Ju risk oli aga auhinda nagu ei paistnud. Oleks aare kuskil 2. või 3. samba juures asunud, siis oleks ilma pikema seedimiseta teele läinud :P . Otsisime siis veidi lihtsamalt maastikult. Maire oli see õnnelik kellele leiuõnn ennem naeratas. Aitäh peitjale aarde eest!
Milline imekena ajahambast puretud purre. Siin oleks kohe pikemat aega tahtnud veeta. Silmale ja kõrvale oli ju kõik nii kena.....aga sääsed puresid, nõges kõrvetas, tuul oli vastu ja homme pidi tööle ka minema. Aga ikka on tore kui on olemas sellised varjatud kohakesed
Taas üks koht, kuhu sattuda võis vaid tänu geopeitusele :)
Täname kutsumast!
Päris huvitav nägemata ületusvõimalus siin põõsaste vahel. Öeldakse, et ohtlik, aga loomulikult oli mul vaja põnevust tekitada ja silda ületada. Polnud hullu, täitsa kõva tükk veel. Aardega kõige lihtsamini ei läinud, pidi ikka keerutama, aga kuna piirkond väike siis ka pilku lõpuks püüdis. Poleks teki sees, oleks prügi. :) Aitäh!
Tagasiteel Jäneda-Nelijärve radadelt tegime siin peatuse. Vaatasime silla üle, see küll ei ahvatlenud peale astuda. Võib olla, kui oleks hädaolukord ja peaks kellegi eest põgenema julgeks proovida?
Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!
Kuna juba Raasiku kandis olin, siis sai selle tammi juurest ka läbi põigatud. Aarde leidmisega läks nobedalt, tänud peitjale, väga kena koht.
Tegime väikese õhtuse geotuuri. Sellise ilusa ilmaga ei taha ju kodus passida. Väike georada juhatas, kuhu minema peab, ma ei võtnud gepsugi välja. Veidi otsimist ja kaunis näputöö jäi näppu. Kell 18 olime teised. Aitäh näitamast, sild oli vägev ja koht ka.