Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub Sind vaatama Vasknarva ordulinnuse varemeid. Üle Narva jõe paistab ka Venemaa.
Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Vasknarva külas. Ordulinnus asus Narva jõe läänekaldal, Peipsi järvest väljajooksu kohal, Trooja oja Narva jõkke suubumise vastas.
Vasknarva linnus (saksa Neuschloss alamsaksa Nyslot, Nieslot, rootsi keeles Nyslott, vene Сыренец, Sirenets) oli Liivi ordu Vasknarva foogtkonna keskus ja ka foogti residents.
Peipsi järve ja Narva jõe veeteed kontrollima määratud linnuse rajas 1349. aastal Liivi ordu ordumeister Goswin von Herike, kuid pihkvalased hävitasid selle samal aastal toimunud sõjakäigu ajal.
1427–1442 aastal ehitas Liivi ordu linnuse endisele kohale uuesti üles. Linnust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnusehoone oli ehitatud paekivist ning seinte paksus oli 2,6–3,6 meetrit. Arvatavasti oli majalinnus omakorda ümbritsetud ringmüüriga. Elamiseks ettenähtud kolmekorruseline majalinnus pindalaga 345 m² oli suurte akende ja müürisiseste treppidega hoone, mis olevat olnud 12 meetrit kõrge, 23 meetrit pikk ja 15 meetrit lai.
Vasknarva foogtkonna keskusena oli linnusel suur tähtsus Vana-Liivimaa kaitsmisel.Laagerkastelli müüride ja ümartornide praeguseks säilinud jäänused pärinevad tõenäoliselt 15. sajandi II veerandist. Need on juba selgelt kohandatud tulirelvadele. Tornid läbimõõduga 12–12,5 m asusid pikliku põhiplaaniga ringmüüri loode- ja kagunurgas, põhjamüüris asuvat väravat kaitses spetsiaalne väravhoone. Algne majalinnus jäi kagutorni lähedusse idamüüri äärde.
Liivimaa sõja käigus vallutasid linnuse Vene väed 1558. aastal pärast Narva piiramist, 5. juunil. Sõjas sai linnus tugevasti kannatada, kuid taastati 17. sajandi alguseks. 1581. aasta talvel saabus sõjakäigul Soomest Pontus De la Gardie oma väega üle külmunud Soome lahe, vallutas Vene tsaaririigi vägedelt Rakvere, Toolse, Narva ja Ivangorodi ning hõivas ka Vasknarva linnuse.
Linnust mainiti 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle. Juba sama sajandi lõpul pidi linnus olema aga kas hüljatud või purustatud, sest Põhjasõja ajal seda enam ei kasutatud. Allikas : Vikipeedia
Linnuse müüre aarde otsimise käigus ära näpi!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8WTVZ
Logiteadete statistika:
35 (83,3%)
7
5
0
1
0
0
Kokku: 48
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2022.
Näitasin torule, kuhu ma oma kõige esimese aarde peitsin. Olud on ikka väga muutunud võrreldes 16 aasta tagusega, aiad kerkinud, kuid õnneks saab linnusele ikka veel juurde. Kaevamistööd on ilmselt läbi saanud, kuid mingist peoplatsist polnud jälgegi. Aaret ennast ei otsinud, kuna teised tahtsid juba edasi minna.
Varemleidja abil sai tõenäoliselt õige koht üles leitud, kuid aaret seal (enam) polnud.
Vaatasime karjaga objekti ja väljakaevamised üle. Jätame märgi maha kuigi eriliselt ei otsinudki. Silma ei hakanud.
Käisin ka vaatamas linnust. Tõsine väljakaevamine oli tõesti. Aare tõenäoliselt kadunud, kuna kõik lahtised kivid kõrvaldatud. Muidu päris põnev linnus. Tänud siia kutsumast!
Linnuses on väljakaevamised ning linnuse sisse tuleb peoplats.
Võimatu otsida, ala on piiratud lindiga ja käivad miskised kaevetööd.
Olen päri Taneli logis kirjutatud jutuga ja väga enam midagi lisada ei ole. Neid kive sai kõvasti kergitatud. Koht on muidu kena ja aaret kindlasti väärt. Aitäh!
Peidukoha raskusaste erineb tegelikust olukorrast nagu öö päevast.
Paras ikaldus oli selle aardega. Omajagu sai tuustida kohapeal. Selline peiduviis mõjub kahjuks varemetele üsna hävitavalt. Tavaliselt kõigepealt üritatakse koordinaatide järgi leida, heal juhul vaadatakse vihjet (mis soodustab geoerosiooni veelgi) ja alles siis kirjeldust, seega kirjelduse lõpus olev rida võib kergesti märkamata jääda, vähemalt õigeaegselt. Lisaks on ka raskusastmed totaalselt mööda. Maastik on veel enamvähem, kuigi mina tahaks küll seda inimest näha, kes ratastooliga sinna kivihunniku otsa saab, aga peidukoha raskusaste on küll pigem 4. Kive vedeleb ümbruses sadade kaupa ja isegi õige kivi alla vaadates esimese hooga ei leidnud, sest oli vaja lisaks veel prahti aarde pealt minema kaevata. Vähemalt sai ta leitud, hea seegi.
No oli see vast aare. Müüri ei puutunud ja vaatasin kivide alla, aga seal on neid piisavalt ja arvasime, et kas jalutama läinud või lihtsalt hästi maskeeritud. Eveli ei andnud alla ja lõpuks leidis kivi alt, mida oli varem juba vaadanud. Aitäh!
Märgitud koordinaat oli aardest mõned meetrid eemal. Kulutasime siin aarde otsingule päris palju aega, olime juba alla andnud kui tegin veel viimast katsetust. Ja leidsingi, olin ma ju kohe esimese asjana sinna ka alguses otsima läinud, aga vaid kivi kergitanud. Tuhnisin veidi ringi ning see viiski meid leiuni, aitäh! :)
No siin oli ikka ikaldus. Tegin mitu tiiru linnusele peale, nii seest kui väljast ja vahtisin kõiki kive, mis eest ära käisid. Kokkuvõttes läks ilmselt tunnike ära. Seejärel hakkas vaikselt linnuse lihvimisest kopp ette saama. Kui geopeitus oleks sada aastat tagasi loodud, siis ilmselt ei oleks meil enam ühtegi normaalset arhidektuurimälestist säilinud. Kivimüüridesse ja seintesse peitmine on üldiselt saatanast, sest iga otsija leiab ilmselgelt mingi uue kivi, mida jälle eraldada saab. Ilmselt siiski mingi aja pärast hakkab taas kripeldama ja kui Vasknarva midagi muud ka juurde peidetakse, siis tulen jälle ja vaatan linnuse korra üle.
Peale Vasknarva Muuli aaret otsustasime ka linnuse juures kätt proovida, aga kell oli juba hiline ja peale mõningast otsimist otsustasime selleks korraks kodupoole minna. Lund oli ka veel üpris palju, niiet ehk oli ka see väikeseks takistuseks.
Puhatu ja Poruni matka järel oli toss üsna väljas ja mõtted juba Varessaare metsaonnis, kus toredas seltskonnas saaks end kasvõi korraks horisontaali paigutada. Kaupo oli siiski reipam ja teatas, et teel Varessaarde tuleb ikka paar lihtsalt aaret enne ära noppida. Ega ma siis vastu vaielda saanud. Tulimegi linnust uurima. Esimesena köitis tähelepanu hoopis suur Venemaa lipp, õnneks Kaupo leidis ka aarde. Aitäh peitjale.
Matkamisest olime väsinud, aga ei tahtnud siia nurka üksikut täppi jätta. Lund oli mõõdukalt ehk linnuse vaatlemisest see ei seganud, küll aga aarde otsimist küll. Õnneks üle mõistuse kaua ei läinudki ja sai ta leitud. Vist kolmas kord elus vasknarvas, nüüd ka linnus nähtud.
Vaatasin üle vee ülbet Venemaa lippu mis kunagise Eestimaa pinnal laiutas. Teab kas seal midagi peale lipu elab ka, ja mida nad seal söövad... äkki lapsi. Vaatasin kindluse jäänuseid ja mõtisklesin et ime tõeti et seegi alles on jäänud. 1944 aastal püsis rinne siin 9 kuud. Sellist vastuseisu võis ju naäha pigem IMS ajal. hea et meil niigi on läinud
Aeg läheb oma rada, aga linnus jääb. Natuke on juba sassis, mitmendat korda siit aaret otsida saab. Kõik korrad ei ole leidnud ka. See kord läks hästi.
Siin Vasknarva osas varem käinud ei olnudki, nüüd oli põhjust tulla. Vaatsime meiegi laia jõge, teisel pool seda lehvivat hiiglaslikku naaberriigi lippu, otsisime aarde üles ja nimed saidki. Tänud aarde eest!
Jätsime auto bussipeatusesse ja jalutasime linnuseni. Kõrval olev eramaja hoov on nii lahedalt omapärane. Vaatasime üle jõe Venemaad, linnuse varemeid, Eesti piiriposti ja leidsime üsna ruttu ka aarde. Aitäh huvitavasse kohta kutsumast, kus tegelikult ammu lapsena olen käinud, kui igal aastal vanavanematega Eesti Geograafia Setsi suvisel ekskursioonil käisin.
Kaua mõeldud kaunikene. Päev pärast logimist ei olnud mul halli viirastust ka selle aarde kohta, aga vaikselt hakkasid asjad meenuma. Oli pime, külm, tuuline, olid varemed ja oli aare. Aitäh!
Jätsime auto tee äärde ning jalutasime linnuse varemeteni. Mina pole kordagi Vasknarvas käinud ning seega oli mul vägagi põnev. Et kas siis on vene hõngu tunda teiselt poolt või ei :D Viskasime linnusele pilgu peale ja asusime otsima. Esimene siit, teine sealt, kolmas alt ja neljas ülevalt. Seekord olin mina see viies ratas, kes vankri kohale viis. Aitäh!
Logitud öösel 00:51 Siin ma olen varem kahel korral käinud. 2010 ei leidnud Sõrenetsi aaret ja paar aastat hiljem sai see viga parandatud. Tore oli taas siin olla ja aastate taguseid aegu meenutada. Aitäh!
Järgmise päeva hommikul leidsime ennast Vasknarva kandist. Veel enne hommikusööki nägime ristikäiku Vasknarva kloostrist Kuremäele. Väga eriskummaline seltskond tundus. Vasknarva linnuses polnud meist keegi käinud, seega uudistamist jagus palju. Peale logimist imetlesime vastaskaldal olevat massiivset naaberriigi lippu. On ikka suure lipu masti tõmmanud, väiksem neile vist ei kõlbagi.
Peipsi Toidu Tänava festivali teist päeva alustasime Vasknarva poolt. Teel Vasknarva nägime väga ootamatut vaatepilti. Vastu tuli kollaste vilkuritega politseiauto. Sellele järgnes mingi arusaamatu rongkäik, kus lastest vanuriteni, ristid ja ikoonid käes, jalutati lihtsalt mööda maanteed. Pärast uurides selgus, et olime sattunud tunnistama ristikäiku Vasknarva kloostrist Kuremäe kloostrisse.
Vasknarva jõudes läksime kõigepealt sealsesse esimesse kohvikusse hommikusööki sööma. Pärast maitsvat fritüüritud koha võisime edasi suunduda. Kuna usupüha tõttu oli kloostri väravad valla, siis piilusime natukene ka sisse. Nunnad siblisid ringi ja ei tundunud paslik seal kauem viibida. Paganad pühas usupaigas või nii.
Pärast neid kõrvalepõikeid jõudsimegi päeva esimese aarde juurde. Üle Narva jõe lehvis eriti suur Venemaa lipp. Nagu näidataks kui suur ja võimas on idanaaber. Ei lasknud ennast ülemäära palju häirida ja uudistasime linnuse varemeid. Isa käis jutustamas veel ka kohalike kaluritega. Aardeleid oli mõnusalt lihtne. Koht oli minu jaoks täitsa uus ja koht vääris kohe kindlasti aaret. Aitäh!
Leidsime tunduvalt lihtsamalt, kui 5 aastat tagasi Sõrenetsi aarde, mis samuti seda linnust tutvustas. Ligipääs linnuseni on ka kaugemale nihkunud. Aitäh aarde eest!
Minu teadmised Vasknarvast piirdusid varem vaid kloostriga, mille tegelikust olemusest täna seoses Eeliase pusle aardele täpsemalt teada sain.
Seni ei olnud ma kloostrist palju kaugemale sõitnudki, ega teadnud, et Vasknarvas selline koht on :)
Tänud paika tutvustamast ja tänud aarde eest!
Ma olen siin käinud. Olin suhteliselt kindel, et külastamise põhjuseks oli, et siin oli ka varem aare, aga praegu eesti lehelt otsides ei leidnud. Võrdlemisi prahine on see linnusevare endiselt. Ei ole ka aare kõige mõnusam, tundub selline ettevalmistamata "lihtsalt jätan topsi" peitmine. Aga seni kuni olemas, siis inimesi siia maanurka ju kutsub. Täna 20:00 oli igatahes kõik korras.
Vene riik on meeletu plagu meie kordoni vastu vastaskaldale tõmmanud. Mis sellega tõestada püütakse? Selle lapendamist peab ka Eesti poolel kuulma.
Tutvusime varemetega ja piilusime vahepeal ka üle jõe Venemaa poole. Tänud!
Tean, et siin kunagi oli aare, seda siis minu geopeituse algusaastail. Tookord ei jõudnudki linnust kaema tulla, kui üks hetk oli ta arhiivi läinud. Seda enam oli täna tore siia uudistama tulla. Tänud peitjale.
Meil Siimuga tekkis neljapäevaõhtune Ida-Viru plaan juba eelmisel nädalal. Siis nimelt kuulutati välja Ida-Viru MV ratta-orienteerumises. Jaanika aarded olid nagu boonus sinna juurde. Õhtul märkisin koordinaadid gpsi ja olin rõõmus, et aare pole linnuses. Seal võib mugusid olla ja sageli satub aaret varjav objekt masenduses otsijate jõurünnakute ohvriks.
Liikvele läksime siis suts varem. Parkisin auto ja Siim, kes oli naasnud alles vastu hommikut, jäi autosse magama. Läksin nulli, aga seal muidugi aaret polnud. Netist uurides selgus, et aare on täpselt seal, kus tšillivad kolm tüdrukut. Igal telefon nina ees ja lobisevad samal ajal vene keeles. Ma pildistasin linnust ja erinevaid detaile, tüdrukud ei liigutanud end kusagile. Aega mul liiga palju polnud. Vihma hakkas sadama, aga tüdrukud ei lasknud ka sellest end segada. Lõpuks küsisin, kas ma võiksin nende istumise kohast ka mõne pildi teha ja siis nad saavad edasi istuda. See sobis ning neiud läksid isegi hetkeks paadisillale ja ma sain enne silma jäänud kohast aarde välja kookida ning kiirelt logida. Aitäh! Kolmas.
Ühendasime rääbiseostu ka selle aarde otsimisega. Null viis pajupõõsasse ja mõned kivid seal ikka olid, aga mõlemal pool põõsast leotasid kalamehed oma ussikesi. Mida pole,see on aare kivi all. Otsisime 60 meetrit tegelikust kohast eemal. Kõne peitjale tõi selguse ja loogilisest kohast leidsime ka aarde. Juhtub. Aitäh.
Olin miski poole üheksa paiku platsis, aga esimene üritus läks vett vedama :P Juba kaart näitas küllalt kahtlast punkti, kohapeal tundus asi veelgi kahtlasem. Korra käisin päris nullis äragi, aga ilmselgelt oli koordinaatide sisestamisel miskit mööda pandud. Otsisin ligi pool tundi vaatamisväärsusele lähemalt, niisama vihje järgi. Asukohanumbreid püüdsin samuti kuidagi loogiliseks ajada, kuid ei tabanud ära, et peitjal 3 ja 8 vahetusesse läksid. Kui naabrid juba kõõritama hakkasid, siis otsustasin vahepeal Raketiranda minna ning muuhulgas aardeomanikule märku anda, et koordinaadid tasuks üle kontrollida.
Rannas käidud, sealsamas tööga alustatud, avastasin miski hetk, et GP lehele oli ilmunud teade parandatud koordinaatidega. Uuesti linnuse juures, võisin kindlama tundega otsida ja ega enam pikalt läinudki kui logi kirjas. Nüüd siis juba pool tundi pärast pagareid, kell 11:40 :o) Hea ikka kui need nurgatagused vaatamisväärsused kah kätte näidatakse, muidu ei tihka ju niisama eramaade vahele trügida, aitäh juhatamast!