Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare kutsub teid külastama Discgolfi rada Naissaarel.
Minge tutvuge ka 7nda korviga, mis on paigaldatud laeva keresse.
Vihje: Nyngrf 69.51.7579 ba ivuwr fvavar
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://vsdg.ee
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC8X400
Logiteadete statistika:
48 (88,9%)
6
3
2
1
0
0
Kokku: 60
Siia veeresime pikki randa märjal liival. Kohapeal oli kõik aardeni jõudmiseks ideaalses korras. Aitäh!
Seekord ei tahtnud kohe kuidagi seda vihmast ligumärga teed üles ette võtta, ehk kunagi järgmine kord.
Vahelduseks mõnus võimlemisharjutus liivasel pinnal tatsamisele.Aitüma,aare igati korras.
Copy paste Anuga, Káisin lausa 2x seal turnimas, aga ikka ei midagi.
Siin tundus, et Naissaarest saab minu jaoks mitteleiusaar. Kohapealse geotegevuse jälgede järgi nullis tundus, et üritan õiget asja teha. Aga midagi vihjele vastavat silma ei jäänud ja väga suurtesse kõrgustesse ma pürgida ei julgenud. Seega tuleb siia järjekordne sinine moll...
Hakkas juba pimedaks minema ja pidasime nõu, et kas üldse hakkame sinna enam minema. Annaliise teatas lahkelt, et ta võib ronida küll, nii me siis läksime. Boonuseks nautisime veel vaadet valgustatud Tallinnale. Aitäh!
Nõrgemad jalutasid koju aga meie otsustasime veel viimase tunni enne lõunasööki mõned aarded otsida. Siiapoole liikudes märkasin, et Naissaarel on ühed ja samad näod, kes ühes ja teises kohas ringis istuvad ja õlutit rüüpavad. Aarde leidmise au osaliseks sai Jaagup, sest mina noorte meeste juuresolekul ronimist ei harrasta. Aitäh aarde eest!
Juba mõnda aega oli plaanis üks väike sutsakas Naissaarele teha, kuid pidevalt tuli üks või teine asi ette ja nii see muudkui lükkus ja lükkus. Hommikul saime linnas sahmaka vihma, kuid saarele jõudes oli taevas selge ja nii õnneks jäigi. Sadamas hülgasime Liisiga ülejäänud seltskonna, ning vudisime ratastel aardeni. Heas seltskonnas möödus teekond kiiresti, sups ja kohal. Kiire leid ja keerasime suuna järgmiste leidmata täppide poole. Aitäh!
Ma ei jõudnud kottigi seljast maha võtta kui Ergo juba puu otsas oli. Logiraamat niiske vajaks vahetust. Tänud peitjale.
Naissaare retke viimane leid. Aaret avades sain aru, et ta on päris korralikult vett täis. Kuna mul polnud aega kuivatamiseks, siis piirdusin vee välja valamisega. Paik ise on väga kaunis. Aitäh!
Kuna kettaid meil kaasas polnud, siis jäi rada sihtotstarbeliselt kasutamata. Küll aga otsustasime aarde ja ühe korvi läheduses natuke pikemalt istuda ja väikse lõunapausi teha. Olime oma võileibadega poole peale jõudnud, kui kuulsime eemalt korvikettide kõlisemist. Kuna discgolfarid lähenesid, siis pakkisime oma söögikraami natuke koomale ja liikusime eest ära. Aarde muidugi logisime ka aarde ära, säras ju teine nii kutsuvalt oma kõrgel positsioonil. Ja mõnus vaade Tallina panoraamile on ka siit mere äärest.
Aitäh väga mõnusasse kohta juhatamast!
See jäi imeilusa õhtu viimaseks aardeks. Leid tuli ruttu ning võtsime suuna tagasi paadini. Täname südamest Naissaare-Rainerit, Naissaare-Sigridit ja Naissaare-Herkit, et väga sooja vastvõtuga Naissaare kuidagi eriti eriliseks paigaks muutsite.
Discgolf mulle iseenesest meeldib, paaril korral olen isegi sõpradega mängimas käinud. Kui seda geopeitust elus vähem oleks, käiks äkki rohkemgi. Selle paadile lähima aarde jätsime teadlikult päeva viimaseks. Tagasiteel oli möödaminnes hea ära napsata. Peitjadki olid endiselt meiega kaasas ja ära saatmaski. Kutsuti veel homme uuesti tulema. Paistab, et peitjatele meie seltskond meeldis. Meile igatahes meeldis, oli väga vahva päev Naissaarel, mis nüüd päikese loojumisega vaikselt otsi kokku tõmbama hakkas. Sain veel Raineriga jutule, et äkki tulen perega varsti tagasi ja tema abiga saab see käik meeldejäävaks. Kuid kui kodus naine puugikontrolli ära oli teinud ja ihult 8 puuki leidus, ei tundunud seee enam parima reklaamina. Eks näis.
Suured tänud igatahes nii peitjatele kui ka Liisile ja Kaupole toe ja seltskonna eest.
Kahjuks oli päev õhtusse jõudnud ning pidime saarelt lahkuma. Kohalikud tõid meid autoga kohale, logisime aarde ning jalutasime paadini. Järsku tekkinud plaan minna Naissaarde õnnestus meil täielikult ning nii lahedat seiklust pole ammu olnud. Naissaarel oli palju mõnusam ja rahulikum olla kui Tallinnas. Loodetavasti õnnestub suve jooksul veel tulla ning otsida kahte aaret saare põhja osas. Nagu näha, siis midagi keerulist kohale jõudmisel ei olnud. Aitäh peitjatele, oli tore päev.
Kirjeldus viis esialgu eksiteele, 7-ga sai põhjalikult tutvutud. Kaarfil oli punkt küll teises kohast, aga arvasin, et GPS valetab. Siis sattusin logisid lugema ja vaatasin asjale teise pilguga ning leidsingi punase. Mõtlesin algul selle küll sinnapaika jätta, aga samas ei tundunud teekond väga hull ning meenutasingi pensionärina lapsepõlve :) Hakkama sain! leitud-logitud. Aitäh peitjale!
Siinne peidukas oli kenasti võimetele vastaval maastikul, saime sips ja tehtud :). Aardele nime andvat mängu ennast olen küll korra või kaks katsetanud, ei saanud kuidagi omaks…
Tulime piki randa. Tuul ja meri, saarel on mõnus. Õige kohapeal ajasime pead kuklasse ja leidsime otsitava. Hea et on punane, siis käi kohe silma. Maris mängis oravat ja saigi logi kirja. Laisal sammul edasi, täna onju lebopäev (eilne matk 30 km). Tänud!
Ketta lennutajad läksid just ära, niiet me saime kohe tegudele asuda. Tänan.
Teise geotuuri päeva alustasime discgolfiga :) Üks seltskond oli veel varasemaid, kuid nad lahkusid. Siis sai natuke füsioteraapiat teha :) Väga kena koht jällegi. Aitäh peitjale!
Discgolfi rada oli täitsa olemas ja aaregi lihtsalt leitav. Tänud siia kutsumast!
Teine aare selle aasta neljandal Naissaare geotuuril. Hea, et seekord maastikurattal tulin, teed on siin päris liivased. Aare jäi kiirelt silma ja ka logimine ei valmistanud raskuseid.
Diskgolfi pole ma küll kunagi mänginud, aga kuna tundub, et saarel jääb seoses sellega, et olen peaaegu kõik aarded üles otsinud, tegevust vähemaks, siis äkki proovin just siin selle asja tulevikus ära.
Üsna raske on ette kujutada, kuidas niivõrd tuulises kohas saab discgolfi mängida aga eks inimene kohaneb kõigega :D
Peale küla ja raudteejaamaga tutvumist tulime järgmist asja uurima. rattad jätime veidi eemale võpsikusse. Peale aarde leidsime ka mõne kukeseene.
Viimane päev sel aastal Naissaarel. Eks ole juba oldud ka, juba reedest alates magusat saare elu mekkinud (-: Tänagi jalutasime ligi 10 km maha. Ilm soosis ja praamile ei jäänud ka lõpuks hiljaks. Napilt. Henri geojuhendas siin Mirtelit ja ma sain näidata, kuidas 3.5 aardeid ronitakse. Ilus rand, tore kettagolf ja vähe prügi ning seeni. Aitäh isegi saarele kettagolfi paigaldamast! Aare korras.
Kuna discgolf pole mind kunagi tõmmanud, siis tulin siia ikka aarde pärast. Mõnus lihtne turnimine, aitäh!
Läbi seeni täis metsa oli siia ilma korjamisvõimaluseta täitsa valus kohe tulla. Aardeleid siiski leevendas tekkinud piinu ning saime ilusat hommikut nautida. Aitäh!
Jätsime rattad ja seljakotid maha kui tee kiskus liivaseks. Otsustasime, et võtame kaasa vaid ühe tühja karbi kukeseente jaoks ja kaks batoonikest snäkkimiseks. Jõudsime vaevu 10 meetrit kõndida, kui juba uppusime seenemerre. Saime mõne hetkega karbist pool täis. Mis nii viga seenel käia? Merike sai veel ühe ideaalse puraviku, mis oleks väljalõigatud nagu seeneõpikust.
Discgolfi radade vahel oleva aarde juures võttis puu vallutamise enda kanda Merike. Kuna ma juba ühe teise Naissaare ronimise juures olin saanud just ronida, siis ei hakanud konkurentsi pakkuma ja hoidsin tahaplaanile. Alex tõmbas ühe segava oksa eest ja õigepea oligi Merike meie kõigi nimesid kirja panemas. Edasi meid teed lahknesid. Me suundusime jalgsi liivasele jalutuskäigule Hülkari tippu ja teistesegi liivastesse aaretesse.
Discgolfi rada tundus uhke. Huvitav kui palju seal rajal mängimas käib. Ei kujuta väga ette, et keegi tuleks Naissaarele spetsiaalselt discgolfi mängima. Aga no, tegelikult seal kenas looduses loobiks ketast küll.
Aitäh aarde eest!
Siin jätsime rattad liivase tee algusesse ja jalutasime kohale. Marko tegi ronimitöö ja teekond võis jätkuda. Järgmise korvi juures kohtusime discgolfaritega, kelles üks osutus vanaks tuttavaks surfi Lauriks. Ja mis veelgi parem, hetkel Naissaare sadamas oleva Tormilinnu kapteniks, nii et tegime kiire diili, et kui juhtumisi Elinast maha jääme, siis õhtul kell kaheksa oleme kindlalt kai peal ja saame mandrile purjetada. Lõpuks, olenemata tehnilistest probleemidest suutis Sigrid meid ikka ära päästa ja Raineri kiirreageerimise toel jõudsime viimaste reisjatena õigele alusele. Sellel saarel on ikka nii toredad inimesed. Tänan.
7 korv või... ma nägin ainult kolme,,,seeni on kordades rohkem Tänud
Discgolfi, nii palju kui me mänginud oleme, oleme teinud seda mandril ja kodukandis. Sealjuures oleme seni ühe ketta tiiki ära uputanud (krt, mai saa aru, miks ei võiks ketas vee peale hulpima jääda, et oleks võimalik see mõistlikult kätte saada) ning ühe talvel tiigijääle lennutanud ja õhukese ning mittekandva jää tõttu jäi ka see ketas meist sinna (ning jää sulades leidis ka see kindlasti oma tee tiigipõhja).
See mäng siin oli aga hoopis teine mäng, geopeituse nimeline ning see käis oluliselt kergemalt. Roni puu otsa, pane nimed kirja ja roni alla tagasi. Kõik! Tehtud! Meie täname!
Sellel discgolfirajal olen mõned aastad tagasi käinud mängimas ja rada on mulle tuttav. Sel korral mul kettaid kaasas ei olnud ja piirdusin korvi kõrval leiu logimisega.
Naissaare üheksateistkümnes. Vaatasin kella, ahah, pool tundi veel aega enne kui olin teavitanud ligikaudsest ööbimiskohta saabumisest, seega keerasin mereäärsele teele ja läksin turnima. Hea, et see tops kenasti värviline on, sain ühe ronimisega hakkama. Alla jõudnud, tuvastasin, et käed on täiesti vaigused (ja nagu hiljem selgus, olid vaigused okkad ka mulle juustesse jõudnud). Logimiseks tuli veidike tüve kallistada, aga ei midagi üle jõu käivat.
Meie arvates on karp kahe nädalaga madalamale liikunud. Tuleme järgmisel aastal tagasi, siis on ehk juba maapinnal :).
Vainu tuuliku jaoks tehtud tuuning osutus ebapiisavaks, tuleb vist jätkata ja panna rõhk painduvuse arendamisele. Kui mandril Gagarini kätte saan, siis tuleme tagasi!
Ni need laevad põhja lastakse... kõigepealt pillutakse ketastega auk keresse ja siis pannakse ketidega randa kinni.
Tops tuvastatud, tegid Madis ja Madar võisturonimist ja nii need nimed kirja saidki. Tänud aarde eest!
Natuke pusimist ja aare käes. Aitäh.
Kulgesime korvide vahelt kohale. Taavi leidis, Merle logis. Meri oli nii vaikne ja rahulik. Tänud peitjale.
Me discolfi seekord siin mängima ei hakanud, tegime hoopis mõnusa rattamatka. Punase juurde saatsime Taavi, kes nautis talle antud rolli ja muljetas meile ka oma discolfi tarkusi. Hetk pärast meie logimist sulpsatas üks ketas merre ja varsti ilmusid nähtavale ka selle lennutajad. Lapsed on vist selle moodsa harrastusega rohkem kokku puutunud, mina pole selle võlu veel enda jaoks leida suutnud, aga seltskonnaga jalutades tore meelelahutus. Aitäh.
See discirada on tuttav juba Nargö aegadest, mil siin Palangutega madistatud sai. Nüüd pidime kiiresti tegutsema, et mitte kettaga piki pead saada. Aare paiknes parajasti sellises kohas, et Taavi mõnusasti kohale pääses. Pikemad otsijad võivad siin kergesti pusasse minna. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuna peitja oli eelmisel õhtul vihjanud, et saarele võib uusi aardeid tulla, hoidsime lehel silma peal. Enne hommikusööki polnud veel kippu ega kõppu. Põhjaosast ringiga tagasi sõites oli väike hirm nahas, et äkki keegi ikkagi on saarel ja viib FTFi nina alt minema. Aarde juures kasutati rada sihtotstarbeliselt, puu otsa keegi peale meie ei kippunud. FTF kell 15.37. Aitäh!