Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartu linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ihastes on käimas üks tüli metsa pärast. Aarde peidukoha juures on mõnus istumiskoht, kus on näha tüliks olev mets ja selle ümber ehitatud aed. Istumiskohas on laud, toolid ja jalgratase hoidja. Aaret otsides tasub arvestada, et kergliiklusteel liigub piisavalt nii rattureid, jooksjaid, jalutajaid jne. Kellele pakub metstüli rohkem huvi siis internetist leiab :D
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC91JK6
Logiteadete statistika:
93 (98,9%)
1
4
2
1
0
0
Kokku: 101
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2025.
Täitsa tuttavlik lahendus. Sai ligi ka ilma abivahendita ning pisut harutades sa ka kindlalt kõrval olevas istumiskohas logitud. Konteineri tagasi paneku ajal aga avastasin selja tagant koeri jalutava paarikese. Kuna olin juba sellises ebamugavas poosis pold taganeda kuskile. Ladgas peidikusse, pisut punumisliigutusi ja olingi tagasi kahe jalaga kindlalt maas.
Lugesin kunagi logisid ja no selge - tulen hilisemal ajal. Kevadisel kella 9 paiku inimesi liigub, kuid asjatasin enda asjat kähku ära ja logi kirjas. Aitäh!
Siin ma kunagi käisin luuret tegemas ja tuvastasin aarde tõenäolise asukoha, aga ilma abivahendita ei saanud seda tookord kuidagi üksi kätte. Nüüd siis auto abivahendeid täis mõtlesin, et teeks pühade puhul väikese logimise.
Kohale saime, näpud taha saime, aga kuidas seda oli mõeldud logida... sellest aru ei saanud. Eks improviseerisime kohapeal ja logisime all. Kui kõik oli jälle kokku pakitud ja tagasi panemiseks valmis ja alustasime jõu-ilu numbritega nullis, parkis ennast äkki kõrvale puhkekohta üks kena perekond. Meil tuli tükk aega etendada tüütut looduse nautimist segavat perekonda, alles nii 30min pärast otsustas seltskond ratastel edasi sõita. Siis sai ka aare jälle tagasi pandud.
Märkused: - aardekonteiner + kinnitus teevad nii üleval logimise kui alla viimise väga keeruliseks. Suht halb lahendus. - aardekonteiner on katki, pragu sees - konteineris olev minigripp oli kinni panemata, seega logiraamat oli üsna niiskevõitu. Kogu konteineri muu sisu oli läbimärg, sest konteiner ju katki.
Aitäh peitmast ja seda kummalist aeda vaatama kutsumast!
Leitud ja käeski hoitud, age ei hakanud lahti tegema, ebamugav ilma abivahendita
Veebruaris kelgutati ja ei olnud võimalik märkamatult konteinerit kätte saada. Nüüd oli jälle lumi maas, aga kellaaeg nii hiline, et saime rahulikult toimetada. Logiraamatuni pääsemine oli vaevaline. Kuidagi sain hakkama. Aitäh!
Logiraamat oli kohati täiesti märg. Panin uue logiraamatu, gripp koti ja donoteat-i kotikese. Vana logi võtsin endaga kaasa. Kuivatan ta ära ning kui peitja soovib siis saan logiraamatu teile toimetada.
Siin tegelikult juba mitu korda käidud. Koguaeg on valest kohast otsitud ning keps on ka sinna sänna visanud. Täna hakkasin erinevad võimalike kohti vaatama ning lõppude lõpuks leidsin ka üles. Logiraamat oli kohati täiesti märg. Panin uue logiraamatu, gripp koti ja donoteat-i kotikese.
Tänan peitjat!
Visuaalne kontakt loodud. Mugud kelgutasid. Jääb järgmiseks korraks.
Jep jep. Eks metsandussektori inimesena on selline uudis täitsa ka teises Eesti otsas hästi teada, et tüli käib ja mets objektiks. No mis sa ikka oskad öelda, meil ühest küljest on Eestis eraomand ja kõik on väga kümne küünega selle küljes kinni, teisest küljest kolhoos ja ühisomand täiega käib edasi, et "meie jalutamismets". Eks kogu metsa ümber olev kisa on mingis vormis selle eraomandi-ühisomandi muutustest arusaamise/mittearusaamise vili. Ühed võivad metsa maha võtta ja majad ehitada, kes hiljaks jääb, sellel enam pole sellist voli. Eks nii on - tegelt pangu need kohalikud siis rahad kokku ja ostku see mets omanikult ära. Emotsionaalselt saan kraaksumisest aru, kuid turumajanduses käivad asjad kindlaid reegleid pidi ja kes sulle ikka tasuta hüve peaks pakkuma. Aga variandid on olemas ja ostku siis kogukonna metsaks see ära. Lahe, et ära nägin selle koha nüüd igastahes :)
Aitäh peitjale!
Kättesaamisega ei olnud probleeme, aga kui hakkasin tagasi panema, siis tuli üks mugu ja jäi varjualusesse suitsetama. Ei jäänud muud üle kui topsik kaasa võtta ja natukese aja pärast jälle üritada.
Kunagi käisin siin pimeduses otsimas, tookord leid ei õnnestunud. Täna olin koos varemleidjaga kohal, kes aitas seekord aarde kättesaamisega. Tänud peitjale ja kaaslasele.
Olen siit megapalju mööda käinud teadmisega, et siin on aare, aga kuna arvasin, et see on kusagil varjualuse katuse vahel, siis olen otsimist edasi lükanud. Nüüd kaarti vaadates selgus, et tegelikult on peidukoht hoopis varjatum ning kohapeal avastasin, et ka vajalikke abivahendeid oli võimalik lähedusest leida. Minutiga skoor kirjas. Aitäh!
EÜSi vilistlaspäev oli seljataha jäänud, värvitekkel, värvilint ja pintsak olid taas asendatud matkariietega. Võtsime end kokku ja otsisime Tarturuumist ikka mõned aarded ka
Mugusid palju, kuid ühtegi tüli otseselt ei näinud. Sai aaret otsida päris kaua mugude tõttu, kuid kui plats puhas oli, sai aarde päris ruttu kätte ja logitud. Aitäh!
Tülitsemas kedagi seekord ei näinud. Asja hakkasime ka pisut valest otsast lahendama, aga saime kätte. Konteineris pragu, veidi niiske. Muidu aitäh..
Tegime möödasõidul peatuse, et olukorda hinnata. Vaatlemine lõppes aga eduka logimisega enne, kui jõudsime abivahendi toomisele energiat raiskama hakata.
Tänan peitmast.
Siin oleks ilmselt mõnusam olnud õhtul toimetada, kuid me olime siin just päeval. Esimesel ringil sai mööda sõidetud, seejärel ümber pööratud ühe ilusa Jack Russelliga hoovi juures, kes päikese käes mõnnas ning seejärel lähemale pargitud. Objekt ülevaadatud, tuli ka abivahend appi võtta, tänu millele leiuta ei jäänud. Aitäh!
Kõigepealt tuvastasime aarde asukoha ning läksin abivahendit tooma. Mari-Liis arvas küll, et saab ilma ka, aga milleks energiat raisata. Aitäh!
Ajakirjandus mingi aeg käsitles seda teemat pikemalt.Aardeleid tuli õnneks muretult,selline "pargi ja kraba" tüüpi topsik.
Mõned mugud vurasid siin jalgratastega küll, aga leidus ka hetk, kus abivahendi abil aardeni jõudsime ja saime nimed kirja panna. Aitäh peitjale!
Vaatasime natukene ringi ja otsustasime abivahendit kasutada, mida leidus kõrval piisavalt ja Anna tegi õige pikkusega valiku. Konteineril on täiesti oht ära kaduda siin selliselt ja mõra tundus ka sees olema. Tüli on tüli ja niisama mööda liikudes ei saagi aru, kuigi aeda nähes võib küsida küll. Tänud meeldiva lahendusega aarde eest!
Väga tore oli üle pika aja kasutada ühte vanakooli geotööriista selle topsi kätte saamiseks. Tänud!
Peale tundi aega ristmiku jõllitamist tulin tüli uurima. Tüliga oli sellne asi, et seda tuli omakorda 5 minutit autos soendada enne kui jää ära sulas ja konteineri punn maha tuli :D Tänud!
Tegime väikese pühapäevase tuulutuse, mis tundub selle aarde logimiseks paslik aeg olevat. Metsatüli ise on taas kord tõestus inimolendite lõpmatust lollusest.
Ilma Kadrita oleks neid paganama oksi nullis passima jäänudki. Kiire akrobaatika ja peos.
Väike sirutus ja tops käes oligi. Tüliga oleme kursis, õigemini viisime end kurssi. Tänud
Ei viitsinud ennast selle tüliga kurssi viia, ilmselt nüüd siis tülitsetakse nii, et üks ühel pool aeda, teine teisel pool. Meie viskasime pilgu nulli poole ja kohe märkasime midagi, mis võiks viia aardeni. Kerge sirutus ja oligi topsik käes. Kõrval olev varjualune on mõnus logimiskoht. Aitäh!
Ristmiku aarde juures oli nii tihe liiklus, et võimatu midagi teha. Siin hoopis rahulikum ja abivahend oli ka kohe käepärast. Vahetasin minigripi. Aare korras. Aitäh t6hule!
See oli puhas drive-in: sõitsime kohale, kiirelt autost välja, logi kirja ja edasi. Aitäh!
Vähemalt meie otsisime, leidsime ja logisime küll sõbralikult. Tänud peitmast!
Aarde juures vaatasime seda tüliõunaks olevat metsa. Kergliiklusteel keegi ei liigelnud, seega saime rahus aaret otsida ja logida.
Metsaga on pidevalt igasugu tülisid. Lihtsam maha võtta ja palmiõli taimed kasvama panna. Aardeleid käis lihtsasti. Supsti ja valmis. Logiraamat veidi niiske ka kopitav.
Ei oleks mina üksi vist leidnud, sest niimoodi ronida, et keegi ei näe, ei ole selles kohas võimalik. Tänud, et joppas, et rahvas ei sportinud, koht meeldis.
Sain logitud ja kaaslane valgustas, mis tüli see selline on. Mnjh, ei oska kohe midagi kosta, hulk raha oli aia alla magama pandud.
Soe kevadilm oli välja toonud hulganisti mugusid, mistõttu võttis asjatamine üksjagu aega. Meile see sobis, sest pikk kõndimine nõudis puhkepausi. Proovisime igasugu nutikaid ja vähem-nutikaid lahendusi, kuid vales kohas polnud millestki kasu. Topsi saime lõpuks kätte abivahendiga, aga teise lahti saamine oli tükk tegemist ja ega ilma taskus olnud tööriistata vist polekski saanud.
Tänud katsumuse eest :)
Siin aarde juures kulges koostöös aarde kättesaamine kiirelt ja edukalt. Aitäh peitjale!
Auto jäi ikka päris kaugele, seega ühtegi abivahendit me kaasa ei võtnud. Kohapeal aga saime kenasti hakkama. Sirja lükkas mind takka ja mina rabasin kiirelt topsi pihku, tagasi läks sama moodi. Tänan.
Mõnus karbike soojal kevadpäeval. Eelteismeline oli abivahendiks. Aitäh!
Siit leidsime veel ühe Ihaste aarde, millest meil jõud ja oskused üle käisid. Aitäh! Tänase kliimaga palju sobivam otsida, kui mugude rohkemal sumedamal ajal.
Hea, kui laps juba pikkust visanud on, saab leidmisel ära kasutada. Aitäh!
Leitud kärmelt, loodetavasti aaret varjav objekt kummuli ei kuku geopeiturite all.
Ihaste metsatüli juures pistsime rinda väsimatu muguga. Tükk aega jõllitasime, kuidas ta infot sisse ahmib ja ei kavatsegi lõpetada. Mingi hetk sai kannatus otsa ja käisime korraks ristmikku kaemas, peale mida suundusime tagasi siia. Teisel ringil oli plats puhas ja õnnestus leid ära vormistada. Aitäh!
Aaret märkasime juba üle tee tänu teravale kullipilgule, ilma abivahendita pikem sirutus ja akrobaatika ning tops käes..aga see topsi kaas..vot see oli saatanast. Sildi abil kangutasime lahti ja oii seda on ka enne meid kõvasti kangutatud. Nimed kirjas ja head soovid peitjale; ilusat uut! :)
Leitud, logitud, korras, kuiv. Aitäh peitmast ja asumit ning metsatüli tutvustamast.
Aardekirjelduses olevad puhkekoht, toolid, laud ja rattahoidja olid olemas, lisaks ka nõlv koos kelgutavate lastega. Me internetis ei käinud, seega metsatüli ei näinud. Aitäh.
Seekord käis lihtsalt. Ei hakanud isegi Sõpra pingesse ajama, sest abivahend ootas juba kannatamatult, pastakas püsti peos. Konteineri avamine nõuab veidi jõudu.
Olin sellest metsatülist kuulnud küll, aga kohapeal üldse ei seostanud ära, et just siin see käib. Peidukas oli huvitav, alguses ei uskunud seda kohta. Nüüd jälle targem ning vaatan teise pilgu läbi seda metsatüli jätkumist, nii kauaks kuni seda on.
Eesti metsatüliga hoian end kursis. Puukallistajaks end ei pea aga ei pea õigeks seda, kuidas riik Keskkonnaameti ja RMK suu läbi täiesti jaburuseni minevaid valesid kodanikele faktide pähe esitab, eesmärgiga... ei saagi hästi aru, mis see riigi eesmärk tegelikult on. Raha sealt ju tuleb ikka väga vähe, eriti võrreldes riigieelarve ja kaasnevate tagajärgedega. Rikastuvad mõned ärimehed siin ja hulgim välismaal. Eesti metsast. Kohalikele jäävad tagajärjed, mitme inimpõlve jaoks kõvasti võsa ja rikutud ökoloogiline tasakaal. Nagu ikka kolmanda maailma tooraeinemaal. Kuhu ma varasemalt ei arvanud Eestit kuuluvat. Aga nüüd siis ikkagi kuulume selles sektoris. Äri sõidab üle nii kainest mõistusest kui teadlaste teadmisest. Seetõttu on ka see uus ja igati tore LK 110 seeria minu jaoks halva maiguga sari. RMK teeb kõvasti lobitööd ja muid asendustegevusi, peaasi, et ei peaks päriselt looduskaitsesse panustama seal, kus seda kõige rohkem vaja on. Ainult siis, kui saab Euroopa raha pööritada, siis taastatakse soid ja luuakse rekreatsioonitaristut. Aga see raha, mis on võetud rahva metsast? Mis selle eest rahvas vastu saab? Mõnikümmend miljonit eelarveauku ja kõik. Nende sadade miljonite asemel, mille ulatuses väärikat metsa iga aasta vähemaks jääb...
See siin natuke teise rekursi alt tekkinud tüli. Ja keerulisem, sest puudutab eraomandit. Olenemata sellest, milline on selle tüli lõpptulemus, ei jää see siin viimaseks. Ikka tuleb mõni uus arendaja, kes soovib nui-neljaks just sinna, viimasesse metsatukka teha viimase malli järgi übervinget mikrorajooni. Paistab lõputu võitlusena. Aga võidelda ilmselt tuleb, muidu elame keskkonnas, mis meile ei meeldi.
Mina leidsin ja võtsin, Kaupo logis ja pani tagasi.
Sõitsin nulli, kõndisin üle tee ja torkasin nina telefoni, et täpselt aru saada, kaugel siis olema peaks. No selge, u 3m kaugusel. Tõstsin nina telefonist ja näe, seal ongi. Abivahendiga saaks ka, aga ilma isegi oli lihtsam. Aitäh!
Eelmisel korral olid kõik abivahendid koju jäänud. Nüüd oli teada, mida vaja oleks ja kui õige abivahend sai kokku pandud, siis aardetops kaua end ei peitnud. Tänud peitjale
Üksikud liikvel olnud mugud mööda läinud, saime kiiresti aarde leitud ja nimed kirja. Tänud peitjale!
Vihma ladistas meeletult, mingil hetkel tormasime abivahendiga üle loikude, leitud. Tagasi auto juurde jõudes, lakkas vihm ja saabus Reino. Tänud peitjale.
Paduvihma kallas, rahet tagus vastu akent, peremees ei ajaks koera välja. Mööda kergliiklusteed saabusid kaks rullsuusatajat. Lahe oli vaadata ja kuulata, kuidas vesi rataste alt kahele poole lendas. Teisi nii segaseid treenijaid ei leidunud. Saime Kata abil kiirelt logitud. Lahkuma hakates saabus Reino. Loodetavasti sai temagi kenasti nime kirja.
Parkimiskohtadega on siin jah nõnna kehvasti, leidsime ühe pooliku ehitustandri, mille ees polnud väga ebaviisakas peatuda. Aare korras.
Kuna peidukoha lähedal pole eriti võimalik parkida, siis peatusin korraks, lasin Tõnu välja aaret otsima ja sõitsin kaugemale ootama. Mingi 10 minuti pärast helistas Tõnu ja sõitsin siis ning võtsin ta tee äärest peale. Aarde logimise juures ongi kõige keerukam konteineri avamine. Aga nimi sai kirja ja meie täname!
Õhtupimeduses oli hea rahulik tegutseda. Nullis tuvastasin aarde kiirelt ja geokotis leiduva abivahendi abil polnud ka kätte saamine ega tagasipanek mingi kunsttükk. KÕige keerukam koht oli vast korgi avamine, selle juures aitas käevõru. Aitäh peitjale.
Seda aaret polnud otseselt plaanis sel õhtul logida, aga kui juba püksid märjad olid ja auto Ihastesse veeretatud, siis miks mitte. Pealegi õhtusel ajal pimedas on seal võrdlemisi privaatne tegutseda. Mõne sekundiga oli selge, mida tegema peab ja nii me selle topsi kätte saime. Aga oi see tops oli kangemate killast! Vaja ikka tugevamaid sõrmi sellise avamiseks. Õnneks ühel meist on selline eneseohverdamine veits mokkamööda ja nii ta selle lahti kangutas ja panime nimed kirja. Aitäh!
Metsatüli juurest sõitsin tegelikult enne läbi, aga mugukontsentratsiooni ja päevavalgusega arvestades tundus logimine tülikas. Ei hakanud endale sellega kohe tüli tegema, käisin vaatasin muud lähemad aarded enne üle. Hämaruse saabudes sättisin end uuesti nulli ning püüdsin tabada seda viite sekundit, mille jooksul aare mugudele märkamatult alla tuua. Tahaks loota, et ehk isegi õnnestus. Tagasipanekuga läks tsutike kiiremini. Logiraamatus andis tooni highlighteriga kirjutatud Liisi ja Loona logi, teistega võrreldes peaaegu sama värvikas nagu sündmuste kirjeldus siin lehel :D
GP #1800. Teadmine, et ma näen Loonat, oli see, mis motiveeris mind deliktiõiguse hingekeeli sõlmitsema ja liiga palju materjali omandama. Teisalt on deliktiõigus tohutult huvitav (kas te teadsite, et kui te nt ei taha last saada ja teete vastavad protseduurid, a siis ikka saate lapse, siis peab see med-töötaja kuni lapse 18aastaseks saamiseni kõik kulud kinni taguma. Ehk saate lapse tasuta üles kasvatada. On jah uskumatu, ma ka polnud varem kuulnud). Päeval sain aga selle hullusega ühele poole ja vahtisin kannatamatult kella, mil iuridicumist minema silgata. Aeg läks aeglaselt, aga siiski läks ja mingi hetk tagus mu peas ainult Loonaloonaloonalooonaloonaloona ja lõpuks saimegi kokku. Loona oli sel korral eriti vinge vend ja sõitis kohe kahe bussiga aarde juurde. Üks oli eee buss nr 6??? ja teine lihtsalt luurebuss. Pläkatasime nii kaua, et ei pannud tähelegi, kui oma peatusest möödas olime ja saime ca kilomeetri tagasi vantsida. Kohale jõudes fikseerisime, et ühel kontsad, teisel kleit, et pole viga, saame mõlemad oma panuse anda. Loona tõi konteineri alla, aga sellest polnud kasu, sest ilge piin oli see avada. Ikka väga piinarikas. Ühel 3aasta tudengil on aga pidevalt üks pudeliavaja kaasas ja selle toel saime lõpuks lahti. Tagasi lennutasin selle juba ise ning saime meiegi tagasi linna poole oma sammud seada.
Väga tore õhtu oli! Peitjale tänud ja suurem tänu ja kalli Loonale. Vahel mõtlen, et kui igal inimesel oleks elus oma Loona, siis oleks maailm kohe palju-palju parem paik :)
Tänase õhtu plaani panime juba üle nädala varem paika, et ikka kindel minek oleks. Esimene tore asi oli muidugi see, et siis kui tahaks kella pealt jooksu panna, siis tehakse loeng üle. Nii ma siis kuulasingi mingi linnu kohanemisoskusest millegagi kusagil linnas (silmnähtavalt on kõik meeles :D), endal juba varsti sallgi kaelas. Õnneks kaua üle ei tehtud ning ainult viis minutit sain mõelda nukraid mõtteid sellest, kuidas see loeng iiiiialgi läbi ei saa. Kohe kui kõlas õppejõu suust "aitäh!", olin mina püsti ja sammusin reipal sammul bussipeatuse poole, endal peas hääleke hüüdmas: "MA SAAN LIISI NÄHAAA JA AARET OTSIDAAA!".
Bussipeatuse juures selgus, et sobiv buss tuleb alles 20 minuti pärast. No jah, mis siis ikka. Istusime pingile maha ja lasime häälepaelad valla. Liisiga oli põnev ja ülinaljakas rääkida (nagu alati!) ning see aeg möödus imeväel.
Imeväel möödusid ka need umbes 15 minutit bussis, sest korraga vaatan ma aknast välja ja mõtlen, et kas see aare nagu lähemal ei olnud või. Sellele järgnes sisemine häirekell, mis pani meid liigutama: mina proovisin aru saada, kus me oleme, Liis proovis aru saada, kuhu me läheme ning nii me lõpuks viimasel hetkel mingis peatuses välja vupsasimegi. Muidugi polnud me peatuses, kuhu olime tahtnud sõita. Usalda veel minu või Liisi oskust Google Mapsi juhiseid järgida :D Õnneks oli aardeni meie asukohast alla kilomeetri.
Nullis oli kohe selge, kus konteiner end peidab. Üks kontsades ja teine kleidis olime absoluutselt imeliselt valmistunud täpselt selleks :D Kõigepealt tõin mina konteineri alla. Jee, leitud! No mitte päris. Tõmbasin ühe korra, kaks, kolmanda ka - ikka ei tule lahti see kurjam. Silme ette kerkis kohe geopeituse lehe kollane kelluke koos teatega, et aare on leitud alles siis, kui nimi on logiraamatus ja seda veel ju polnud. Andsin susser-vusseri Liisile üle, kes ka mitmel erineval viisil ja mitme erineva abivahendiga topsi lahti proovis saada. Ei tahtnud see seesam üldse avaneda. Lõpuks tulin idee peale korki keerata ning lisades sinna Liisi idee salliga haaret parandada ja hõõrdumist vähendada, saimegi pärast ma pakuks 15 minutit aarde lahti ja nimed kirja. Liis ronis kontsades, pani konteineri tagasi ja maandus elegantselt. Kohe näha, et harjutanud seda mitmel korral :D
Võiks arvata, et meie "toredused" aardeleiuga lõppevad, aga ei. Kiire pilk bussigraafikule ütles, et järgmine buss tuleb alles poole tunni pärast. Hakkasime siis tasakesi linna poole jalutama, et küll siis mingi hetk peatusesse keerame, kui buss kõrvalt mööda sõitis. Bussipeatuseni oli nii 150 meetrit ning ma jõudsin kõik kalkulatsioonid peas ära teha ja veenduda, et ei, me ei jõua :D Liis ei andnud nii kergelt alla ning nii me sajaga punuma pistsimegi. Reaalselt jooksime - seda EI juhtu tihti :D Kahuks olime paarkümmend meetrit liiga aeglased. Pluss graafikut vaadates selgus, et konkreetne buss oli niikuinii juba mitu-mitu minutit hilinenud ning seepärast polnud maps ka seda pakkunud.
Läksime tagasi algse plaani juurde linna poole jalutada ning rääkisime elust ja olust. Mõnikümmend minutit hiljem saime bussi sooja ja seekord juba mõlemad õiges peatuses väljuda. Aitäh sulle, Liis, selle megalaheda õhtu eest ja aitäh peitjale, ilma kelleta poleks seda seiklust olnud!
Parkisin auto metsapiirde kõrvale ära ning jalutasin nulli. Ootasin kuni mugu mööda pedaalis ning siis õnnestus esimesest kontrollitavast paigast topsik kätte saada. Logi kirja, jälle üks jalgrattur ja seejärel topsik tagasi. Aitüma!
Kuna ühest kohast ei leidnud, läksin teist kohta kontrollima ja seal see tops oligi. Aitäh peitmast!
Paduöösel ei kergliigelnud seal õnneks mitte kedagi, hea rahulik oli toimetada. Tänud aarde eest!
No nii, väimehe esimene aare tuvastatud ja logitud. Tubli poiss. Ootame järge. Nüüd saab ka Ihaste vast korralikult kaetud. Tänud ????????
Puhkekoht on, aga parkimiskohta pole?! No eks siis tuleb jalad kõhu alt välja võtta, õudne. Leid kiire. Aitäh!
Kui meie aaret otsisime oli maastik kirjas 1,5 aga sellelt maastikult me aaret ei leidnud, vaid kõrgemalt :) Topsi kaas pusis algul vastu, aga ega me ka jonni jätnud ;) Nimed said kirja esmaleidjast pool tundi hiljem. Aitäh peitmast. Oli vahva päevatoimetustesse väike paus teha ja aaret otsida.