Käbikuninga: Kingitus Kerlile

 1 

Juba kaks aastat tagasi siinkandis aaretades käisime koos Salmega ka selles metsatukas jalutamas ja täitsa juhuslikult leidsime ka aaret peitva puu. Tookord polnud aga peale matkasae mingeid vahendeid kasti vallutamiseks ja nii ta paremaid aegu ootama jäi.

Nüüd jõudiski kätte see päev, kui koos ronimisvarustuse ja seda hästi käsitleva kaaslasega saarel olin. Takseerisime natuke puud, et kust poolt ja kuhu köie võiks panna. Ja esimese lasuga oligi liin täpselt seal, kus mõelnud olime. Edasi köis üle ja polnudki muud kui traksid selga ja krabinal üles poole liikuma. Ma polnud ühtegi ronimisliigutust teinud juba 1.5 aastat. Aga kõik oli hästi meeles ja üldse polnud seekord raske ronimine. Puu oli väga ronijasõbralik ja puu alt toetav sõna aitas mind kiirelt kasti juurde. Aardekarbiga oli kõik parimas korras. Kui tähtsad toimingud valmis, siis mõnus laskumine ja kella vaadates selgus, et poole tunniga oligi kõik tehtud. See oli nüüd küll kiire ja mõnus hommikvõimlemine :)

Suur tänu peitjale ja Margusele, kes selle aarde vallutuse päriselt võimalikuks aitas teha.

Käbikuninga juures sai leitud nii esimesed kukeseened, kui ka ohtralt metsmaasikaid söödud ning loomulikult ka uhke pesakast. Aitäh.

Natuke veel ja käbikuningate avaldumisest saab aasta. Tol hetkel suht ilmvõimatuna näiv väljakutse on minu jaoks üllatavalt kiiresti siiski järjest rohelisi nägusid toonud. See täpp oli igatepidi üks kergemaid ja latva jõudmine käis käbikuninga seeria kontekstis üllatavalt kiiresti. 12 tehtud, 4 veel.

Talvel ronimine ei tundu kõige ahvatlevam mõte, aga ega vinge tiimiga Saaremaa geotuurile tulles ei saa ometi selliseid aardeid otsimata jätta. Ja üllatuseks selgus, et Saaremaal pole talve ollagi, väga harjumatu oli võrreldes Harjumaa lumerohkusega siin hoopis pigem rohelist samblavaipa näha. Tiim oli super, järjekordne puulatv sai vallutatud. Aitäh.

Tiim ja varustus olid viimasepeal, mis nii viga raskeid aardeid leida. Ajajooksul on igal liikmel oma ülesanne tekkinud ja erinevalt lohku saamis aardest, läks siin kõik libedalt. Nii jääb aardest ka positiivsem emotsioon. Kuigi Saaremaal on suvel mõnusam olla, siis tänane kliima oli ka hea ja kohe päeva alguses üks pähkel läbi hammustatud.

Oli see alles korralik spordipäev. Päike kõrvetas mõnuga ja lisaks segas ka õige puu tuvastamist korralikult. Lõpp oli juba magustoit. Aitäh peitjatele.

See oli mul jäänud viimaseks Käbikuninga seeria aardekd. Erinevalt varasematest oli see Käbikuningas tagasihoidlikult madal. Kõik protseduurid sujusid tõrgeteta ja peagi olin juba pesakasti juures. Tänud peitjale adrenaliinirohke seeria eest!

Hommik Elda telkimisalal algas vihmaselt ja ilmateade lubas üsna pilvist päeva. Seega näis ideaalne ja mõnusalt jahe ronimispäev tulevat. Selleks ajaks aga, mil me end läbi teiste aarete kohale veeretasime oli suutnud ikka päike end pilve tagant välja pressida. Säh sulle jahe ilm.

Margus hakkas liini puu otsa tulistama ja mina läksin oma geonina, teravat silma ja geovaistu kontrollima. Ega ma kohe ikka õiges suunas ei astunud. Päris hulga sain taeva poole puude tippusid vaadelda. Korraga aga puuris mu pilk üht kõrgel olevat kasti. Kas tõesti? Oo jaa, pole mingit kahtlustki! See leidmine oli oi, oi, kui magus. Ajasin kohe nina rõõmust taeva poole ja tõmbasin Margusele traati, et korjaku oma kodinad seal kokku, et ma tulen ja viin ta parema puu alla. Parema igas mõttes. Sest puu oli ilus, kast kardetust palju madalamal ja lõpp sillerdas silme ees. Liini loopimisega Margusel aga täna teps mitte ei läinud nii, nagu vaja. Mul oli tsipa rohkem õnne. Ega see mu enda arust kõige paremini just ei läinud aga piisavalt, et saaks üles minna ja nimed kirja panna. 10 tehtud. 6 veel jäänud. Oli tore! Aitäh!

Hommik Eldas

Aardevalvur

doping

Õnneks on teised juba detailsemalt seiklustest kirjutanud, nii et minu poolt aitäh mõnusa hommikuse ronimise eest :)

 5 

Kui need käbikuninga täpid kaardile paiskusid, vaatasin neid k6iki ysna rahuloleva pilguga teades et nyyd on pikemaks ajaks erinevates asukohtades sirutusharjutusi v6imalik teha. Tollehommikuse ainuke sirutus oli aga telefoni järgi et yks rists6na välja printida ja kohvi k6rvale kokku pusida ;) Siinse täpiga meenusid kohe Annese ja Gerli aastal6pu s6nad ...millal puu otsa ronida saab ? :P Ei pidanudki ise selle pärast üksi pead valutama vaid Simone ja Kristjan v6tsid siin asja viisakalt ette. 6nneks/kahjuks läks endal saarde j6udmisega m6nev6rra aega, Muidu oleks nimitegelase ka kampa kutsunud. Aga 6nnex kingisaaja oli oma kingituse ilusti kätte saanud ja nyyd v6isime meie ka tulla rahulikult kaema seda 5.0 kingitust :P Mäletan veel geojaanil et napilt ennem lahkumist kysis Inge et ega ma juhuslikult saarde minemas pole. Temal seal vanatädi uhke juubel tulemas ja noh yks puu v6i siis 6igemini mitu vajaks veidi kooresilitamist ;) Sel hetkel ei olnud minul tegelikult mitte mingit plaani siiapoole lompi tulla aga vot näe juhtus nii et poole nädala pealt muutusid plaanid seev6rd et reedel istusingi bussi peale et perega yhineda. seekord olin kaval olnud ja kogu oma ronimisvarustuse,sealhulgas rakulka Leannega koos ees saarde saatnud. Lisaks oli ka Silver saarde tulnud ja nyyd polnud kahtlustki kus me laupäeva hommikut alustame :D Esimese hooga pakkusin välja et kui ntx läheks kella 5 hommikul. Kes teab kaua seal aega kulub aga arvestades kui pika unega on ylejäänud pere siis peaks igal juhul ennem nende ärkamist tagasi j6udma. Silver arvas aga et tema nii vara silmi pähe ei saa ja nii nihutasime plaanid kella 8 peale. Hommikul aga otsustasid otse meie telgi k6rval hakid mingit sorti k6vema kisma maha pidada ja nii oli äratus hoopis kolmveerand 7 paiku. Klahvid puhtaks ja suundusimegi siis puu poole. Lisaks oli Inge lubanud otse nullis meile pannkooke kypsetada nii et oodata polnud enam midagi :D Algus läks igati ludinal ja juba suundusime järgmisse punkti. Siin oli tegelikult kohe esimene m6te et slingipuu, aga kui juba rakulka kaasas oli siis oli ju vaja esiti sellega katsetada. Katsetused kestsid täpselt nii kaua kuni vist viienda lasuga jäi raskus totaalselt puulatva kinni. egas midagi läkski käiku esimene m6te ja haarasin slingid. Edastasin info ja suundusin siis latva raskust päästma. K6ie säästmiseks v6tsin ka jingle kaasa ja sealt samast ladvast siis ka alla tulin. Inge tundis juba muret et niimoodi ei j6uagi pannkokke valmis kui peab kogu aeg kööki ringi kolima ja siis see juhtus nagu tellitult... lisaaeg rahulikuks pannkoogi kypsetamiseks. Viskasime veel nalja erinevatest juhtumistest kus m6ni sling v6i muu asi puu otsa jäänud on. Ytlesin et minul ei ole veel kunagi juhtunud et jingle oleks puu otsa jäänud. V6i noh on juhtunud et olen valest otsast sikutanud ja siis koos k6iega jäänud. Aga seekord läks hoopis nii et enda lohakusest tegin liiga väikese s6lme ja k6is jooksis lihtsalt m6lemast aasast ludinal läbi. Seal me siis seisime, k6is hunnikus maas ja jingle puu ladvas :D:D Kas pean veel samat puud slingitama hakkama ? :D otsustasin siiski korra veel rakulkaga proovida. Timmisin sihiku eriti täpseks ja tuligi jackpot lask yle just sobiva oksa. Eks kogu see asjatamine andis piisavalt lisaaega et Inge sai oma ylimaitsvaid koogikesi kypsetada. Edasi läks juba palju syndmustevaesemalt ja korda m66da saime erinevate puude all oma ronimisvajadusi rahuldada :D Aga pannkoogid oli t6esti ylimaitsvad. Juba ainuyksi nende pärast tasus täna hommikul siia metsa tulla ;) Suured tänud kaaslastele seikluse eest ja loomulikult peitjatele ainult suur kummardus selle omamoodi täpselt meile seeria eest ;)

Kõrgustesse

Kukeseeni pidavat kohalikud lausa vikatiga korjama ;P

 3 

Juba geojaanil sai pisut uuritud, kas keegi Saarde ka lähiajal minemas on. Nüüd siis eelmise päeva õhtul selgus, et on ikka küll ja tahtmisega kohe hirmus vara hommikul ronimisega peale hakata. See aga tähendas, et meie ööbimiskoht on juba eos paigas :D

Enne Tarmo ja Silveri saabumist jõudsime napilt oma laagri kokku koguda ja hommikusöögi ettevalmistused toimusid juba esimese puu all. Ronimine edenes üsna jõudsalt ja ma hakkasin juba hommikusöögi valmistamisega vaikselt ajahätta jääma. Siis aga juhtus nii, et nii ronimine, kui hommikusöök said ajaliselt ideaalselt klappima ja peale riburadapidi aarde kasti juures käimist oligi aeg viimased mustikamoosiga pannkoogid nahka panna.

Tänud kaaslastele ja peitjatele.

 3 

Siia aarde juurde startisime varakult, et kui pereliikmed jalad alla saavad, oleks krapsti kodus tagasi. Kui me 7:15 parklasse jõudsime, oli teine ekipaaž juba kohal. Veel poolunistena tiksumine puu alla ning asusime toimetama. Kui enamus ajast kulges kõik libedalt, siis ühes punktis suutis Tarmo korralikult kõik ära lörtsida ja tegevust juurde tekitada. Aga võibolla see pidigi nii minema, kuna lõpupunktiks said nüüd Inge küpsetatud imemaitsvad pannkoogid ka valmis. Nii see hommikuvõimlemine ja hommikusöök seal metsas maha peetud sai.

Tänud.

Logi sai kirja jalad maas ja sääsed ümberringi. Oleks jaksu olnud, oleks üleval kindlalt mugavam olnud. Nüüd siis jäeti vanurid alla kurvalt jälgima, kuidas Miki ronimist ja õhtust vaadet nautis. Aarde eest tänud.

Kui algselt muretsesin, et peaks jätma leidmata (nimeline kingitus ikkagi), et vaatan niisama siis puude ümber jälgi nähes oli selge, et siin on juba käidud. Nii oligi. STF.