Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Narritamise aarde mõtte tekkis sellest, et isegi saab aegajalt ikka narritud saadud, kui mõni aare on peidetud kavalasti või saab joosta siia sinna enne , kui aardetopsik näppu jääb. Proovisin siis isegi tiba otsijaid narritada, eks logidest saab näha kuis õnnestub. Aga aare ise sai sel korral Emajõe äärde paigutatud, alguses nii esimeses, kui ka teises punktis on täitsa mõnusad vaated jõele ja näeb veemasinaid ringi vuramas suvisel ajal, aga olen näinud ka väikse jäägagi. Lõpp-punkt sai ka jõe äärde, tundub, et see koht vähemalt kalameestele meeldib, igaüks võib ise järgi proovida kuis näkkab. Kohapeale autoga ja teinekord ka jalgsi saamine võib olla omajagu keeruline, eks sõltub aastaajast ja kuis vett parasjagu on. Eks igaüks ise vaatab kuidas läheb. Head otsimist. :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 58° 20.5000' 26° 46.4280' |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC98DJ4
Logiteadete statistika:
23 (62,2%)
14
5
1
2
0
0
Kokku: 45
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2025.
Ega võttis see narritus ikka narriks küll. Leidsime pärastlõunal esimese vihje. Mõeldes eluvalikute üle, käisime logisime lähedalasuva Porijõe ära. Siis kõndisime tagasi nulli ning tegime otsuse järgnevaks punktiks. Autost nullini ning tagasi jalutasime mina ja Tomait0 kokku 4 korda, kuniks Taamoo kallast uuris ja iluund nautis ning Lisette sootuks trenni lippas. Lõpuks olles kahes osas teises punktis tulutult mässanud, otsustasime aarde omanikuga kontakteeruda. Saime teada, et olime otsinud täitsa õigest kohast, aga järgmine vihje olevat küllap ära kulunud, seega seal meie narriks tõmbamine ka päikeseloojanguga lõppes. Ütleme nii, et hea, et me oma esialgse plaaniga edasi ei läinud ja lõpuks küll pikema, aga mõistlikuma tee valisime. Eks teine kord siis! :)
Olime vaevaliselt lõppu jõudnud, ainule et skoor jäi siiski narritus 1 : 0 meie.
Avarii-logiraamat sai sinna suht ebatraditsiooniline aga nimed kannatab peale kribida. Harilik kaasas ärge siiski minge ;). Hubane koht, aitäh.
Nüüd siis juba kolmas kord selle aardega tegeleda ja teine kord lõpp-punktis olla. Päris frustreeriv on see Narritus meile olnud. Sel hetkel kui autost välja hüppasime tuli meelde, et pagan, siin on ju hooldusvajadus ja minu geokott hoopis teises autos kaugel eemal. Lootsime, et äkki ikka kannatab sinna logiraamatusse midagi kirjutada. Kahjuks saime konteinerist vaid märja paberitombu, mis mingit kirjutusvahendit ei sallinud. Seega see aare sai meid veel kord narritada. Eks siis vaatasime autos leiduva kriitilise pilguga üle ja meisterdasime käepärastest materjalidest täiesti veekindla logiraamatu. Peitja võiks siiski asja üle vaadata ja kui meie versioon ei sobi, siis paberlogiraamatule kindlasti vaja minigrippi, sest konteiner pole veekindel.
Logiraamat on suht ligane nuts, tuleks välja vahetada. Endal sellist kraami viimasel ajal kaasas ei ole.
Käisime esimeses punktis ära, edasine jäi järgmiseks korraks.
Panen endale ka lipukese maha et asjaga tutvumas käidud. Kyll mingi hetk j6uab edasi pusida ;)
Panen märkme maha, et sai nullis käidud ja narrituse info võetud. Kunagi saab see tehtud niikuinii.
Kui esimene narritus jättis meid narritamata, siis teine narritas ikka korralikult. Esiteks teel kohatud Matu süstis meisse omajagu hirmu oma mitteleiu jutuga. Aga kuna suurem jagu teed oli juba käidud ja kaaslasel Porijõgi ka vaja logida, siis hoidsime avatud meelt ja läksime narrituma. Kohapeal vajus karp lahti, sest null vahtis meile avatud luugiga vastu. Skepsisega varustatud tunnistasime seda veidi ja siis panime järgmise vahepunkti kaardile. Hirm sai reaalsuseks - paras narritamine. Teises vahepunktis meie narritus selleks korraks ka lõppes - narriks jäämisega. Kuigi (tõenäoliselt) vajalik abivahend kuulus geovarustusse, siis hetkeoludes osutus see veidi kehvakeseks ja järgmised koordinaadid jäid leidmata. Veidi narr tunne küll, aga tulen tagasi - kes viimasena naerab naerab paremini.
Kuna juba siin olin, tuli ka naabernarritus üle vaadata. Telefonil oli täna mingi mure - GPS vajas jube pikka aega, et paika settida. Sestap haukusin mõnda aega valede puude all, aga ka õige puu all ei läinud edukamalt. Ei teadnud, mida otsida või kust otsida, aga küll teine kallas oli kutsuv... Tagasiteel tulid juba järgmised otsijad vastu, ehk läks neil edukamalt.
Nüüd olen seda teist punkti külastanud nii öösel, päeval, hommikul ja õhtul, kuid null tulemust. Kui keegi kinnitab, et seal midagi loetavat on, siis tagasi, seniks pausile. Vähemalt seda tean, et abivahend oli õige, asi seegi.
Esimeses ja teises punktis sai talvel ära käidud ja ports narritust kätte saadud. Teise punkti info suhteliselt halvasti nähtav. Lõppu ei hakanud tookord trügima, sest ei mahtunud meie plaanidesse veel üks narrimine. Täna läksime otsejoones lõppu. Kalamugud olid platsis, aga me end väga häirida ei lasknud. Tükk aega sai tiirutatud ja vahitud ja lõpuks ka aare leitud, kuid kätte teda ei saanud, sest oli oma pesas kangekaelselt kinni. Teavitasime ka peitjat olukorrast ja olime järjekordse narrituse tõttu üsna löödud.
Läksime juba mitmendat-setmendat korda kohta, mis meie arust ja olemasolevate logide põhjal täitsa lõpuks sobis, kuid millest siiani miskit lõpu sarnast leidnud ei olnud. Täna aga, oh imede ime, vahtis tops meile täitsa vastu ja saime nimed kirja talletatud. Koht on igatahes äge, kuigi seal kakerdab igasugust rahvast.
Esimese punkti juurde sai detsembris sumbatud läbi värske koheva lume ja õige külma ilmaga. Noorpeituril olid lõpuks kulmud ja ripsmed härmas. Samal õhtul jalutasin teise punkti, aga seal jäin numbrite kokku veerimisega jänni. Sellest aitas peitja kirja teel üle ja lõpp oli lausa rõõm. Igati suurepärane multi - ilma kurjade krutskiteta, aga võimaldas parasjagu vantsimimist ja sõbralikult narritud saada. "Seda sa ei otsi" Tops korras, logirull täitsa niiske. Aitäh peitjale.
Märge endale, et see vajab lisatähelepanu ja edasitegelemist.
Eelmisel päeval tehtud korralik eeltöö viis täna eduka logimiseni.
Tänan peitmast.
Seda narritust sai mitmes järgus tehtud.Täna lõpuks lõpus.Leid ei peitnud end õnneks kaua.Aitäh!
Oeh!
7km matk lumisel pokumaal, et Narrituste nullid läbi käia .. oeh.
Vahepunktis oli kerge error, numbrid ei tahtnud ennast väga hästi ilmutada .. isegi mitte õige tööriistaga .. oeh. Mingi info ma sealt suutsin kokku veerida ning peitja kinnitas, et info õige. Jess!
See "jess" oli õige üürike - ma toksisin ühed numbrid vales järjekorras GPS'i ja nii ma sain ennast ikka korralikult narriks tehtud :D Tunnike Ihaste võpsikus väga vales kohas puid silitud .. oeh! Kontrollin siis märkmesse kirjutatud numbreid ja GPS'is olevat numbrit .. JEEEEBUS .. ma 1.5km vales kohas ju! :D 16km autoga sõitu, et õigesse kohta jõuda ... OEH!
Olles lõpuks õiges kohas, tuli logi üsna kiirelt kätte. Olgugi, et ta üska kindlalt oma pessa kinni oli külmunud.
See, et ma numbrid valesti GPS'i toksisin, oli ikka kogu selle narrituse juures kirss tordil .. päriselt!
Aitäh!
Mina ilmselt nõnda tähelepanelik polnud kui teravsilm-scriimsilm ja oma eeldatavasti suht-koht adekvaatse abivahendiga vahepunktist jätkamiseks tarvilikku infot täna siiski tuvastada ei suutnud.
Aarde peidukoht koos aardega hetkel kadunud, ei ole kättesaadav.
Sel suvel on palju Tartus käidud. Nüüd olen arvatavasti lõpp-punkti jõudnud, kuid sealt mul kahjuks konteinerit leida ei õnnestunud.
Nii möödaminnes tegin teise narritamisega kah otsa lahti. Siin samuti täitsa hea teostus. Mõneti ootuspärane teise punkti koordinaat kindlaks tehtud, jätsin jätkamise järgmiseks korraks.
Hommikul käisime Porijõe ääres selle aardega alustamas. Oli parajalt võsane mülgas ja pikk matk. Päeva jooksul lasime ennast veel narritada ja nüüd õhtuks jõudsime lõpusirgele. Lõpus oli taaskord väga märg praeguse veeseisu tõttu. Otsisime väga pikalt. Alguses Maire üksinda, sest vaid tal olid kummikud jalas. Pärast tõin omale ka kummikud ning suundusin appi. Ka see ei aidanud. Ronisin puu otsas ja vahtisime ringi nagu peata kanad. Lõpuks ei jäänud muud üle kui haarata õlekõrs mis viis meid sootuks ootamatu peiduka juurde. Korralikult narritatud. Logiraamatu kättesaamiseks pidi väga palju jõudu rakendama. Võimalik, et lähitulevikus seda ilma korraliku abivahendita kätte ei saa.
Esimeses punktis läks kiiresti, ainult nõgesed kiusasid. Teises punktis saime ka vabalt hakkama. Lõpus läks ikka omajagu aega ja lisavihje küsisime ka, enne kui aare silma jäi. Hea, et meil kummikud olid, ilma nendeta oleksime hätta jäänud.
Esimese punkti leidsime, edasi lihtsalt ei viitsinud. Võibolla kunagi heas seltskonnas tuleb tuju seda taga ajada, praegu oli ajaga paremaid asju ette võtta.
Õppind mehed, Rootsi riistad... või kuidas see oligi. Igatahes õigete tööriistade olemasolu teeb iga töö kergemaks, nii oli ka siin. Saime selle multi täitsa mõistliku ajaga tehtud. Lõpuks küll olime veidikese hädas, aga ainult lühikeseks ajaks. Õnneks jäi peidukas silma ning muidugi seal see tops end peitiski. Tänud aarde eest!
Siin sai korralikult tiimitööd tehtud. Alguses läks üsna libedalt ja varsti saigi suunduda lõpu poole. Veidi hämmingut tekitas vaid see, et kaks esimest punkti 160 meetri reegli sisse küll kuidagi ei mahu, äkki see on vahepeal märkamatult oma kehtivuse kaotanud... Lõpuks läks omajagu aega, saime narritatud ikka mõnuga. Ühisel nõul jõudsime siiski logiraamatuni ja selgus ka FTF-segaduse põhjus. Nimelt oli Elektrik loginud FTFi logilehe ühele poolele ja Ove sama lehe teise poole algusse. Aitäh peitjale.
Planeerimine on kõige alus,kui kõik õigesti teha siis saab kõige kiiremini pool tundi ja stardikohas tagasi saagiks kokku kolm aaret aitäh peitjale ja suured tänud Tanelile ja Erlele NB! Supilauaga oleks põnevam.
Hommikul narritasin ennast esmalt ise Porijõe ääres ise kui esmalt astusin mööda Narritus 1-st. Kui selle avastasin, siis oli juba Narritus 2 alguse juurde jõudnud. Algus oli tore polnudki väga narritamise moodi, järgmine vahepunkt oli minu jaoks igati loogilises kohas. Vahepunktis poleerisin objekti igat sentimeetrit, kõrval olev kalamees vaatas huviga minu tegevust. Eks siingi narritasin ennast ise kuna geokogemusele tuginedes oleksin ju võinud kohe õigest kohast edasist infot otsida. Vahepunkte jagus tublisti ja kui narritamisega alustasin hommikul 9 ajal, siis viimasesse punkti jõudsin õhtul 22 paiku. Vot siin narritas peitja mind täiega. Algul ei saanud üldse järje peale ja olin juba peaaegu loobumas. Lõpuks kui topsi nägin, siis selle kättesaamiseks tuli teha veel omajagu protseduure enne kui sain nime kirja panna.
NB! Logi parandatud 15.04 kuna selgus, et FTF kuulub siiski Andresele. Mingil arusaamatul põhjusel ma FTF logi logiraamatus ei märganud.
Kirjelduse järgi tundub, et jõudsime lõppu igati loogilise objektini, kuid midagi sealt leida ei õnnestunud.
Käisin porijõe aaret otsimas ja mõtlesin et möödaminnes login ka narrituse aarded. Esimese narritusega enam-vähem nii ka läks, kuid teisest sai mitme päeva projekt. Oleks vast ühe päevaga ka saanud, kuid laiskus sai võitu ja külastasin erinevaid punkte erinevatel päevadel. Esimene päev polnud õiget abivahendit ka kaasas. Liikumiseks läksid käiku nii auto, jalgratas kui ka tallatakso. Lõpus sai veel tükk aega ringi vaadatud ja millalgi ka leitud. Konteineri kätte saamiseks oli veel ühte abivahendit tarvis, kuid see on õnneks peaaegu alati kaasas, nii ka seekord. FTF läks kirja kell 8:52.
Nüüd Ove logi lugedes tekib küsimus, kuhu krt mina logisin? Paistis nagu õige asi. Või sain narritatud? Panen hetkel "Leidsin", eks aeg näitab, kas päriselt ka leidsin või tuleb edasi otsida.