Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tulepaak ehitati 1960. aastal.
Valge raudbetoontorni kõrgus jalamist on 13 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 16 meetrit.
Tuli vilgub pimedal ajal aastaringselt. Plinkimine toimub 4 korda 0,5-sekundiliste vahedega, iga kord põleb tuli 0,5 sekundit järjest. Seejärel on 11,5 sekundit pime ja tsükkel algab uuesti.
Aare ise on lihtne vanakoolikas. Tule jalutama ja kui aare logitud siis mine vaata, kas leiad tulepaagi juurest ka kajaka üles.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 59° 38.7380' 24° 58.1330' |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9B5YP
Logiteadete statistika:
25 (96,2%)
1
3
1
1
1
0
Kokku: 32
Polnud südamega asja juures... kui "peidetud" sai. Nüüd on aeg selle aardega hüvasti jätta. Tänud kõigile, kes leida jõudsid ja vabandused kõigi ees, kes ei jõudnud.
Näib sedamoodi, et aare on uitama läinud.... ju ta ränduri hing ei suutnud enam ühes kohas püsida...
Uus aarde staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuna praamile minekuga läks kiireks, siis aarde nautimiseks väga palju aega ei saanud raisata.
Prangli rattatiir. Võtsime omad rattad kaasa ja kondimootoriga tegime saarele tiiru peale arvestusega, et üks jääb ikka võtmata. Alustasime põhja poolseimast ja ilmselt ka kõige liivasema teekonnaga. Aitäh aarde eest.
Suur tänu kameelionile uue logiraamatu lisamise eest!!
Kõigile teistele aga infoks, et aarde peitmise hetkel seal veel teist torni polnud ja peitja tunneb samuti huvi, et mis sinna tekitatud on, seega kel mahti - jagage infot!
Aare on üsna kurvas seisus. Päris kinni kohe siiski panema ei rutta. Ehk keegi hea hing saab abiks olla ja asja parandada. Ise sinna minekuks hetkel ajaauku lähikuudel ei näe. Võta minuga palun ühendust, et lähemalt asja arutada. Aitäh!
Aare oli paigas ja korras. Sääskede hulk oli enneolematu! :)
Kevadpäevade raames otsustasime ka aardeid otsida. Leidsime. Teel aardeni ja tagasi leidsime ka hulgaliselt prügi, mille otsustasime koristada. Kohalikel oli samal päeval #talgud2023
Vàga àge möön, nii madalat vett pole ammu nàinud. Aare korras, Tanud
Peale vihma tuleb päikesepaiste. Ilusa ilmaga võtsime ette Prangli saare retke. Sadamast jalutasime siia rahulikult mööda liivast teed, mille äärest aeg-ajalt küpseid c-vitamiinist pakatavaid kibuvitsasid nosides üsna kiirelt kohal jõudsime. Peale aarde logimist oli mõnus tuletorni juures sügisese päikese kerget soojust nautida ja talveks d-vitamiini varusid täiendada.
Tänan peitmast.
Pedaalisime, aeg-ajalt lükkasime ratast läbi liiva ja tegime kohapeal vajalikud toimetused ja tagasi paadi juurde. Sadamas oli üks suuremat sorti purjekas ööga hätta jäänud, merevesi oli tema jaoks tuntavalt alanenud. Praami ülemiselt platvormilt köietasid mehed ta sügavamatesse vetesse. Meile oli tänane sihtpunkt õhtuks Keri saarele jõuda. Tänud peitjale.
Pôôsale lähenedes tôusis lendu häälekas vares, kui pea pôôsasse pistsin ja juba midagi nägema hakkasin, alustas oksal kurja karjumist teine vares. Küllap oli tegemist järgneva sugupôlve kasvatamise keerulise ülesandega, sestap jätsin otsimise katki ja läksime laiali resultaadiga 1:0 vareste kasuks.
Kuna ilm oli ilus, siis tuli eksprompt mõte esmaspäevase tööpäeva lõpus Pranglile seilata ning seejärel teisipäevane päev seal purjeka peal "kodukontorit" teha. Mõeldud-tehtud.
Ilm oli Lennusadamast lahkudes tuuletu, seega kurss kaardiplotterisse ja autopiloot peale ning sirgelt Pranglile. Minutipealt 4 tundi hiljem sildusime Kelnase sadamas. Siis oli Liinal veel vaja paar koosolekut pidada ning päikeseloojangu eel asusime teele. Kuna oleme kolm aastat tagasi Loo otsas ka üht varasemat aaret otsimas käinud, siis teadsime, et teed on liivased ning ei hakanud jalgratastega selle lühikese otsa pärast mässama - aardeni on sadamast ju vaid pooletunnine jalutuskäik.
Aarde leidmisega probleeme polnud ning nimed said logiraamatusse kirja. Aitäh peitjale! Seejärel imetlesime vaateid ning asusime tagasiteele. Põikasime läbi ka uue torni juurest aga nüüd enam seda õnne, mis Ovel oli, pole - tornil on uks ees ja kõvasti lukus. Ka kohalikud teadsid rääkida, et kuigi nende ehitiste jaoks oli luba just selle põhjendusega saadud, et tuleb avalikus kasutuses olev linnuvaatlustorn, siis - tutkit, brat! Vaat selline on siis meie korruptsioonivaba Eesti. :( Samas, optimistina tahaks loota, et see asi saab ikka korda ning tulevikus saavad kõik soovijad ka sinna torni.
Lõpetasin töö Prangli elektrijaamas, sõin kohvikus kõhu täis, laenasin seina äärest jalgratta ja pühendasin ülejäänud päeva aaretele. Tagasiteel mandrile uurisin laevamehelt mis uut torni seal ehitatakse. Selgus et on eratorn ja lähiajal tehakse aed ümber et igasugused ronima ei tuleks. Aarde eest aitäh!
Sellest aardest alustasin Prangli saareringi rattaga. Siin olid Prangli kõige liivasemad teelõigud aga õnneks ainult kohati. Esmalt logisin aarde, siis käisin vaatamas tulepaaki ja seejärel uhiuut vaatetorni, mis pole veel ametlikult avatud aga kuhu sai juba üles ronida kuna ühtegi keelavat silti ei olnud. Kuna saare kaguosas asuvasse meremärki ei saa juba väga ammu ronida, siis on uus vaatetorn igati tänuväärne koht kust saab Pranglit kõrgemalt vaadelda.
Saare kaheksas, ühtlasi viimane aarde leid. Poisid jäid koos Piretiga kohalikule uuele mänguväljakule mängima, meie sõitsime jalgratastega taaskord ühte saare tippu ning leidsime, logisime aarde. Ütlesime koerale aitäh toreda päeva eest Pranglil.
Kahepäevane meretrip oma paadiga - Rammu, Aksi ja Prangli. Saime ka paadisõidul suurtest lainetest läbimärjaks. Õnneks kestis tormisel merel olek vaid Aksi saarelt Pranglile sõites, mis on suht lühike maa. Enne ärasõitu teise päeva hommikul laenutasime jalgrattad ja sõitsime nendega Prangi saare tippu, kuhu me polnud veel jõudnud. Aitäh aarde peitjale! Aarde juures oli mõnus natuke aega lõõskava päikese ja suure tuule eest varjus puhata!
Alustasime oma Prangli leide kõige kaugemast punktist. Esimene aare leitud! :)
Olime oma rattatuuril Prangli saarel ja palavuse kiuste oli üks väga lahe päev täis aardeid ja huvitavaid kohtasid. Tänud aarde eest!
See jäi Prangli viimaseks aardeks. Esimene tee läks järjest liivasemaks ja lÕppes tupikuga. Kui tagasi keerama hakkasin, siis jäin sinna korralikult kinni ja ei liikunud ei edasi ega tagasi. Oli ikka omajagu nikerdamist, et uuesti liikuma saada, aga õnneks ikka suure meelitamise peale õnnestus. Teine tee oli oluliselt toekam ja viis kohale. Ja nii see Prangli roheliseks saigi. Aitäh peitjale.
Sai käidud, nähtud , leitud ja logitud. Aare korras.
Kui läheneda vasakut teed pidi, siis saab ka rattaga nulli
Sel kevadel võtsime endale eesmärgi suvel külastada nii palju väikesaari kui võimalik. Eks esimesena saigi välja valitud need, kuhu regulaarne laevaühendus korraldatud on. Ja juhuse tahtel sai väikesaarte hooaeg avatud täna Pranglil. Tegelikult see tulek ei läinud üldse lihtsalt. Kui nädala keskpaigas oma otsuses kindlad olime, siis selgus kurb tõsiasi, et laupäevaks enam praamipileteid saada pole. Õnneks sain siseinfot, millal ja kuidas ikkagi pileti endale soetada saab.
Täna hommikul pakkisime igaks juhuks vihmavarustuse kaasa ja olime õigel ajal sadamas. Praam saabus hilinemisega ja lisaks üllatati meid uudisega, et õhtune sõit saarelt mandrile toimub erandkorras 1,5 tundi varem. Meil oli tänaseks plaanitud pikem jalgsimatk mööda saart ja tundus, et umbes 6 tunniga jõuab saarele ringi peale teha. Nüüd aga tuli plaanid ümber mõelda. Kiiresti leidsime netist saarel oleva jalgrattarendi ja leppisime kokku rataste kasutamise. Nii, et enne kui praam otsad hiivanud oli, oli meil kõik juba korraldatud, et saarel mõnusalt liigelda saaks.
Rattad saime kohe sadamast kätte ja esimesena kihutasime selle uue aarde poole. Tee oli kohati hullult liivane ja mitu korda tekkis mõte, et paneme rattad puu najale ära ja jalutame edasi. Aga just siis läksid teeolud taas paremaks ja nii me umbes 300 meetri peale ratastega punnitasime. Siis parkisime nad teeperve ja kõmpisime aardeni. Vanakoolika leid oli kiire ja logiraamatut avades nägime, et juba nädal tagasi avaldatud aarde juures polegi veel keegi käinud. Panime oma nimed siis FTF kohale kirja ja see juhtus täpselt kell 10.29.
Aitäh ka siia saare serva kutsumast, see paik oleks muidu küll külastamata jäänud.
Testleid.
Päeva lõpuks otsustasime ka saare aaretest tühjale poolele suuna võtta. Airi peitis karbi, mille sain pärast väikest loodusnautimist üles leida.
Pärast sadamas oli mul põnev vestlus niivõrd-kuivõrd kohaliku merekaruga, kes rääkis nii endast kui saarest. Soovitan teilgi mõne kohalikuga juttu puhuda. Saate palju põnevat teada :)
Päeva lõpetas mõnus meresõit ja juba tunda andev joodiku päevitus (loe: põletus) :D Aitäh, Prangli!