Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tee väike jalutuskäik, jooksuring, või rattasõit looduses.
Aare on peidetud Varsaallika oja äärde
Peitmise ajal oli karbis pliiats, logiraamat, nänni vahetuseks ja juhend (eesti keeles).
NB! Palun pane aare samasse kohta ja asendisse tagasi ning pane ka maskeering peale tagasi. Ära jäta jälgi oma käigust!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9G70P
Logiteadete statistika:
83 (92,2%)
7
2
0
0
0
0
Kokku: 92
Tuiasime ringi, siis tegime kõne varemleidjale, kes natuke saladuseloori kergitas, kuid siiski jäi leidmata.
Veidi võsas ragistamist ja leitud. Karp oli oma arvatava pesa ees avalikult maas, nii et asetasin ta pessa tagasi ja taastasin maskeeringu.
Nõgestega võideldes leitud ja logitud. Aitäh!
Üle oja läks kipakas purre, mida mööda sain aardeni, aga tagasitulekul see paraku enam vastu ei pidanud. Aare ise leitud kiirelt, aitäh!
Kui eelmine aare oli võetud, siis ei saanud seda võtmata jätta. Nii lähedal oli see!
Aare vahtis kaugelt vastu, nagu üks suur hammas haigutavas suus. Pärast nime kirja panekut toppisin hamba suhu tagasi ja viskasin veidi okkalist salatit järgi, et nii eredalt ei naerataks. Aitäh!
Kunagi üleeelmisel aastal jäi aare pimedal sügisõhtul leidmata. Täna ilmutas aare end välja. Tänud peitjale!
Õhtuse jalutuskäigu esimene. Läks ikka veidi aega, peab rohkem GPS-i nulli uskuma... Esialgu jäi õige koht silma aga ei silmanud aaret, uuel ringil saime nimed kirja. Tänud
Kõik võimalikud maskeeritud kohad ja maskeerimata kohad otsisime läbi. Ka selle koha, kus loogiline koht. Aga ei miskit. GC ka viimane logi lilla. Ehk on järgmistel rohkem õnne.
Mis siin salajast. Saladus säras 10 meetri kaugusele vastu. Kui nüüd salaorganisatsioonid ka oma saladusi nii hästi hoiaks.
Oli oja ja oli saladus. Õnneks sai see kiirelt läbi hammustatud. Tänud!
Otsisin loogilisest kohas, seejärel igalt poolt mujalt ning lõpuks jälle sealt, kus ta pidi olema. Sukeldusin päris sügavustesse, kuid õige nurga all lubas aare endast viivuks pilgu, mis päästis mind päris maa alla kadumast.
Matkasime oja äärt mööda, polnudki nii libe nagu ma kartsin. Siin on natuke klassikat. See kant on väga ilus, lähedal oli üks maja müügiks ja Merily hakkas kohe guugeldama....Aga maja oli liiga suur ja natuke liiga korrast ära. Aitäh aarde eest!
Kui kõrvalaare oli üüber kaval, siis siin mõtlesin täiega üle. Eriti meeldis see plekktass oksa otsas. Tänud aarde eest !
Ega mul nendesse saladustesse täna enam usku ei olnud, aga siiski tulime proovima. Tänud peitjale aarde eest.
Läks ruttu ning nüüd lähme käru otsima :D Aitäh aarde eest!
Aega võttis aga asja sai. Oli väga meeldiv, et selle aarde kanti on võimalik lausa parkida. Mõne teise sellekandi aarde juures, oli see üsna suureks väljakutseks. Ilmselt mängis rolli ka lumerohke talv.
Alustasin sellest õigest peidukohast ning ka lõpetasin siin. Vahepeal tuvastasin ühe tühja klaasist kreemipurgi, mis ka oleks ehk aardena kvalifitseerunud kui ōiged asjad oleksid vaid sees olnud. Olin veel viimast kaameraringi tegemas kui õnnestuski tabada väike killuke karbist ning siis enam kaua ei läinud kui ka nimi kirja sai. Aga mis maskeering veel tagasi peale on vaja panna, nii varjatud kohas aardele, seda ma ei tea. (1134) Aitäh! EVEJ
Ühendasime jalutuskäigu geopeitusega ja nii me selle jalutuskäigu just siia ette võtsimegi :) Aitäh peitjale!
Kas geopimedus või on aare jalutama läinud, aga meile ta end ei avaldanud...
Gravitatsiooni aarde juurest tulles jäi see lihtsalt nii lähedale, et ma tahtsin siin ka ära käia. Ingal on see aare varasemalt leitud kuid ta tuli ikkagi kaasa. Nullis nii lihtsalt ei läinudki, sest telefon ei suutnud nulli kuidagi paika saada. Vahepeal käisime Varsaallika oja juures ära ja tagasiteel proovisime uuesti. Lõpuks tuli tops ikka ilmselgest kohast välja. Tänan.
Võttis aega, et aare ilmselgest peidukohast üles leida. Aitäh!
Täna oli siin juba käidud. Linde, rattaid ja muid asju joonisatud . Aare korras. Täname!
Aardeni ukerdasime üle hunniku ja läbi prügi, seetõttu üsna kõle ja kole paik, eriti hämaras. Tagasi autoni nägime oja ka ära. Tänud.
Sel aastal on erinevate uute mängijate poolt Tallinna linna peidetud nii Ojaäärne seiklus kui ka Raudteeäärne saladus. Sarnased nimed suutsid mind piisavalt segadusse ajada - arvasin, et olen juba kõiksuguste äärte saladused järgi vaadanud ja seiklused seigelnud. Siiski mitte nagu selgus. No nüüd siis ehk? Ahjaa, paluks peita veel vähemalt üks "Raudteeäärne seiklus" - lihtsalt, et komplekt saaks täielik :o) Tänan.
Harjumaa vajas täppi. Seda, et Sisekaitseakadeemia territooriumil elavad rebased ja jänesed, ma teadsin. Aga kunagi varem polnud mõelnud, kes seal aia taga elavad. Terve metsaalune oli kitse jälgi täis. Nende seas oli ka georada, mis viis välja ainult ühte kohta. Natuke võttis uurimine aega, enne kui vajalik leitud sai.
Tarkusetera: kui aardesse pannakase pliiats, oleks kaval lisada ka teritaja!
Tallinn on täiega super koht. Vaatan kaarti - parkla, metsarada ja siis kuskil kõrva aare. Lihtne, mine või hiina ketsidega. Reaalsus- pargi hobune nii, et veerand liiklusteed saab blokeeritud, planeeritud parkla servad on ääristatud maastikuga, mis on inimtekkeline aga hullem kui jumala loodud Island. Rada aardeni talvel nagu 16 sajandi Peruu konkistadooril inkalt ostetud kaardil Eldoradoni ja hämaruses nullis selle Elorado otsimine. See oli lõpuks tulemuslikum kui leida Eldorado.
Siis kui Piia logis, sain aru, et jah just nii tulebki need idapoolsed sortsid meist eemal hoida. Nii, et meid rünnates oleks nad nii sassis, et asukisid ründama noh näiteks Pihkva uulitsaid.
Juba lähenemisraja leidmise tegi tänane lumesadu keeruliseks.
Ja aardekarbi leidmisel oli nii, et seekord suunas minu telefon meid eiteakuhu aga Peetri oma näitas otse kümnesse.
Meie täname!
Ossam-tossam, missugused kitserajad OSM-i kaardile märgitud on. Üht seda saime ligi, teist tagasi. Aaret üleliia lihtsalt ei leidnud, kuigi piisavalt koordinaatidel ja loogilises kohas. Silm ei seletanud sugugi, ikka pikka kätt tuli kasutada. Hea, et kährikut kodus polnud. Marje sai aarde lähistelt korraliku metallkruusi, millega lindudele seemnesööta laotada. Täname peitmast! Aare jonksus.
GC lehel olev lumega_leitav atribuut ajas meid esialgu valele kõrgusele otsima. Aga no eks ta vast ole siis mingi lumega ikka leitav veel ka. Tänud!
Tänane aardepäev aga ei saanud enne läbi kui ka tava-aare on meie nimedega määritud. Nii tulime peale isadepäeva tähistamist ka siit läbi, et see viga parandada. Võibolla on asi selles, et ma olen kohalik ja teadsin täpselt, kust aardeni saab, aga meie pidime pigem seda oja/kraavi tikutulega taga ajama, saime enne aarde logitud :D Aitäh, saladuslik paik see siin härmas maapinnaga oli küll.
Minul oli varasemalt raudteeäärne saladus üle vaadatud, nüüd oli siis ojaäärse kord. Null oli päris täpne ja seega meil probleeme ei tekkinud. Koheselt olime õigel pool oja ning keset õhtut ja pimedust oli päris hea telefoni taskulambi valgel toimetada. Pärast vaatasime oja enda ka üle ja suundusime lõpuks koju. Aitäh peitjale!
Ajasime kesklinnas mõistatust taga, kuid vaatamata kehvale ilmale oli mugurohkus liigne ning nii Pirita/Viimsi (meie "varukandi") poole suuna võtsime. Kui siinkandis elaks, oleks mõnusaid jalutuskäike aarete juurde piisavalt, meie jaoks on need ideaalselt õhtused autosõidud, kui keerulisemad aarded ennast näole ei anna, et ikka päevake kirja saada. Siia sõites GPS üritas ikka läbi kinnise territooriumi suunata, aga kui Kärt kaardilugemise masinalt ära võttis, läks juba sujuvamalt. Kuskile kahtlasele ehitusplatsile/parkimisplatsile auto panime ning vihma kätte astusime. Õnneks pealambid korralikud, instinkt kohe võssa ei suunanud ja väga viisakalt üle "silla" saime õigele poole oja ja ega peidukoha suhtes väga palju võimalusi ei olnudki. Esimesega panime mööda, Kärt pani vales suunas otsima ning mulle jäi au lambikiir õigesse kohta suunata. Kiire logi, paar vihmapiiska vist karpi pääses (vabandame) ning siis juba kodupoole. Aitäh, saladus avastatud!
gavene teine jäi teist korda leidmata, kuna mugud tulid aina rohkem nurga tagant välja. Tulime siis siia. Kõigepealt suunas google meid valelt poolt. Õige tee leitud ja saime just pargitud, kui vihma hakkas sadama. Õnneks kohapeal läks kiirelt ja saime logida kirja. Aitäh!
Tulin öösel aaret korjama, kuna statistika vajab täiendamist. Valisin aardele lähenemiseks ühe raja, aga kui olin omast arust juba aardega kohakuti, sain aru, et olen valel pool oja. Õnneks oli oja kohal piisavalt puid, millest sai ilusti üle ronida. Kohapeal vaatasin küll õigesse kohta, aga olin geopime. Tegin ümbruskonnas tiiru, aga sealt ei tulnud midagi, seega uurisin algset kohta uuesti ja kae imet, tuligi aare välja. Tänud aarde eest.
Pirita kandiga on mul nii palju erinevaid mälestusi. Leidsin ka siit midagi, mis meenutas väga ammuseid aegu. Madal maja, mille kõrvale parkisime auto, nägi tuttav välja. See ei ole viiekümne aasta jooksul muutunud, kusjuures kõrvale on ehitatud uus suur Sisekaitseakadeemia kompleks. Kuidas küll madal maja on alles jäänud. Mu isa käis siin tööl, see oli ammu. Jalutasime ojaääres ja püüdsime mitte jalgu jääda igal pool ringi sebivatele orienteerujatele. Lähenesime natuke suurema ringiga, kui oleks pidanud. Lõpus läks nii, et kui Ingrid luges logidest, et peaks olema lihtne leid, siis ta selle karbi välja tõmbaski. Tänud ojaveerde kutsumast!
Nullis läks mõni minut aega enne, kui karpi silmasin. Õnneks oli öö, päeval olekski seda otsima jäänud.
No me olime ikka juba lootust kaotamas, enne kui karp silma jäi. Meeldis, et see oli ilmselge, aga samas ei olnud ka. Lõpuks õnnestus veel ka ühele kolleegile vahele jääda. :D Aitäh!
Saladused mulle meeldivad, olgu nad siis ojaäärsed või hauatagused. Aare korras.
Kaups rääkis, kuidas ta siin kambaga pimedas vehkimas oli käinud, kuid tol korral jäi leid tulemata. Valges oli täitsa teine tera ja saime aardele näpud taha.
Olin korra juba kohal käinud, seega lähenemine ja leidmine käisid seekord kiirelt. Jälle üks koht, kuhug geopeituseta poleks sattunud.
Huvitav nurgatagune.Kusagil eemal karjus keegi : "Mama" !
Leid tuli kiirelt vaatamata sellisele maastikule
Siin läks ikka korralikult aega. Kahtlustasin tegelikult alguses õiget kohta, aga esimese hooga ei leidnud sealt midagi vaatamata korduvale kontrollimisele. Kui piirkonna laiendamine ei aidanud ja logisid lugesin, siis sain veendumuse, et olen ikka õiges kohas ja põhjalikum otsimine paljastas lõpuks ka karbi. Aitäh peitjale.
Suurim saladus oli, et kus asub rada. Tuli hüpata üle asfalti hunnikute, et leida üles raja algus. Edasi sai leitud kellegi kaotatud pastakas ja auto küljepeegel. Ennem aarde otsimist tuli mõelda kuhu see võiks peidetud olla ja siis tegudele asuda. Esimene katse oli edukas. Liiv oli üllatavalt must. Nimed kirja ja samamoodi tagasi auto juurde. Aitäh aarde eest!
Ei tea mis pulli me siin esimesel korral tegime, et aaret kambaga leida ei suutnud. Igatahes olime värskelt pesamunaga järves väikse sulpsu teinud ja saime sealt energiat juurdegi paari aarde otsimiseks. Vigadeparandus sai tehtud.
Tänud.
Parklasse seisma jäädes ootas tuttav auto ees. Selle omanikud olid juba aarde logituks saanud. Nüüd oli minu kord. Tagasiteel sai veidi geoloba aetud. Tänud
Päris huvitav maastik oli aardele lähenedes. Kõigepealt natuke turnimist asfaldihunnikutel, siis võsas ragistamist ja olimegi sündmuspaigal. Esmalt viskasime pilgu peeglisse, kas oleme aardeleiuks piisavalt ilusad ja siis järgmisena põlvili liivakasti. Kannatas täitsa linnariietes seal roomata, hea et mullane polnud. Aardekarp jäi peale pisukest urgitsemist näppu ja sellega oli kõik korras. Hakkasime just oma toiminguid lõpetama, kui ligines pool Yksk6ik. Olime seltsiks kuni temagi aarde leitud ja nime kirja sai ning tagasiteel jätkus geoloba veel autode juureski. Mõnus kohtumine ja tore aardeleid. Aitäh peitjale!
Peale koeramist jäi sobivalt teele ning sai üles otsitud see karbike.
Tänan peitmast.
Rattaga siia eriti tulla ei soovita. Igasugust teravat prügi jäi mu valitud rajale. Aardeleiuga läks nii, et kohe ei näinud, aga teisel ringil sain kätte.
Atribuut lubas siin oja ääres maalilist vaadet, aga paraku see jäi küll nägemata. Võiks lausa öelda, et ümbrus on hooldamata. Aga kuna me ei tulnud vaadet vaatama, vaid aaret otsima ning selle me leidsime, siis suures plaanis pole põhjust nurisemiseks. Leitud ta sai.
Polegi ammu lasna lähedal kuskil võsas ragistanud :D saab jälle linnukese kirja panna :D
Kõigepealt sai leitud tahavaatepeegel. Asetasin selle siis sedaviisi, et järgnevatel otsijatel ka tore oleks. Seejärel kaevati kusagilt ka aare välja. Võrreldes mõne päeva taguse külastusega on siia ikka hulgi jälgi juurde tekkinud. Aardele pikka iga kahjuks ennustada ei julge. Aitäh!
Kolmekesi uurisime siit ja sealt, aga aaret tuvastada ei õnnestunud.
Kui aare avaldus, siis ei hakanud tormama ja jätsin külastuse tänaseks õhtupoolikuks. Kuigi aare oli vahepeal kättesaamatuks muutunud, siis ega ma sellest ennast segada ei lasknud ja jalutasin ikkagi kohale, pealegi logide järgi otsustades oli isegi lootust sealt karp ikkagi välja urgitseda. Nii hästi muidugi ei läinud, külitasin seal veidike, aga kuna karbi kättesaamatut asukohta ma tuvastada ei suutnud, siis võtsin hoopis üles täiesti märgistatud matkaraja ja vaatasin, kuhu see viib. Umbes poolteist kilomeetrit hiljem oli rada sumbunud pangapealsele ja nii võiski vaikselt kodu poole kulgema hakata. Tervisemaja juures avastasin aga, et aare on vahepeal elule aidatud ja siis polnudki muud, kui ots ümber ja tagasi. Seekord oli tops täitsa omal kohal ja hõlpsasti kättesaadav ning nii saigi [FTF] kirja mõni minut enne kaheksat. Tänud aarde eest!
Olime just värskelt raudteeäärse saladuse ära vormistanud ning liikusime järgmise juurde siia. 3kesi tiirutatud sai kõvasti, kuid seekord aare võitis ja me lahkusime tühjade pihkudega. Ajan kõik tühjaks saanud taskulambi kaela. Eks tuleb tagasi tulla.