Tüüp: Virtuaalne aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Edith Kotka-Nyman oli Rakvere hea tahte saadik, Rakvere ja Sigtuna vaheliste sõprussidemete eestvedaja.
Wikipedia ja Rakvere linna kodulehe andmetel:
Edith Evelyn Kotka-Nyman (4. mai 1932 Tallinn – 7. aprill 2017 Stockholm) oli eesti keele õpetaja ja õpikute autor, joonistusõpetaja ning kultuuritegelane Rootsis.
Sündinud Tallinnas, kasvas Edith Kotka Rakveres ja Pärnus, kuni põgenes koos vanematega 1944. aasta sügisel Rootsi. Ta alustas 1952. aastal õpinguid Stockholmis gümnaasiumis ning jätkas Stockholmi Ülikooli tarbekunstiteaduskonnas kunstiajaloo ja prantsuse keele erialal.
Aastast 1964 töötas Edith joonistamisõpetajana Märstas, kuid õpetas ka eesti keelt 6 valla eesti perede lastele.
1974. aastal alustas Edith Kotka-Nyman uuesti õpinguid ülikoolis, mille lõpetades sai ta eesti keele õpetaja kutse. Pärast seda õpetas ta lastele eesti keelt veel 13 aastat.
1993. aastast töötas Edith Eesti Komitee sekretärina, tegeledes nii raamatukogunduse, tõlkimise kui keelealase nõustamisega. Tuntud on tema eesti ajaloo ja kultuuriloo kursused kõigile huvilistele, aga ka eesti keele kursused rootslastele. Aastate vältel olid tema maja uksed avatud paljudele külalistele Eestist ja tema tööd inimestevaheliste kontaktide vahendamisel on võimatu üle hinnata.
Alates 1990. aastast oli Edith Kotka-Nyman taas seotud Rakverega, mil loodi sõprussidemed Rakvere linna ja Sigtuna kommuuni vahel. Edith osales aastaid aktiivselt Sigtuna – Rakvere sõprusseltsi esinaisena. Ta oli tõlk ja giid, sõpruslinna eesti keele õpetaja ja eesti kultuuriloengute pidaja, Rakvere ajaloo väsimatu tutvustaja, elav kontakt kahe linna inimeste vahel.
• 1998. aastal pälvis Edith Rakvere linna aukodaniku nimetuse oma silmapaistvalt viljaka ning väsimatu töö eest eesti keele õpetamisel, Eesti ja Rakvere kultuuriloo tutvustamise ning kontaktide vahendamise eest.
• 2007 omistati Edith Kotka-Nymanile Valgetähe V klassi teenetemärk
3. oktoobril 2021 avati Rakveres Pika tänava väljakul (Pikk 22) Edith Kotka-Nymani auks loodud skulptuuriansambel, mille autorid on skulptor Gea Sibola Hansen ja arhitekt Mai Šein. Skulptuuriansambel räägib loo nii Edithi lahkumisest kodulinnast Rakverest kui ka tagasitulekust, Vallimäe ääres veedetud lapsepõlvest, kooliteest Pika tänava algkooli kui ka rännakutest.
Aarde leituks logimiseks on 2 võimalust:
* Plaanisin, et lisaks skulptuurile ning peitjanimele peab logile lisatud fotol olema teid kõnetav väljend või sõna nii eesti kui rootsi keeles.
* Kuid siis selgus, et Edith Kotka-Nymani laste hulgas on ka geopeitureid. Nendega suheldes sain teada, et Edith armastas väga lugeda. Seega teine võimalus aarde logimiseks on pildistada skulptuuri koos oma geonime ja raamatuga, mida te kõigile lugeda soovitate.
Oma näidispiltidel kasutasin väljendit "Puss och kram!"/"Musi ja kalli!" ning raamatut "Meisterdetektiiv Blomkvist" mis on teatavasti Astrid Lindgreni kirjutatud ning seega Rootsiga seotud. Pealegi oli see mu lapsepõlve lemmikraamat, mida lugesin 10 korda kindlasti. Võibolla rohkemgi.
Te ei pea mõlemat moodi pilte tegema, piisab ühest, kus 3 tingimust on täidetud. Tore kui leiate sellise sõna/väljendi/raamatu, mida veel logitud pole.
Suur tänu Edith Kotka-Nymanile tema suure ja sooja panuse eest Rakvere ja Eesti aitamisel!
Aitäh, Hendrik!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC9P553
Logiteadete statistika:
64 (98,5%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 66
Raamatusoovitusi oleks oi kui palju, aga ühtki polnud Rakverre kaasa võetud, seega piirdun rootsikeelse sõnumiga. Neidki mõlkus meeles mitmeid. Näiteks selline enesetutvustus: 'Jag är en vacker och genomklok och lagom tjock man i mina bästa år." - "Ma olen ilus ja ülitark ja parajalt paks mees oma parimates aastates." Aga kirja sai ühe hea laulu esimene rida ühelt mu lemmikbändilt. Tänud peitjale.
Minupoolne lugemissoovitus on Urmas Vadi "Kuu teine pool". Väga hea raamat mida soovitas "Kirjandusministeeriumi" saates ka Mart Juur.
Kultuurinautlemise nädalavahetus Rakveres. Kuna oli planeeritud loominguline õhtu kirjanikuhärraga, otsustasime tekkinud olukorda enda huvides ära kasutada ja lüüa kohe mitu kärbest ühe hoobiga. Päeva lõpuks võib öelda, et ühtegi kärbest me ei näinud. Hoopis üks ämblik oli vist Hiiumaalt kaasa rännanud.
30 000 miili vee peal on lihtne lugemine nendele, kes on saanud tunda nõukogude aja rõõme ja muresid. Seda meeletut nihverdamist ja hangeldamist, mida oli vaja, et omale midagi vajalikku hankida. Täiesti uskumatu, mida võis ühe Žiguli rattalaagri eest saada ja eramu ehitamiseks vajalikust krundist võisid suu puhtaks pühkida kui korter oli piisavalt suur! Kõrvutades siia veel jätkuvalt kestvat sõda Ukrainas, kus sõjatrofeedena kogutakse pesumasinaid ja WC potte, siis tundub et ühest sajandist venemaal muutusteks ei piisa.
Äratundmisrõõmu valmistab see raamat kindlasti neile, kes ise viibinud nõukogude armees või ka Eesti kaitseväes enne NATOga liitumist. 90-ndate Eesti Kaitseväe struktuur ja ka õhkkond oli väga tugevasti mõjutatud nõukogude armees valitsenud hierarhiast ja ka mõttelaadist - kihistumine vastavalt teenitud ajale ning peale meid tulgu või veeuputus.
Neile, kes sündinud käesoleval sajandil, liigitub see raamat arvatavasti ulme valdkonda. Nooremale generatsioonile võib tunduda, et lugupeetud autor on raamatu koostamise ajal viibinud tugevate droogide mõju all ning erinevad mälupildid on vormitud nö kirjade vormi. Kindlasti on arusaamatu, miks kirjutatakse kirju käsitsi, kuskil valvepostil seistes või une arvelt. Telefoni fotokaga tehtud pildid võib ju lasta üle wifi printerisse. Miks neid peab veel kuskil pimikus ilmutama?
Nendest ja veel paljudest nõuka aja veidrustest saab sealt lugeda. Igatahes uskumatult palju kirju on autor suutnud selle sõjaväes oldud ajaga valmis vorpida.
Head lugemist ja aarde peitjale suured tänud!
Kunagi ammu-ammu (nii sada aastat tagasi) tegin rootsi keele lõputööd ja rootslasest õpetaja tõi raamatu "Bröderna Lejonhjärta" ("Vennad lõvisüdamed"). Seda vist tookord veel tõlgitud polnudki ja pidin selle kohta retsensiooni kirjutama. See raamat hämmastas ja vaimustas, midagi nii teistmoodi kui muidu lasteraamatud. Siiani pean seda lemmikuks ja muidugi ka kogu muu Astrid Lindgreni looming on klass omaette. Peaks olema kohustuslik lugemine kõigile. Suur tänu Rakvere sõpra nii toredasti ja südamlikult mäletamast.
Eks ta üks aastatetagune nali meil õega on, aga midagi paremat ka pähe ei tulnud. Tack för cache!
Oli tore Edith Kotka-Nymanit tundma õppida. Aitäh! Tack!
D otsis välja meid kõnetava lause ning ettevalmistas selle tagasisõidul Peipsi äärest kodu poole. Täname!
Vihma sadas, aga suvi on siiski parim aastaaeg. Toredat ja tegusat suve kõigile!
Ka mina lugesin lapsena Blomqvisti korduvalt, nii Tallinnas kui maal, Tapa linnas. Nüüd on rohkem aktuaalne Petr Ludwigi ja Adela Schickeri raamat "Lõpp edasilükkamisele". Soovitan. Eriti kui suudad juhendatut järgida... Aitäh Marile!
Valisin siia kirjutamiseks lause, mis ma arvan pea igale geopeiturile, olgu ta siis eestlane või rootslane või kust iganes pärit, naeratuse näole toob ja botaste järgi ringi paneb vaatama. Peitjale tänud seda tegusat daami tutvustamast ja tema auks siia püstitatud skulptuuriansambli juurde juhatamast.
Raamatut polnud aega otsima hakata, seega valisin esimese variandi. Tänud siia kutsumast!
Teel Kallaste Karakatitsale, tegime paar aardepeatust. Olin unustanud eestikeelse teksti kirja panna - kes otsib, see leiab. Tegelikult see minu puhul alati ei kehti. Tänan aarde eest.
Pildistamis kohas oli korralik jää aga see siiski ei seganud, tegin ka kiire klõpsu ära xD
Tegime kodus vajalikud ettevalmistused ja nii see pilt valmiski.
Rakvere geotuur tuli üsna eksprompt ja eelmise õhtu ettevalmistustes isegi ei avanud selle aarde kirjeldust, seega kohe mitte ei olnud valmis nendeks nõudmisteks. Esimene mõte oli, et "shit happens", mis kõnetas sel momendil päris hästi, seega käiku ta läkski. Aitäh!
Ühtegi raamatut käepärast ei olnud. Ühtegi märksõna pähe ei tulnud. Aga midagi sain kirja ja pildi tehtud
Tänasesse päevaplaani võtsin Rakvere külastuse. Ega mul siin aardeid väga ootamas pole, aga üks virtukas ikka on. Lisaks avastasin, et 96-pisarat vajab septembrikuus virtuaalse aarde külastust. Kahjuks polnud mul suvilast selle aarde jaoks sobivat raamatut kaasa võtta. Kui oleksin kodust tulnud, siis oleks vast kaasa võtnud ja aarde pildiseeriasse lisanud Annemarie Selinko "Désirée", ilus lugu sellest, kuidas Rootsi endale kuninga sai. Kuna raamatut polnud, siis tegin "süldi"-pildi.
Haarasin hommikul riiulist mõned mida olen otsast lõpuni ja teinekord ka korduvalt nautinud. Aga niipalju jäi neid koju, lapsepõlve riiulitesse, raamatukokku, sõprade juurde. Ja kuhu veel. Jah kui pole lugenud ühtegi raamatut, elad ühe elu, kui loed elus 5000 raamatut, elad 5000 elu. Ja nimesilt unus ka
Täiesti juhuslikult olin raamatukogust raamatu võtnud, lugenud ei ole. Kõige karmim on mu jaoks, Peeter Urm "Päike tules".
Tänud logi kirjas!
Pipi raamat võiks selle koha peale iga ilmaga sobida. Tänud peitjale
Kõigepealt jooksime siit täna Eestimaa suvemängude orienteerumise sprinditeate võistlusel koos kaardiga läbi, sest kontrollpunkt oli siin. Keegi pilti parajasti ei teinud ja ega vist kaardilugemise soovitus poleks ka aarde logimise tingimusena kvalifitseerunud... Hiljem võtsime raamatu ja geosildid kaasa ja tegime ka pildid ära. Aitäh peitjale!
Teel Tallinnast Võrru läbi Mustvee oli aega-ajalt jalasirutuspause vaja teha. See oli väga sobilik selleks. Eriti veel, et siin olen käinud, aga siis veel kuju polnud. Täna kohale jõudes oli pea mõtetest tühi ja kirjutasin esimese ettejuhtuva sõna paberile.
Päeva viimane stopp enne ühe sirgega koju kihutamist.
Raamatuna tutvustan Erkki Koorti keskaegset spioonikat; see on tegelikult juba sarja kolmas raamat aga kõik kolm on hõlpsasti loetavad ka eraldiseisvatena. Ma olin alguses tegelikult üsna skeptiline Koorti raamatute osas (mees on ju teadupärast esimeses järjekorras mitte kirjanik vaid ekspert, kes julgeolekuteemadel meil ajakirjanduses teemasid kommenteerib :)) aga tema raamatud osutusid väga lihtsalt loetavateks ja ladusalt kirjapanduteks, tutvustades samal ajal ka huvitavalt meie enda Lõuna-Eesti keskaja ajalugu (Vastseliina ja Kirumpää linnustega seonduvalt, meil aarete kaudu ka nagunii geokaardil) ning servapidi ka võru keelt (osad tegelased räägivad raamatus just selles murdes). Ja kui siin juba kiitmiseks läks, siis tema “Koidik surnud postkastis” (ka spioonikas, aga tegevus toimub tänapäevas) oli mu jaoks nii põnev, et ei saanud seda üldse enne käest, kui tagumine kaas ette tuli :D.
Aitäh Marile virtuaalse aarde eest, mis raamatuid tutvustada käskis ja muljetavaldavat monumenti vaatama toomast, oli tore.
Hea kui kotis on ikka marker ja märkmik. Pärast aarde logimist avastasin Pikalt tänavalt kaltsuka asemel hoopis Magusanurga. Aitäh!
Mõni väljend jääb paremini meelde, kui teine..
Tänan peitmast.
Väga tore oli oma esimeses kodulinnas Edithi juures pilti teha. Võtsin kaasa ühe kunagise lemmikraamatu. Aitäh peitjale! :)
Enne rahatarkuse konverentsile suundumist käisime ka Edithil raamatuga külas. Aitäh peitjale.
Sellel korral Rakveret külastades avastasime paar uut aaret. Tuli ju ära logida. Tänud!
Rootsi peale mõeldes tuleb esimesena meelde väga värvikirev rahvastik (Pipi isa) ja teisena parimad palad rootslaste köögist. Kuna esimene teema võib erinevates ringkondades kirgi kütta, siis rahumeelse inimesena valisin midagi tagasihoidlikumat - rootsi köögi maiuspala :) Kellele ei meeldiks kalaroad?
Sai väike geotuur tehtud. Tänud peitjale.
Rootsiga olen seotud olnud palju. Kõige rohkem valla sõpruslinnade suhete kaudu. Samuti tulin alles paar nädalat tagasi Rootsist suusapuhkuselt. Kaasa haarasin raamatu päriselt juhtunud uskumatutest pääsemistest ja hämmastavatest ellujäämislugudest " Eluga pääsenud". Ma ei tea miks, aga juba väikesest peale on mind paelunud seiklused ja ellujäämine. Selle raamatu lugudest on enamikest ka pikemad raamatud kirjutatud ja filmid vändatud. Käesolev raamat aga on selline hea ja lühike tutvustus igast loost. Neile, kes ei viitsi pikka ilukirjanduslikku lugu lugeda. Iga lugu on omamoodi õpetlik. Aitäh aarde eest!
Minituuri lõpetuseks sai siin kuju juures ka peatus tehtud. Tänud aarde eest!
Häbi küll, aga selle aarde leidmiseks polnud ma ainsatki ettevalmistust teinud. Kui selgus, et lähme korjame täpi ära, siis ruttu googeldasin, et kuidas on rootsi keeles ,,Ma armastan geopeitust". Siis aga mõtlesin, et hetk tagasi oli see armastatud geopeitus mind Puhatu rappa saatnud ja hoopis googeldasin, et kuidas on rootsi keeles ,,Mulle ei meeldi rabad". Niiviisi emotsionaalses sigrimigris seigeldes peatas Krissu auto juba eiteamitmendatkorda kuulsa kuju ees, ma pookisin end puuküürnikuna kamraadidele sappa ja läksin lükkasin ka oma molu fotole, mis on leitav kamraadide logist.
Ahjaa, kuna Saksas elasin ühe rootslasega mitu kuud koos ning vahel vahtisime kogu kambaga Youtube'i, siis tänu reklaamidele õppisin ära ,,Hoppa över"
Olime täna Rakverest läbisõidul ja tegime selle kuju juures kiire peatuse. Tänan skulptuuri loojaid, aarde peitjat ja selle nädalavahetuse geotuuri kaaslasi.
Midagi noorematele geopeituritele: "Pöörane puhkus Parakatkus" Ilmar Tomusk. Väga tore ja humoorikas raamat, kus tegevus toimub tuttavates kohtades. On grillimist, kohtumist karudega, mustikaid, poes käimist, Viitnal ujumist jne. "Hanel oli auto" Helle Laas. Alguses on hanel auto, aga mis sai edasi... Meie 1701 aare.
Siin tegime me meie geoaasta viimase peatuse aarde leidmiseks. Kuigi siin paigas otseselt midagi leida polnudki vaja, tuli hoopis varem kodus selleks valmistuda. Paberile sai kirja päevateemaline soov. Täname aarde peitjat ning soovime kõigile head uut geoaastat!
Kiire peatus tuttavas kohas. Panin paberile geopeiturile väga olulise ladina keelest pärineva tarkusetera, Jag kom jag såg jag erövrade (Tulin, nägin, võ(i)tsin) ja saigi pilt tehtud.
Rakvere sõber olen mina ka, aga ausalt öeldes ei olnud ma proua nimitegelasest enne selle kujukese avamist mitte midagi kuulnud. Nüüd siis olen.
Kuna täna tõi tee taas Rakverre, siis otsustasime ka aardeleiu vormistada (et ei jääks ka sajaks aastaks ootama nagu üks turuplatsi poiss:)). Inspekteerisime vanaema raamaturiiulid läbi, aga valisime siiski lihtsama variandi ning valmistasime kodus paberi poseerimiseks ette.
Igaks juhuks tegime alternatiiviks teise lühiversiooni ka, et mitteleiuks ei muudetaks.
Aitäh.
Raamatu soovitus oleks, et lugege logiraamatut. Ja kui see ei sobi, siis Häid jõule! Tänud
Põikasime täna Rakverest läbi. Plaanis oli noppida paar aaret, aga jäime siiski ainult ühe peale. Kuidagi liiga külm oli erinevate kohtade poleerimiseks. Minu kõige lemmikuks on Krahv Monte-Cristo Alexandre Dumas. Neid kahte raamatud olen ma ee ei tea isegi mitu korda läbi lugenud. Isegi inglise keeles. Ja veel kõikides erinevates keeltes ja variantides erinevaid filme selle kohta vaadanud. Tänud peitjale aarde eest.
1992.a kutsuti suurele Rootsi orienteerumisvõistlusele O-RINGEN Balti maadest kokku 3000 sportlast, et testida põgenike vastuvõtu võimekust. Elasime sõjaväe telkides ja meid toitis rootsi kaitsevägi. Aga enne jõudsin läbida lühikese 30-tunnise rootsi keele algkursuse, hiljem veel korra oma oskust täiendanud. Ja kui nüüd keegi paluks "näita oma keelt!" - siis oleksin täitsa hea teeskleja. Tack så mycket
Tulime juba kodust välja valmiskirjutatud lehed peos ja vähem või rohkem läbimõeldud kirjanduteos kaasas. Apteekri-seeria pole paha ja seda võib ikka lugeda soovitada. Aga valikut tegema ajendas mind sedapuhku rohkem pealkirjas sisalduv Gotland:). Aitäh.
Panin kodus igaks juhuks mõlemad variandid valmis, juhuks kui keegi minu sõna (lemmik püha) enne ära kasutab. Raamatutest jäi näppu Arvo Mägi Karvikute kroonika, üks minu lemmikuid. Selle romaanisarja kirjutas ta Rootsis paguluses olles. Kõige arusaadavamat rootsi keelt minu jaoks kõneleb Peeter Oja, kõigest saan vabalt aru. Huvitaval kombel rootslaste räägitud rootsi keelest ei saa samas midagi aru. Aitäh hariva virtuaali eest!
Täitsa ekspromt sattusime Rakverre jalutama. Seda taiest nähes mõlkus endalgi mõte et ideaalne virtukas. Igaks juhuks tegime klõpsu ka et äkki ükspäev :D ... poisi ja rattaga aimasin samuti tulevikku ette hehehe. Pilt muidugi tingimustele ei vasta, aga küll me jälle cell blood satume ;)