notification_importantGeojaanipäev tuleb ikka!
Kiri administraatoritele
Hõbemäe aare
!!! Arhiveeritud !!!
Peitis 18.02.03 Enno Reinsalu ja Katrin ErgTTÜ [notreg]
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
NB! Aardele ligipääs on keelatud ja trellitatud.
Abs. kõrgus 35 m
Töövahendid: Magellan GPS 315, WGS84, tarkvara MapInfo Professional jt.
Aarde leidmise raskusaste - keskmine, ohtlikkuse tase - vähe- või mõõdukalt ohtlik.
6. märtsi 2003. oli aare puutumata, sest, nagu selgus, viisid esialgu teada antud koordinaadid kohta, mis oli aardepaigast umbes 75 m lääne pool. Vabandame. Ka on esimesel korral orientiiridena märgitud liblikad tänaseks kas ära lennanud või rebase poolt sisse limpsatud.
Rahvapärimuste kohaselt hukkunud siin lähedal kunagi hõbedalaev. Tõenäoliselt sooritati siin, muistse rebala hõimu kooskäimis- ja kultusepaigas, ka hõbevalge ja muu ohverdamist. Koht on ka Eesti oluline tehnikamälestis, kahjuks unarusse jäetud.
Aardeks on peotäis Eestis 1880...1990 aastatel kehtinud münte, millel puudub igasugune numismaatiline väärtus. Kuigi ükski münt ei ole väärismetallist, peaksid nad sümboliseerima selles kohas peituvat muistset hõbedat. Mündid on maetud väikeses ravimipurgis, mis tähendab, et ka asemele saab panna pisikesi asju. Purk on kilekotis. Kotis on ka logiraamatuks kasutatav sälkkaart. Kahjuks ei olnud juurde panna pliiatsit ega kaaskirja.
Kuidas leida.
Seal on kolm tasandit, mille kõrgus merepinnast on 20, 30...35 ja 46 m. Aare on tasandil 35 m. Aardeni jõudmiseks on kolm teed:
1. Sisenedes punktist N 59° 29' 10,98'' E 25° 5' 39,54'' tuleb minna esmalt 45 m edelasse, siis 100 m loodesse ja siis umbes 150 m lääneloodesse. Ohtlikkuse tase 0,01 %. Saab kuiva jalaga.
2. Sisenedes punktist N 59° 29' 17,44'' E 25° 5' 19,55'' tuleb minna esmalt 110 m lõunaedelasse ja siis 75 m idakagusse. Ohtlikkuse tase 0,1 %. Peaks saama kuiva jalaga.
3. Sisenedes punktist N 59° 29' 18,53'' E 25° 5' 17,69'' tuleb minna umbes 100 m lõunaedelasse, siis kümmekond meetrit lõunakagusse ja siis peaaegu 200 m lõunakagusse. Ohtlikkuse tase 0,1 %. Vajab veekindlaid jalatseid.
Aardeotsijal peab olema tasku- või kandelamp, soovitavalt rohkem kui üks, või siis tagavarapatareid. Ka peaks olema mingi peakate. Ohutum on, kui puhub põhja- või kirdetuul.
Kirjeldatud käikudest kõrvale minek on eluohtlik. Lahtise tule kasutamine võib põhjustada õnnetuse. Nahkhiirte valgustamine ja katsumine on lubamatu.
Mis asi on ohtlikkuse tase, ja kus Eestis veel selliseid kohti on, saab lugeda meie raamatust KAEVANDATUD MAA, mis on müügil näiteks TTÜ raamatupoes.
Siin see aare on. 6. märtsil liblikaid kivil enam ei olnud.
25.0895824432
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCJ08H
Logiteadete statistika:
17 (85,0%) 
3
5
0
0
1
0
Kokku: 26
23 oktoober 2007 leidis Kristjan ja Alvar [kpihus]PEale 1,5 tunnist käikudes müttamist lõpuks leidsime aarde yless. Aga tundub, et aare ei ole päris oma õige koha peal, või siis saime me sellest skeemist valesti aru. V: pastakas J: kaelapael
27 august 2006 leidis Miki, Heleliis, Teele ja Jaana [miki
]Erinevalt eelmistest ei kasutanud nööri ega kaarte. Logisid lugedes ja erinevate sissepääsude legende lugedes tuletasime aarde võimaliku asukoha. Kõhutunne ja meetermõõdustiku teisendamine "sammumõõdustikuks" viis kohale. EVEJ, lahkusime kikivarvul.
19 august 2006 leidis Linnu, Laululind ja Rixx [linnu]Koopad olid põnevad! Laululind oli põhjaliku eeltöö teinud, leidsime seetõttu kergelt. Minu soovil võtsime aardest kollase klaasripatsi ja jätsime nahkhiirte hingesugulase Dracula :-)
19 august 2006 leidis Laululind, Rix ja Linnu [laululind]Kaks meist käis koobastes juba eelmisel pühapäeval pärast naaberaarete leidmist, kuid veendusime, et ainult kompassist ja taskulampidest jääb siinses käikuderägastikus väheseks. Seekord võtsime asja tõsiselt ja printisime välja vihjepildid ning maaameti lehelt kaardi kolme sisenemiskoha tähistega. Laenutasime ka raamatukogust "Kaevandatud maa" (hiljem selgus, et sellest abivahendist oligi ehk kõige rohkem kasu). Kaugusmõõdikuks võtsime kaasa nööri. Astusime käiku 1. sissepääsust ning järgisime kompassi, vahemaade pikkust kontrollisime sammudega. Vihjepilt oli hästi meeles ja nii käis leidmine peaaegu liiga kergelt! Võtsime klaasingli, kollase klaasripatsi, külmkapimagneti ja 1934. a. 1-kroonise. Jätsime geolutika Miner17, seebi, Laululinnu aarde juurest maast leitud ämbliku ja nahkhiirte suurima sõbra Dracula.
17 september 2005 ei leidnud Veronts ja Sixten [sixten]Omaarust leidsime õige käigu ülesaga aare mitte. Äkki oli ikkagi tasapind vale? Igaljuhul meetrid tundusid klappivat aga lõpuks seal kus oleks pidan aare olema paistis juba mingi X väljapääs. Eks peab millalgi veel proovima.
16 september 2005 kommenteeris Ermo [pioneer]No nüüd usun ma küll, et geopeiturid teevad täiega illegaalseid külastusi ja et kunagi foorumis toimunud arutelu on kõigil mööda külgi maha jooksnud, aga samas on mul pohlad ja kui looduskaitsjad tahavad midagi kaitsta, siis mingu koopa suhu elama. ;-)
14 september 2005 leidis Ove [ove]Aardeni liginemiseks kasutasin esimest sissepääsu, mis oli koordinaatide järgi ainsana leitav. 2. ja 3. sissepääsu leidsin aga koobastes liikudes kuid nendele osutavad koordinaadid on kahjuks valed ja seetõttu neid ei olegi maa peal olles võimalik leida. Esimese hooga sisenesin siis punktist 1 ja väljusin punktist 3 aaret leidmata. Nahkhiiri koobastes veel näha ei olnud. Loetud sammudest paarkümmend meetrit kaugemal oli küll käikude rist kuid seal aaret ei olnud. Uuesti päevavalguses olles lugesin läbi käik logiteated ja leidsin neist ühe olulise lisavihje, mille põhjal tuleb 150m asemel lääneloodesse astuda tegelikult palju vähem. Sisenesin uuesti punktist 1 ja nüüd õnnestus kohe ka aare leida. Aardest ei võtnud midagi, lisasin padrunikesta. Vaatamata valedele koodinaatidele ja sammude arvule oli avastusretk koobastes huvitav. Käike on maa all ikka uskumatult palju ja maa all võib seal huvi/tahtmise korral veeta ilmselt terve päeva.
6 september 2005 kommenteeris Enno [vanaisa]No nii. Õppisin ära ka pildi lisamise. Lisaks varasemale - uurisin spetsialisti pilgu ja vasaraga koobaste lae ning seinte olukorda ja soovitan sinna minna vaid kõige idapoolsemast käigust. Teised ligipääsud kas nõuavad kummisaabast või on veidi-vaid ohtlikud.
6 september 2005 kommenteeris Ole ja vanaisa [vanaisa]Kontrollisime 4.08 õhtul oma Ülgase fosforiidi aardeid. Hõbemäe juures olid soojad otsija jäljed. Kahjuks oli keegi jätnud koopasse paarsada meetrit majapidamisnööri - ilmselt selleks, et oskaks seda pidi välja tulla. Pidasime seda koopa reostamiseks ja koristasime ära. Hõbemäe nutsakas tundub olevat populaarne, muudkui kasvab. Panime juurde Ideeklaasi lelusid - lastele lohutuseks, kes kipuvad virisama, kui issi-emme mingi arusaamatuga tegelevad. Vanaemale viisin lohutuseks äsja pandud pastaka. Lisaksin ka pildi, kuid ei saa, ei oska, sest ammu pandud Hõbemäe aare ei tunnista mind. Nahkhiiri on veel vähe, nii et kiirustage, enne kui keeluaeg algab. Vaatasime ja kommenteerin ka fosforiidisurfi ning fosforiidikarjääri aaret.
Kas inglit vaikselt juurde tulid...
4 september 2005 kommenteeris Ermo [pioneer]Rõõm kuulda, et Keskkonnateenistuse tegelased on kooskõlastuste andmisel lahkemaks muutunud - mina pidin pea nädal aega kinnituse saamiseks võimlema, aga samas oli ikka hea ja rahulik tunne koobastes hiilida, kui teadsid, et Sul on vajalik paber tagataskus olemas.
4 september 2005 leidis Anneli ja Urmas [urmas]Suur tänu peitjatele väga põnevasse kohta juhatamast. Maa alla sisenemiseks valisime variandi nr 1. Peale kiiret ja edukat aarde leidmist (lisasime Simpeli pastaka) tekkis aga soov näha, kus kohast tulnuks variantide 2 ja 3 valides siseneda, seega liikusime aarde juurest edasi. Mõne aja pärast kuulsime laste hääli – kohalikud marakratid olid julgenud paarkümmend meetrit variant nr 2 käiku mööda siseneda. Ei ole vist vaja kahelda, kas me hirmutasime neid eemalt paistvate taskulampidega poolsurnuks, nii et nad kabuhirmus ja suure kisaga käigust välja tormasid. See oli kahtlemata üks põnevamaid aardeid, mida me seni otsinud oleme.
26 august 2005 leidis Kalev [keegikolmas]Nagu Pioneeri logist lugeda võib lähenesime sissepääsust nr 2 ja väljusime sissepääsust nr 1. Kompass oli kaasas ja sellest oli abi. Oli liblikaid, ja valvsaid nahkhiiri. Mõelda, kuipalju neid seal talvel veel olla võib, kui sinna talvituma tullakse. Igatahes on siis koobaste külastamine rangelt keelatud, sest nahkhiire keahatemperatuuur langeb talvitudes +2 kraadi peale ja tema äratamisel kulutab ta sedavõrd palju energiat keha soojendamisele, et ei suuda pärast enam ellu jääda, et kevadeni vastu pidada. Koopad on vahvad ja labürindid näivad lõpmatutena. Eriti kolama me ei läinud aga ühes kohas mäe sees laskusime mäest alla ja jõudsime mäealuse jõekeseni. Kohati tuli Indiana Jones'i tunne peale, seda enam, et leidsimegi aarde. EVEJ.
26 august 2005 leidis Mina ja seltskond [pioneer]Peale kooskõlastuse saamist tõmbasime kummarid jalga ja lõime taskulambid särama ning suundusime Ülgase koobastesse kaasas TTÜ insenerid ja puha. Sisenemiseks valisime loosi tahtel variandi nr.2. Praegusel aastaajal olid koopad kergelt läbitavad ja imelikul kombel lugesime samme õieti ning niimoodi "ei pidanudki" aaret kaua otsima. Aare heas korras, ei võtnud midagi ja jätsime tedrega rinnamärgi. Nahkhiiri ei seganud. Seltskonnas olid Liina, Pille-Riin, Arbuuz, Pets, Affipoiss, Keegi Kolmas, Andropov ja Leho.
7 jaanuar 2005 soovis arhiveerimist Taimo [taimo]On selgunud, et aare asub nahkhiirte kaitseala territooriumil, mida tohib külastada ainult siis, kui see on kooskõlastatud Harjumaa Keskkonnateenistusega.
http://www.geopeitus.ee/foorum/read.php?1,500 2 jaanuar 2005 leidis Kats, Tan, Sven, Kris ja jäljekoer Luna [carina]Leitud koos kasutajaga [Tan121]
2 jaanuar 2005 leidis Tan121, Kats, Sven, Kris ja jäljekoer Luna [tan121]Kuna olime korra juba otsimas käinud, siis kant oli tuttav, aga koordnaandid näitasid jälle samu kohtasid ja kolmest sissepääsust leidsime vaid esimese. Olime seal juba käinud aga sisesnenud mujalt ja esimesest välja tulnud. Nii me müttasime tükk aega koobastes ringi aga. Joonistasime isegi kõik rajad üles, nii nagu legendis kirjas, aga seegi ei aidanud kuna tundus täiesti võimatu, et need kolm rada viivad ühte kohta. Lõpuks leidsime ava mis meie arvates oli kolmas. Likusime mööda legendi ja jõudsime mingile ristmikule. Siis aga nägime, et väljast paistab valgus ja kuna vesi oli igal pool peaaegu põlveni ja vahemaad klappisid siis arvasime, et hoopis see ava on kolmas. Võtsime uuesti legendi ette ja tegime selle uuesti läbi ja oh imet ja suurt vihastust....leidsime aarde aga me olime seal olnud nii täna kui ka eelmisel korral, selle sama ristmiku peal ja täiesti kuivade jalgadega. V: kasseti J: märkmiku. MUIDE, aardeni on võimalik läheneda ka kordi lühemat teed pidi ja aastaringselt olenemata ilmaoludest kuiva jalaga :) Tänud igaljuhul peitjatele, põnevust kui palju, ei saa aru ainult, kuda meil see ledmine nii raske oli ja teistel tundus kõik nii lihtne olevat.
20 detsember 2004 ei leidnud Tan121 ja Sven [tan121]Väga veider koht. Tuhnisime kogu kalda läbi, koopasuid mustmiljon, mitmest ronisime ka sisse, ja sattusime päris põnevatesse kohtadesse , aga......õiget auku ei leidnud. Ei esimest teist ega ka kolmandat, GPS tegi mingit nalja, keerutas edasi-tagasi aru ei saanud, nagu mingid segajad olexx olnud, ehk järgmine kord veab
10 detsember 2004 leidis Kaido, Indrek ja Kaido(2) [kaits747]Peale pikka ja väsitavat töönädalat tegime algust teisele töönädalale. Nagu juba mainitud 1 ja 2 sissepääs olid väiksed jõed/järved kolmas kerge lombike. Aga niipea kui unimütsid koobastest välja kolivad suundume ehk sinna tagasi. Praegu tõesti ei tohiks seal aga kolada. Just 1 ja 2 käigu suunal ehk tagapool.
10 detsember 2004 leidis Kaido, Indrek, Kaido(2) [kaido]Eeltööna oli GPSU programmis kaevanduskaardile kantud nii aare ise kui kõik sissepääsud ja teekonnad neist aardeni. Sellise kaardiga varustatud, suundusime sissepääsu nr 1 juurde. veesolina järgi oleks võinud sinna ka kinnisilmi jõuda, sest koopast voolas välja korralik jõgi. Sumpasime niikaua edasi, kuni vesi laele juba liiga lähedale ulatus ja sügavus kummikule enam sobiv polnud. Siis pöördusime tagasi ja läksime ava nr 2 otsima.
ka 2. sissepääs oli muutunud koopajõeks, vett oli küll alguses vähem, aga ühel hetkel ulatus ikkagi üle kummikuääre. Suundusime sissepääsu nr 3 juurde, mis oli ka varasemast tuttav ja iga kord suhteliselt kuiv olnud.
Seegi kord oli see käik algusest kuiv, kuid aarde poole suundudes tuli ikka vees ka sumada. Õnneks mitte liiga sügavas.
Kell 21:45 peatusime käikude ristis, mis kaardi järgi pidi olema see õige. Nii oligi - aarde võtsime välja just sealt, kus ta kaardi järgi pidi olema. Täpsus lausa mõnemeetrine. ja liblikad olid ka aarde juures tagasi, nii et kõik omal kohal.
Jätsime auto, õhupalli, kasseti, natuke raha. Nahkhiiri ei seganud.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Ylgase101204 
Liblikad on tagasi.
Koopajõgi 1. sissepääsu juures.
15 oktoober 2004 leidis Triinu, Dix ja Ef [nodsutours]Kuulsime ja lugesime, et Hõbemäe aare paras katsumus on. Andmaks tegevusele natike wurtzi juurde, sai otsustatud seda otsima minna õhtul, pimedas. Varustanud end piisava hulga kõikvõimalike lampide ja turvadega, asusime uljalt teele. Pressinud end läbi kõrge rohuvälja ja põõsapuhmaste, astunud läbi lainetava pori ja tüma maa (mittekummikutes), algas esimene tõsisem katsumus - mäkke tõus. Mäenõlva katvad langenud lehed ja pimedus andsid käsikäes oma panuse. Teinud piisaval hulgal ihust ja hingest akrobaatilisi harjutusi, tunnistasime end varsti võidukateks mäevallutajateks. Üsna kohe selgus aga kurb tõsiasi - teatud meetrid edasi... ja alla tagasi! Kes püsti, kes käpakil, kes selili... aga kõik me õiges kohas pidama saime. Ainult ühel lampidest käepide purunes ning see omapead mäest allapoole minekut tegi. See ära toodud, jätkasime avastusretke. Keegid olid enne meid käigu suus meeldivalt aega veetnud, vaikselt-vaikselt hõõguvad söed selle tõestuseks veel oma vingu levitasid. Kuna ving siiski hingematvaks ei osutunud, otsustasime üheskoos käikudesse aardele järele "sukelduda". Meie kolmekesi uljalt ees ning turvana aarde varem leidnud Märt koos pesamunadega vapralt meie kannul. Kuigi Märt & Co selle varem leidnud oli, sai otsimine läbitud täiesti ausalt ja iseseisvalt. Järginud punkt-punktilt Hõbemäe peitmise/leidmise juhiseid, olime peagi ettenähtud kohas. Paraku peab tõdema, et viimased umbes 150 m lääneloodesse ei ole päris täpne. Pigem ikka 100. Umbes 104 juures tuli vesi vastu ning kuiva jalaga oleks juba rakseks läinud... Sondeerides valgusega eesolevat 50 meetrit, ei paistnud seal ühtegi skeemil kirjeldatud kohta. Hetk hiljem selguski, et see hoopis selja taga. Vähem kui kümmekond minutit ja aare sai avastatud! Kell 20:49 kanne uude logiraamatusse, mille vastavalt eelmisele kandele ühes võtsime, lisasime aardesse hõbedase märgi, rahakoti euro ja eesti sentidega ning puidust võtmehoidja. Peitnud aarde uuesti ära, selgus, et Märdi GPS on muutunud olematuks. Hõbemäelt lahkudes selle õnneks siiski mäenõlvalt lehtede vahelt üles leidsime :). Hõbemäe-elamus oli võimas! Tänud peitjatele!
Põhjalik pilguheit juhenditele
Meie vapper turva
Uuh! Oli see nüüd ämblik... või ehk aare hoopis?!
Niiih, mida huvitavat meil siin siis on?!
5 oktoober 2003 leidis Liina [nuuskur]Pühapäeval, 05.10.03 seiklesid Sulev, Liina, Kristjan, Triin, Moonika ja Aivo ilusat ilma ära kasutades natuke looduses. Olles eelnevalt internetist Hõbemäe aarde kohta infot kogunud, oli esmane soov kõigepealt üles leida koht, kus teed üldse alustada. Juba koopasuuni jõudmine oli nii mõnegi jaoks meeldejääv seiklus kuid mis siiski kellegi otsingutuhinat ei kustutanud vaid hoopis koopasuule jõudes idee seekord tee seal lõpetada, ümber lükkas. Nii seatigi sammud sisse sisenemiskohast nr. 1. Juba üsna alguses kahetses nii mõnigi noor seikleja oma tegu üsna kriitiliselt, kuid põnevas-hirmsas meeleolus sammuti üksmeeles edasi. Ja hoolimata sellest, et mõnel koopas nii hästi-halvasti läks, et lausa muhu otsaette sai, sai eesmärk täidetud. Abiks päheõpitud meetrid, kompass ja tahtmine kindlapeale välja minna, leitigi lõpuks ka aare. Et plaan tulla alles koopasuul kindla lõpu sai, oli meil lisada vaid üks metallkroon ja Cat5 pistik Sulevi taskust. Ära ei võetud midagi. Välja tulime punktist nr. 2. Lisatud on ka mõned pildidaardeleidmisest, õnnelikust seltskonnast jamuhust.
30 september 2003 leidis Märt [mart]30.09.03 õhtul, pimeduse eel, otsis aaret seltskond koosseisus Rasmus, Kadri, Eveli, Margus ja Märt, abivahenditeks Magellan SporTrak, kompass, 3m mõõdulint, taskulambid ja lisapatareid, et ei korduks sama, mis pühapäeval osadega samast seltskonnast (vt. Neeme aare). Üritasime läheneda juhendis kirjeldatud punktist 1. Kuna aga sadas korralikku vihma ja sellise pilvitusega GPS puude all suurt midagi tarka ei tahtnud näidata, ronisime üles lageda peale. Nagu pisut hiljem selgus, oli see viga, sest vihmamärjal sügislehtedel meenutas koopasuuni laskumine kangesti vabalangemist. Siiski jäid kõik ellu ja isegi teadaolevalt ei ole ühtegi katkist konti ette näidata. Koopas läks juba kõik libedalt, suund kompassiga kätte ja samme lugema. Kulus mingi tühine kogus minuteid, kui juba 19:00 Märt teatas aardeleiust. Aare on väga heas korras, ja kuna ta tundus nii üksik ja kõhnavõitu, siis täiendasime teda küünla, preservatiivi ja peotäie erinevate riikide müntidega. Väljuda otsustasime punktist 2. Kui uskuda aga GPS-i, siis tegelikult väljusime punktis 1,7. Viga võis tingitud olla ka paduvihmast, seega ei tea me kindlalt, kus, aga igatahes välja me sealt saime. Mõned pildid lisaks:Pilt 1 Pilt2 Pilt 3 Pilt4
20 august 2003 leidis Ingo [ingo]20.08.03 Otsisid Ülle, Kati, Kaidi, Tiit, Kristjan ja Ingo Hõbemäe aaret. Leidis Ingo. Aaret oli väga lihtne leida, vaatamata teiselekatsele, kaasas olnud mõõdulindile ja paarile kulunud tunnile. Võtsime klaaskuuli ja igasuguse numismaatilise väärtuseta 1873 apärineva mündi, mis on nüüd leidja mündikogus arvatavasti kõige väärtuslikum münt. Panime Harku aardest pärineva põlevkivitüki,Mäekonverentsi aardest pärineva teokarbi, cd tooriku ja pitseri. Pildid: http://www.hot.ee/ingovalgma/geopeitus/id143.htm
7 august 2003 kommenteeris Registreerimata [notreg]07.08.03. Meeskond Ole & Vanaisa teatavad, et geopeituse ja mäegeopeituseraames on sellised uudised - Hõbemäe aare mis on täiesti olemas. Lisasime sinna veel lillaka klaaskuuli ja paigutasime kive nii, et nende ebaloomulik asend aardele tähelepanu juhiks.
2 juuli 2003 ei leidnud Ingo [ingo]Ingo Valgma: 02.07.03 otsisime Hõbemäe aaret. Leidsime kilekotid (kaubamajakirjaga ja teine läbipaistev) aga aaret mitte. Lähenesime punktist 1. Risttee oli 170m e. nagu öeldud, umbes 150m kaugusel.
1 mai 2003 leidis Helen [helen]01.05.03 oli seltskond koosseisus Helen, Janne, Samuel ja Silver taaskord aardeotsingutel.Võtsime ette juba teise katse Hõbemäe aarde peidupaika. Esimesel korral, kaks nädalat varem jäi aare kahjuks leidmata.Tookord oli esimene viga juba see, et otsustasime läheneda aardele ülalt. St. koopasuudeni jõudmiseks oli vaja laskuda libedast ja porisest järsakust. Õnneks saime alla ning astusime sisse esimesena märgitud punktist. Kahjuks polnud meil kompassi ja ka igasugune kaugustaju kadus maa all. Seiklesime seal kokku ligi tunni, sealjuures väljusime aegajalt oma asukoha määramiseks ka kõigist teistest märgitud avaustest.Nüüd teisel katsel, olime juba ettevalmistunud, omades lisaks muule allmaavarustusele ka kompassi. Lähenesime mere poolt ja võtsime ette teekonna, mis tõotas olla aardeni jõudmiseks kõige lühem (ehk punktist 2). Vett oli aga pääsesime enam-vähem kuiva jalaga. Aardeni jõudsime suhteliselt kergelt ja aardepurk oli täiesti leitav. Jätsime sinna pastaka ja ühe väikese härja.Ilusaid elamusi pakkuv retk oli!