Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Operatsioon Priboi (eesti keeles 'murdlaine') ehk märtsiküüditamine oli Eesti NSV-s, Läti NSV-s ning Leedu NSV-s 1949. aastal 25. märtsist kuni 28. märtsini NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruse nr 390-138ss alusel läbi viidud elanike massiküüditamine Venemaa Siberi piirkonda. [Vikipeedia]
Aarde kõrvalt leiad mälestusmärgi küüditamise ohvritele.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCAQ01B
Logiteadete statistika:
37 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 38
Valmistusin pikemalt otsima, kui juba silma jäi. Hirmsa jäleteo koht ja kurb meenutus, aga tänasel päikselisel sügisõhtul on raudteejaam kuidagi väga ilus ja rahulik, isegi nunnu. Istusin pingil ja tõstsin teekruusi nende mälestuseks, kes seda kunagist jubedust taluma pidid.
Peidukohta nähes mõtlesin, et siin läheb pikalt, aga õnneks jäi topsik täitsa mõistliku ajaga silma. Aitäh peitjale.
Seda on ikka väga valus meenutada, mida üks suur rahvas meie esivanematega teinud on...
Tänud meenutustele kutsumast.
Tänane viimane aare. Kurb koht, kurvad ajad meie ajaloos. Tänud kutsumast
Teel Geojaanilt kodupoole põikasime siit aarde juurest läbi. Kurva saatusega, aga kindlasti mäletamist vääriv paik. Täname aarde eest!
Samanimeline asula asub reudteejaamast päris kaugel, ilmselt siis tehti raudtee hiljem. Vaikne koht, hea otsida ja rahulik toimunu üle mõtiskleda. Aitäh!
Teel kodu poole väike põige siia jaama tehtud. Eks need ole mäletamist väärivad sündmused ja mälestamist väärivad inimesed. Tänu geopeitusele olen viimasel ajal liigagi palju sattunud kohtadesse, mis meenutavad võõrvõimu "vägitegusid" siin meie juures. Masendavad ja ängistavad sündmused. Meedlivad on kannatada saanud inimeste j meenutuseks püstitatud mälestukivid ja infostendis, aga vihaseks ajavad, kui aus olla, meie kaunitesse randadesse püstitatud piirivalveehitiste jäänukid. Tänud peitjale siia juhatamast ja meenutama panemast. Aarde eest loomulikult ka.
Seiklesime kambaga ringi ja lõbustasime ennast aarete otsimisega. See punkt sai ka edukalt läbitud. Tänud
veel ennem geojaani jõudsime ka siin peatuse teha. Minu jaoks oli k6ige suurem üllatus et isegi pliiatsiteritaja oli nii väikeses aardes täitsa olemas. Kõik ilusti viisakas, kuiv ja puhas. Aitähhid
Tänane hommik algas alles kell 11, nii et palju aardeid enne geojaanile jõudmist ei jõudnudki külastada. Aitäh tutvustamast!
Aasta tagasi sai siit mindud. Mõeldud, et ah mis romantiline koht aarde jaok. Nüüd siis pikka jaani pidama. Eks ta siis ole, toitkem sääski.
Nukker koht, aga vähemalt kenasti korras ja väärikalt tähistatud. Aitäh siia juhatamast!
Jaama juures tegutses küll inimene, aga sain asjad nii aetud, et ta märkas minu olemasolu alles siis, kui tagasi autosse istusin. Aitäh!
Vist ei ole eestlasi, kelle lähemas sugukonnas ühtki küüditatut ei leidunud. Mul vanaema poolt üsna mitmed viidi minema küllalt väikse lapsena. Nad kasvasid üles Siberis ja vene keele peal... Karm ajalugu, aga jonn on meid rahvusena elus hoidnud. Hoidkem ja väärtustagem oma keelt ja kultuuri! Aitäh.
Nõustun Kajaliisiga, et kõige rõvedam selle aarde juures on see, et kirjelduses toodud sündmused toimuvad tänaselgi päeval. Kui mõni aasta tagasi rahvusvahelist õigust õppisin, siis õppejõud alustas kursust sõnadega, et paljud ütlevad, et rahvusvahelist õigust ei ole olemas. Siis oli rahu ja ma ei saanud sellest aru, aga sõjaajal nõustus, et tõesti ei ole rahvusvahelist õigust olemas (vähemalt ei jõustata seda tänasel päeval efektiivselt ja õiglaselt).
Loodetavasti jõuab aare ka GC- lehele :)
Puka-Keeni-Sangaste jaamad on tuntud selle poolest, et NSVL sai enne otsa kui nende jaamade dispetšertsentralisatsiooni panemine. Seepärast siiani on nendes jaamades jaamakorraldajad olemas, kes igale rongile vastava matka teevad oma jaama sees. Ülejäänud Eestis määrab Tallinna dispetšer nt Tapa jaamast Jõgeva jaamani matk ja tarkvara suhtleb kõikide jaamade NSVL aegsete releedega ja valmistab matka ära. Aega veel läheb, aga küll Siemensi protsessoripõhine automaatika ka siia jõuab nagu lepingus kirjas on ja pole enam jaamakorraldajaid siia vaja.
Kuna suveseikluse ajal aarete jaoks aega ei jagu, siis tuli nüüd läbi käia ja pimedas vihmasajus ära logida. Siingi oli tänase kuupäevaga logi juba ees, ka aastanumber oli sama mis praegu, mitte eelmine aasta nagu üks teine aare täna.
74 aastat on möödunud ja mitte midagi ei ole muutunud. Mõnikord on need ajaloo spiraalid ikka õige lühikesed.
Teekonnal lõunast põhja sai mõned väikesed aardepeatused tehtud, et sõit poleks nii igavalt üksluine. Vaatasin mälestuskivi üle ja seejärel ka aarde. Aitäh!
Järjekordne Suveseikluse punkt. Vihma hakkas just sadama, aga aare sai sellegipoolest edukalt esmaleitud kl 1622. Juhuu! Aitümmer!
Selle aardega oli hoopis hilisem lõbus lugu. Ligi aasta hiljem, 2024a juunikuus "Geojaanipäeva saja aarde tuuril" sõidan siia kohale ja enne otsima hakkamist saan kohe aru, et asi on mäda - tuttav koht ju! vaatasin siis C:Geo asemel GP märkmeid ja muidugi oli seal leid märgitud, ent logimata :-D Koristasin siis parem auto 10 minutiga ära ja sõitsin südamerahus edasi.
Meie olime samal ajal Võrus esmaleidu sooritamas. Meile sobis siin STF täiesti. Suveseiklejad seiklesid ja loendasid õnneks 10m eemal. Aitäh!
Ja jälle üks Suveseikluse punkt ja kaks kärbest ühe hoobiga. Vihma hakkas sadama, kuid seegi ei tumestanud meie rõõmu esmaleiust. Kus siis kõik geopeiturid-suveseiklejad on?