Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 4.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Männiku Silikaltsiidi otsimisel võiks järgida samasugust loogilist mõttekäiku nagu peitjal naaberaaret otsides tekkis (see aare on nüüdseks arhiveeritud, 14.07.2011 kommentaar).
Peidupaiga (mitte nulli) läheduses kehtib samasugune aarde asupaigale suunav lause nagu ühe teise samanimelise normaalsuuruses Raplamaa mõistatusaarde kirjelduses. Ainult sõna "koordinaatidelt" tuleb asendada aarde nimega. Lisa selle aarde vihjes toodud meetritele veel meetrike ja mine selle jagu läände. Minitops peitub tavapärasest kõrgema (ei pea ronima!) kasekännu sees, seega jäta maapind heaga rahule. Aare on leitav ka mõnekümnesentimeetrise lumega.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 176/674 |
Aarde sildid:
ujumiskoht (2), ilus_vaade (2), rästikud (1), lumega_raske (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1D9A3
Logiteadete statistika:
92 (86,0%)
15
4
6
2
0
0
Kokku: 119
Soov oli kodust välja saada ja tundus, et rattasõit võiks kõige mõnusam olla. Aarde asukoht on juba mitu aastat teada olnud, aga pole ennast siiani kokku võtnud. Koht on äge ja ega ma ilma geopeituseta siia kunagi vist jõudnud ei oleks. Just selliste paikade leidmine on kõige lahedam! Aarde leidmisega läks üsna kergelt, aga kätte saada oli keeruline, sest miskine seeneline on purgi ümber vohamas. Logi kirja pannes märkasin, et viimane leid oli täpselt aasta varem. Vahva kokkusattumine. Suur tänu aarde eest!
See mõistatus näris meie ajusid üsna pikalt. Siis, kui aju oli juba nagu Šveitsi juust, võtsime Paavo käekõrvale ja küsisime natuke vihjet. Paavo seletas meile mingi jupi ette ära ning sealt sai juba lõngakera harutama hakata. Sõelale jäi kaks varianti, ühe valisime välja. Seal see aare end peitiski! Kokku saime siin käia kaks korda - eelluurel ja täna logimas. Aitäh!
Selle mõistatuse lahendamine oli ilmatuma pikk. Ideid oli palju, piirkond isegi mitmel korral õige, aga ei olnud kinnitust, et just sinna minema peab. Aga sai eelluuret tehtud ja täna siis logisime nimed. Aitäh jalutuskäigule kutsumast.
Oh see vanake on ammuilma oma mihklipäeva oodanud. Ja täna oli justtäpselt selline päev kui tundus 6ige hetk käes olevat. Lisaks oli ju pannaka ja pähklikreemi yritusele veel paari tunni jagu vabat aega ja nii ma siis otsingutele suundusingi. Auto jätsin linnulennult kuhugi kilomeetri peale ja minek. Ka ilmaolud olid m6nusasti minu kasuks. Yhtegi märga kohta polnud. k6ik sellised kohat olid kylmunud ja kui väike liumäe osa välja jätta siis nagu jalutuskäik pargis :D L6pus aga sain ikka omajagu tiirutada ja söörikuid teha. Korra j6udsin isegi kella vaadata et kas tuleb hoopis tagasi liikuma hakata et mitte pannakatele hiljaks jääda. Tgin siis veel viimase otsimisringi ja loogika ja kogemus viisidki sihile. Aga vot too topsinski istus oma pesas ikka nii konkreetselt kinni et oli kohe. Egas polnudki muud kui uuristasin kaane ymbruse puhtaks ja just ainult kaane ma sealt ka eemaldasin. Sisu ise oli ilusti puhas ja kuiv. Nimi kirja ja sama moodi tagasi ning kaan peale. Jäigi m6nusasti veel lisaaega et rahuliku sammuga auto juurde tagasi j6uda. Tänud peitjale kohta tutvustamast ;)
Peale Männikul pildistamas käimist kasutasime head ilma ära, et üks mõnus jalutuskäik teha. Kuna siiakanti liikudes olen alati auto parkinud ühte enam-vähem kindlasse kohta, siis nii ka seekord. See parkimiskoht tähendab aga mitmeid takistusi enne kui saab mõnusalt jalutama hakata. Eelmisel õhtul puhtaks pestud koer, kasutas võimalust liivarulli teha ja tulemus neutraliseerida. Õnneks autosse jõudmise ajaks oli ta jälle enam-vähem puhas. 30-meetrine raadius sai seekord minust koos ärkvel beebi ja koeraga jagu. Vaatasime ikka omajagu ringi, kuid lõpuks kui taevas juba tumedaks värvitud oli, otsustasin uuesti geokontrolliga sõbraks saada enne uuele katsele tulekut. ~500m jalutuskäik aardeni oli väga meeldiv ja nauditav. Järgmise korrani.
Üritasin lahendada aga üritus on ju luhta läinud katse. Sain väikese vihje ja peale pommitamist võis juba minna välitöödele. Vurasin peale tööd rattaga siit läbi ja vihje objekti ei pidanud kaua otsima. Aitäh.
Ei tule kergelt speedy aarded;). Sellest mõistatusest ei saanud päris hästi aru ka pärast lahenduseni jõudmist ehk ilma müksuta oleks see veel aastaid oma aega oodanud:). Geokontroll lubas mul aga lõpuks 10 meetri raadiusesse otsima minna. Kutsuvalt ootas lahendus juba hulga aega, möödusid kuud ja aastaajad, aastaringki sai vist täis, lõpuks võtsin julguse kokku ja läksin uurima. Tiirutasin tükk aega, aga õnneks jäi siiski peidukas silma. Leiurõõm tegi mind julgemaks ning tegin piirkonnas pikemagi ringi, polnudki nii hirmus;)
Ehk jõuan kunagi ka ülejäänud speedy keerulised aarded leitud, mõistatustega on juba päris hea seis, ainult kaks jäänud, õnneks neilgi lahendus küljes, ühte olen vähemalt kolm korda juba külastanud, otsida ei ole õnnestunud. Ringrajad on aga kõrgem level, nendeni jõudmiseks kogun end veel;).
Aitäh!
Ei osanud aidata kaaslast selle aarde lahendusega. Kui logimispäev kätte jõudis, siis oli väike hirm, kas ja kuidas. Õnneks lahenes kõik rahulikult. Mitte kunagi varem polnud sinna sattunud. Aitäh!
Oi kui kaua ma sellega maadlesin. Lõpuks võtsin ette, kui pea valutas. Olen tähele pannud, et peavaluga saab konkreetsele asjale paremini keskenduda ja kergem on unustada taustamüra. Saingi pihta olulisele asjale jutus ja järsku tundus kõik nii loogiline. Valisin pommitamise koha välja ning peale mõnda katset näitas rohelist. 4,5 ilma tõuketa lahendada - see mulle juba meeldib! Ja päriselt oligi 4,5.
Varasemalt logisid uurides oli meelde jäänud, et ligipääs võib osutuda raskeks, mingisugused kahlamised ja muu selline kahtlane värk. Sellepärast sai auto juurest retkele suundudes igaks juhuks kummik jala otsa torgatud. Iga hetk ootasin, et millal nüüd raskeks läheb. Jõudsin aardeni ja selgus, et oleks isegi kingaga lõpuni jõudnud. Seekord olid hirmul suured silmad. Uudistasin veidi ka ümbruses ringi. Ükskord läheduses ühte aaret otsides eelmisel suvel oli mõte ka seda kohta vaatama tulla, aga seekord see mõtteks jäigi. Jälle üks nurgake avastatud kuhu ilma geomänguta poleks kunagi sattunud. Kogu kompoti eest kokku FP. Aitäh!
Madkooli logi andis omajagu julgust juurde, nii et värisemise asemel sai lahendamisele keskendutud. Olime möödasõidul ja kalpsasin 30m peale. Kirjelduses märgitud koht ja kenasti silma ja sain logi kirja. Lahe, aitäh!
Nii kiiret lahendit 4,5 raskusastme juures poleks enda puhul oodanudki. Ütleks, et kogu peitja poolt kavalalt kirja pandud kirjeldus tekitab rohkem küsimusi kui vastuseid annab. Aga lõbus oli rännata peitja logiradadel ikka. Aga kuna sealt olulisi juhtnööre ei saanud, vaatasin kaarti ja ühte kirjelduses mainitud kohta veel ning 30-meetrise täpsusega sai kontroll põhja lastud. See on harv, kus mõistatuse lahendamisega samal päeval ka otsima lähen, aga see lõpp tundus nii vahvas kohas olevat, et mis seal ikka, kummikud jalga ja teele. Vihma küll sadas, aga täpselt nii mõistlikus koguses, et see paarikilomeetrine jalutuskäik mõjus eesmärgipäraselt: peale lindude ei olnud ühtki hingelist näha ega kuulda ja nii mõnus oli kummikutes mööda sopaseid teid ja viimase jääga kaetud suuri lompe tatsata. Kohalik vaatamisväärsus oli muidugi wow-efektiga. Siia võiks täiesti ametliku matkaraja teha, aga samas... las mõni vahva koht jääb ka "pühapäevamatkajatest" puutumata.
Igatahes tänan peitjat veidi krutskeid täis mõistatuse eest ja ägedat lõppu tutvustamast.
Vaatan tagantjärele oma märkmeid selle aarde lahendamise kohta ja peab tunnistama, et igati asjakohased juhised on kirjelduses. Kohale minemise ajaks oli see kõik muidugi ununenud, ainult koordinaat oli olemas. Aga eks sedasi oligi kokkuvõttes huvitavam, kuna ees ootas suur üllatus. Nautisime natukene ümbritsevat ja panime nimed kirja. Huvitav koht, aitäh!
Soodsaid ilmaolusid tuli kasutada ja selle aarde külastus ette võtta. Päris ideaalse plaani järgi kohale libiseda ei saanud, kuid siiski oli retk üsna lihtne ja meeldiv jalutuskäik. Kohapeal oli infotahvlilt info rotti pandud, kuid kujutlusvõime andis siiski paigast hea ülevaate. Tänan kenasse kohta kutsumast ja peitmast.
Peale geovastlapäeva tuli mõte ka see aare logida, mis ta passib seal kaardi peal. Oli see vast matkamine sinna , lumi oli nii paks ja märg. Tagasi valisime veidi teise tee ja jalgealune praksus kahtlaselt. Tegime kähku vehkat. Tänud
Koht ootas ammu minemist ja nüüd ilusa kuuma ilmaga oli lausa lust, tänud lahedasse kohta kutsumast :)
Kuna täna hommikul tekkis mõte ühte lähedal asuvat Challenge aaret külastada, siis sai kiirelt tsekatud, kas siinkandis veel midagi teha oleks. Ega rohkem leidmata täppe ei olnud ja tuli hakata selle aardega tegelema. Kirjeldust sai muudkui loetud ja loetud ja järjest hakkasid ka väiksed mõttealged tekkima. Oi kuidas oleks tahtnud kasutada mingit imeseadet, mis meie ajutegevuse kuidagi sünkroniseeriks peitja omaga. Pusisime ikka järjekindlalt edasi, sai urgitsetud siit ja sealt ja hakkas tekkima kindel sisemine veendumus aarde asukoha osas. Veel natuke mudimist ja saime isegi Geokontrolli roheliseks 10 m täpsusega. Ise ka ei usu, et täiesti ilma kõrvalise abita (seda me ei taha mitte üldse kasutada ühegi aarde puhul) see asi lahendatud sai.
Aarde juurde kohale jõudmine oli omaette seiklus. Eks ole üsna tavaline, et kaardi peal ja reaalsuses olev olukord võivad olla üsna erinevad. Sammusime rõõmsa meelega aarde poole, kui vahetult enne vesisemat teelõiku oli püsti pandud suurema seltskonna noorte telklaager. Meid nähes ruttasid nad kohe meile vastu ja hakkasid üksteise võidu kädistama, kui ohtlik on edasi liikuda ja et ees on soo ja nad kohe kindlasti ei soovita minna. Me ei tahtnud nende kartlike linnanoorte jutte uskuda ja otsustasime edasi liikuda. Tegelikult midagi hullu ei olnud, selline maastik vapraid geopeitureid küll takistada ei suuda, eriti suvisel ajal. Aardele lähenesime vist õigest suunast, sest see säras meile vastu nagu kuldhammas armetu ja räsitud sõjaveterani suus. Aare oli ise kuiv ja korras, proovisime seda natuke paremini oma peidukasse tagasi panna, et mõne haraka nokka sealt ei satuks. Koht on tegelikult väga ilus, see mõistatuse pusimine ja kohaletulek sai sajakordselt tasutud. Lähedal kasvab ka palju looduslikke orhideesid, mida meie suutsime määrata lausa 3 erinevat liiki.
Suur-suur tänu peitjale sellise toreda väljakutse eest! Olime väga rahul.
Millegipärast ma arvasin et see on suure maa aare. Egas midagi - püksid seljakotti ja saapad kätte, mis see sada meetrit solberdamist ikka on. Möödaminnes jälgisin ahvena ja tuttpüti kooselu. Aare korras. Aitäh!
Meie pere kuueteistkümnes. Me lihtsalt teadsime, kus see on :D Peidukoht väga hea, aga suht õnnetus olukorras. Aare ideaalses korras. Ligipääs hetkel põnev :D
Mõtted liikusid natukeseks õue mängima minemise suunas. Esmane mõte oli mõnda linnakat torkima minna, aga aknast paistev ködine meeleolu eriti ei tõmmanud enda poole. Siis tuli meelde, et olin selle aarde kohta päris piraka vihje saanud ja tundus huvitav kirvega vehkima minna. Pealegi lubas peitja, et see ka lumega leitav ju. Otsi ainult see õige känd lihtsalt üles. Kuna paar päeva tagasi sain lumes korralikult vatti, siis esimese asjana pakkisin räätsad kotti. Ja kuna teekond lubas üsnagi pikk tulevat, supsas ka veepudel räätsade kõrvale. Siiber oli ka saanud pikalt hanges teksade leotamisest ja ka uued suusapüksid ootasid järgi testimist. Auto jätsin kohe meelega kaugele ja asusin kilomeetrite pikkusele teekonnale. Õnneks sumpamine jäi seekord suuremas mahus ära, kuna erinevad jäljed olid kogu tee igale poole sisse sõidetud. Isegi kohtades kus neid poleks oodanud. Jälje tekitajaid jäi samuti igal pool silma. Kes sussutas lõket teha, kes kükitas niisama. Isegi ATV maffia ja paarutavad rullnukad olid täitsa olemas. Potensiaalse koha ligi jõudes teritasin meeli ja kirvest ning hakkasin varakult kännuspetsialistiks. Müttasin seal kohapeal üle tunni ja poleerisin läbi ligi sadakond kändu aga aaret ei kuskil. Vaikselt hakkas meeleheidegi tekkima aga kuna juba nii palju vaeva sai nähtud, siis sai küla pealt täpsustav vihje lunitud. Sammusin siis kohta kus juba käinud olin ja puhastasin kase jäänused viimsest kui lubekübemest. Endiselt olin hämmingus kuna aaret ju pole ikka kuskil. Alles siis kui olin taskunoa haaranud ja sellega vaikselt igast otsast surkima asunud, ilmutas ennast üks hästi varjatud ja kinni külmunud peidukas. Oh seda rõõmu ühe pisikese logiraamatu leidmisest. Kahju ainult et mõistatust läbi ei hammustanud, aga selle eest sain ka juba karistada. Nimelt autosse tagagi jõudes viskasin oma puutumata seljakoti kõrvalistmele ja veidi hiljem järgmise aarde juures seda haarates leidsin enda eest läbi vettinud kõrvalistme. Nimelt räätsade nagad olid mu joogipudeli sõelapõhjaks purustanud ja selle kõrvalnähtus mul nüüd ka istmel ilutseski. :(
Mõnus seiklus oli, tänud.
Taas üks huvitav koht, ei osanud aimatagi, et see kant sedavõrd rikkalik on. Kohapeal keskendusin nii logiraamatu otsimisele, et peategelane jäigi korralikult üle vaatamata. Ausalt öeldes olen selle nelikomaviis mõistatuse lahendamise üle üsna uhke :D Kui selle teist korda tõsiselt ette võtsin, siis läks pool ajast sellele, et tuvastada, kust ma olin saanud need meetrid, mis ma omale kirja olin pannud. Hiljem tuli välja, et suhteliselt õiged meetrid olid. Aga kust neid lugeda, seda ma varem leidnud ei olnud. Nüüd ühel õhtul mõni kuu tagasi sai see alguspunkt ka välja peilitud, abiks olid ka väga kaudsed vihjed mingites kolmandate aarete logides :) See oli ikka tõsine uurimistöö. Kohapeal natuke tiirutasin, kuna sain nulli 10 m peale. Õnneks olid mõned abikad jäänud peidukat toetama ja geosilmale tundusid need kahtlased ja läksin näppima. Ütleks, et sellise mõistatuse peale on iga kohapeal leiduv vihje tänuväärne :) Aitäh!
Lõpuks siis täna oli siiakanti astumist. Ümbritseva keskkonnaga tutvudes oli minu jaoks üllatus, et siin igati kaunis kohakene. Tänud peitjale.
Kirjeldus oli parajalt segadusse ajav, nii et 4.5 minu jaoks täitsa kehtis. Peale logimist kalpsasin otse vette ja nautisin päikeseloojangut koos kaladega. Uuendatud aare nägi väga kena välja, aitäh! :)
Olime siin samas kõrval, rahulik lonkimine topsini ja tagasi autosse. Aitäh!
Tuhat tänu Madisele! Ise plaanisin minna hooldama siis, kui Madise üht viimast selle kandi aaret otsima lähen. Aga nüüd üks mure vähem. Aitäh veel kord!
Uus konteiner, uus logiraamat ja uus juhend. Vanast tünnist sai hariliku jupp üle tõstetud ja üks väike nänn.
Paavo, sa va suslik! Mul läks mitu aastat, enne kui mõistatusega ühele poole sain. Kohale jõudsin ka kenasti, tundub, et hetkel ilm soosib külastust. Ja keegi oli lausa telgi nulli ligidusse püsti pannud. Aga aardega ei ole lood kõige paremad, logileht on ligumärg. Ja loomulikult ei olnud mul ühtegi paberitükki kaasas, aga kuhugi mul siiski õnnestus oma nimi kirja panna. Tänan.
Vat siis.Selle lehekülje järgi varsti viimasest logist poolteist aastat... Eesti lehel on vist ikka vahepeal logitud aga ikkagi oli aastast 2017 raamatus vaid üks sissekanne. No seltsimehed unetud, mis siis takistab teid hetkel aarde leidmisel ? Ei mingit probleemi jalutamise vms. Keegi oli aarde kõrvale lausa telgi püsti pannud- seda kes seal elab ei julgenud vaatama minna. Aare oli väga kurb ja üksik ja kaua leidmata- peidukohast lahkunud ja lesis samblal.Ausalt on ka peidukoht ära väsinud ja lagunenud....Ja purk ei pea vett, nii et ka sisu oli nätske. Õnneks minigrip täidab oma ülesannnet. Kõbisime peidukat , aga ega seal mingit imet teha ei õnnestu. Tegelikult oleks natuke rohkem hoolitsust vaja , aga mis sa ikka teed. Aitähh keerulise mõistatuse ja ilusa koha eest.
Mõistatusega oli ikka omajagu pusimist. Raplamaa aarde tuvastasin kiiresti, aga tükk aega ei osanud selle infoga midagi peale hakata. Aeg ajalt proovisin erinevaid meetodeid, otsisin maastikult logides olnud pilte, pommitasin natuke geokontrolli, aga ei midagi. Üks päev tegin mõistatuse uuesti lahti, lisasin meetri ja oligi järsku kontroll roheline. Kohapeal läks päris kiiresti, eelkõige tänu sellele, et eeldatav maskeering oli minu arvates vales kohas. Igatahes oli tops kenasti kaugelt näha. Panin maskeeringu tagasi nii, et tast miskit kasu ka on. Tänud peitjale, väga mõnus mõistatus oli.
Mõistatusega on selline lugu, et veel kuu aega tagasi olin täiesti kindel, et ma ei lahenda seda kunagi ära. Kuna Tallinna ümbruses hakkab leidmata aardeid väheks jääma, siis ühel õhtul võtsin asja ette ja endalegi ootamatult sain rohelise tule. Rattaga sai peaaegu nulli sõita, ainult natukene jäi Drive-In'ist puudu. Natuke sain vale kändu poleerida, õige juures tuli leid kiirelt. Aitäh!
Püüdsin mõistatust mitu korda tulutult lahendada, õige Raplamaa aarde küll tuvastasin, aga ei osanud saadud infoga midagi peale hakata. Kord aarde piirkonnas üht teist aaret otsides püüdsin silmad lahti hoida, et ehk hakkab selline eriline teistest kõrgem känd niisama juhtumisi silma, aga tutkit! Ühel heal päeval uuesti mõistatust vaadates sain sellele aga lõpuks pihta ja geokontroll andis 10 m täpsusega rohelise tule. Lõpus laiendasin esialgu otsimisala ja tiirutasin ikkagi nii mõnegi minuti, enne kui see erakordselt kõrge känd silma hakkas :) Lõppu ei oleks ma ilmselt muidu eluski sattunud, aga tasub kindlasti külastamist. Teel aarde juurde läksid minu ees kaks noormeest, arvasin esmalt, et samuti peiturid, aga nad kukkusid hoopis lõpus paarssada meetrit eemal loodust imetlema ja pildistama.
Kui juba Männiku kandis olin, läksin ka karjääri äärde. Mõne hetke ei saanud aru, mis imelik heli see on. Aga siis jõudis mulle kohale, et tuul kõlistab vees jäätükke kokku, millest tekib täiesti müstiline heli, tõeline looduse muusika! Midagi sellist ei olnud ma varem kogenud.
Aitäh väga toreda aarde ja vahva elamuse eest eest!
Seda aaret olen ma ikka pikalt piilunud. On ju aarde null ju praktiliselt naaber mul. Panin kokku mõned info killud, uurisin omaniku käest, kas olen ikka õigel teel. Sain küll kinnituse, et olen õigel teel, aga geokontroll jäi ikka punaseks. Täna võtsin kirve tööle kaasa teritasin teise hästi teravaks ja teele. Objektile jõudes, avastasin eest, et ma pole ainuke, kes siin kirvega vehkija. Huvitav, et neile vehkijatele just kased meeldinud on ja veel rinna kõrguselt. Keerutasin ja tiirutasin end seal ringi kirves käes, aga aaret välja ei tulnud. Ühel hetkel hakkas mul peas tiirlema mõte uue aarde tegemise kohta siia. Olin juba kogu kontseptsiooni välja mõelnud ja saad aru, siis tuli ka aare välja. Tänud mõnusa mõistatuse ja kandi tutvustamise eest.
Õhtusse mahtus veel üks jalutuskäik ja no miks siis mitte just sinna. Lapsed on alati põnevil, kui mõnda sellist tüüpi objekti külastame. Tänud!
Õnneks ujuma ei pidanud, jalad said ainult pahkluuni märjaks. Väga äge koht!
Koht oli 10m täpsusega välja nuputatud, nüüd tegin jalutuskäigu aardeni. Karp oli maas, aga panin ta pessa tagasi, natuke maskeeringut peale, ehk püsib. Väga huvitav paik oli. Tänud!
Suurvesi pole veel taandunud, aga sinka-vonka minek aitas enamvähem kuiva jalaga kohale. Panime veidi maskeeringut karbile peale. Aitäh.
Tagantjärele targalt: peidukoht 4.5 on vist hirmutamiseks, muidu äkki viibutatakse niisama kirvest ja kirjeldust ei loetagi üldse :o) Nojah, ma läksin muidugi täiega õnge. Nägin hulga vaeva teksti lahti mõtestamisega ja jõudsin väga suure kaarega parajasti pärast 4.5 vääriliste keerdkäikude (vahest koguni õigesti) läbimist lõpuks selleni välja, et ... peab ikkagi täitsa lambist laksima minema :P Kusjuures suuremate lootusteta, sest oma muguelu jooksul olin kahtlusaluses piirkonnas enda arust juba suhteliselt palju tiirutanud ning ühtki mälupilti aardekirjeldusega kuidagi seostada ei osanud. Jaa, aga ma ei arvestanud, et geopeiturina sama ala huupi kammides toimivad rajavalikul hoopis teised jõud. Loogikaga oli mu liikumissuunal üsna vähe pistmist, küll aga tõmbas mingi seletamatu sisemine zntarg peaaegu otse lõpp-punkti suunas. Pärale jõudes oli üllatus suur - nii lahe koht ja tõesti muguajastul täiesti tähelepanuta jäänud! Kui see müstiline võime tekib koos geokogemusega, siis mis ta nimi on ja kuidas mõõdetakse? Geovaist? Tõmbejõud grammides meetri kohta? Aitäh igatahes, võib vist öelda, et sel retkel tegin kaks avastust, mida poleks niisama uskunud!
Esimest korda mõistatust lahti tehes võttis veidi nõutuks,aga tundus mitte väga lootusetu.Panin siis infokillud kokku ja paistis juba paljulubav.Veidi veel kohendamist ja võis juba lõpurünnaku peale mõelda. Täna sai väike õhtune jalgsimatk ette võetud ja kohapeal läks valutult.Teel aardeni sai üksikut uitavat rebast veel kohatud. Tänud põneva koha tutvustamise eest!
To: Lepalind, mina kohalik ei ole, kuid lahenduseni jõudsin ise! Ise kah imestasin milline Anne mul ikka on. No mis siis, et alles eelmine päev...
Matk sinna ja tagasi oli ekstreemsus aga ma selles praktikas juba üsna osav. Koht oli äge, kohe ülivinge! Vat selles on küll kohalikel eelis! Meiekandis selliseid pole! Kriibib küll hirmsasti, et öelda, mida siis pole! No ei saa ju siin geomängus öelda kohe mittemidagi.... Isegi sellest minu kirjutatud mittemidagis kuulevad kõik teised karbikrõbinat. Mina sinna muidugist ei kuulu. Tänud Paavo siia kutsumast, mul oli tore päev!
Kohalikul on suur eelis, olen siin varemgi käinud. Kusagil mujal maakonnas sellist aaret ei oskaks lahendada, google maps siin ka ei aita. Õnnestus leida õige Raplamaa aare ning geokontroll sai 10m täpsusega pihta. Kohapeal kontrollisin kändu kaks korda, hea maskeering on. Aitäh.
Vau! Esimene kord kui ma selle mõistatuse oma geopeituse alguskuudel avasin, siis olin kindel, et sellist asja ma küll kunagi lahti ei mõtesta. Sama seis oli ka aasta ning kaks hiljem. Pärast seda hakkas midagi küll koitma ja sain juba ka katsetada paari asja aga tulemust see ei toonud. Umbes kuu tagasi võtsin järjekordselt lahti, et seda nii kiiresti sulgeda kui võimalik. Jäin aga süvenema. Otsisin välja nii varemleitud info ja kogusin juurde mis koguda andis. Vaatasin olemasolevale otsa ja ahhhaa, kõik vajalik ongi olemas. Siuh-sauh, koordinaat geokontrolli, roheline tuli ja ei saanudki aru mis just juhtus. Täna võtsin lõpuks plaani ka null ära külastada. Väga meeldis. Võtsin aja maha, nautisin vaadet ja pidasin lõunasöögi. Tänud!
Männikul öise seiklemise käigus leitud teine aare. No need Paavo mõistatused on mulle iga kord sellised, et murra või pea kandiliseks, aga ikka ei aita… :D. Seekord ka ei aidanud ja tunnistan täitsa ausalt, et minu välja arvutatud koordinaatidele me seal pimeduses küll ei kõndinud. Ja ma mõtlen pimeduses-pimeduses, sest üks taskulamp viskas järjekordselt ennast pildituks ja teist hoidsime peale seda igaks juhuks siis lõpus ringituustimise valgustamiseks... Aga väga mõnus üllatus ootas lõpus ees, midagi nii võimast siin näha tõesti oodata ei oleks osanud. Karbi kättesaamisega väga kiiresti ei läinud, aga kui õige suund lõpuks kätte oli saadud, jäi ka aare oma kavalast peidukast näppu. Aitäh Paavole mõnusa aarde eest ja siia kõndima kutsumast, ilma silikaltsiidimõistatuseta oleks kohe kindlasti see vinge objekt nägemata ja uued teadmised saamata jäänud :).
Kell oli midagi kesköö paiku. Väljas oli pime...plaan oli taas rünnata Nii lähedal, samas nii kaugel aaret, kuid kell tundus olevat selleks liiga vähe ja ei tahtnud taas ronida mugudega ühel ajal sinna. Sai siis ette võetud hoopis üks pikem jalutuskäik pimeduses. Tee aardeni oli üpris ok. Sai korrata ka See ei ole prügi hetke, kui minu lamp lihtsalt otsutas, et akud saavad taas tühjaks...no ei õpi inimene... Õnneks seekord pidas vähemalt Marise lamp vastu ja lisaks oli kaasas ka telefon, mille valgustus antud oludes oli täiesti piisav. Mõistatus lahenes juba tükk aega tagasi peale väikest vihjet. Vihje põhimõtteliselt oli nagu ikka Paavo aarete puhul, et ei tasu ennast lolliks üle mõelda :) Sellest piisas ja mingid koordinaadid said lehele kirja. Eilseks oli muidugi meelest läinud, et huvitav kas tol hetkel oli olemas ka geokontroll ja kas mul oli see läbitud ja kas mul on kirjas juba aarde asukoht või objekt jne jne... Kohapeal tegime elu ikka võimalikult keeruliseks ja selle asemel, et lugeda veel kirjeldust, tegime suuri uhkeid ringe. Lõpuks Maris pööras tähelepanu ühele olulisele sõnale ja aare saigi hetkega leitud :) Panen küll endale logidesse märkemeid, et ära tee otsimisi liiga keeruliseks aga no jääks see siis meelde...
Suured tänud mõnusa mõistatuse ja laheda koha eest! Soovitan soojalt sinna minna kesköö pimeduses :) Aare korras.
Jee, minu viimane hooldustvajav aare. Täna oli hea päev siia sammumiseks. Kohapeal tegime ringi peale, vaatasime valdused üle. Mingit suuremamahulist prügi ega koriluse tulemit ei silmanud. Pisipudipadisodi võtsime aarde lähistelt kaasa.
Aardepeidik on aastatega muutunud, pole enam nii hea teostus. Asukoht on siiski sama, aare samas kohas peidus. Tundus nagu mõni linnuke või noaots oleks topsikaande sada auku toksinud. Päikselise ilmaga kuivatasime logi ära, juhendi panin uue nagu ka topsi. Sisu tegime kuivaks ja logi sai korralikult uue minigripi sisse. Nüüd peaks püsima ja olema igati meeldivalt logitav, pakkuma rohkem leiurõõmu.
Sellega on kõik minu 44 aaret korras ega vaja hoolt! Hurraa! Kui midagi muutub, andke palun teada :-)
Esimese hooga ei osanud sellega midagi peale hakata ja nii ta kopitas, aga kui tavalised aarded hakkasid otsa saama siis lõpuks hakkas midagi ähmaselt kooruma ja ükskord sain ka geokontrollile sobiva tulemuse. Täna oli sobilik hetk välitöödeks. Auto jätsin paarisaja meetri kaugusele, sest tundus, et jala saab kiiremini käidud kui halval juhul auto kättesaamisele kuluks. Kohapeal selgus, et vihjatud objekt oli asustatud. Õnneks oli aare ise veidi eemal ja saime rahulikult oma toimetused tehtud. Logi ligumärg. Aitäh peitjale.
Riisusime Männiku kandi veekogusid ja noppisime aarde, mille asukoha olin ammu üles tähendanud, aga alati leidsin põhjuse mitte kohale minna. Nüüd siis Miki poolse survestamise tulemusena tuli minna ja päästa seegi täpike uppusmissurmast. Tegelik seis topsis on ikka väga vesine.
Kunagi kui see aare välja tuli, ei suutnud millegi pärast ära lahendada. Polnud järjekindlust vist. Nüüd on juba lahendus paar kuud oodanud, et minna järele. Täna tundus sobiv. Õhtuhämaruses võtsime matka ette ning saime umbes tunniga käidud :) Logiraamat veidi niiske aga viimasel ajal hullemaidki kohatud. Aitäh :) Päris äge!
Topsiku kaas oli auklik ja sisu tänu sellele niiske. Vajab parandust või uut konteinerit. Peidik oli ka suhteliselt lagunenud.
Oli päris omapärane koht! Polnud kunagi varem siia sattunud. Kasekänd paistis hästi silma. Topsiku kaas oli aga auklik. Võib-olla on rähn seda toksinud? Tänud peitjale siia juhatamast! Mõistatus, nagu näha, on "lihtne". 6 aastaga on kogunenud tervelt 46 leiulogi GP-s ja 36 GC-s. Kas aare ikka sellistele hordidele vastu peab?
No üldiselt paneb ikka kiruma küll ja kohe mitu korda saab lasta lendu sõnu, mida kogu aeg oma kõnepruugis ei kasuta (muidugi siis kui lapsi juures pole).
Ühe põhjus selleks annab mõistatuse äralahendamine. Oleme seda varem kordi ja kordi vaadanud ja ikka loed ja püüad pihta saada - tulemusteta. Nüüd siis sai kuidagi juhuslikult see taas ette võetud ja tegemist vaid mõne minuti küsimusega kui geokontroll rohelist lipukest lehvitas.
Nüüd siis aga teine ja peamine point, mis frustratsiooni tekitas. Selline déjà vu ikka jälle peal. Ma olen seda juba tundnud, tookord. Seda kohta oleme siin juba mõned korrad varem külastanud, viimati tekkis väga hea ja vettpidav plaan ise siia aare peita. Paraku, see plaan lasti nüüd allavett. Säh meile nüüd kooki moosiga :)
Aarde topsil kaas praoga, aga logi ise praegu kuiv. Tänud emotsioonide eest!
Selle aardega läks kohe igatpidi imelikult. Nädal tagasi üritasin seda lahendada, aga kannatus sai otsa ja heitsin kõrvale. Täna hommikul meenus üks tore koht ja tekkis võimalus minna sinna peitmiseks kohta otsima. Peidukoha otsimisel leidsime aga selle aarde. Nüüd olen rõõmus et leidsime ülesse mõistatusaarde, millele head lahendust ei leidnud ja veidi nukker jälle sellepärast et tuleb enda aarete peitmiseks taas mõni teine koht välja mõelda.
Olin peaaegu loobumas, kui käisin ühte kohta veelkorra üle kontrollimas ning seal aare oligi. Tänan.
läks ikka päris mitu aastat, enne kui söandasin seda aaret uuesti närima hakata! pähkel on üles ehitatud teise eriti kõva pähkli otsa! ega ma väga uskunudki, et selle aarde üles leian! käisin lihtsalt üht teooriat kontrollimas. ja seal ta oli! oi küll oli hää meel! tänud! aardetops oli ise nähtaval, aga muidu korras. istus ilusti oma pesas.
Paavo mõistatused tekitavad mu laubale tavaliselt hirmuhigi, aga seekord naksasin kuidagi väga kiiresti asja ära. Arvatavasti tuli kasuks see, et piirkonda grammikese tunnen, küll mitte konkreetset kohta.
Sigarit päris ei saanud, rahuldusin 10m täpsusega. Seetõttu eeldasin koha peal tublit lumes püherdamist, mis aga ära jäi, kuna valge konteinerikaas viipas juba kaugelt "Leia mind!". Ennast kätte anda ta ei tahtnud, kuid TÄIESTI JUHUSLIKULT oli mul taskus üks jalgrattakodar. Kulus marjaks.
Täitsin statisti rolli auga ja preemiaks sain nime kirja paberile, mida minu silmad poleks iseseisvalt lähema 5 aasta jooksul välja raalinud.
Hommikul tõmbasin oma punase, kaugelt vaadatuna "kiirabi käis taas mõnda vaest narkarit elustamas" kostüümi selga ja seadsin sammud lumeradadele. Mnjah, aarde leidmine oleks olnud kiirem, kui aju oleks vähem töötanud.
Millegipärast kippusid kalamehed mind nähes jooksu pistma või binoklit haarama :D. Kohe oli selge, kes oli uudishimulik ja kes südametunnistusega...
Aarde piirkond sai selgeks vikati abiga. Täpsem asukoht tuli umbes 1000 sammulise retke abil välja kirvetada. Igatahes on neofüütide eksitamiseks piisavalt jälgi. Seega sai siis ametlikult sellehooajane vee peal kõndimise hooaeg avatud. Ahah...tervitame ka...kõiki kalamehi ja vene keele sidesõnu kasutavaid piletikontrolle, Pöörast Hirve, Väledat Põtra ja Mašakest viiendast mikrorajoonist.
Viimaks leitud. Võib-olla oli ka seekord vesi üle põlve, kuid seda ei saanud teada, sest nüüd lähenesime teiselt poolt. Vaatamisväärsus on vägev. Logilehe sai pärast väikest pusimist kätte. Tänud aarde eest. Ja tänud eelmistele otsijatele jälgede eest. :)
Mõistatusega läks ikka päris kaua aega ja pusimist oli palju, enne kui geokontroll otsustas rohelist tuld näidata. Esimene kord proovisin sügisel logima minna, siis aga oli vahepeal tee alt ära lagunenud ja ilm polnud ka just parim ning lükkasin selle logimise edasiseks. Täna oli siis lõpuks sobilik aega ja ilm, et aardeni jõuda. Kohapeal läks ikkagi kuidagi väga kaua. Kõige parem oli muidugi see, et sellises kohas, sellisel ajal mingid mugud ringi liiguvad ja veel aarde kõrval. Tuli vaid piirkonna kände uurida mõnikümmend minutit, kahtlase pilguga kogu aeg nende poole vaadates, otsustasid nad lahkuda. Siis tuli veel aare lume alt välja ka kaevata, aga peidikust siiski välja see ei tulnud. Kuidagiviisi sai topsilt kork pealt ära võetud ja logiraamat sealt välja sikutatud. Selleks ajaks olid käed ka nii külmad, et oli juba raske nimesi kirja panna. Kuidagi saime siiski hakkama. Panime aarde tagasi ja liikusime edasi. Tänud, lõpuks ka see sai tehtud.
Koht mulle väga meeldis. Mis oli aga üllatav, oli see, et sellise ilmaga, sellises kohas kelgutas üks vanaisa oma lapsega, no mida?! Õnneks otsustasid nad siiski lahkuda. Leid kõige kiiremini ei tulnud, kuid lõpuks õnneks siiski :)
Neli aastat tagasi üritasin seda "mõistatust" (jutmärgid rõhutavad siinkohal minu sarkasmi) lahendada, kuid asjatult. Peitja jagas - kuigi ma ei küsinud! - mingeid vihjeid ka veel, kuid needki ei aidanud.
Nüüd lasin poistel end peale Saku rattaretke sinna kaasa meelitada, sest Kristjanil oli väidetavalt mingi kirveteooria. Jõudsime kohale siis, kui juba pimenes ning asusime metsa läbi kammima (leidnud võivad nüüd naerda). Sest praegu logisid üle vaadates olen kindel, et ilmselgelt oli see teooria nii vale kui vale üldse olla saab.
Täna, päev pärast seda luhtunud leidmiskatset, enne logi kirjapanekut, vaatasin veelkord peitja poolt mulle kunagi saadetud teksti üle, lugesin nüüdseks ilmselt juba mitu-mitu korda muudetud aardekirjeldust ning veel igasugu muude aarete kirjeldusi, mõõtsin Maa-ameti kaardi peal kaugusi ning pommitasin geokontrolli, et lõpptulemusena nentida: ikka ei saa mitte midagi aru.
Ning nagu asi poleks veel piisavalt segane, sonib peitja oma hooldusteadetes midagi kirjelduses mainitud Harjumaa aardest, kuigi seal räägitakse Raplamaa aadest...
Igatahes olen endiselt veendunud, et tegemist on peitja sokivärvi äraarvamisoskust nõudva aardega, öelgu leidnud, mis tahavad. Hobuse unenägu, mitte "mehelik loogika". Ainuke positiivne asi, mida ma selle aarde juures näen, on see, et ei tule midagi kokku loendada! Selle eest tõesti peitjale 12 punkti!
Võib-olla lähen isegi ühte teooriat kontrollima, mis sest, et see ei klapi kuidagi teiste logiteadete ega ka mitte 10 meetrise eksimusega geokontrolliga või aarde ingliskeelse kirjeldusega, mis erineb eestikeelsest nagu öö päevast. Võib-olla olen tõesti masohhist... Võib olla...
Väikese suusamatka jooksul sai ka see aare lõpuks skooritud. Aitäh, tore koht endiselt.
Koht on väga ilus.
Jätsime lepaka ja pisikese smiley!