Kuldkepi laugas

 3 

Et päeva jätkus ka kolmanda raba jaoks, siis võtsime siinse duubli ka ette. Auto pargitud (tagantjärgi tarkusena oleks küll saanud palju lähemale), jalutasime mööda põlluserva rabani ja sealt väikese sinkavonkaga aardeni. Tuvastasime, et ka siin oli eile käidud ja nii oli peale kirjatöid juba selge, kuidas Täkusoole jõuda. Tänud aarde eest!

 2 

Kuld leitud. Alguses vaatasin, et karp on hernesuppi täis :P

Tore, kui üsna üksildases kohas hulgem inimjälgi eest leiad. Jääd kohe mõtlema, et kes ja mis asju siin ajas. Meile tundus, et tegu oli päris rahvamatkaga, aga ka logiraamatutes eelmise päeva daatumit kandvad read lisasid kogukonnatunnet :)

Hea, et eesti geopeitus on olemas.

 1 

Küll on hea, kui logi tuleb mõnepäevase viivitusega. Siis saavad teised otsijad mõelda, et mis siin siis ikkagi toimus.

Meie versioon on järgmine:

Kuna ilmad on olnud külmad, olen proovinud Liisit saada nõusse mõnda rappa minema. Ja kuigi alguses oli isegi Kodila raba plaan, siis vaatasin kaardilt, et siinses rabas on palju rohkem laukaid ja järvekesi, et siin võiks olla ilus. Kui jõudsime peale aeglast hommikut kodust välja (sõime ikka pannkoogid ära ja enne 11 välja ei saanud) ja raba lähedale kõrvalteele siis avastasime, et tee äär on paksult autosid täis. Alguses tekkis kõhe tunne, et äkki jahimehed? Et siis ei tahaks nagu metsa müttama minna. Aga kuna ise ka jahtidel küll ja veel käinud, siis kiirelt sai selgeks, et need on linnainimeste autod. Et 10+ autot, mis siin oli, neist vaid 1 oleks poole kohaga äkki sobinud jahimehe omaks. Kõik teised olid parketikad. Ja siis mõtlesime, et ju mingi grupp giidiga siia tulnud.

Hakkasime aarde poole tatsama ja jalajäljed, mis metsa viisid, läksid kuidagi hoopis teises suunas. Seega lõime käega ja üritasime läbi metsa otse tõmmata aarde suunas. Ausalt öeldes see oli korralik sumamine, sai ikka soojaks ja eriti kiiresti ei läinud. Jõudsime nii siia esimese aardeni samas ära ja tegime pilte ja logisime aarde. Ilm oli väga heitlik - küll vahepeal päikest, küll lund jne. Aga siiani ja selle aarde juurde ei osanud ise ka veel midagi arvata.

Jätk juba Täkussoo aardelogis :)

Mordori ilm. Päikest nagu on ja siis ka pole.

Leitud, tänud!

Aitäh aarde eest!

Leitud .

Nii heade oludega lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tulin nautima päikeselist ilma ja raba vaikust ning avarust. Räätsad jäid autosse ja kummikud kotti, sest saapad olid hulka mugavamad ning raba ja laukad kandsid suurepäraselt. Hingel hakkas hea.

Tänan peitmast.

 1 

Praegusel aastaajal on rabasid lausa lust teha. Kuigi siin läks algus nõks raskemalt kui oma helesinistes unistustes arvasin, siis juba raba peale jõudes oli tõesti kerge jalutuskäik. Boonuseks veel vahva aaregi. Aitäh peitjatele!

 1 

Tänase päeva eesmärk oli siinsed rabakad ära teha. On küll sulaks läinud ja raba serv pehme, aga raba ise kandis väga hästi. Rõõm oli siin jalutada pärast eilset Haanjas sumpamist. Autost autoni läks 45 minutit, väga kosutav.

Siinse raba kahe suhteliselt värske aarde külastamist sai eri põhjustel pikka aega edasi lükatud, kuniks tundus, et täna on täitsa sobiv päev siia tulekuks. Kui läbi metsariba jõudsime raba serva, siis saime tõdeda, et paremat aega on raske välja mõelda (oleneb muidugi vaatenurgast, sest mõningatel hinnangutel on hoopis raba külastuseks parim aeg südasuvi) - natuke lund, maa külmunud, päike paistab. Lihtsalt lust jalutada ja seda tegime mõnuga. Lausa kahju oli, et need kaks nii kiirelt leitud said ja tuli meil suund autode juurde tagasi võtta. Igatahes väga mõnus oli meil siin, aitäh.

Valisin omast arust kõige mõistlikuma lähenemistee, parkisin ja kappasin aarde suunas minema. Ühel hetkel sattusin eelmiste jälgede peale ja proovisin mõistatada, et huvitav, kes need täna käinud on? Neljane seltskond ja SUUUR koer, kelle pirakas käpajälg sarnaneb hundijäljele. Hunti ennast ma ei kahtlustanud, sest jälgede järgi oli peni ees läinud ja siis jällegi kellegi räätsajälgedes järel sörkinud. Aardeni jõudes ja logiraamatut avades olin natuke üllatunud, et teil pole ju koera? Ja näe, siin pole enam jälgi ka :). Logisin ära ja kappasin järgmise juurde, ise silmanurgast piiludes, et äkki mul õnnestub ka näha hallivatimeest kusagil metsa ääres nuuskimas, aga ei. Hiljem auto poole suundudes jõudsin oma rajale tagasi ja siis tuli välja, et va uudishimulik "koer" oli ka minu sabas sörkinud.

Lihtsalt ilus pilt

Üldiselt võtsime nende raba aaretega rahulikult. Et läheme siis kui selleks sobiv ilm ja tuju hea. Ei hakanud seda matka kuskile maailma rännakute vahele tippima. Eelmiste otsijate jälgi ei lootnudki enam eest leida. Liiga pikk vahe sees ja ilm on ka vahepeal juba mitu korda muutunud. Ja kas jääbki iga kord jälg käimisest maha? Rabas see ju peegeldub veel aastaid. Parem siis mitte.
Igatahes, ilm oli päikseline ja ilus oli olla. Isegi natukene äkitsi sai see rännak läbi. Täname peitjat värske õhu mürgituse eest! EVEJ

Lellel avastasin, et mu telefon ei tee minu asukohaga üldse koostööd. Täitsa meelest läks ära sellele restart teha. Lülitasin telefoni välja ja lootsin kiirelt korda saada. Võta näpust , enne jõudsin metsa äärde parkima ja metsa poole jalutama hakata. Mõtlesin, et vaatan, kas Ove reedeste jälgede järgi saab. sai, kuniks mets läks ära rabaks. Siis polnud enam ainsatki aimatavat jälge. Minu rõõmuks telefon hakkas tööle. Selle järgi sai siis mindud. Arvasin, et olin teel Täku poole aga üllatus, hoopis siia sattusin esimesena. Tänud

 4 

Tänase lumetuisuga oli suurim väljakutse ohutult autoga rabani jõudmine. Linnast väljudes oli Viljandi maanteel mitmekilomeetrine autode ummik Ikea juures toimunud ahelavarii tõttu. Teel rabani nägin veel paari kraavi sõitnud autot. Kehtnani olid teeolud talve kohta üsnagi normaalsed aga peale Kehtnat oli tee juba üleni lume all. Suurelt maanteelt maha sõites oli rabani kulgev tee üllatavalt vähese lumega ja hästi läbitav. Auto juurest aardeni oli lumetuisk otse vastu ja seetõttu oli parem liikuda suusaprillidega. Rabas oli lund üsnagi vähe aga edasiliikumine oli mugavaim siiski räätsadega. Aare oli juba kaugelt nähtav ja turvaliselt omal kohal logimist ootamas. Tänud seda raba tutvustamast!

 1 

Oh seda rõõmu kui mõne aja eest Heleni uusi rabaardeid nägin :) Nii saigi need kaks pärlit jäetud päevale, mis oli selle nädala ainus võimalus geopeitusega tegeleda.
Peetri logile võin vaid alla kirjutada ;)
Suured tänud!

 2 

Eile oli superilm, päike säras minuarust terve päeva ja sinna juurde olid külmakraadid. Imeline päev matkamiseks rabas ja õudus kuubis tööl olemiseks. Ma juba ammu olen veendunud, et tähtasimaks elukvaliteedi markeriks minuvanuses on vaba aeg. Kui sellise imelise ilmaga peab olema töökohal ja end kulutama tegevusele, mis naudingut ka ei paku ja selle eest ka mitte sentigi sulle ei maksta.... Õnneks on võimalik tõmmata ette kardinad ja pimedus neelab päikesesära enne kella nelja. Aga ikkagi ma tõesti vihkasin kogu seda laupäeva. Ainus, mis andis lootust oli, et pühapäeval on mul 12 tundi, millal mul pole kohustusi, et siis saan mõnuga rappa tulla ja kõik kohustused unustada.
Olles selle "imekena" aga mulle õuduste laupäeva läbinud, tormasime kohe kui kell sai 8, autosse ja olime tunni pärast rabaääres. Alustuseks nädalahetuse sigaret, mis maitses taas magus ja siis liikuma. Milline mõnu oli rabaäärses soos kummikutega märga võsa läbida. Ikka ja jälle haaras mõni vallatu kuuseoks või võsajätke tutimütsist kinni ja kiskus selle peast, sundides enda korraks peatuma ja ümbruskonnale korralikult ja viisakalt kummardama. Ja raba!!! Lõpuks ometi!!! Peale rasket nädalat oleks justkui armasaima naise embusesse maanudnud tundega, et siia ma jään nüüd igaveseks, ma ei tahagi elus muud kui olla siin....
Kui esimene kirepuhang taandus, tuli läheteeesmärk meelde ja üritasime leida konteinerit, mis oli tänase stardi eesmärk. Pea oli sassis ja päris korralik kahekordne ring sai tehtud enne kui õiges kohas lõpuks skoorijatena rahunesime.
Aitäh!

 2 

Heldur kutsus raba avastama, kahjuks Mari ja Piret ei saanud seekord liituda. Raudteega paralleeli viis kruusakas meid põldude vahele, veel möödusime suurest paagist ja võsa taha sai auto vihma-tuisu eest varju pargitud. Vett jagati ülalt krae vahele ja maastik oli ka omajagu vesine. Lauka juures vormistasime leiu ja võtsime suuna Täkussoo poole. Tänud peitjale.

 1 

Tänase päeva eesmärk oli Raplamaa rabad. Siit sai matkamise päev alguse. Mõnus sutsakas aga vihmamantliga hakkas palav. Tänud aarde eest!

 2 

Kui Heldur reede õhtul välja pakkus,et homme rappa,olin kohe müüdud.Ilmaennustust vaadates sai täiskompleks riideid ka kaasa võetud.Saime mõnusa rabamatka.Aitäh!

 5 

Täkusoo Kuldkepp, kõlab miskitpidi loogiliseltki. Vihm andis vaikselt järele ning ennustajad lubasid enne päris pimedat koguni poolikut päikest pilve tagant - nii võib ju täitsa minna rabasse müttama. Aralt küll, aga välja ta tuli lõpuks tõesti, kullates rabamaastiku üle kohe pärast seda kui kullalauka kullalaekasse nime sisse kirjutasin. 16:57. Aitäh kutse eest!