Geojaanipäev 2024 Haldja talus

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Kniks, oli äge!

Geojaanipäevast on valminud ka video mida saab vaadata SIIN Pilte saab vaadata ja lisada SIIN

Kuna sa ei ole personaalselt mulle ühtegi kirja postkasti saatnud, siis pole mul ka millele vastata. 27.juunil panid siia kirja, et sa ei saanud osaleda... vastasin sinu tekkinud küsimustele oma leiulogis. Kahjuks näib, et sa pole seda lugenud. Ühtlasi on vajalik info mu GP profiili juures kirjas ning teadupoolest oleme varajasemalt muudel teemadel ka teiste kanalite kaudu suheldnud. Mulle jääb arusaamatuks, miks sa otse minuga kontakti ei võta ja siia ürituse juurde juba teise sinise näo lisad? Olen endiselt aldis museaale vastu võtma!

Kuna ei saanud ürituse korraldajalt GP postkasti ega ka muul vahendusel ühtegi vastust ürituse sisu ja aarete muuseumi toimetamise osas vastuseid, siis jäi osalemata ning ka aarded muuseumi saatmata. Kas keegi teab öelda, on neid võimalik ise sinna veel viia ja lisada?

Ajaloo tarbeks olgu siia üles tähendet ka 2023. aasta tublimad!
Aitäh speedyle gala läbiviimise ja geir_looduses pildistamise eest! Aitäh Joonasele ja suslikule, kes mind gala ettevalmistamisel aitasid! Aitäh peakale, kes oli lahkesti nõus enda pilte geokalendri tegemise jaoks jagama! Aitäh kerlullile, kes saatis mulle PET-pudeleid ja rändureid, mis auhindadeks läksid! Aitäh kõigile geopeitus.ee lehe toetajatele teie rahalise toetuse eest, selle eest tulevad AA auhinnad!
Admini isiklik tänu läheb ikka minu abistajatele, peamiselt madis1989, kaits747, speedy, laur, errvee, tralls ja helen. Ja ka paljud teised, kes minu palve peale on nõus näiteks arhiveeritud aarde ikka veel looduses olevat karpi ära tooma või on muul moel abiks, et meie aarded korrektsed oleksid.
AASTA AARE 2023
1974: Ruubiku Kuubik | tarmoxy (20 häält)

AASTA AARE 2023 II koht
Võkro | meteta (17 häält)

AASTA AARE 2023 III koht
Enduroveski | ahtoj (14 häält)

PARIM MÕISTATUS 2023
Ada, Eda ja Ida | tunk 8 häält

PARIM ASUKOHT AARDEL 2023
Loe RidaDE vahelt | laur 9 häält

PARIM LEIULOGI 2023
laur | Geojaht - Iga punkt loeb! Finiš! (25 pöialt)

PARIM LOGIJA 2023
helen 735 pöialt
järgnevad wingman Herki (669) ja tunk Esko (563) Kolmas aasta järjest on Helen parim logija - 857 pöialt eelmisel aastal. Inimestele kohe meeldivad tema logid.

AASTA EKSTRAVERT 2023
miki | 25 sündmust 2023. aasta oli Janari (matkymbereesti) Kohtume ja tervitame sündmuste aasta. Alustades 1.jaanuaril Meet & greet ehk head uut geoaastat! sündmusega peideti geopeitus.ee lehel kokku 31 sündmusaaret. Aasta ekstravert ei osalenud neist ainult kuuel. GC lehel avaldatud, peamiselt väliskülaliste sündmuseid meie arvesse pole võtnud. Miki oli ka 2022. aasta ekstravert, siis jõudis ta osaleda vaid 12.-l sündmusel. 2023. aastal on täiskäik edasi pandud. Järgnevad 24 sündmusel osalenud ekstraverdid wingman ja helen ning ove, 23 sündmusega. Kui tahate nende geopeituritega kohtuda, siis kõige suurem tõenäosus on mõnel sündmusel.

AASTA HOOLDAJA 2023
Tram | 78 võõrast aaret hooldanud
Tüüpiline tram-i logi kõlab nii: Tegin kerge hoolduse, panin karbile kleepsu, tuulutasin logi ja vahetasin silica pakke. Juhend ja pliiats on ilusti olemas. Aardega kõik tip-top korras!
Suured tänud lähevad kõikidele, kes ei pea paljuks peatuda, vaadata ja aaretele abikätt ulatada. Hoiame Eesti aarded korras ja standardid kõrgel!

AASTA PEITJA 2023
Kaksikmadu | 54 aaret

AASTA UUSTULNUK 2023
Geir_looduses
Uutest mängijatest ka enim aardeid leidnud 2023.aastal – 311. Esimene aardeleid 26.01.23 Lillemäe liblikas - Leidsin juba 26.01.2023 geocaching rakenduses. Youtube: Geir looduses.

2. koht geobeargraphy 175

3. koht george 162

Staažikatest geopeituritest on enim aardeid 2023. aastal Eestis leidnud wingman 967 leiulogiga (eelmisel aastal oli madkool 1068) aunad 871 leidu tohuvapohu 867 leidu

AASTA NAUTLEJA 2023
gunvald 69 mitteleiuga
Eelmise aasta nautleja tohuvapohu on ka seekord napilt aasta nautleja, 68 mitteleidu 2023.aastal. Este ja ann nautlevad geopeitust 47 mitteleiuga.

AASTA PÄKAPIKK 2023
Yksk6ik
Tänavu ei tulnud detsembriseeria peitmise kalender täis ning oli tabelipidaja maxi sõnul selline "aukudega juust". 1 detsembril aga tui üllatus, käis üks päkapikk, kes peitis igasse päeva ühe aarde ning pakkus nii meile kõigile rõõmu ja põnevust.

Alustame kokkuvõtete tegemisega. Aasta aarde hääletusvormile on lisatud eraldi lahter, kus korraga saab saata nii hääletuse, kui ka kellegi tunnustamise. Väga palju oli märkamisi, 21 kokku, osad väga põhjalikud ja pikad.
Aarete Hooldaja Helen - AHH Vahet pole, kas oma või võõras, kui ikka pisut poputada vaja siis Helenil seda hoolt ja hellust juba jagub :)
Margus ja [kaksikmadu]: Kurtna matkaraja erilised aarded ja kunst geokaardil ykskõik Jõulu-seeria on kindlasti eristuv saavutus.
mmrrtt Aviationi seeria, mis oli meie jaoks kohati ülemäära keeruline, aga juba selle väljamõtlemise eest müts maha!
Mina soovin tänada geojahi korraldajaid. See on üritus, mida väga ootasin ja tasus oodata. Täiega. Suur suur tänu!
Kui mina mõtlen geoaastale 2023 siis üks asi, mis mulle meenub on Janari üritused. Mis iganes ta enda motivatsioon nende tegemiseks oli ja kuigi ma jõudsin 12st üritusest vaid 4le siis igatahes väga erilised kohad, teemad ja logiraamatud. Tänu sellele, et ta nende logiraamatud suures osas Muuseumile jagas saavad kõik muuseumi külastajad sellest mingil määral osa ja aimu. Kiidan!
Parimate piltide eest tunnustaks Priit [Peakas]
Tunnustaks kindlasti Carolinat [Caro] kõige selle värgenduse majandamise eest!
Tunnustaks noor geopeiturit Aleksanderit [petersell]. Tal on tahtmine aardeid peita ning viitsib tegeleda geopeitusega mitte ei istu mingis kambris ekraani taga!
Kõik geopeiturid olete väga tublid olnud. Palju seiklusi ning uusi põnevaid leide teile edaspidiseks!
Tunnustada kõiki tublisi peitjaid (v.a prügipeitjaid ;) ). Ja tublisi hooldajaid (nii omanikke kui kaasmängijaid)!. Ja noh, tunk-i logid- alati rõõm lugeda! Oleks endalgi seda kirjasoolikat nii palju ... Ja KINDLASTI tunnustage GP.ee tiimi(caro ja teised), see töö ei tundu üldse lihtne! Eraldi tahaks veel tunnustada Kurtna WIG matkarada, see oli suur töö ja aarded ka toredad.
Tahaks tunnustada kõiki kes viitsivad logidesse kirjutada natukenegi rohkem kui "leidsin".
Yksk6igid väga toreda jõuluseeria eest ning 29.02 sündmus oli ka üliäge Margus & kaksikmadu võimsa Kurtna mr seeria eest.
Ise ei saanud kahjuks osaleda, aga 2023. aasta Geojaht olevat paljude juttude järgi ääretult lahe olnud.
Dauno - suurepärane algatus advendiseeriasse
Peakas - imelised pildid nagu alati
Tunk - suurepärased ja tasemel mõistatused
Geojahi tiim tegi tubli töö aastal 2023
Aitäh mälumängu eest! (see läheb küll 2024. aasta mälumängu eest ilmselt, sest 2023. aastal mälumängu polnud, kuid tänamised pole kunagi liiast)
Kahju, et sündmust ei saa valida aasta parimaks asukohaks. Minu hääl oleks läinud Janari sündmusele - Kohtume & tervitame ehk südaöine piknik veepeal. Napilt teiseks oleks jäänud Harryse sündmus - See ei ole telesaade! Aga tunnustada saab neid ikkagi toredate sündmuste eest.
Eriliselt väärib SUURT KUMMARDUST üks energiline seltskond, kes võttis ette hullumeelse ülesande ja viis selle läbi perfektselt. Nad ise teavad täpsemalt, kes ja kui palju panustasid sellesse sündmusesse. Ehk siis mõtlen siinkohal Georistseid. Kõik kes selles tiimis olid võiksid ette astuda ja mängijad saaksid neile suure aplausi teha.
GEOJAHT - niipalju pole enne 24 tunni jooksul naernud. Nüüd juba ka teine sarnane sündmus korraldatud. Samamoodi - kõik kes selle korraldamisega seotud olid, võiksid saada suure aplausi. Üldse oli aasta 2023 just sündmuste osas väga meeldejääv. Karula 2023 ronimine väärib kindlasti eraldi esiletoomist. Lisaks veel temaatilised rajad - Endurorada.Kurtna matkarada. Marjataskud. Eesti ja Kunst.
Eriliselt on silma jäänud üks eelmise aasta uustulnuk - Geokarugraafia, kes proovib kogenud mängijatele ära teha kiiruse ja nooruse uljusega. Loodan, et sellist entusiasmi jätkub tal tulevikuski. Noored mängijad näitavad, et geopeitusel on Eestis tulevikku.
Mina tunnustaks aardeseeria peitjaid, kes on geopeiturite piirkonda meelitamise või valdkonnaga tutvustamiseks ära teinud tubli töö: Ahtoj Enduro-seeria aarded, kui terviklik ja ühtne seeria, mis koosnes tehniliselt meisterlikult teostatud ja nauditavalt lahendatavatest omapärastest aaretest. Ingridi Sõmeru terviseraja Püksitasku aardeseeria, kui leidlikku teostust ja materjalide taaskasutust ning otsijasõbralikku peitmisviisi esindavad aarded. Gunvaldi SP (Sindi Pargid) seeria, mis kutsus geopeitureid väikest Sindit ülipõhjalikult avastama ja teada saama, mida kõike saab pargiks nimetada ;) Geir looduses Selgise rattarada edendamaks liikumisharrastusi ja rattasõitu. Mugavad ja lihtsad aarded ka parandamatutele autosõitjatele. Mmrrtt Aviation seeria, kui geopeituritele kiire lennunduskoolituse korraldamise ja põneva teemaga mõistatusaarete eest. Puutetundliku E &;K seeria, mis tõi päevavalgele vägagi huvitavaid infokilde ja geokaardile meisterlikult valmistatud ning temaatiliste teostustega aarded. yksk6ik Jõul 2023 päkapikkude seeria, mis ei lasknud geopeituritel valvsust kaotada terve detsembrikuu ja paistsid silma leidliku ja vastupidava teostusega. Kaksikmadu Kurtna matkaraja seeria, mis andis põhjuse kaunis kohas matkata ja leida põneva teostusega aardeid. Markosu Marjataskute seeria kui kaunis looduskeskkonnas hea ja huvitava lahendusega aarded.
Mina tahan tänada Laur Põldarit, kes aitas Kurtna MR raja "üles anda" just sellisena nagu ta kaardile sai.
Eelmine aasta avaldus väga mitu ägedat ja eriilmelist seeriat, minule meeldejäävamad olid: Kurtna mr oma whereIgodega ja lennunduse teemaline väga hariv lahendamine Aviation seeria näol. Seeriate loomine on üsna tavaliseks praktikaks saanud, pakun välja idee nendele enda kategooria teha.
Kuna seeriatest on ülimalt keeruline parimaid välja valida, siis tegelikult meeldisid väga ka Ahtoj "Enduro.."-d, Markosu "Marjataskud ja Ingridi "Püksitaskud".
yksk6ike tema kogu detsembriseeria eest
Kõiki neid, kes avaldasid kett-aardeid, mis on suur töö, aga parimate aarete arvestuses enamasti välja ei tule, kuna raske ühte välja valida. Eraldi tunnustaks Geiri (Geir looduses), kes on noore geopeiturina väga palju tööd teinud avaldades nii kvaliteetseid aardeid, terve Selgise rattaraja kettaarde pluss mahuka jõulusündmuse.
Suur tänu Pirrrrile AVIO aarded eest!

Ma olen seda logimist jälle nii pikalt edasi lükanud, mistõttu ei tule siit mega uhket logi.

Soovin tänada Tanelit, tänu kellele ma kohale sain, Liisi, eelkõige ühe kaootilise supluse, aga ka muu toreduse eest, kõiki teisi geopeitureid, kellega kokku juhtusin, Airit ja Margust, kes niivõrd ägeda jaanipeo kokku panid ja läbi viisid ning lõpuks peetervanderselle, tänu kellele ka koju jõudsin. Aitäh!

Võtan mina 19. detsembril 2024 C:Geo lahti, et mõned logimata GP sündmused veel ometigi selle aasta sees logitud saada ja mis ma näen? Ülinapid märkused: "Geojaanituuri leid #91. Pandud rändurid. Magatud [arusaamatu sõna] võõras telgis". No kui nii, ju siis oli nii :-D

Õnneks silmasin Geiri videot ja rohkeid fotosid, mis nii mõndagi meenutasid. Meenus üliäge ja geosõbralik koht, mida sai ka augustis lustides väisatud. Meenus AA gaala ja osad selle nominendid. Meenusid lõbusad geosemud ja maitsev grill - ise tegin! Geomuuseumi avamine ja uudistamine on samuti meeles. Nagu ka ohtralt (kuuldud) mula, s.h. vähe geomula meenub ka. Mõned uued tutvused - Christel ja Rita, kuigi ametlikult meid vist ei tutvustatudki, ka meie endi poolt. Meenus öine lõkkeäärne jämm. Jpm on ka meeles. Aga mis "Magatud [arusaamatu sõna] võõras telgis", küllap keegi teab paremini :-D

Suurimad tänud Airile ja Margusele vahva geopeo ja korralduse eest! Teine kordki! Mis siis, et see on kaugeim Geojaanipäev üldse, lausa 245.4 km kodunt. Vaid kolm Geojaani on toimunud üle 200 km kaugusel - Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Ja ongi äge, et nii kaugel on.

Kiitused ja tänud ka siia!!!!

Märkasin, et GPs logimata.

Tänud sündmuse eest!

Jah, see mis oli nendes ruumides enne, tuul ulus ja kila-kola. Margus on ikka suure töö ära teinud, kogu oma vabad päevad töötegemise tähe all mööda saatnud. Aga üldse ei kahelnud selles, et ta hakkama ei saa.
Kohale jõudsime me eelneval õhtul,peale Kaitsi peret ja enne Geiri. Sai veel ütteist toimetatud ja mingil hetkel magama mindud.
Hommikul rohisime Airiga peenraid ja harvendasime Marguse porgandeid. Peale lõunat sai käidud lähedalasuvas talus sõbranna vanematel külas. Aeg läks ja oligi aeg suunduda viimasele RMK külastuskeskuse tuurile. Tuur oli tore, soovitan teistelegi.
Meile omistati sel aastal Päkapiku tiitel, nii vahva.
Tänud märkamast ja nii armas, et sain väikese üllatuskingi toetussärgi näol. Aitäh, korraldajad.

Mõte minna geojaanile, oli muidugi vaja suuremalt ette võtta ja korjata Võrumaalt üksikuid aardeid, mida ei saa möödaminnes haarata. Tuleb ikka veidi võsas ka kahlata ja parme toita. Vett läks nagu kerisele aga ellu jäime. Aitäh

Tänud organiseerijatele!!

Suvi on nii lahedaid tegemisi täis, et logimine jäi päris hilja peale...nagu ka meie otsus osaleda. Vabandust. Geojaani hommikul tuli koos kahe värskelt geopeitusega alustanu ja ühe muguga plaan liikuda Kesk-Eestist piirimaile, ehk siis väikeste järvepeatustega Luhasoo matkarajale ja sealsesse vette. Muidugi otsisime üles ka Luhasoo aarde. Niimoodi mõnuledes jõudsime sündmusele parasjagu aplodeerimiste ajaks. Tublid teod on geokolleegidel aasta jooksul tehtud, palju õnne! Ning suur-suur tänu neile, kes seda märkamiste traditsiooni aina veavad! Ülitore oli üle tüki aja näha neid, kellega varemgi mõned otsingul või sündmusel kokku sattunud.

Et õhtul oli siiski vaja keskmisesse Eestisse tagasi jõuda, siis pugesime gruppi, kes esmajärjekorras muuseumisse lubati. Jah, muuseum, see muuseum...ai-vai, kui suur töö on tehtud!!! Huvitavat uudistamist jätkub järgmistekski kordadeks. Loodetavasti püsime siis kauem paigal.

Kõige sel õhtul kogetu eest tuhat tänu ja sügav kummardus Airile ja Margusele!

See oli nüüd siis minu esimene geojaanipäev :) ..teele asusime samuti varakult, neljapäeva õjhtul nagu paljud teisedki. Noh, sellise arvestusega, et geojaanile ikka õigeks ajaks kohale jõuda. Teada ju on, et see geopeiturite teekond on mitmeid-setmeid kordi pikem kui lihtsurelikel :) Vahepealse aja ööbisime Pullijärve kaldal ning müttasime sealkandis ringi ja noppisime aardeid. Pagan, väljas oli kohati 34 kraadi, kuid meil oli ikka tarvis mööda metsi ringi konnata. Õnneks on Kagu-Eestis iga künka taga veesilm, kus saab ennast aeg-ajalt vette kasta ..see päästis päeva :)

Laupäeva lõunaks jõudsime ilusti Haldja tallu kohale. Tore pererahvas võttis meid lahkelt vastu, näitas parima telkimiskoha kätte ja nii me ennast seal paika sättisimegi. Õhtu oli lahe ..vahva seltskond, mõnusad jutud, vinge geomuuseum, jaanilõke ..nii, et mida sa hing veel ihkad :)
Geomuuseumisse ei läinud me tühjade kätega, Kolme riigi aardest tõime ära vana logiraamatu, mis oli seal vastu pidanud juba 15 aastat ning nüüdseks otsast otsani täis kirjutatud ja andsime selle väärika vanakese pidulikult üle muuseumi perenaisele.

Aitäh pererahvale - Airi ja Margus!

Aitäh uutele ja vanadele geosõpradele!

Nädalavahetus kujunes tihedaks minipuhkuseks. Ilm soosis, teele jäävad aarded ei punninud logimisele väga vastu, kohatud inimesed olid toredad, sihtkoht oli kaunis. Sai naerda, juttu ajada, päikest tunda, ujuda, lõkketuld vaadata, kõndida siin ja seal, siia ja sinna, näha vanu asju muuseumis ja väljaspool seda uusi asju, inimesi ja muud....

Aitäh korraldamast nii sündmust kui kureerimast muuseumi ja museaale.

Osalesin ka see aasta enda esimesel Geojaanipäeval. Kui mälu mind ei peta, siis vist selle aasta esimene aare :). Nagu aru saate, siis eriliselt aktiivne geopeitur ma ei ole, aga mõnus seltskond ja mõned ronimised ikka veavad ka mind vahest kohale.
Margus ja Airi igatahes on suure töö ära teinud ja kiitus korraldajatele.
Inimesed olid toredad, saun oli mõnus, muuseum oli väga kaasaegne ning lausa videot näidati :O. Välikäimla oli täitsa miljonipeldiku mõõtu ning telkimine ja lõke olid ka mõnusad. Järgmisel päeval sai isegi UNO-t mängida ning üks Vällamäe matkarada tehtud (12km, sest alguses panin valede märkide järgi :D). Sealjuures kindlasti kõmpisin jälle mitmest aardest lihtsalt mööda ja neid ära ei korjanud (sain muidugi Airilt noomida selle eest mingi nädal hiljem). Mõtlesin, et peaks tegelikult neid mitte otsimisi/leidmisi logima hakkama, äkki saaks ka kunagi mingi kulgeja tiitli kätte :) (aga vaevalt ma seda tegelikult teha viitsin).
Kui kuidagi mingi ime läbi ka järgmise aasta geojaanipäeva info peaks minuni jõudma, siis äkki isegi osalen! :)

Suvi on küll tihe, aga geoaasta peasündmuselt ei tahtnud ikka eemale jääda. Sättisin tuleku nii, et jõuaks ilusti ka külastuskeskuse tuurile. Oli taaskord üks vahva õhtu toredas seltskonnas. Tee sinna ja tagasi sai painutatud mööda aardeid, ka ühisrünnak Krabi kõrtsile oli meeleolukas. Sai ka vahva muuseum üle vaadatud, suurt osa seal leiduvast on olnud õnn ka looduses näha, aga oli ka selliseid, mis ilma muuseumita oleks nägemata jäänud. Lõkke ümber jooksis jutt nii häsi, et ööaarde juurde ei jõudnudki, aga kui Muhamed ei lähe mäe juurde, siis tuleb Muhamed mäe juurde ja hommikul tuligi ööaare ilusti sauna. Eks sai seda vahvat asja siis hommikul imetletud. Suured tänud korraldamast.

Selle aarde leiulogi (või siis õigemini sündmusel osalemise logi) oli kuidagi muude sel nädalavahetusel leitud aarete logimise kõrval täitsa ära unund. Igatahes, osalesime, muljetasime, vaatasime eeskava, saime osa muuseumi avamisest ja sellest kõigest, mida see endas hoiab jne jne. Kui mitte varem, siis (ilmselt) aasta pärast näeme taas. Täname kutsumast ja korraldamast!

Minul oli 5. kord osaleda Geojaanil. Seekord siis tuttavas kohas Haldja talus ja koos abikaasa ja pojaga. Koht on äge, seda teadsin juba enne. Lisaks olid kerkinud veel katusega söögilaud ja vägev vets, mõnusad telkimisplatsid sisse niidetud. Täiega nautisime mõnusat olemist. Sain isegi saunas ja konnatiigis ära käia, sest Leo võttis Ragnari magamasättimise enda peale.

Ja kui saunatatud sai siis sokutasin end ühte ööaarde otsijate kampa ja sai sealgi nimi kirja. Vahva teostusega üllatus oli seegi.

Ja vahepeal veel geomuuseum. Nagu ikka päris muuseumis oli ühte ruumi üles seatud video, teises ruumis vitriinid, asjad kenasti seatud. Väga äge oli trepi valgustus, tundsin, ennast kohe tähtsa inimesena, kui tuled minu sammumise peale kenasti põlema süttisid. Uhke värk!
Eraldi äramärkimist vajab veel Seekordne Geojaani logiraamat/maal, milles tundsin ära Marika Soidra pimtselduse, väga armas ja temaatiline!
Igatahes tänud toreda ürituse ja meeldivate elamuste eest, kallid Airi ja Margus!

Ka sel aastal mahtus Geojaanipäev kenasti geokalendrisse. Et mitte õiget hetke maha magada, hakkasime juba neljapäeval lõunast lõuna poole liikuma. Nagu ikka, mööda aardeid ja nagu hiljem selgus, Paavo jälgedes.

Sündmuse korraldajad oli lisaks kenale laagriplatsile ka kena ilma korraldanud. Täitsa lust oli niimoodi sündmusele kulgeda. Jaanilõke oli korralik kokku aetud. Aga uskumatult kiiresti põles see hunnik ära. Geomuuseum oli ka täitsa tore atraktsioon. Aegade jooksul on ikka mõnda asja näpuvahel keerutatud, et selle võiks geomuuseumisse panna. Aga kui nüüd see hetk käes oli, ei leidnud enam midagi eksponeerimise väärilist.

Kui Carolina kurtis, et sel korral ei lisandunud ühtegi uut nägu nime taha, siis meil oli see küll vastupidi. Juba laagriplatsile jõudes niitsid uued näod Kaja jalust maha. Mul võttis ajaloo tund veidi rohkem aega.

Mis aasta aaretesse puutub, siis juba teist aastat järjest on meil auhinna tseremoonia ajaks aasta aare leidmata. Mingi huvitav järjepidevus on tekkimas. See eest teisele ja kolmandale kohale ja mõnele aardele veel panime õigel ajal pöidla. Kindel kvaliteet ei saa ju jääda märkamata.

Täname korraldajaid!

Geojaan oli juba pikemat aega mõttes mõlkunud, kuid päris kindlat "jah" sõna ma veel reedeks polnud endale määranud. Reedel sai küll vahemaad pealinnast Pähni umbes-täpselt-umbes poole võrra vähendatud. Varajane start lükkus ohtralt edasi sissemagamise tõttu. Võruni jõudsin veidi peale 16:00 ja ega pikalt polnudki aega külas olla kui oli juba viimane aeg geojaani poole ajama panna. Kuna ümbrus pakkus nii kodasid kui õnne, siis saigi esmalt nendes kohtades peatus tehtud. Mõlemas punktis kohtusime või vähemalt nägime autoaknast kaasgeopeitureid. Kohustusliku osa kuulamine ei tulnudki kõige paremini välja kuna Triinu-Lys leidis ühe auto, millega oli ilmtingimata vaja sõita. Tervitused ka 4-aastasele poisile, kes sai sama autot kasutada tõuksina! Ka minu kõrvu jõudis Krabi kõrtsi aktsioon, kuid enne seda kui sai dessandile asuda, tuli hakkama saada mähkusse kogunenud padrunitega. Korraks juba tundus, et aega on nii palju mööda läinud, et kas Krabil veel jumet on, kuid õnneks oli! Nimi kirjas, olin valmis geojaanile naasma, kuid mida auto ei tunnistanud, oli autovõti. Aju lülitus välja ning asusin oma jälgedele, et põgenik leida. Loogika oleks ju öelnud, et kui auto uks avanes ühel pool autot, kuid teisele poole autot jõudes enam võtit polnud, siis võti on kuskil auto vahetus läheduses, mitte aardelaekas... Tänud abivalmitele geopeituritele, kes otsimise abi pakkusid! Kindlasti läheb kunagi vaja kuna asju ma kaotan ikka tihti! Teekond tagasi osutus nii tolmurohkeks, et vaevu oli enda ette midagi näha. Ämblikaare leitud, muuseum ka külastatud, saigi 22:00 ajal tagasi öömajja suundutud. Aitäh geojaanimise eest!

Napilt oleks läinud nii, et oleksime siin suure suuga kuulutanud: ,,Me ei kavatse süüa suutäitki teie poolt pakutavat toitu ega magada silmatäitki teie poolt pakutavat und".

Elu läks aga nii, et meil oli lausa hädavajadus Kaupoga Võrumaale jõuda ja nii sai ka geo(jaani)päev kenasti kinnituse. Mõnel aastal oleme jõudnud lausa eelõhtule ning seejuures on meite armuline saabumine olnud nii meeldejääv, et selgi aastal kuulsin vähemalt kaht inimest meie Mädajärve seiklusi meenutamas.

Geojaanist jääb eelkõige meelde väga hea emotsioon ja mega austus kogu geokogukonna vastu. Nii äge, et selliseid ühtekuulumistunnet tekitavaid sündmusi korraldatakse ja eriti tore, et nii palju sellel osaletakse. Ei saa märkimata jätta, et lihtsalt see väike asjaolu, et saime Loonaga korra koibi sirutada ja tänu ülikooli lõpetamisele end rahva ees presenteerida, oli väga armas!

Samuti jääb meelde geomuuseum - tõesti mega töö tehtud ja nii hästi on kõik läbi mõeldud. (ma jätan siit logist välja kommentaari selle kohta, kuidas omavahel seostuvad pensioneerunud geopeiturid ja geomuuseum)

Siis jääb meelde see, et Pähnis on megamõnus soe vesi ja, nagu Loona mind haris, see pole mitte liivane pinnas seal põhjas, vaid on mudane põhi.

Ja muidugi jääb meelde lõke. Ma nädal varem olin jaanidel nii läbi, et ei jõudnud ära oodata, millal magama saab minna. Siin aga vaatasin lõket ja mõtlesin, et täiesti postkaardivaade - kui lahe see kõik on. Sillu performance lõkkeõhtul oli samuti väga armas ja sai nii mõndagi uut kamraadide kohta teada.

Aitäh kogu kogukonnale! Ägedad oleme!

Vahepeal jõudsin juba kahelda osalemises, sest juunikuu jooksul 4 korda Võrumaal käinud ning kodus palju töid pooleli. Paremaks ei teinud ka reedel kell 21 alanud sulgpalli võistlus, kus mu viimane mäng lõppes kell 2 öösel. Aga siiski jõudsime laupäeval starditud ja läbi aarete kohale tuldud. Polnud varem Haldja talus käinud ja koht ületas mu ootused, väga soe ja hubane oli kogu keskkond. Ei oskagi öelda mis täpselt, aga loodus lõunas on mõnusam kui põhjas. Ka geomuuseum ületas mu ootuseid. Arvasin, et hunnikus katkiseid karpe riiulites, aga hoopis uhkem tase on. Mulle, kui nohikule, oleks võinud NKT dokumentaal isegi pikemalt kesta, väga huvitav ajalugu millest palju polnud varem kuulnud.

Kui taluhoovis ring peale tehtud, siis oli kohalikke aardeid taaskülastada. Kõrtsmik oli muhe nagu eelmisel korralgi ning Pähni onn meenutas häid emotsioone seal 6 aastat tagasi mootorrattaga telkimisest. Tuurilt tagasi jõudes oli lõkkel suurem leek juba läinud, natuke pandi veel vunki mano. Hommikul ärgates imestasin kui soojaks jõuab kella 8ne päike telgi kütta. Nagu näha siis polnud me ainsad kes varsti telgist välja kobisid ja sättima hakkasid. Kahjuks ajaga oli kiire nagu alati ja pikemalt jääda ei saanud. Nüüd aga mõlgutan mõtteid kuidas geoolümpiale jõuda. Aitäh korraldamast, oli väga tore nädalavahetus.

Aasta tähtsaimale geosündmusele paraku ei jõudnud.
Sõbrad toimetasid juba pühapäeva õhtul minuni pakikese, kuid alles paar päeva hiljem jõudis kohale, et see on ju tegelikult ikkagi liigutav tunnustus ja polegi tänanud, siinkohal tagantjärgi aitäh kõigile, kes oma häälega seda aaret vääriliseks pidasid.

Pole kunagi teinud ühtegi aaret eesmärgiga auhind saada (nii hästi oma aaretest kindlasti ei arva, ei enne ega pärast peitmist), aga püüan peita aarde, millist endal ka oleks otsijana tore leida. Eks see hääletamine ole ikka pisut subjektiivne, seepärast seda väga tõsiselt ei tohiks võtta ja ausalt öeldes oli peale hääletuse lõppu pisut ükskõikne emotsioon – mis siin ikka hullult rõõmustada, lisaks öeldakse ju ka, et esimene võidab, teine on kaotaja...

Ilmselt on peale minu ka nii mõnigi teine peitja iseendale, pärast vingujate ja targutajate (neid leidub ju alati) logiteadete saamist, lubanud, et rohkem ma ei peida! Ja siis teevad rohkelt rõõmu toredad või lõbusad leiulogid ning mõtled taas, miks mitte? Ja peidadki jälle. Peidad nende vahvate logide pärast.

Geopeitus on lahe, kuigi me kirume, ironiseerime enda üle, aga siiski naudime. Naudime seiklusi, lahedaid aardeid, huvitavaid kohti ja toredaid geopeitureid. Väga äge on see kogukond ikka, mõelgem kasvõi käesolevale üritusele - inimesed korraldavad, kutsuvad oma õuele, loovad geomuuseumi, kiiduväärt. Või kõigi teiste sündmuste korraldajatele. Ja muidugi eelkõige pühendunud peitjatele, kes teevad häid aarded, tänu neile ju seda mängu nautida saame.

Aitäh!

PS: tagantjärgi jagati NKT videomeenutust, see oli väga tore, eks meiegi kambale oli selle raja läbimine üks meeldejäävamaid geopäevi.

Ei teagi nüüd kust alustada.

Alustame pigem siis juba esmaspäevast 24.juunist.
Alustasin jalgrattamatka Geojaani suunas. Kõigepealt sõitsin rongiga Tapale kust otsisin 2 aaret mille leidsin ka. Pärast seda sõitsin rongiga ühe peatuse edasi Kadrinale kust alustasin rattasõitu päni suunas. Ei, ma ei sõitnud otse Pähni vaid ikka ringiga. Sõitsin Kardinast Oandusse. Vahepeale jäi näiteks Kavastu tuvitorn. Jõudsin Oandusse, tegin puhke pausi ning üritasin kiirelt otsida ka neid aardeid. Kahjuks kiiruga neid küll ei leidnud aga tutvusin kohaga ikka. Edasi liikusin Võsu suunas mööda Oandu-Ikla matkateed. Mõtlesin küll et jõuan selle läbi kolistada aga kuna aeg surus tagant siis jätsin pooleli. Võsult võtsin suuna otsemat teed pidi Kõnnu suursoosse ning sealt edasi Aegviitu kuhu jäin ööbima. Ei oskagi öelda mitu kilomeetrit sõitsin aga sõitsin ikka.

2.päev

Hommikul hakkasin liikuma esialgsete mõtetega Soomaa rahvuspargi suunas kuid see mõte jäi katki. Mingil hetkel olime juba Kakerdaja rabas. Oi kui ilus seal oli. Tegin ühe sulpsu seal rabajärves ning lennutasin drooni. Edasi liikusime juba Mäo suunas, ehk läksin matkateega lahku. Pärast Mäo burksi ja kohvi pausi sõitsin edasi Türi järve äärde kuhu viskasin silma looja.

3.päev

Tänane missioon oli jõuda Ikla, tuttavale külla. Tuttav elab Iklas ning sinna kõige otsemat teed pidi ca 140 kilomeetrit. Mõnus 30 kraadi sooja, lauspäike terve päev. Marsuut nägi ette nii: Türi-Vända- Sindi- Häädemeetse- Ikla. Vädras sai tehtud üks väike poetiir. Sellel päeval aardeid ei otsinudki välja arvatud Ikla rändrahnu aaret. Õhtuks jõudsin juba Iklasse tuttava juurde. Seda maad sai sõidetud kokku koos puhkepausidega ca 11 tundi.

1. päev

Olin Iklas tuttava juures ning laadisin oma energiavarusid. Sai palju tuttavaga lobisetud nii tavalistel teemadel kui ka geoteemadel. Kuna juba ammu oli plaanis et kui mina tulen tema juurde siis peidame aarde. Täna see juhtuski. Otsisime ühe normaalse karbi mis sobis hästi meie peidukasse ning tekitasime sisu. Sisu kohe nii hästi et karp peaaegu kinni ei läinud kui ma sealt üht teist välja poleks tõstnud. Natukene sai maadeltud peidukohaga ning peitu saigi. Minema Iklast sain kella 18 aegu. Tegelikult oli see hea mõte kuna polnud enam lõõskavat päikest. Täna tuli jõuda Karksi-Nuiia kuhu järve äärde jäin ööbima.

5.päev ehk päev enne Geojaani

Alustasin liikumis ca kell 12. Tükk aega mõtlesin kas lähen külastan ühte aaret või mitte. Sai otsustatud et teeb hommikuse ujumise ringi selle aarde juurde. Seda lihtsal põhjusel, aare asus saarekesel. Ujusin pastakas hambus saareni, saare ümber oli palju kõrkjaid. Keegi logis mainis ka seda. Õnneks nii hullu polnud nagu sinna logisse oli kirjutatud. Väga ettevaatlikult sai liigutud kõrkjates. Kui juba jõudsin metsviinapuu siis oli tops näha. Määrisin logiraamatut ning hakkasin tagasi liikuma. Jõudsin ilusti randa tagasi ning jätkasin sõitu. Palju sõita ei jõudnudki kui juba läksin kohalikku poodi :D Pärast poeringi hakkasin sõitma Pähni suunas kus toimus geojaan. Järgmine peatus on Helme, HE-aare. Tegelikult olen antud aarde juba varem leidnud, lihtsalt äge on ka vahest taas külastada. Pärast seda tegin Tõrvas poepeatuse ning järkasin sõitu Antsla suunas. Tee peal Antslasse peatus üks auto mille juht elas nii kaasa et andis tee peale kaasa smuuti ja veidi kangemat. :D Antslas sai tehtud taas poepeatus et võtta süüa nädalavahetuseks. Pärast poodi sõites suunaga Pähni poole, hakkas maastik väga muutuma. Palju künkaid, koguaeg tõusud ja langused. Jõudes Tsoorusse, kirjutas Airi ning pakkus välja et sõidavad vastu. Mul oli tegelikult sõita ainult ca 15 kilomeetrit. Pool jõudsin juba läbida kui olidki nad vastas. Pärast seda sõitsime Pähni. Sinna oli jõudnud veel teisigi geopeitureid. Õhtul enam erilist midagi ei teinud.

Geojaanipäev

Enne kui rahvas tulema hakkas, aitasin pererahval viimased toimetused ära teha. Pärast lõunat hakkas vaikselt rahvas tulema. Hiljem lisandus veelgi. Kokku käis rahvast läbi ca 70-80. Esmalt toimus ikka nagu tavaliselt eelmise aasta kokkuvõtmine ning parimate tunnustamine kus olin ise ka nomineeritud. Aitäh kõigile! Sündmusel olin ise foto-ja videograafi ametis. Valminud video lingi lisan hiljem. Pilte saab vaadata ja lisada SIIN . Tunnustamise lõpus haarasin korraks ise ka mikri ning andsin kõigile teada et mina olen korraldamas Geojaanipäev 2025 sündmust.
Kui kell sai kaheksa siis hakkas pihta vist kõige oodatum hetk, geo muuseumi avamine. Kui ükshetk muuseumi uksed avanesid ning jõudsin astuda sisse kui peatusid vitriini juures kus räägiti kunagisest 469-st aardest koosnevast seeriast NKT. Teisel korrusel oli veel põnevaid logiraamatuid, konteinereid ja muud. Eriti jäi silm peale Silveri Prototüüp aaretele, isegi kahte sain proovida avada ning avatud ka said ja nimi kirja. Geomuuseumit sai uudistatud kohe mitu korda, väga põnev oli! Külastaks kindlasti veel! Kuna ma olin videograafi ametis ka siis kaua ei saanud geomuuseumis olla kuna kell hakkas saama 21. See tähendas seda et tuli ajada droon pööretesse ning alustada võtteid. Tegin võtted ära ning siis oli aeg ka lõket nautida. Mingi hetk mõtlesin et läheks käiks ka saunas ära. Vaevu jõudsin lavale minna kui nägin et pannakse ööaarde viimaseid koordinaade välja. Mõni siis koperdas saunast aarde jahile ning siis nö tilbendasin Allanil järel et aare leida, polnud lihtsalt aega tegeleda koordinaatide mõistatusega. Mina küll mõistatusega ei tegelenud aga aarde leidsin siiski mina :D Pärast aarde otsinguid läksin sooja sauna tagasi. Toetasin pererahvast ka, soetasin omale geopeituse logoga muuseumi toetaja särgi, vast nüüd tunnete mind linnapildis ja ka mõnel sündmusel kohe geopeituri ära :D
Vahepeal käisin tiigis, vesi oli mõnus. Pärast sauna läksin lõkke äärde tagasi kus oli veel rahvast istumas. Magama läksin alles kolme aegu öösel.

Hommikul vaatasin et kas kellegi auto peale mahuks ära minu kaherattaline, ei tahtnud enam mööda Võrumaa künkaid sõita. Õnneks leidsin Kaits-id kes aitasid mind selle probleemiga. Suur tänud teile! Sel hetkel kui nemad läksid paisu peale SUPitama, läksin mina lähedal olevaid aardeid otsima. Pärast muidugi sai veel käidud vaatamas oma Peeter Põllu aaret ning siis vändatud 15 kilomeetrit koju.

Suured suured tänud Airile ja Margusele geojaani korraldamise ja geomuuseumi loomise eest! Jätkage samas vaimus!

Vahel on tunne, et mis siin ikka pajatada ja kes neid pikki memuaare ikka lugeda viitsib ning tahaks piirduda sõnaga: Tehtud!

Kahtlemata on suur töö selja taha jäänud. Pool aastat tagasi oli seal, kus täna muuseum on - sisuliselt mitte midagi. Alumisel korrusel oli kolaga täidetud garaaž ja ülemisel korrusel oli varasemalt vaid pääsukeste paradiis. Sel aastal sai neile ligipääsuks tee tõkestatud. Eks sai hakatud samm sammu haaval vaikselt tegutsema. Ülemine korrus sai põranda, poolenisti seina, akna, elektri ja valgustuse. Trepi, et külastaja ei peaks redelist ronima. See on Marguse elu esimene ehitatud trepp ja eks neid elu esimesi asju tuli siit veel üksjagu. Alumine korrus sai juurde ühe lisa seina, mis eraldab garaaži muuseumist. Ja sedasi töökalt sai enamus nädalavahetusi maal veedetud. Lühikokkuvõte muuseumi loomisest on siin. Teadupoolest üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna ja vaikimine on üldse kuld :P Siis koostasin veel paar lühivideot mõningatest ettevalmistustöödest. Video 1 ja Video 2. Ajaliselt kokku 3 minutit. Mõned teadlikult topelt kiirusega pandud. 

Kui juba video lainel olla siis panen siia ka Mardi koostatud video, mis meenutab meile NKT aarete seeriat. Kes seda muuseumis ei vaadanud siis saab nüüd või ka hiljem järgi vaadata.

2009 oli minul esimene kokkupuude Geojaanipäevaga. Sellest ajast alates olen kolmel korral antud ürituselt kõrvale jäänud ja nüüd siis võtsin selle enda kanda. Minu arvates võiks igal aastal keegi korraldamas olla, kes seda varem veel teinud pole. Seda enam tekib meie hulka neid, kes saavad aru korraldusliku poole rõõmudest ja valupunktidest. Seda enam te saate aru, kui tähtis on teada korraldajal osalejate hulka, et asjad paremini sujuksid. Sel korral oli nii, et neljapäeva hommikuse seisuga sai täis 50 inimest. Tegelikult aga tuli kohale 80 inimest ehk viimase hetke otsustajaid või neid, kes lihtsalt varem teada ei andnud oli päris suur protsent. Ma olen väga tänulik, et tulite aga kui vähegi võimalik siis palun planeerige oma asju pikemalt ette. Seega müts maha kõigi korraldajate ees, ma mõistan teie vaatenurka taaskord hulka paremini ja ekstra tänu kõigile, kes ei pidanud paljuks saabudes mind üles otsida ja tere öelda ning ürituse lõppedes koos sooja kallistusega lahkuda. Ok, see viimane pole kohustuslik aga ma tahtsin lihtsalt öelda, et korraldaja seisukohalt on see mega oluline, kui sinust lihtsalt mööda ei tuhiseta :D

Kipun end küll kordama aga olen mega tänulik kõigile, kes on museaale toonud ja seda tuli ürituse päeval üksjagu juurde, seega on mul taas parasjagu nokitsemist, et neile muuseumi seinte vahel väärikas koht leida. Eriti hea üllatus oli, kui ma reede hilisõhtul läti geopeituri Vilniselt kirja sain ja mõistsin, et muuseum saab endale kohe täiendust ka meie naabritelt. Ja kuigi ma ise jätkuvalt väidan, et ma väga võõrkeeli ei valda, siis lätlaseid nähes võtsin end kokku, et natukenegi tänu väljendada neile mõistetavas keeles.

Ma ei väsi korrutamast, et sügav tänu ja kummardus kõigile, kes ühel või teisel moel meile abiks on olnud. Iga pisiasi loeb ja kõik need kokku lõid just sellise asja, nagu ta avamise hetkel olema sai. Muidugi areng jätkub ja ega me kõiki mõtteid teostada ei jõudnudki aga õnneks te seda ju ei näe, mis plaanid meie peas kõik keerlevad. Üldises plaanis ja vastuseks tekkinud küsimustele on muuseum avatud esialgu enamasti nädalavahetustel, kuid tasub enne tulemist üle küsida. Kontaktid leiad minu geopeituse lehe profiililt. Museaale võib tuua minu või Marguse kätte. Tööpäeviti liigume üldjuhul Tallinnas. Ja vastuseks Carole - ei, mina isiklikult ei saa veel aru, millega siin hakkama saadi. See tahab veel settimist :)

Tänan siiralt kõiki, kes võtsid selle aja, et tulla Geojaanist osa saama! Kes märkasid, et korraldajad on teie jaoks terve päeva tegevusi täis tippinud, et teil oleks mida teha ja millest osa saada. Nagu ma logide põhjal aru saan, siis suureks tõmbe numbriks osutus Krabi kõrtsi külastamine. Sain ka kõrtsmikult tagasisidet, et kõrts jäi ka peale teie külaskäiku samale kohale ehk siis kõik on super! Ka külalistemaja perenaine kiitis teid ja RMK on jätkuvalt aldis meiega koostööd tegema. Aitäh teile! 

Aga rääkides tulevikust siis kindlasti ootan teie abi ja tagasisidet, et mis ja kuidas muuseumis veel paremaks teha. Endal on küll palju mõtteid aga üheskoos saame kokku panna veel parema asja. Ootan kindlasti ka museaalide juurde lugusid, mida aarete logides pole ja ärge pange siis pahaks, kui ma teid selle teemaga torkima hakkan :)

Igatahes mega vinge oli näha, kuidas see plats, mis tavaliselt on tühi ja vaikne korraga sigimise/sagimisega täitus ja üsna sama märkamatult pühapäeval ka tühjenes. Ning nii uskumatu, kui see ka pole - keegi midagi vedelema ei jätnud. Peale tekkinud prügi, taara ja georaja ööaarde juurde väga aru ei saagi, et siin tipphetkel 80 ringis inimest oli. Üsna selge on see, et päris kõigiga suhelda ei õnnestunudki ja see on tüüpiline asi, mis mind sündmuste järel närima jääb - aega oli liiga vähe. Aga siiski õnnestus selles saginas peale lõkke ääres olemise ka metsaservas vilgast tegevust näha ;)

Pühapäeva päeval läksime koos viimaste külalistega Pähni oja peale SUPitama. Sellist puhkust ja õndsust ei mäletagi millal viimati sai kogeda. Sel aastal kohe kindlasti mitte. Seega nautisin täiega. Päike leidis ka mu sealt veesilma pealt üles ja küpsetas mu nahka. Tagasi Haldja talu territooriumile jõudes veel pisut toimetasin, lürpisin kamajooki ja läksin ammutasin endasse neid ridu, mida olite muuseumi külalisteraamatusse kirjutanud. Korraks istusin eesruumi tugitooli ja enne, kui arugi sain - vajusin sügavasse unne. Samal ajal teises majas oli ka Margus rammestuse küüsi langenud ja mitu tundi ei kostunud Haldjamail ühtki inimhäält. Pole ka ime. Mitmel ööl enne seda läksime magama kella kahe paiku ja silmad avasime juba enne seitset. Vaikus kestis kuni ma telefonikõne peale ärkasin ja kõnevõimetult siiski sellele vastasin. Vedelesin veel jupp aega seal tugitoolis ja tundsin, et keha ei ole üldse valmis veel tegudele asuma. Nii raske oli end uuesti püsti ajada ja siis ma taipasin, et kogu see asi oli väsitavam, kui ma eales oleks osanud arvata. Isegi oluliselt kurnavam, kui paari nädala tagune Tipust Topini jooksuüritus, mille raames sai unevõlas joostud nii öises jaheduses, kui päevases kuumuses. Aga see kõik oli seda väärt!

Nüüd kogun end paar päeva ja siis asun GeoOlümpia plaane üle vaatama ning annan niipea, kui võimalik teada täpsemalt, mis sellelt ürituselt oodata on. Etteruttavalt võin öelda, et plaan on teile tegevust anda terveks päevaks ja ootan teid juba laupäeva hommikul kaasa lööma. Samas aga on osaleja enda otsustada, kui mitmest alast osa võtab. Ühtlasi kaalun varianti, et tiimid koostan ise loosimise teel, lähtuvalt sellest, kes oma tulekut ülekandega kinnitanud on. Sel teemal palun jagage ka enda mõtteid minuga ja pange end osalejana kirja parem varem, kui hiljem!

Veelkord siiralt tänan igaüht teist, kes te geopeituse radu kõnnite ning kui Pähnisse satute siis astuge Haldja talust läbi! Olete kõik teretulnud!

Näeme varsti!

Kõik on juba kõik ära öelnud. Mulle meeldis kõige rohkem see hetk, kui lõke juba kustunud oli, rääk röökis viimaseid sõnu ja magama ei raatsinud veel minna.. kvaliteetaeg! Aitäh korraldajatele!

See aasta otsustasime Geojaanile tulla kahekesi. Geojaani nädalavahetust alustasime reede lõunal kell 3 kodust startides. Tegime üle pika aja ühe korraliku geotuuri ja saime 3 päevaga lausa 51 leidu. Peaaegu sama palju aardeleide kui terve aastaga, Eestimaa pinnal, eelmisest Geojaanist praeguseni. Ägedate aaretega, eriti Kopsumäe radadel, saime naudingu pakutavast kvaliteedist. Ilus oli ka Lõuna-Eesti kuppelmaastiku kurvilistel teedel ringi sõita.

Haldja talu maadele jõudsime umbes 2 tundi ennem ametliku osa algust. Kõigepealt sättisime valmis enda öise magamisaseme ja siis võisime talukompleksi avastama hakata. Kõik oli väga ilusti korras ja tore oli näha, et spetsiaalselt Geojaani alguseks oli vast valminud WC ja ka katusealune. Kõik viidad olid samuti hästi tehtud, arusaadavad ja jätsid väga viisaka mulje. Erilist kiitust vajab kindlasti ka logiraamat, mis oli sõna otses mõttes kunstiteos.

Ametliku osa osas palju õnne kõikidele tublidele, kes said tunnustatud. Aitäh peitjatele, kes peidavad häid aardeid, mis ei ole niisama mikro kuuse küljes või šašlõki ämber põõsa all. Aitäh ka kõikidele mängijatele, kes hoiavad ja hooldavaid Eesti aardeid!

Teine ametlik osa, geomuuseum, tubli ettevõtmine! Palju äratundmisrõõmu kui ka täiesti võõraid eksponaate. Tõin isegi kotitäie geokraami juurde, mis võibolla sobiks kuidagimoodi sinna juurde. Edu muuseumi pidamisega! Kui püsivamalt keegi Haldja talus kohepeal oleks, siis võiks muuseumisse ühe aktiivse aardegi poetada ;) Igatahes plaan on kindlasti muuseumi ka tulevikus veel näha kui eksponaate juurdegi tulnud.

Lisaks nautisime väga kuuma geojaani lõket ja öö aaret. Öö aardega läks meil alguses veidi nihu ja sahistasime vales võsas. Vigade parandust tegema suundudes avastasime aga jaaniusside rivi suundumas kuhugi teise võssa. Võtsime sappa ja jõudsime poolpatuga väga ägeda ööaardeni.

Õhtu ja öö möödusid kiirelt. Ning hommikul, kui enamus parklast oli juba tühjaks valgunud, võisime ette võtta pika kodutee lapsele järgi.

Jäime üritusega väga rahule. Pererahvas ja nende abilised olid palju vaeva näinud, et iga geopeitur saaks ennast hästi tunda. Aitäh teile!