Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur shlektos, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
„Uus rada võimaldab liikuda jalgsi, jalgrattaga ja elektritõukerattaga mööda kogu Lasnamäe rohekoridori ehk linnaosa piirist Kadrioru pargiga kuni Lasnamäe lõpuni Pirita jõe orus. Selle tee idapoolne osa on juba rajatud Tondiloo parki, praegu ehitatakse keskmist Tondiraba parki ning nüüd algab töö lääneosa projekteerimisega. Samuti ühendab uus rada sellega risti asetsevad jalakäijate teed ning Lindakivi ja Saarepiiga puiesteed ning Pae silla üheks süsteemiks, mis avardab oluliselt liikumis-, jalutamis- ja sportliku puhkuse võimalusi piirkonnas,“ sõnas Lasnamäe vanem Vladimir Svet.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
pliiats_kaasa (1), muguoht (1), lumega_raske (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCATCNK
Logiteadete statistika:
19 (100,0%)
0
2
0
1
0
0
Kokku: 22
Nagu eelpool nimetatud, hetkel nullis logida ei saa. Kuniks peitja viib uue logiraamatu koos konteineriga.
Kui leiad maast logiraamatu, aga mitte konteinerit - siis kas see ongi üldse päris leid? Kui juhtumisi leidub vaidlustajaid, siis võibolla vaidlustan vaidlustamise, aga võib juhtuda, et ei vaidlusta ka :o) Ma möllasin seal ikka kohe kõva tund aega kindlasti. Spetsiaalselt südaööks valitud kellaaeg, et ei peaks põdema normaalsete jalutajate tähelepanualuseks saamise pärast. Kõigepealt revideerisin põhjalikult seda nõgesepuhmasse tallatud simmaniplatsi, pöörates ringi-tagasi kõiki kerge surve mõjul liikuvad kivi-elemente, selle käigus laiendasin kindlasti lamandatud umbrohu perimeetrit veelgi. Boonusena sain käsivartele mõned (soovimatud) kihelused juurde. Järgmisena hakkasin päises antud koordinaate venitama. Sealt jupp aega edasi lugesin logisid ning tegin oma korrektuurid, lähtudes Ove kinnitusest täpsete koordinaatide kohta. Ühtlasi sain üsna selge aimu konteineri suuruse, välimuse ning värvuse osas. Aga jah, ega ta sunnik silma ikka ei jäänud küll. Viimases (ja tõesti, viimases) ahastuses hakkasin juba tõesti prügi sorteerima, näiteks üks valge pabeririba kaevukaane kõrval ... mille lähemal vaatlusel tundsin ära pea kõik sellele kritseldatud koodnumbrid ning -sõnad. Üks nurk oli veel vaba, sinna kirjutasin "17.7.24 tunk". Järelotsingu tulemusena sain näppu veel ühe minimagneti, mis tuli tuttav ette Uuslinna aardest ning mingi kummalise kujuga valge olluse, mis paistis justkui kuumaliimipüstoli poolt väljasüljatud lärakana. Ja oligi kõik. Lubatud minion (samuti Uuslinnast tuttav) jäigi mul siin nägemata. Võibolla oli lihtsalt plehku pistnud või siis mõne algaja pahalase käsilaseks hakanud... ei tea.
Mis edasi?
Tuletasin meelde, missugust materjali mul praegu autos kaasas on - sobivas mõõdus konteinerit sealt kohe võtta polnud. Pealegi ei saanud kindel olla algses täpses peidukohas.
Pakendiprügikastis huupi pasliku konteineri leidmise lootuses sobramine - nii ebameeldiv kui see olnukski - jäi ära, sest...
Logirull sai täis! Täitsa täpselt. Ja ma tegin oma ülbuses kohapeal otsuse see lahtise taeva käes vedelenud logiraamat lihtsalt endaga kaasa võtta. Eriti arvestades hommikuks siia lubatavat äikesevihma. Kusjuures ma ei kavatse seda sugugi järeltulevatale põlvedele mingi tähendusrikka reliikviana edasi pärandada, mistõttu logirulli säilivusaeg minu valduses on täpipealt sama pikk, nagu aarde avaldumisest tänaseni möödunud aeg. Olgu siis pildid logidest.
Magneti kinnitasin nullile lähimale lambipostile umbes 2 meetri kõrgusele. Noh, nii igaks juhuks. Aga maapinnale peidetud mikrotopsiku jaoks polegi seda võibolla vajagi?
Rattatiir seekord sealt kaudu. Aardega kaua ei läinu ja logitud sai. Aitäh.
Aarde lähedal võimalus parkida, koht oli huvitav ja külastamist vääris küll. Prügi sees nagu ka ei pidanud tuuseldama, koordinaat oli ka sinnakanti. Kohe ülesse ka ei leidnud, pidi üksjagu otsima. Muidugi on palju paremaid lahendusi aga kohe kindlasti on ka palju kehvemaid. Kui peitjal on kannatust siis varsti tulevad paremad lahendused.
Aitäh peitjale.
Tahaks loota, et selliseid "oih, kukkus maha" peiduviisidega aardeid rohkem juurde ei teki. Aitäh!
Õhtu või õigemini juba öö lõpetuseks. Ringivaadates oli häid kohti küll aga selleks polnud küll valmis. Ei oskagi muud öelda- tundub, et uus "Viimsi stiil" on massideni jõudnud.
Jalutusrada on võimas, polnud sellest teadlikki. Ka aare oli võimas, võimsalt kehv. Siin võiks panuseid teha mitu nädalat veel vastu peab.
Pilk jäi üpris kiiresti peale. Esimesel nanosekundil registreerisin leiu prügiks, teisel nanosekundil otsustasin siiski ümber ja kae nalja, oligi aare.
Tükk aega tuiasime seal, enne kui nägijaks saime. Nimed said kirja suht napilt enne vihmasahmakat.
Jalutasin mitmetel teistelgi radadel ja kui nulli jõudsin siis tundus, et ega siin väga otsida küll ei saa, sest kõrval olev mänguplats oli mugusid täis. Õnneks hakkas just siis kerge vihmasabin ja olidki lustijad kadunud ja sain rahulikult ringi luusida. Võttis isegi natuke nõutuks, et pole ju kuskil aga siis õige nurga alt vaadates paistis juba eemalt. Nojah, saab ka nii, iseasi kui pikalt see tops siin vastu peab.
Siin pole mitte ainutl jalutusrada vaid veel uhkem jalgrattarada. Loomukilutl valede objektide ülevaatamist õnnestus aare leida ebaloogilisest kohast aga see-eest ünsa täpselt nullist. Pikka eluiga sellele aardele siin ei julge ennustada. Asukoht pole just sobiv ja lisaks pole tops ka niiskuskindel.
Tegelikult juhtus nii, et selle jalutusraja otsa koperdasin kogemata peitja eelmise aarde juurest kodu poole minnes, seega oli hästi teada, et mida seal jalutamiseks pakutakse. Kena rada tõesti, päris aktiivses kasutuses ka teine. Ega siis polnudki muud, kui natuke koti kallal kohmitsemist ja võiski kohalikku keelt õppima minna. Tänud aarde eest!