Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde leidmiseks tuleb läbida seiklus "Kunstinäitus perroonil" rakenduses Adventure Lab. Seikluse läbimiseks on vajalik alla laadida rakendus "Adventure Lab" Androidile või Apple'ile.
Boonusaarde info leiad seikluse päeviku iga punkti sissekandest.
Naudi kauneid pilte perroonidel, aga ole raudtee läheduses ettevaatlik, kuhugi ohtlikku kohta minema ei pea.
Vihje: pole
Lingid: https://labs.geocaching.com/goto/1311978a-c474-47d5-889e-bd85571983ee
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCB2B8M
Logiteadete statistika:
14 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 15
Kunstinäitus oli varasemalt külastatud. Nüüd siis lõpp-punkti külastus. Tänud.
Tegime väikse roadtripi. Lõpus sai päris mitusada sammu tammutud, enne kui T teatas, et siin on. Aitäh, platvormid on ägedad.
Rongiga sõitmist tuleb ikka aeg ajalt ette.Tore "kunstinäitus" mis võiks laieneda ka Nõmmelt väljaspool asuvatesse peatustesse.Aitüma peitmast
Näitusel käisime mitu korda. Polnud varem sellest teemast midagi kuulnud. Tore ettevõtmine. Aardeni jõudmine ei olnud raske. Aitäh!
Tore, kui antakse peatustele selline värske välimus. Üllatuseks saime teada, et porgandid on juba 10 aastat vanad. Värske Šooda oli ka juba ilmarahvale välja pandud.
Perroonidel olevatest kunstinäitustest ei teadnud midagi, sest viimasel ajal rongiga sõidan harva. Aga väga hea meel, et kodu lähedale tuli aare. Lab'i lahendamise ühildasime õhtuste jooksutiirudega, oli väga hea motivatsioon trennideks. Küsimused ja vastused olid selgesti aru saadavad. Täna toimetasime hommikul, siis läksime poetiirule ja alustuseks otsisime selle aarde üle. Lõpu asukoht oli pisut üllatav, kui lahendamine käis perroonidel. Aga mis seal ikka, saime tutvuda metsaga, kuhu varem pole sattunud. Aitäh peitmast.
Need kusntiteosed perroonidel olid tore üllatus. Rongiga sõidan harva ja neid peatusi ma pole kasutanud väga ammu. Tore kui reisijad ei pea vaatama halli seina vaid saavad rongi oodates lõbusaid kunstiteoseid vaadata.
Kuna lab-e polnud me Mirjamiga ammu teinud, siis mõtlesime, et parandame vea. Koduse Nõmme raudteepeatused on kõik mulle vähemalt hästi tuttavad. Tore oli näha, et veidi kunsti on juurde pandud. Aarde endani oli lõppu minnes küsimus, et millist teed valida. Aga jäljed viisid edukalt kohe nulli. Polnud seda gepsu praktiliselt vajagi. Väga tore seiklus ning tore aare ka, aitäh!
Kunstizaalis, kunstizaalis, kuidas teil häbi ei ole, kuidas teil häbi ei ole. No meil ei olnud. Jubedalt oleks tahtnud rongiga sõites seda seiklust läbida, aga siis oleks maru kaua aega võtnud kogu see asi. Pildid olid toredad, aga lemmikavastus oli uhke siiligraffiti Pääsküla noortekeskuse seinal.
Aardega oli täpselt nii, et ei tasu gepsu järgi minna, jäljed on usaldusväärsemad. Aitäh!
Väga põnevad on kohad kuhu autoomanikuna tihti ei satu. Tänan
Täitsa tore aare, vb ühel peroonil olen ainult käinud vist mingi aardefa seoses aga muidu ei tea sellest rongi liiklusest nagu mitte kui midagi :D viimati sõitsin rongiga aastal 2011 :) aitäh :)
Kulgesin porgandiga lähtejaama ja hakkasin vaikselt lõppjaama suunas jalutama, ega tegelikult kindlat plaani polnudki kogu marsruuti jalgsi läbida, aga paar tundi hiljem sai viimane taies üle vaadatud ja võiski koordinaate kokku kirjutama hakata. Punkt kaardile pandud, jalutasin siis selle lõpu ka ühe soojaga ära. Ega seal midagi keerulist polnud, olid need nüüd karude või kellegi muu rajad, aga telefoni võis rahulikult taskusse pista ja mööda jälgi lõppu jalutada. Tänud aarde eest!
Mul on tunne, et advendiseeria kestab veel. Maakond ei ole ette teada, peitja ja kellaaeg samuti mitte, aga meile armsaks saanud GP keskkonnas avaldub uusi varatalvehõngulisi aardeid järjest jälle iga päev ning esimesi otsijaid võib küll päris edukalt ennustada.
Start kesklinna kontorist viibis veidi, tipptunniliikluses Rahumäele sõit viibis veel veidi rohkem - no tõesti, mitu korda ma ühe ja sama foori taga ootama pean?! (Retooriline küsimus Peeter Jakobi häälega.) Kokkuvõttes, ikkagi, poleks kuidagi kiiremini saanud ei rongiga ega jalgrattaga, muudest liikumisviisidest rääkimata. Ootasin juba momenti, mil valget mersut silman. Oodatud moment saabus lõpuks Pääsküla jaamas - täna nägin ka registrinumbrit ja see klappis! :o) Tervitasin rooli taga istuvat isakaru ning sain kinnituse, et poiss mürab kuskil lähistel. Nagu arvata võiski, tabasin ta perroonilt, juba valmis kohe boonusaarde juurde põrutama. Mul olnuks võimalus lihtsalt järele sõita, ent taaskord ei lubanud mingi isiklik kiiks end niisama parasiidina sappa haakida. Tegin kogu töö ikka ise ära.
Boonusaarde lähistel seisis loogilise ristmiku juures ohutuledega auto. Olles sisimas leppinud järjekordse STF trofeega, ei tahtnud ma oma Skodat kuidagi sinna kitsasse kohta teiseks lisaks litsuda ja kammisin ümberkaudseid teid, et leida mõistlik parkimiskoht lumevallide vahel. Järgmistele otsijatele infoks - ohtra lume korral tasub kontrollida lõunapoolset lähenemisvarianti, seal sain täna päris viisakalt parkida.
Koordinaatidele kohale jõudes nentisin mõningase üllatusega, et karud kirjutavad alles logi, mistõttu märgiti ikkagi ka mind FTF reale. Järgnes traditsiooniline jutuvoor, täpipealt nagu advendiseerias. Karuisa nägi ümberkaudsetes tuledes aina kohale tõttavaid geopeitureid, aga selles osas tuli tunnistada - vist päris advendiseeria enam ei ole ikka :o) Aitäh!