Geojaanipäev 2023 Kruusa talus

https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120226281/ei-viidudki-tapamajja-eestis-paastetud-farmiloomad-saavad-peatselt-teleekraanil-maailmakuulsateks

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Aitäh!

Ajaloo tarbeks olgu siia üles tähendet ka 2022. aasta tublimad!
Aitäh speedyle gala läbiviimise ja Oliverile pildistamise eest! Aitäh laurile, kes sel aastal auhinnaks olnud geotassi kujundas ja tellis! Aitäh muhujanile auhinnaks olnud Härjapea jõe teemaliste raamatute eest! Aitäh RMK-le Aasta Aarde võitja auhinna, Vällamäe metsamaja kasutusõiguse eest! Aitäh kõigile geopeitus.ee lehe toetajatele teie rahalise toetuse eest, selle eest tulevad AA auhinnad!
Admini isiklik tänu läheb minu abistajatele, tralls, sookoll, madis1989, kaits747, speedy, laur, errvee ja helen. Nemad on aidanud mul kogu sellel kremplil silma peal hoida, et kõik oleks korras.
Aitäh kõigile mängijatele, teie kõik hoiategi kogukonna vaimu üleval!
AASTA AARE 2022
Väikese Nõia rohusahver / hetyret (19 häält)

AASTA AARE 2022
II koht
Vooremäe: kes ronib? / polaar (17 häält)

AASTA AARE 2022
III koht
Sildiaare: drive-in / laur (15 häält)

PARIM MÕISTATUS 2022
Selgeltnägijate tuleproov / laur 6 häält

PARIM ASUKOHT AARDEL 2022
Kaarepere punkt / Carmeliita ja Raul59 7 häält

PARIM LOGIJA 2022
helen 857 pöialt
järgnevad tunk (536) ja miki (450)

PARIM LEIULOGI 2022
tunk / Kalevipoja luisk (39 pöialt)

AASTA EKSTRAVERT 2022
helen
miki 2022. aastal peideti geopeituse lehel 15 sündmusaaret, neist 12-l osalesid miki ja helen, järgnesid yksk6ik 11 ja ove 10

AASTA HOOLDAJA 2022
helen
lugesime kokku 68 teiste aarete hoolduslogi

AASTA MÄEMEES 2022
sansam
Võrumaa mägede tutvustamise eest. Adopteeris Eestimaa kaheksatuhandelised ja putitas nad elule, kõigile tegi kastid ja hooldab ka teiste aardeid. Lisaks eelmise aasta kõige enam aardeid peitnud, needsamad kaheksatuhandelised – 32 kokku. Järgnesid mmrrtt 23 ja kaabu7 21 aardega.

AASTA UUSTULNUK 2022
kadrico
Enim aardeid leidnud 2022.aastal – 112.

AASTA NAUTLEJA 2022
tohuvapohu
Eelmise aasta uustulnuk on seekord silma paistnud 85 mitteleiu kirja panemisega 2022.aastal.
Tänavu oli kahjuks erakordselt vähe hääletajaid, kui muidu on ikka 100 kokku tulnud, siis seekord 58. Aga seda rõõmustavam oli, et palju rohkem tuli märkamisi. Äramärkimist väärisid teiste mängijate meelest:
• matkymbereesti Janar pühenduvus igakuiste ürituste korraldamisse. Suurepärane algatus korraldada iga kuu vähemalt üks üritus geopeituritele, mis on kandunud edasi ka 2023. aastasse. Janari sündmused, eriti lodjasõit.
• peakas Priit – parimad fotod. Kaks mängijat tõid selle esile. (Priit on saanud ka austava Aastate fotograafi aunimetuse, no umbes nagu emeriitprofessor)
• catiberg - Tal on kõik aarded sellised, et ükskõik, mida ta peidab, need on sellised meganunnud ja läbimõeldud. Et on sellised hästi lihtsad küll, aga tekitavad alati leides mingi nunnumeetri emotsiooni vms. Ja neid ideid tuleb robinal, meenutades näiteks detsembriseeriat.
• Au ja kiitus Vooremäe seeria kunstnikele! Polaar, phantom, aimike, tormit, errvee, matu07 ja sookoll.
• Vooremäe raja vaimukad aarded.
• Ilmtingimata tuleb tunnustada peitjat nimega Erle Rander (polaar). Eraldi ei oskagi midagi konkreetset välja tuua, aga tema tehtud aardeid ainult otsikski :) Kõik Vooremäe aarded olid lihtsalt superteostusega. Samuti meeldib just see, et tema tehtud aarded juhatavad rahva Tallinnast välja.
• Tubli on ka Luua seeria peitja – wazzyly
• Eraldi tunnustame lapsi, kes viitsivad ja tahavad sellise hobiga tegeleda! Näiteks - Nomadide Lasse pole kahe aasta jooksul kordagi võimalusel aaret otsimata jätnud ja tema geoinstinkt on juba kordades parem kui meie enda oma!
• Mina imetlen jätkuvalt nuffi aardeid ja logisid.
• Jussi järvede aarderada – ehk siis helen
• Mälumängu küsimused – ehk siis hpalang
• yksk6igid, matkymbereesti ja harrys toredate ja uudsete sündmuste korraldamise eest
• tram ja helen hooldamiste eest (Muinastulede öö 2022 ja jaanuar 2023 Rakett69 sündmus) • caro kogu selle hulluse manageerimise eest • tunnustust väärivad kõik heatahtlikud Geopeituse mängijad.
Statistikat: Geopeitus.ee veebileht aastal 2022 2022. aastal 2 128 431 lehe vaatamist 2021. aastal 3 663 243 lehe vaatamist 2020. aastal 3 777 598 lehe vaatamist
Top 10 aaret, mille asukohta Geopeituse kaardil vaadati: 1. Jüri kirik – 686 vaatamist. 2. KoleM6nus – 208 vaatamist. 3. Geojaanipäev 2022 Matsi sadamas – 202 vaatamist.
Top 10 aaret, mille lehte külastati: 1. Geojaanipäev 2022 Matsi sadamas – 4 559 külastust 2. Maamõõtja Male Mõistatus – 2 768 külastust 3. Selgeltnägijate tuleproov – 2 635 külastust
Kõige aktiivsem kuu: Juuli 2022 – 242 993 lehe vaatamist
Kõige aktiivsem nädal: 24.07-30.07.2022 – 63 303 lehe vaatamist
Kõige aktiivsem päev: 3. aprill – 25 352 lehe vaatamist

Tore üritus, toredas kohas. Päris hea hulk maasikaid sai korjatud. Aitäh!

Õigel ajal logimata jäänud aardetripi lõpp-punkt. Saime loomakesi paitada ja lahke pererahvas jutustas toredaid lugusid neist. Saime nimed suure vahukommi laadse logiraamatu peale ja saime veidi juttu aetud.

Peaaegu uue jaani tulekul märkasin, et sel osalemine jäi logimata. Vigade parandus. Juba ette oli tore geopäev peamiselt Selgise rajal, ja küll siin oli rõõm vanu tuttavaid näha! Ja logiraamat oli etiti äge! Õhtuks ootas Jõgeval teine sündmus, seega kahjuks pikalt pidama ei saanud jääda. Suur tänu korraldamast!

Mis ma sündmusel osalemist veebis logides ligi kümme kuud hiljem ikka oskan kosta.. Kui vaid, et see sünnitab uue geovanasõna: eelmise nädala logimisi ära viska tuleva aasta varna :-D Üldse ei maksa üleliia paljude asjadega venitada, olen ma pikalt elades ja viimasest raamatust "Lõpp edasilükkamisele" aru saanud. See kehtib ka geopeitudes :-)

Vaatasin statistika huvides, et olen osalenud kõigil Geojaanipäevadel peale kõikse esimese 2007. aastal. Aga tolle asukoha RMK majas veetsin 2024. aasta veebruaris meeldiva öö peale Idioto Topografico talvematka. Kusjuures esimese Geojaanipäeva väisamine 2008. aastal oli rohkem eksprompt tööõnnetus, aga see-eest lustakas mäletamine ka 15 aastat hiljem :-D Sellest ajast peale on Käojaan geopeituse kohustuslikus kavas olnud - ja lõppu ei paista .

See aasta jõudsime Medi tööotsi passitades kenasti varakult kohale. Ideaalse telkimisplatsi sobitamisega oli veidi tegemist, aga ega telk püsti panemata ega endal magamata ei jäänud, mis siis, et vähe nagu alati :-) Sündmus keris end oma tavapärast rada - jõudsime igale poole, nii ühele kui teisele poole teed. Pererahvas oli sõbralik, laps vahva tüdruk-Mowgli ja loomad armsad. Elu nagu maal muiste.

Ühel hetkel sai iga-aastane AA-gaala läbi viidud. Järgmine aasta püüan rohkem pingutada, et huvitavamat infot päevavalgele tuua. Edasi oli meeldiv vaba kava. Juttu ja sööki-jooki jagus pikalt, nagu alati. Saabus õhtu, öö, hommik ja päev ning tuligi koduteele asuda. Nagu deja-vu.

Kristelile ja Laurile suurimad tänud, et Carolina ka sel aastal kihlvedu ("Ei sel aastal geojaani toimu..") ei võitnud või õigemini ta seda enam sõlmidagi ei tihka :-D Kõigile nähtutele ja tutvututele pikka geoiga! Jääme siis juba järgmise, Haldja taluni!

Aitäh! Tore üritus :)

Seekordne geojaani asukoht sai Lauril väga hästi valitud. Ülisõbralik ja külalisahke perekond võttis meid vastu koos oma loomadega. Aitäh korraldamast!

Tänu Mikile, algas sealt minu nö ametlik geopeituse mäng. Kuigi Miki tutvustas seda teemat mulle juba üle 10a tagasi.

Tahtsin juba arhiivi saata aga avastasin, et endal ka logimata jäänud. Õnneks on kõik oluline juba kirja pandud ja mis ma ikka kordan :) Tore on lugeda, et rahvale koht väga meeldis. Ei olnud see aasta mingit plaani jaani korraldada aga läks nagu ta läks. Kui ikka polnud kuulda, et keegi plaanib miskit teha ja samas avastasin, et sellega oleks tore tähistada enda peitmiste juubelit, siis otsustasin natuke maad kuulata ja vaadata kas õnnestub nii lühikese ajaga mõni koht leida. Sibulatee valisin kohe esmaseks asukohaks ja edasi oli juba lihtsam. Endale üllatuseks olid täitsa mitu kohta valmis meid vastu võtma. Kuna kõik võõrad, siis valisin lihtsalt esimese kes vastas ja mitte ei pidanud kahetsema :) Väga tore pererahvas ootas meid ees oma loomadega. Hea, et vihma ei sadanud aga kahju, et tuule tõttu ei õnnestunud uhket jaanituld teha. Samas väikese ümber oligi rahvas rohkem koos :) Suured tänud külalislahkele talu perele ja kõigile osalejatele! Äkki õnnestub Kruusa talus veel midagi kunagi teha ;)

Hommik oli jahe ja vihmane. Selgiste rajal piilus juba päike. Kruusa talu maadel puhus tugev tuul kõik sääsed ära puu taha. Vahvas telkidega kaasikus jagas Paavo statistikat ja Carolina tublidele meeneid ja poni hakatis tegi omi tiire siia-sinna ümber logiraamatu. Ilusaid geopäevi kõigile edaspidiseks ja uute kohtumisteni. Tänud korraldajatele.

Võrreldes eelmise aasta geojaaniga saabusime teatava varuga enne ametlikku osa. Veidikene sai lobisetud ja ka kohalik uus aare üle vaadatud. Väga lahe oli näha nii palju nägusid koos, sh nii tuttavaid ja ka mitte nii tuttavaid. Kohalik talurahvas oli ka mõnusalt muhe, loomad on neil üpris aktiivsed. Väike poni isegi liitus meie ametliku osaga. Maasikapõllul pugisime oma kõhud täis, aitasime ka Airil ja Margusel kasti täita. Kuna järgmisel päeval ootas ees laulupidu, siis ööseks me paraku jääda ei saanud. Kõigest hoolimata oli väga lõbus õhtu - ka enne minekut anti mingisugust veidrat värvilist jooki proovida, õnneks oli joodav. Tänud kogu rahvale, oli lõbus ja järgmise korrani.

Kui Märten ja Mirjam jaanile jõudsid, olid telgid juba püsti ja logiraamat suurelt täis kritseldatud. Mahutasime endki sinna sekka ning puhusime juttu. Nagu ikka, sai tublimatele plaksutatud ning kuigi statistika on teadupärast paras vale, siis huvitav oli kuulata ikka. Hiljem käisime ka loomasid paitamas, kustutasime maasikanälga ning olime muidu toredad. Ööseks seekord ei jäänud, järgmise päeva hommikul oli juba plaan laulvaid noori kuulama minna. Ürituse korraldajatele aitäh - väga mõnus koht!

Täiesti OK asukoht ning tore üritus. Eelnevalt sai ilmateadet uuritud ning otsustasin, et telk jääb koju ning järgnevad ööd magame autos. Sest vihmaga on nõme telgis magada. Nüüd, 7 ööd hiljem leian, et oli õige otsus- pea et igal öösel (ja päeval) suht pidevalt sadas midagi. Ürituse päeval oli aga õnneks normaalne ilm.

Plikale samuti meeldis. Eriti vist see tünnisaun. Ja loomad. Ja linnud. Ja maasikapõld. Ja teised lapsed.

Tänud, järgmise korrani!

No peab selle kõige raskema osa ka ära tegema, varsti ju pannakse arhiivi ära. Kadedaks teeb lausa, kuidas raskekahurväelased on osanud nii ilusad ja pikad romaanid kirjutada.

Aitäh korraldajale, kohavalik oli tõesti hea, pererahvas sõbralik ja muidugi lisaks kõik need karvased ning sulelised.
Ekskursioonile kahjuks ei läinud , sest sauna ja pesemis-isu oli liiga suur.
Aga päris ilma ikkagi ei jäänud. Pühapäeva hommikul demonstreeris pererahvas pannkookide kõrvale ühe koera oskuseid/võimeid. Seda iga päev ikka ei näe, väga lahe oli.

No muidugi ei saa unustada ka seda varvaste peal käia armastavat ponit. Täisealine mees küll, aga seda poni nähes oli mõtteis "nii nunnu".

Sellise rahvahulga ette ei meeldi kohe üldse minna, aga selle "mäemehe" eest olen küll tänulik.

Kui Geocaching on selline rohkem anonüümne, siis aitäh Geopeituse eestvedajatele selle mängu personaalsemaks muutmise/kommuuni tekitamise eest. Vähemalt mul on selline tunne jäänud ja mida minu meelest just selline Geojaanipäeva üritus teeb.

Ei oskagi kohe midagi rohkemat lisada, pole väga jutumees ka, aga järgmisele jaanile tulen juba julgemalt.

Meie teine, Eliise esimene geojaan! Kuna koht tundus olevat selline, mis nii Eliisele kui ka Mari-Liisile väga meeldida võiksid, siis tulin selle ideega lagedale. Hommikul peale valve lõppu laadisime end autosse ja võtsime suuna Tartu poole. Selleks, et mitte liiga agarad välja paista tegime väikese ringi enne kui lõkkeplatsile jõudsime. Saime telgi üles täpselt enne ametliku osa algust. Kui auhinnad jagatud, uudistasime talu, loomi, maasikapõldu, käisime saunas ja ligunesime tünnis. Muljetasime geojuttu ja veidi ka muud juttu. Liiga pikale ei lubanud Eliise õhtut venitada ja nii me telki ronisimegi. Hommikul mõnus hommikusöök, paitused hobestele, kapsalehed jänestele ja 20kg maasikaid meile. Sõit kodupoole (väikese kõrvalepõikega võiski alata)! Suur täna sellist lahedat talu tutvustamast. Täna korraldajaid, osalejaid! Järgmiste lobadeni.

PS: Eliise küsib veel nädal hiljem ka, et kus Miabel küll on - tahaks mängida temaga!

Esimest korda meie kümneaastase geoajaloo jooksul peatusime jaanitulel lausa kaks ööd. Kuuldes kui mõnus kamp juba reede õhtul plaanib Kruusa talu maadele jõuda, ei olnud vaja mitu korda mõelda ;)

Ja laupäeval see mõnus seltskond aina suurenes. Polnud sellist lõhestumist nagu aasta eest.

Mõnusat olemist aitas hoida ka väga tore pererahvas koos Sofia ja kogu ülejäänud talu elanikega :)

Ei murdnud meid tuul ja vihm käis ka kaarega mööda. Mis siis, et Pilvikirsi oli seda kindlalt lubanud.

Igatahes kogu üritus oli algusest lõpuni väga mõnus. Nagu siin eelnevates logides ka mainitud, et sa nii mõnigi nimi ja nägu kokku viidud ning tõdetud, et... Ah, parem ei ütle ;)

Suured tänud korraldajatele! Suured tänud Caro&Co-le!

Pikk geopäev seljataga, kohale jõudsime ikkagi õigeks ajaks. Pärast ametlikku osa suundusime talurahva tegemisi vaatama ja maasikaid korjama. Täitsa vahva koht sündmuseks. Tänan.

Kuna me nagunii siinkandis olime, siis tulime ka tere ütlema. Sain laheda üllatuse osaliseks, kui roheline leht koos raamatu ja kohvitassiga kätte ulatati. Kusjuures just sellised raamatud on need, mis mind tõmbavad ja sellist tassi olen juba ammu plaaninud ise endale tellida. Aitäh! Kahjuks ei saanud väga pikalt olla, nii ekstravert ma nüüd ka ei ole.

Eelmine aasta jäi mul geojaan esmakordselt vahele aga selle vea parandasime mõningal määral päris jaanipäeval kui telkisime eelmise aasta sündmuspaigas. Tänavu olime nagu kord ja kohus platsis. Juba päev varem panime telgi püsti, nosisime laagriplatsi metsmaasikatest tühjaks ja nautisime sooja suveõhtut väiksemas seltskonnas.

Kruusa talu pererahvas oli äärmiselt sõbralik ja heatahtlik. Tänapäevases ühiskonnas ei kohta naljalt enam selliseid inimesi ja väga tore, et Lauril õnnestus meie geojaan 2023. aastal just sinna korraldada.

Kuna geojaan on sobilik koht aasta kokkuvõtmise jaoks, siis paar sõna minu eelmisest geoaastast. Eestimaa pinnal oli mul mullu päris vähe leide (328) aga selle eest sai tehtud välismaale päris mitu reisi, mille raames otsitud isegi rohkem aardeid kui kodumaalt. Käidud sai Hispaanias, Ahvenamaal, Lätis, Leedu, Itaalias ja Prantsusmaal. Eks seepärast oli ka aasta parimate valimine tänavu selle võrra keerulisem, et paljud paremad aarded on veel leidmata.

Geojaani nädalavahetus oli igati korda läinud. Õnnestus telkida, otsida rohkelt aardeid, veeta aega heas seltskonnas ja jõudsime külastada isegi veel ka Ahhaa keskust. Paavo ja Caro poolt oli aasta ilusasti kokku võetud. Palju õnne kõigile kõige tublimatele! Sündmuse logiraamat oli väga ägedalt teostatud! Iga aasta suudetakse välja mõelda ikka ja jälle midagi uut ja loomingulist! Kohalikke loomasid käisime paitamas ja toitmas igal päeval. Teisel õhtul juhtus nii, et enne grillimist sai värsketest põllumaasikatest juba kõht täis söödud. Kõige parem maasikas on ikka oma käega korjatud maasikas. Pärast poole sai ikka kaasa ostetud lihapakike ära grillitud. Oleks olnud imelik 3 päeva lihapakki auto pagasnikus sõidutada ja see lõpuks tagasi koju viia :P Geojaani lõke tõotas tulla vist läbi aegade kõige suurem aga kuna tugev tuul oleks võinud sellest teha lausa metsatulekahju, siis leppisime väikese grilliplatsi lõkkega. Keset õhtu/öö suminat otsustasime veel ka kohaliku sauna ära proovida. Täitsa mõnusalt kuum oli. Kella kahe paiku tekkis tunne, et oli aeg katsetada kas matkapadi on sama pehme nagu see oli olnud eelmine õhtu.

Viimasel hommikul ärgates olid kiiremad juba oma kodinad kokku pakkinud ja ära sõitnud. Sõime kõhud täis ja pakkisime asjad kokku. Siis selgus, et pererahvas jätkuvalt üllatab ja nüüd ootasid meid nende platsil juba minipannkoogid meega. Lõpetuseks siis suundusimegi viimast korda nende hoovile, et osta 2 kasti maasikaid, süüa pannakaid ja teha ponile üks viimane pai.

Aitäh väga meeldiva nädalavahetuse eest!

Tegime sel päeval läbi väikese ajarännaku tulevikust olevikku :) Ehk alustasime oma hommikut Geojaanipäev 2024 toimumiskohast Pähnist ja läbi aarete jõudsime õhtuks Geojaanipäev 2023 Kruusa tallu.

Telkimisplatsile saabusime umbes tunnike enne ametliku osa algust ja nii oligi natuke aega omale sobiv koht leida ja öine magamisase valmis sättida. Kui ülituusa logiraamatusse olime end peale maalinud, natuke geojutte ajanud, saigi kell 7 ja bossid hakkasid kõnet pidama. Kuna tuul oli päris tugev, siis osa sõnadest puhus see eemale aga samas polnud tänu tuulele ka putukaid seal metsatukas.

Väga äge on see iga-aastane statistika ja tore on kuulda, et GP lehel ikka elu käib. Huvitav oleks järgmine aasta kuulda ka nt kasutajate arvu statistikat - palju uustulnukaid ja palju neist ka aktiivseteks jääb. Hea oli kuulda, et üksteise tegemisi märgatakse ja ära märgitakse. Eks igale aardemeistrile pakuvad rõõmu ägedad logid ja juhtumused, mida otsijad kirja panevad. Häid ja väga häid aardeid on ju tegelikult tohutult palju ja ega see parimate valimine liiga lihtne pole. Loodetavasti järgmistel aastatel ikka aina rohkem geopeitureid oma arvamust välja ütleb.

Minu enda õhtu üllatusmomendiks oli, et mind Aasta Ekstraverdiks kuulutati. Olen käinud tõesti ainult sellistel sündmustel, mis midagi pakuvad ja kus ikka mingi mõtestatud sisu ka on. Ja õnneks GP kogukonnas ainult häid sündmusi korraldataksegi. Samas üllatav, et aasta jooksul kõigest 12-l sündmusel osalemisega on juba võimalik silma paista.
Natuke piinlikkust tekitaval moel pidin veel lausa kahel korral kätlemiseks ette astuma. Pole ma teadlikult nende tiitlite jaoks ühtegi pingutust teinud. Hooldame ikka teiste aardeid, kui selleks vajadus ja võimalus. Minu jaoks see üsna normaalne suhtumine, et kogukond aitab kui peitja kaugel või vahepeal väsinud GP-st või miski muu põhjus. Ja see logimine .... mulle meeldib teiste põnevaid logisid lugeda ja ise kirjutan ka ikka kui midagi kirjutada on. Minu meelest on hea logi ka tänuavaldus peitjatele, kes üldse on põhjuse andnud jälle kuhugi otsima ja uut avastama minna. Kui jaksasin aardeni minna, siis jaksan hiljem ka tugitoolis mõne sõna sellest kirjutada.

Ühesõnaga suurimad tänud nende toredate tunnustuste eest, mis minule seekord osaks said. Ei teagi, kas peaksin sel aastal oma käitumismustreid muutma, et järgmisel aastal ka teistele võimalus anda ja ise uusi autasu kategooriaid avastada :)

Loomulikult jõudsime õhtu jooksul ka tallu loomi uudistama, maasikapõllule maasikaid maitsma, paljude geopeituritega jutustama ja head-paremat nautima. Et selle tuulise õhtu lõpetas väike lõke, oli väga soojendav ja tore. Täname korraldajaid ja pererahvast jälle üht uut kohta Eestimaal tutvustamast!

Pikk geopäev seljataga maabusime ka geojaanile täpselt peale ametlikku programmi. Ees ootas lahke pererahvas ja palju geopeitureid, kellest mingi osa sai ürituse käigus identifitseeritud. Tegelikult tutvusime osadega juba oma tänasel georetkel. Kohapeal sai loomi paitatud maasikaid korjatud ja muidu tšillitud. Hiljem võtsime pausi ja käisime ka uut aaret logimas, Vaatamata halvale ilmaennustusele ei seganud meid ka vihm ega äike sugugi ja tuul hoidis pigem sääsed eemal.
Suured tänud toreda ürituse eest korraldajatele ja pererahvale!

Vaatan, et mul juba selline traditsioon tekkinud, et kui on geojaan, siis võtan omale perest vaba päeva ja sõidan aardeid otsides geojaanile ja järgmisel päeval siis jälle aardeid otsides tagasi. Seekord oli vist juba neljas kord niimoodi.
Selgi aastal oli tore ja omapärane peopaik ja mõnus puudealune telkimisplats. Meid võõrustanud Kruusa loomadepaitamis-talule kiitus ja tänu! Armsad loomad taluõuel said paitatud, mõnele leibagi antud, siis sai põllul maasikaid nositud, saunamõnusi nauditud, tünnivees ligunetud. Lõpuks sain telgis tuulesahina taustal üllatavalt hästi magada. Aitäh korraldajatele!

Laupäeva hommikul ärgates sadas Pärnus vihma ja esimene mõte oli, et kui päris jaanipäeval oli ilus ilm, siis vähemalt on Geojaanipäeval see jaanipäevale kohane. Teine mõte oli, et õnneks on üritus nii kaugel, et ilm jõuab selle aja peale veel seitse korda muutuda. Tegelikult paistski päike juba siis, kui sõitma hakkasime ja ehkki oli jahe ja tuuline, siis õnneks ei saanud me sel päeval mitte kuskil piiskagi vihma. Geojumal ikka hoidis meid, et suurema äikesetormi ja vihmavalangud pühapäeva õhtuks jättis.

Muidugi oli meil teel plaanis otsida üles mitmed geoaarded ja seda me ka tegime. Ühelt maalt aga vaatasime, et kui tahame ametliku osa ajaks kohale jõuda, tuleb muist aardeid mõneks teiseks korraks jätta. Nii me algselt plaanis olnud KVT aaretest lihtsalt mööda tuhisesimegi.

Kohale jõudes panime nimed uhkele logirullile kirja ja asusime tuulega võideldes keset metsmaasikavälu telki püstitama. Varsti oligi aeg kuulata põnevat statistikajuttu ja plaksutada tublimatele - tänud kõikidele ka meie poolt!

Nunnumeetri lükkas põhja ponibeebi Sofi, kes kartmatult kõigiga samas sõbrustas.
Teisedki talu loomad on vahvad ja pererahvas super.

Õhtu jätkudes nautisime saunamõnusid ja ligunesime tünnis, lobisesime lõkke ääres ja magama saime alles kella 3 paiku. Hommikul nosisime perenaise poolt küpsetatud pannkooke ja ostsime meiegi kaasa ühe kastitäie maasikaid - oi kui magusad need on!

Suur-suur aitäh korraldajatele siia kutsumast - väga lahe koht, kus on nii mõnus lihtsalt olla.
Üritus oli vahva - sai taas mõned nimed ka nägudega kokku viidud ja hea on tõdeda, et meie geotutvusringkond vähehaaval laieneb. Tänud veelkord kõikidele ja kindlasti püüame ka järgmise geojaani oma plaanidesse mahutada!

Geojaanile hakkasime end seekord sättima juba reede õhtul. Esimese öö telkisime küll veel peoplatsist sajakonna kilomeetri kaugusel ja hommikul oli vaja pakiliste asjatoimetuste pärast veel Tallinnaski taas ära käia aga suund oli juba õige. Kui tavaliselt kolame veel viimase hetkeni enne pääliku kõnet ning pahatihti veel ka selle ajal kusagil võssis siis seekord olime pisut varem platsis. Tutvusime olukorraga, tervitasime vanu kamraade, seadsime ööbimise paika ja lasime kummi lõdvaks. Ametliku osa lõppedes läks kõik nii nagu tavaliselt. Geoloba, grill ja saun. Toreda nüansi andis seekordsele peole maasikapõld ja poni S. Oleng venis nii nagu tavaliselt varajaste hommikutundideni. Kuna järgmise aasta peopaik on juba teada siis regaks end ka sinna ära. Tänud!!!!

Nojah sõin ja jõin seal minagi. Ja seda siis kahel õhtul, öösel ja hommikul.

Tegelikult on mul üksjagu kahju oma relaksatsiooni võimest. On olnud kordi, kus tänu sellele on kujunenud meeldejäävad tunnid ja siis jälle teistmoodi mittemälestusi.

Meie sisustasime oma laupäeva Geiri poolt pakutud rajal ja see oli ka täielikult puhkust pakkuv kulg. Paljus kujuneski õhtu selliseks nagu olin ennustanud ning pühapäev ja esmaspäev ei olnud sugugi kergemate killast. Ometigi olen veenunud, et aastal 2024 osalen kindlasti taas.

Aitäh kutsumast!

Geojaani toimumiskoht oli väga tore. Suur aitäh pererahvale kõige toreda eest!
Tänud taevani ja tagasi korraldajatele!
Aitäh ka minu aarete mainimise eest ametliku kava avaosas - eks ma olen püüdlik edasi :)
Ilmataadile samuti tänud kiiksuga suveilma eest!

Geojaan algas ja kulges muhedalt. Enim jäi meelde noor Sofi, kes mind kaelale ,,suudles,, ja hiljem üritas õlale ka ,,maasika,, teha.
Maasikaid oli siin sündmusel üldse palju ja erinevaid - küll ilutsesid nad puutüvedel, küll põllupeenardel, lõpuks ka kastiga autokatusel. Sündmus ise oligi ka nagu suur maasikas!
Ja kõik need maasikad olid magusad ning aitäh nende mahlaste mälestuste eest!
:)

Laekusime reedel kõige esimestena ja lahkusime pühapäeval peaaegu viimastena. Saime tuttavaks ülitoreda pererahvaga, kes lisaks sellele, et nad meilt platsirenti ei võtnud, kutsusid kohalolnuid reede õhtul talu õue peale grillima, kütsid geojaanipäeval sauna, tegid tünnivee soojaks, küpsetasid pannkooke ja veel palju muud. Pühapäeval sai veel maasikaid ja päris tõelist lehmapiima kaasa ostetud.

Hommikupooliku ja pärastlõuna sisustasime Ahhaas, kuhu Laur meid kaasa kutsus, enda sõnul selleks, et ära näha phantomi aardelabor ja kadedusest roheliseks minna. Tanel vedas meid mööda Ahhaad ja selle telgitaguseid ringi ja see oli tõesti vaatamist väärt, mida kõike seal leidus.

Nagu ikka sain õiget pidu nautima hakata alles pärast auhindade jagamist ning kolm päeva geoinimestega koos, kõik jutud said räägitud ja hinge pealt öeldud. Noorgeopeitur toru sai oma ripptelgi ära proovida ja oli ülimalt rahul. Mina tutvusin jälle uute inimestega, geir_looduses ja sansam on siis minu selle sündmuse saak. Tore oli näha ammuseid tuttavaid, Läti geopeiturid sarkangalvite ja shimka (aitäh mustsõstra balsamsi eest!), koit 46 ja tram. Belgia geopeitur oma mobiilse koduga oli hakanud Nordkappist tulema ja nii ta oma mehega kodu poole liikus. Täpselt selline elu, mida me oleme mõelnud pensionile jäädes elama hakata. Hästi vahva oli ka see, et kõik olid üheskoos, keegi vist polnud omas nurgas grillimas. Sansam küll püüdis eralduda, kuid Paavo võttis kätte ning transportis tema grilli poolvägisi teiste juurde, mina kahmasin tooli kaasa ja „ühtki trolli maha ei jäeta!“ :D Lõke oli tõesti palju toredamas kohas ja selline hubane, kõik jutustasid seal ümber mõnuga. Magama sai mindud ühena viimastest kella 3 ajal, kuigi Geir ja Harrys jäid minu meelest veel drooni lennutama. Aitäh korraldajatele ja rõõm kuulda, et järgmise aasta geojaani koht juba kindel on.