Barclay de Tolly oli 18. saj. lõpu- 19.saj. alguse kuulsamaid väejuhte, aastatel 1810-1812 Venemaa sõjaminister. Ta sündis 24. detsembril (ukj.) 1761.a, sõjaväeteenistust alustas 1776.a. Pihkvas. Palju kuulsust tõi Barclay de Tollyle sõda Rootsiga, mille tulemusena Soome liideti Venemaaga (1809). Barclay de Tolli oli Venemaa poolt annekteeritud Soome esimene kindralkuberner.Eriti tähtsat osa etendas ta aga 1812.-1814.a. võitluses Napoleoni vastu. Pärast Kutuzovi surma sai temast Vene-Preisi armee ülemjuhataja. Pärast Dresdeni, Ulmi, Leipzigi lahinguid 31. märtsil marssis Barclay de Tolly oma vägede eesotsas Pariisi. Aastal 1813 sai ta krahvitiitli, 1814 feldmarssali aukraadi ja 1815 vürstitiitli.
Barclay de Tolly suri 25. mail 1818. a. Ida-Preisimaal Instenburgi lähedal. Tema põrm toodi Jõgevestesse, süda olevat aga maetud surmakohta.
1823.a. valmis mausoleumihoone, kuhu paigutati Barclay de Tolly sarkofaag. Hoone arhitekt on tolle ajastu vene tuntuim arhitekt Apollon Stsedrin. Mausoleum on klassitsistlikus stiilis ja väidetavalt ehitatud kohale, kus vürst tavatsenud Jõgevestes viibimise ajal jalutada.
Mausoleumi kõrvale on maetud väejuhi poeg Magnus Barclay de Tolly oma abikaasaga.
Jõudnud antud paika, näed kahte ehitist, üks suurem, kui teine. Pööra ennast näoga lõuna suunda. Vasakul oleva ehitise küljes olev aastaarv = A , paremal oleva ehitisel aastaarv = B.
Lõpp-punki leiad peale arvutusi, kus
XX XXX = (B x 30) +1668.
Y YYY = A + 239
Lõpp-punkt
N:57 XX XXX
E:26 0Y YYY
Barclay de Tolly oli 18. saj. lõpu- 19.saj. alguse kuulsamaid väejuhte, aastatel 1810-1812 Venemaa sõjaminister. Ta sündis 24. detsembril (ukj.) 1761.a, sõjaväeteenistust alustas 1776.a. Pihkvas. Palju kuulsust tõi Barclay de Tollyle sõda Rootsiga, mille tulemusena Soome liideti Venemaaga (1809). Barclay de Tolli oli Venemaa poolt annekteeritud Soome esimene kindralkuberner.Eriti tähtsat osa etendas ta aga 1812.-1814.a. võitluses Napoleoni vastu. Pärast Kutuzovi surma sai temast Vene-Preisi armee ülemjuhataja. Pärast Dresdeni, Ulmi, Leipzigi lahinguid 31. märtsil marssis Barclay de Tolly oma vägede eesotsas Pariisi. Aastal 1813 sai ta krahvitiitli, 1814 feldmarssali aukraadi ja 1815 vürstitiitli.
Barclay de Tolly suri 25. mail 1818. a. Ida-Preisimaal Instenburgi lähedal. Tema põrm toodi Jõgevestesse, süda olevat aga maetud surmakohta.
1823.a. valmis mausoleumihoone, kuhu paigutati Barclay de Tolly sarkofaag. Hoone arhitekt on tolle ajastu vene tuntuim arhitekt Apollon Stsedrin. Mausoleum on klassitsistlikus stiilis ja väidetavalt ehitatud kohale, kus vürst tavatsenud Jõgevestes viibimise ajal jalutada.
Mausoleumi kõrvale on maetud väejuhi poeg Magnus Barclay de Tolly oma abikaasaga.
Jõudnud antud paika, näed kahte ehitist, üks suurem, kui teine. Pööra ennast näoga lõuna suunda. Vasakul oleva ehitise küljes olev aastaarv = A , paremal oleva ehitisel aastaarv = B.
Lõpp-punki leiad peale arvutusi, kus
XX XXX = (B x 30) +1668.
Y YYY = A + 239
Lõpp-punkt
N:57 XX XXX
E:26 0Y YYY
Leitud
Kodus sai arvutatud kõvasti. Sai ka kohal käidud ja õiged arvud kokku. Aare sai ka leitud. 🥰
Kodutöö oli küll eelnevalt tehtud, aga käisime siiski objektil kontrollimas, kas oleme õigel teel. Kõik klappis ja karbi leidsime võrdlemisi kiiresti. Vee, mis välimisse konteinerisse oli kogunenud, valasime välja. Aarde endaga õnneks kõik hästi. Tänud!
Barclay de Tolly mausoleumi juures olen käinud juba lapsena ja tema elulugu oli tuttav. Midagi ta juures käitis, nii et lausa oli enam vähem kõik temast kuuldu meelde jäänud. Kaldun küll arvama, et see mis mind kunagi käitis, oli see vahva nimi, mis lapsele eriti müstilisena tundus.
Küll ma proovisin kodus seda teist aasta-arvu välja nuputada, aga no ei õnnestunud. Vahet tegelikult polnudki, ilm ilus, sai ilusti pingil need väikesed arvutused tehtud ja lõppu mindud. Läksin muidugi end risti aardega ajades otse, aga kuna poolel teel tuli ristipidine rada vastu, siis tagasi sai loomulikult seda mööda mindud. Päris kohe see leid nüüd ikka ka ei tulnud, tuli anda aega gepsul rahuneda, et ta suudaks otsustada, kus see null tema meelest on. Aga vahepeal olin isegi suuna kätte saanud, sest nii pikaealise aarde puhul on ju geopeiturid teatud kohtades looduse arengut pidurdanud ja need kohad ongi ju kõige lootusandvamad. Nii ka seekord. Tänud peitjale siia mausoleumi juurde kutsumast, polegi ammu käinud, ja aaret peitmast.
Geotuuri käigus oli plaanis külastada Barclay de Tolly kabelit, aga no jaanipäeva tõttu pandi see veidi varem kinni ning sinna me ei saanudki.Õnneks ootas meid samas kandis ka Barclay aare, läks meil tramiga väikseks challenge’iks, kes enne, see enne! Ma pole eriti osav matas aga mõtlesin, et proovin ja tulemuseks saime täiesti erinevad koordinaadid. Läkski huvitavaks.
Võsas ja kuuskedes sai mõnuga ragistatud ja suur oli mu üllatus, kui just mina aarde oma koordinaatidega leidsin! Aare ise oli okei, aga istus konkreetselt vees nagu alloleval tram-i pildil. Logiraamat oli poole karbi sügavusel vees, aga õnneks oli gripkott hästi kinni pandud ja logimine oli siiski võimalik.Suured tänud aarde tegijale ja sellele kes selle aarde viimasena tagasi asetas.
Hooldus! Karp oli vett täis aga õnneks grippkott oli terve ja ilusti suletud. Puhastasime, kuivatasime, uued gripid ja muu vajalik, kõik nüüd korras. Ilusaid leide!
Esimene katse koordinaate paika saada lõppes keset Võrtsjärve. Süsteemile ei meeldinud mu numbrite formaat. Viga parandatud, sai üsna loogilise koha. Kast paistis kaugelt silma. Valasin vee välja ja sääskedega võideldes panin nimed kirja. Aitäh kutsumast, ei olnudki siin veel käinud.
Imeline, kuidas Karu suutis leida selle ühe üksiku puu ning siis sinna kinni jääda. Aardest leidsime ka muud ebavajalikku kraami ning tekitasime juba teooriaid, et ju siis peab olema rändav sigaret. Aitäh peitjale!
Tuttav koht. Oleme siin Wingmäniga varemgi käinud ja giid näitas, mida mausoleumis vaadata sai ja rääkis tookord põnevat juttu juurde ka.
A
ga noorinimesed pidid leppima sellega, mis seinalt ja mujalt lugeda sai kuigi mõni praalis, et oli just hiljuti de Tolly tegemistest koolis õppinud.
Esimesest punktist saime kiiresti vajalikud andmed kätte ja hakkasime liikuma konteineri poole. Kes nüüd sirgjoones, kes sik-sakkidena, kes siugles usjalt mööda maastikku ja takistusi kohale. Mina ei hakka hinnangut andma, mis variant parim on, kuigi kohapeal näikse olnud miski battle (nagu dance battle, aga maastikul liikumise oma) toimumas - erinevad punktist A punkti B minevad koolkonnad vahtisid üksteist läbi võsarägastiku ja kritiseerisid üksteise strateegiaid. Küll oli ühel liiga sirgjooneline lähenemine, küll oli teisel liiga aeglane ja taaruv lähenemine. Kohale jõudsid kõik ikkagi suhteliselt samal ajal - olenemata sellest, kas nad jälgisid enda ees kulgevat kujuteldavat punast, sinist, rohelist, valget, lillat joont. Isegi punktiirjoont järgiv isik jõudis kohale. Kepseldes.
Revideerisime konteinerit. Koristasime ära sobimatud asjad, mis olid oma sobivuse ammuilma minetanud, isegi kui meie seas leidunuks keegi, kellele need kunagi tarbida sobinuks. Logisime. Toimus ka kiire, aga põhjalik arutelu konteineri päritolu kohta. Kui see kõik paika ja tehtud sai, jooksime kõik kiiremini või aeglasemalt laiali, nagu sajajalgsed äranihkunud puupaku alt - igaüks sibas sinna, kuhu teda tema isiklik trajektoori määrav joon suunas. Seda võin ma kinnitada, et mingit hanerivis lahkumist siin ei toimunud. Me oleme ilmselgelt väga iseteadlikud indiviidid. Võin veel lisada, et metsateele jõudes hakkas Geokaru punane sirgjoon jupsima ja keeras taevasse. Selle tulemusena üritas ka Geokaru rohkem või vähem tahtlikult, aga sellegipoolest võrdlemisi ebaõnnestunult, vertikaalses suunas, otse üles liikuma hakata. Ehk siis - ta kukkus libedal teel pikali.
Aga seesmine konteiner oli kuiv ja ok. Aitäh!
Aitäh aarde eest!
"Punane joon on püha ja selle teest ei saa keegi väljuda."
• Geokaru, 2025, Jõgevestel
"Jookse kasvõi puud, kui see punasel joonel ees."
• Geokaru, Jõgevestel, 2025
"Mis iganes takistus teel, tõeline punase joone järgija ületab need."
• Geokaru, Jõgevestel, 2025
Tore aare ajaloolises kohas, aitäh näitamast.
Tänud aarde eest!
Maivõi lihtsalt! Karu ronis üle murdunud puude! Kes on loll - kas õpetaja või õpilane? See oligi kõige meeldejäävam vahejuhtum. Lahendus tuli lihtsalt ja loogiliselt. Aitäh!
Siin olin käinud umbes 50 aastat tagasi. Mäletasin ainult plekist pärgasid varemetes. Praegune heakorrastatud ümbrus oli meeldiv üllatus. Kahjuks ei pääsenud siseruumidesse. Objektid tuvastatud, arvutused tehtud, suundusin koordinaatidele aaret otsima. Kahjuks ei tulnud otsimisest midagi välja. Kerged suveriided ja tohutu parv purejaid tiivulisi ei sobinud kokku. Põgenesin. Tuleb kehvema lennuilmaga tagasi tulla.
Kui olin üle vaadanud kõik majad, siis sain ka sõnast ehitis (või oleks õigem hoopis rajatis?) paremini aru ning numbrid loksusid paika. Metsas läks kaua, lõpuks ladusin saadud numbrid oma 13a vanasse Garminisse ja see juhatas mind 12m eemale kohast kuhu tutikas Sony telefon mind toonud oli. Aare leiduski Garmini pakutud koha raadiusest, kast oli vett täis aga karp oli seest kuiv.
Vihma kallas ja samal ajal (!) ründasid parmud! Olime täiesti ebasobivalt varustatud siin maastikuotsinguid läbi viima, tuleme teinekord tagasi!
Käidud sai siin viimati palju-palju aastaid tagasi ennem geopeituse aegu.....Seekord siis väike vaatlus,rehkendus ja aarde järele minek.Leid ei tulnud ülemäära kiirelt,sääsed ei andnud ka rahu......lõpuks jäi suur kast silma.Aitüma peitmast
Olen juba päris ammu tahtnud siia tulla, sest suure maantee pealt jäänud ikka silma silt, mis siia juhatab. Aga päris kõrvalepõikeni jõudsin ikkagi lõpuks alles sihikindluse läbi - et sai sihilikult siia siiski tuldud.
Kohale jõudes oli juba külastusaeg läbi. Seega sai ainult väljast piidelda, kuid tore oli siingi. Aare igati heas korras, eriti sellise vanuse kohta. Aitäh, oli mõnus.
Üllatusin iseendas, et kuidas ma küll esimese katsega info kätte ja arvutuse tehtud sain. Märjas padrikus polnud küll kõige mugavam plätudes liigelda, aga muid papusid ka tooma minna ei viitsinud. Aarde endaga kõik korras. Jätsin ränduri. Tänud.
Leitud, logitud, tänan!
Mausoleumi juures oleme erinevatel aegadel varemgi käinud, kuid aarde otsimine oli siin küll esmakordne. Kiire kohavaatlus, paar arvutust ja siis juba karpi otsima. Tegime väikese ringi, et mitte liialt võsas ragistada, kuigi sai ka natuke seda tehtud. Sääserohkes metsas oli päris tüütu aaret otsida, aga õnneks leitud ta sai. Aitäh!
Seekord valges leidsime kiirelt.
Tänud
Veidi õõvastav ja vastumeelsust tekitav ehitis on see madalam..
Aardega sujus kõik kenasti, kuigi niiskus võimutseb täiega aarde kallal.
Tänan peitmast.
Nägin siin poisikesena esimest korda sarkofaagi ja ei mõistnud üldse, miks on vaja laipa kivist kastis hoida - nii ta ei saa ju mullaks mädaneda ja taimi väetada. Tegelikult ei mõista siiani. Päris mitmetes surnuaedades lõunamaades olen sama küsimusega surnuaedu vaadanud, kus on kombeks kirstud betoonseintesse riita laduda. Aga topsikut otsides olin siin täitsa tobe ja peamine aeg läks kahe ehitise äratundmiseks. Kui aru sain, mida peitja mõelnud oli, jäi üle ainult õige koht üles kaevata, jää katki taguda, väliskest lahti kangutada ja topsik kuuma teega välja sulatada. Topsik oleks väga märg, kui oleks sula. Tänud peitjale.
Alguses käidud, arvutused tehtud , lõpus keerutasime päris kaua ,kuid leidu ei tulnud
Leitud.
No selle aardega ei läinud kohe üldse. Kõigepealt ei tahtnud rakendus töötada. Siis tuli teine äpp lahti võtta ja selle abil otsinguid teostada. Nett selles kohas kadus pidevalt. Järgmisena õnnestus meil kuidagi üks tehe valesti teha ja seetõttu vales kohas otsida. Siis said telefonide akud tühjaks ja tuli minna tagasi auto juurde, et telefone laadida. Kogu selle aja tuiskas ja hakkas järjest rohkem lund sadama ning kogu see jama selle aarde juures oli nii veider. Hea vähemalt, et lõpuks leitud sai ja nimed kirja. Igatahes kohaga sai korralikult tutvutud. Isegi ühe kohaliku Vasja kirjutatud aastaarv sai leitud ;)
Aitäh :)
See oli meie tänase päeva viimane plaanitud aare. Nullis kohtusime prouaga, kes oli meie nõuga abiks. Peale tehteid tuli võtta suund läbi paksu lume aarde suunas. Kohapeal ei olnud lihtne. Leidsime küll palju peidukohti, aga aaret ei kuskil. Ühel hetkel läks jalgealune kuidagi imelikult libedakas ja talla alt tuli välja aardekirst. Sisemise karbi kaas oli kinni külmunud ja karp oli irvakil. Lähenesin õrnalt ja hellat ja sain karbi ja kaane jääst ilusti kätte. Natuke käte vahel soojendamist ja sain kaane vahe ka ilusti jääst puhtaks ja karbi uuesti kokku. Raamat on praegu veitsa jääes ja tahaks natuke kuivatamist. Suured tänud aarde ees.
Logiraamat on niiske. Koordinaadid näitasid mul umbes 5+m eemale, aga seal võisid muud põhjused ka olla. Tänud!
Tanel tahtis näidata mulle ilusat kohta ja nii ma siia sattusingi. Seda enam oli mul kindel tunne leiule, et arvutama mina ei pidanud. Aaret andis ikka otsida, liialt võsas mu jaoks.
Koht aga tõesti sürr, jalutasime seal tükk aega ja kui oleks varem jõudnud, siis ma oleks sisse ka tahtnud minna. Praegu vaatasin koguaeg seljataha, kõhu võttis seest õõnsaks. Tuleme siia kindlasti veel tagasi, tänud kutsumast nii väärt kohta!