Kahe kooli vahel

Kiire leid, täname!

Nagu kuuskedega ikka, siis silmade kalibreerimine võttis omajagu aega enne kui õiget asja nägime. Koht oli väga kena ja tundub, et vedas, et ühtegi mugu ei olnud. AItäh peitjale!

Hoiataks ka järgmisi külalisi veidi - peiduka all on üks suurem olend hinge heitnud, nõrganärvilistele ja lastele mittesoovitatav hetkel.

Võtsime Oliveriga ette suurema kahepäevase seikluse, et avastada Raplamaa ja Pärnumaa põnevaid nurki ning teepeale jäävaid geopeituse aardeid. Kahe päeva jooksul sai selja taha jäetud omajagu kilomeetreid ning see sihtkoht oli üks punkt meie tihedas reisiplaanis. Iga peatus sellel teekonnal pakkus midagi omapärast ja omamoodi avastamisrõõmu.

​Kuna plaan oli suur ja kohti palju, siis iga peidukoht esitas meile omaette väljakutse – mõni andis end kergemini kätte, teine vajas jällegi veidi rohkem süvenemist ja teravamat pilku.

​Suur tänu aarde omanikule, kes selle peiduka lõi, meid siia kanti juhatas ning andis oma panuse meie kahepäevase suurtuuri õnnestumisse! Tervitused otsijatelt ja järgmiste seiklusteni!

Sisustasin endale ilusa päeva kaaslastega. Kahju, et koolid ja lasteaiad aegade sunnil peagi hooldekodudeks muutuvad. Lastekilked ja vigurid on ikka vahvamad kui elu teisepoole oigamised.
Tänud.

Ka see aare sai leitud! Tänud peitjale.

Selle leidmine võttis ikka aega... Aga kui sai lõpuks leitud oli küll selline tunne nagu oleks silmad kinni otsitud.

P.S See avang on vale, ignoreeri seda ja topi nina sisse mujalt!

Vihma kallas täiega, seisin kuuse ees ja mõtlesin õudu, kaua läheb, no läks, läks. Sain läbimärjaks, kõik tilkus aga ei jätnud jonni, ma lihtsalt ei viitsi siia tagasi tulla. Viimases vaadatud kohast leidsin, sest tava aaret peaks ju vana inimene ikkagist nägema. Tänud, hea teostus!

Siin oleks vabalt ka mitteleid tulla, aga õnnestus ikka leida. Aitäh, siin oli mõnus jalutada.

Pikal koduteel oli hea 1 jalasirutuse peatus teha pärast võiustlusi ja koolimajad üle vaadata. Ühes on küll vaid fasaad järgi. Tänud siia kutsumast!

Tuli raskelt, aga vähemalt ei lahkunud kurbade nägudega.

Leidsime,aitäh!

Leitud, aitäh!

Natukene ühe ja natukene teise külje pealt imetletud, sai lõpuks aare leitud.😁

Kui juba peatus tehtud, sai ka see üle vaadatud. Aega võttis ikka omajagu kuigi tõesti kuusemikro polnud. Üks hetk sai siiski aaret silmatud. Aitäh! EVEJ

Varemetes vana kool on ikka vägagi kiiresti ära lagunenud. Veidi eemal leidsime aarde. Tänud peitjale

Jalutasime kõigepealt kivi juurde ja siis teise kooli poole kuuske paitama. Aitäh!

Mälestuskivi nägime. Aare oligi kahe kooli vahel. Aitäh!

Tänud

Vihjele vastava objekti leidsime raskusteta. Siis algas ringmäng ümber objekti. Ikka mitu ringi sai peale tehtud enne, kui Tiid aarde välja sikutas.

Aitäh aarde eest. Leitud.

Täna keerasime Ritaga autonina Soomaalt Pärnu poole – ikka selleks, et sealsed aarded ette võtta. Ega need aarded iseenesest kaardil kollaseks muutu, eks ole. Ikka ise tuleb kohale minna, otsida, leida ja lõpuks logiraamatusse oma nimed kenasti kirja panna. Üks tänastest leidudest oligi just seesama siinne aare 🙂
Aitäh aardemeistrile!

Nii tore kui sõrants utsitab aardeid jahtima, sel korral suund Pärnu poole. Tee äärde oli uusi aardeid tekkinud, mida polnud veel mahti logida. Nüüd logid kirjas ja tänud meistrile.

Esimesel korral ma lahkusin tühjade pihkudega. Haavad lakutud, sihtisin seekord veidi pikemalt. Tõsi, kiiresti ei läinud seegi kord, olin juba lahkumas, kui otsustasin siiski vihmasajus tilkuvale kuusele veel ühe ringi peale teha. Noh, nagu tavaks, siis lahkumisähvardus töötab ja geosilm avaneb. Tänud peitjale!

Koolid nähtud, aare leitud. Nüüd tahaks üht alust. Tänud!

Mõnus jalutuskäik. Üks kool oli kehvakeses seisus, teine täitsa viisakas. Aitäh peitjale.

Ühe parkimisega kohe kaks aaret, mis nii viga. Eemalt vaadates hakkas juba väike hirm tekkima, et kaua siin aega võib minna. Aga juhtus nii, et esimene koht, kust pea sisse pistsin, paljastaski mulle aarde. Aitäh peitjale!

Tänud aarde eest!

Aitüma peitmast ja tutvustamast

Kui eelmine kord siin kõrvalaarde logimiseks sama parklat kasutasin, oli see kahe kooli vahel olev aare alles varjusurmas. Nüüd siis uuesti auto paika ja objektile. Kuna kutsa oli pikalt autos istunud, siis läks meil selle lühikese vahemaa läbimiseks ikka mitu korda rohkem aega kui muidu oleks läinud. Lugesin selle ajaga aardekirjeldust ja isegi mõned logid. No ok, kuusk ja lausa imposantne. Aga aare vähemalt väike, see ju tähendab, et täitsa suur. Annab lootust. Tegelikult läks üllatavalt leebelt. Toppisin oma nina sellesse imposantsesse kuuske ja omast arust nägin midagi. Upitasin end siis väheke veel ligemale ja hea, et aardetopsiga vastu nina ei saanud. Polnud ta ühtigi seal, kus kahtlustasin, vaid otse ees.
Tänud peitjale nende koolide lugusid rääkimast ja aaret peitmast. Võtsin aardest ka ränduri rändama, mis passib siin.
Ps. siin ikka kole suur geopeiturite kontsentratsioon, ma ise siis veel ei teadnud, aga olles oma nime just sama kuupäevaga logija järgi kirjutanud ning parklast lahkumas, kui juba järgmine auto sihtis parklakohta.