Laukasoo laugas

Rabahooaeg ametlikult avatud. Tegelikult polnud üldse esimene rabamatk sel kevadel, aga esimene tugevalt muljet avaldanud küll. Tiba teistmoodi kui tavaline raba - seda võib võtta nagu Kuivanud puude sissejuhatusaardena. Mutukad ka teist sorti - saan aru et sääsed jäävad sel aastal hiljaks ja päris rabas tüütavad nad üldse harva. Aga viimased paarsada meetrit enne konteinerit tiirutasid mingid muud verepõlglikud putukad, eeldan et neile maitsevad kuivanud puud? Ja siinsetel ämblikel on sahvrid täis! Tänud.

Mida küll riik teeb oma soodega. Täiest kahju. Käisime viis aastat tagasi ja siis polnud pilt selline. Õnneks olid meil kaasas lisaotsijad ja sai ka aare logitud.

Kui kuivanud puude jäi leidmata siis see sai leitud.

Laukasoos käin igal aastal ja korduvalt. 18.09.2021 ja 18.09.2022; samal kuupäeval, samas kohas - esimene kord panin aaret tähele - järgmisel aastal läksin juba teadlikult fikseerima. Põnev paik, olen ka talvel käinud - soos ja laugastes on oma saladuslik tõmme - tänud peitjatele! P.S Konteineris on pliiats otsa saanud!

Tulin Uuskülast matkasuuskadega, raba lage ja lumine, laukad ilusasti külmanud.

Aitäh aarde eest! Ideaalne aeg logimiseks.

Kuivanud puude juurest võtsime otsesuuna sellele aardele. Kodus kaarti vaadates olime mõelnud, et kui laukaid vältida, siis saab ka väikse ringiga, kuid kohapeal selgus, et laukad olidki kõige mugavamad liikumiskohad. Kui mujal oli ka märgi laike ja eriti puude all oli ikka kohati täitsa pehme, siis laugastel kõnni nagu parketti mööda. Need ilusad sinised veesilmad jäid küll meil nägemata, kuid samas kaalub mugavus vahel ilu üle ;) ja täitsa rahul, et siin just praegu jalutasime.

Aardega oli kõik korras, vahetasime natuke räbaldunud mimigripi uue vastu. Ja oligi aeg suund tagasi autode poole võtta.
Paari tunniga oli mõnus rabaseiklus tehtud ja autode juurde jõudes valmistus seal juba suurem seltskond rappa minekuks.

Väga mõnus lumes müttamine, kokku natuke üle 5 km. Aitäh ja soovitame teistelegi!

Tulnuks me siia omapäi ja nii, et rada ees ei ole, oleks me päris hädas olnud. Õnneks käis räätsapataljon siin möödunud nädalavahetusel, tegi raja ette ja ka vesised kohad olid nüüd ilusti ära külmunud. Me saime kenasti saapaga kohale jalutada. Otsimise peale leidsime muidugi meiegi laukajää pealt lume alt vett, aga jää ise oli kõikjal väga kõva. Tänud mõnusa matka eest siia aarde juurde.

Kuivanud puude juurest edasi enam rada ees ei olnud, kuid kui lasta julgematel ees minna, ei olnudki nii suurt vahet :) Natuke rohkem tuli energiat kulutada ning vastavalt hakkas ka soe, mida oli näha kõigi mütside ja kinnaste eemaldumisega. Matk läks kiiresti ning aarde juures tegime uhke pidusöögi. Aitäh Airile ja Ovele hõrgutiste eest!

Tagasi oleks saanud ka otsemini, kuid kuna erinevus oleks olnud ainult mõnisada meetrit, siis läksime mööda tuldud teed. Nüüd olid laukad juba vesisemad ees ning vesi tahtis räätsade vahele ära külmuda. Eks saidki jalad lihtsalt natuke rohkem trenni. (Igapäevase 8 tunni istumise peale kulub ju vägagi marjaks ära :)

Teeotsa juurde jõudes hakkas silma esimene helkurvest ning varsti ka järgmine, järgmine, järgmine. Keegi ütles, et peaks küsima, kuidas näkkab. Ma siis küsisin, aga kahjuks väga viisakalt ignoreeriti mu küsimust :D

Autode juurde jõudes saime aru, miks parkla nii ilus oli - et jahimehed oma autod sinna saaks parkida. Ups. Õnneks olid nemadki oma saagi kätte saanud ning tulid autode juurde. Ei pidanud end läbi nihverdama hakkama. Aitäh toredale maastikule kutsumast ning toredale seltskonnale!

Mõnus matk toreda seltskonnaga. Saagi kokkuvõte : Meie - 2 , jahimehed - 1 :)

Esmalt tekkis mul huvitav küsimus, kas Ove on meelega kõik matkakaaslased tähestikulisse järjekorda pannud... ma panin tagurpidi.. meelega siis.
Matk oli täpselt selline, nagu eelnevates logides kirjas.
Metsanotsude kohta ei saa nüüd aru, kas loeti meid kõiki kampa või siiski ainult pooled...
Rabasse rajatud tee eest suured tänud.. ei tea kahjuks kellele aga see aitas meil lihtsamalt pääseda.
Tänud aarde eest. Vaatan nüüd kaarti ja mõtlen, et kuhu küll end Allanil vedada lasin. Tänud ka sulle, Allan ja tänud kaaslastele.

Nagu Airi juba kirjutas, siis Kuivandu puude juurest enam valmis maanteed näha ei olnud ja seekord olime ise teerajajateks. Mõni lõik üle laugaste oli veidi vesisem ja kontrollisime aeg-ajalt kas ikka lume ja vee all on ka piisavalt jääd. Liikuda saime kõikjal muretult otse üle laugaste kuni peagi olimegi kohal. Peale logimist kulgesime tagasi parkla poole juba mööda sissetallatud räätsamaanteed. Raba ja metsa piiril tabasime jahimehed metsanotsude jahilt. Jutu järgi olevat nad metsas fikseerinud 26 metsanotsut, meile jäi ainult segaseks, kas meid loeti ka selle 26-e hulka või mitte. Veidi enne parklani jõudmist möödusime ka notitud metsanotsust kelle jahimehed pärast parklasse lohistasid. Kuna jalutuskäik rabasse möödus oodatust rutem, siis võtsime edasi suuna järgmise raba poole Järlepa järve ääres.

Igati loogilise jätkuna liikusime Kuivanud puude aarde juurest otse siia. Kui eelmise aarde juurde pääsesime ligi enamasti mööda uhket maanteed pidi, siis siin tuli jalad kõhu alt välja võtta ja see tee ise valmis teha. Tagasi pöördudes oli juba päris korralik Laukasoo maantee valmis, nagu Krissu tabavalt ütles. Laugaste peal hakkas pool Yks6õik jälle oma teooriat aretama, et ei tea, kuhu need osad geopeiturid küll kaovad? Äkki mõni laugas on mõne endasse võtnud?! Pärast seda sai mitu korda üle loetud, kas kõik kaaslased on ikka alles. Minnes oli meid kuus aga tagasi tulles lugesin, et üks, kaks, kolm, neli, viis ja mina. Kurja, oligi keegi kaduma läinud, kuidagi kuus kokku ei saanud enam. Kui laugaste vahelt välja marssisime oli metsa vaheline tee oranžide täppidega märgistatud, mõni neist oli kollaseid täppe ka lumme jätnud. Üks röh-röh enam ilmavalgust ei näinud ja tema jättis lumme punaseid täppe. Mõnusalt lustakas matk sai planeeritud kolme tunni asemel läbitud paari tunniga. Super lux matk oli. Tänud seltskonnale, räätsade laenutajale ja aarde peitjatele!

Paras seiklus pooljäätunud rabas. Aitäh!

Laukasohu sattusin läbi ELF soode taastamise talgute, õnneks meenus ujumis-lõunapausi eel aardekaart üle vaadata. Värskendava laukasupluse järel panin räätsad alla et kiirelt edasi tagasi ära käia ning supile mitte hiljaks jääda. Laukasoos on käimas soo taastamise protsess ja seda oli suure lauka juures tunda ka, vee tase kõrgem kui mujal. Aga räätsaga kenasti läbitav ja logitav :) Soohuvilised saavad kraavidele ja turbaaukudele ehitatud paisusid näha aardest umbes kirde suuna, suurema metsa piiril.

Laukasoo on Annale juba väikesest peale tuttav,on siin mitmeid kordi käidud murakaid, pohli ja mustikaid korjamas. Ka täna algas meie retk 5 liitri mustikate korjamisega ja alles siis aarete otsimisega. Esimeseks valisime kaugema aarde. Sinna kohalminek sujus kenasti ning aare sai logitud. Aitäh.

Tulek siia võttis küll läbi. Muudkui vaju ja vaju. Kui aardega risti olime, siis mulle tundus, et kuskil silmapiiril terendab võimalus minna suure ringiga, aga selleks enam jaksu polnud. Ütlesin poistele, et davai, ujume üle. Näitasin ette ka, kuidas ujumine käib. Üpris mõistlik otsus, sai kiiremini mindud ja natuke jahutatud. Edasi võtsime suuna kuivanud puude pääle.

Soojas toas plaane tehes tundus mõistlik aardele minna ujudes. Kohapeal aardele lähenedes aga ujumisisu enam polnud ning soov oli minna ringiga ja kuivaks jääda. Kui aga aarde lähedal pikalt vesises pehmes pinnases mütatud, siis oli kopp ees kõndimisest ning läksime siiski ujudes. Mõnusalt värskendav ning tuju oli parem kui enne. Siit läksime järgmise aarde juurde.

Meie teekond algas siia uhti uhti uhkesti aarde juurest. Teekonna alguses ilutsenud võsa, kõrged rohutaimed ja nõgestemeri pani minu lühikeste pükste valiku suure kahtluse alla. Kui minimaalne nõgeseravi programm välja jätta, tundus mulle just mu rõivavalik täpselt sobiv. Putukaid polnud ja rabas saigi sumpamisest kuumenevast kehast tuul mõnusalt läbi käia. Enamus teekond oli küll vesine aga kummikuga ilusti läbitav. Alles aarde juures laugaste vahele jõudes kippus veetase ohtlikult kummiku servani ulatuma ja sammud muutusid aina raskemaks. Olime juba aardele päris lähedale jõudnud kuid selleni jõudmisesk tuli veel üsna suur ring ette võtta. Sellel momendil andis Liis mõista, et tema nii ei viitsi, kooris paljaks ja sulpsas laukasse. Ega ma ei saanud kehvem olla ja alustasin enda lahti koorimistki. Selle peale Kaupo küsima: „ Mis ma teen?”. „Ma ei saa ju kogu lõbu Liisil üksi läbi teha.” - ja jätkasin ettevalmistusi. Enam polnud ka Kaupol pääsu ja sulistasime kogu kambaga aardeni. Taimede vahel oli vesi küll üsna jahe aga laukad soojad. Mõnus värskendav tegevus olid need viimased meetrid. Nimi kirja, plärtsuga vette tagasi ja teekond järgmise aarde poole võis alata.

Veel värske meele ja puhanud kehaga oli see laugas siin kindlasti kogu geotuuri üheks mõnusamaks osaks. Tänud.

Mõnus jalutuskäik, palju mõnusaid mustikaid ja ~70 põdrakärbest

Loomulikult raba-aarde parim külastamise aeg on küpsete murakate aeg. Juba tuttavat rada mööda jõudsin kiiresti raba serva kraavini ning edasinegi tee oli loogiline õõtsumine lauka suunas. Aare avaldas end mõnusast ja kaunist kohast. Meeldivalt putukavaba aeg andis võimaluse pikalt nautida murakate ja sinikate maitset ning mõnusa keskkonda võlusid. Tänan kutsumast.

Selles, et mul see aare juba ammu logituks ei saanud, on süüdi Piia ja Peeter. Ainult heas mõttes muidugi. Ühe talvise rabamatka sihtkoht muutus viimasel hetkel Kakerdaja raba kasuks. Pärast leidu toimunud kirjavahetuses mulle tol hetkel tundmatu peitjaga blondiin, kes soovitas Laukasoo just pigem suvel ette võtta. Kuulasin muidugi sõna:). Miks siia jõudmine kaks suve edasi lükkus, on ka kindlasti kellegi teise "süü";).
Igatahes lõpuks jõudsin siia. Päevane aeg oli planeeritud mugu-seltskonnaga, seega geomatk tuli ette võtta varahommikul. Pisut raske oli ärgata, kui terve majatäis lähisugulasi ümberringi mõnusat und naudib, seepärast venis minek planeeritud kella viielt küll tunnikese edasi, aga hommikupäike alles võttis võimust kui metsaservast teed alustasin.

Jalutuskäik oli tõeliselt mõnus, maiustasin mahlakate mustikatega, imetlesin vaateid. Hea, et veetakistus ette tuli, oleksin nautides ilmselt veel edasi kulgenud. Tagasiteel, juba metsa vahel olles, suutsin muidugi ikka korra ka põlvini sisse vajuda, mis õige rabamatk see ikka oleks, kui jalatsid pärast pesumasinasse ei saaks..
Hommikukohvi ajaks olin juba seltskonna juures tagasi.

Aitäh peitjale siia kutsumast! Aitäh Peeter ja Piia, et siia hoopis suvel sattusin.

Leitud

Mõnus talvine rabamatk. Tänud!

Talvise rabamatka esimene aare. Paluks sobivat talveilma ja sarnaseid aardeid veel ja veel :)

Selle aarde plaani on ikka varem ka peetud, aga siiani pole asja saanud. Täna kui naaberaarde külastus eriti hea plaan tundus, siis mõtlesin, et kohapeal otsustan, kas tuleb kahe aarde ühiskülastus. Nagu eelmise juures sai mainitud, siis silgata mööda siledaid jääkaane all olevaid laukaid oli lust ja nii see teine logi üsna lihtsalt tuli. Tagasi võtsin suuna otse auto poole üle puutumata lumepinna. Ühel hetkel üsna ootamatult oli põiki üle minu tee kellegi tundmatu jäljerida. Enda jaoks viskasin nalja, et olen leidnud Reede jäljed nagu Robinson Crusoe oma üksiku saare rannas. Oli ju tänagi reede. Aga vot Reede jäi mul leidmata. Tänud peitjale! Minu jaoks suurepärane retk ja aare

Eelneva juurest otsejoones antud aardeni.Pisut enne aaret nägin lauka serval lahtist vett mis tegi pisut ettevaatlikuks kuid mis ei seganud edasist.Saime kenasti logitud.Eelnevate leidjate jälgedes hakkasime kiirelt tagasi astuma kuna kuskil pakutavat piiritust.
Täname rabasse kutsumast

Kuivanud puude juurest otse aardeni oli praegusel aastaajal mõnusalt lihtne matk. Tänud peitjale.

Kuivanud puude juurest jalutasime edasi Laukasoo aarde juurde. Väga lahe kogemus ikka laugaste peal lihtsalt kõndida. Kõik nii jääs ja tahke. Mine ja kõnni ainult ning võta aare. Aitäh peitjatele.

Sellele aardele lähenesime sirgjooneliselt otse naaberaarde juurest. Esimesed mõnisada meetrit õnnestus läbida külmunud laugastel. Lausa lust niimoodi, sile ja kõva nagu asfalt. Vahepeal tuli veidi raba ja lõpupoole sai jälle laukaid nautida. Nimed kirja ja tagasi auto poole. Väga mõnus jalutuskäik. Aitäh peitjale.