Maassaare

Kui juba siiakanti loksutud, siis tuli ka see vanake üle vaadata. Mis sellest, et üldse ei viitsinud, teed polnud kohati ollagi ning verd polnud pealmistes kihtides sääskedele enam pakkuda... Õnneks tuli leid kiire ning saime kukeseened ka kaasa haarata, et mitte täitsa tühjade kätega koju naasta. Aitäh! EVEJ

Kui rabas käidud, parkis Carolys auto pisut ümber ja alustasime siia kõndimist. Tee oli ikka üsna kõrgesse heina mattunud ja seda imelikum oli suur tühi plats aarde lähedal. Carolysi terav silm tuvastas enne aarde leidmist hoopis kukeseened. Kiirelt aardes nimed kirja ja saimegi selle aasta esimesed seened korjata. Veidi alla liitri saime pisikesi nupsukesi. Aitäh!

Leitud, aitäh! Põnevuse tekitamiseks sai objektilt lahkutud lõunasse. Aitäh :)

Aardeotsingul on tähtis lugeda ka peitja vihjet.Peale kenat jalutuskäiku jõudsime aarde asukohta ja kukkusime suht umbes laksima...no kus see siin ikka nii väga saab olla?Õnneks leiab siin mingeid internetijäänuseid.Lugesime vihjet ja käes ta oli!Päris vana aare on heas seisukorras,veits ka kuivatasime-putitasime,aga tänud peitjale,koht on väga ilus!

Siia saime u 2,5 km jalutuskäigu edasi tagasi, väga mõnus. Leid tuli ka üllatavalt lihtsalt, sattusin puhta vedamise peale õiges kohas ringi vaatamiseks lihtsalt seisma jääma. Nu ja kodus pidin siis ikka seda kapokate peidikuteotsimist ka googeldama :D. Aitäh vanurist klassiku eest :).

Leitud, logitud, tänan!

Maastiku ja asukoha järgi arvasin, et tegu on mingi tõsisema rabakaga. Mingi siht autojälgedega sobivas suunas läks ja mõtlesin, et eks siis sõidan kuni kannatab. Järsku avastasin ennast korralikust parklast ja GPS arvas, et võiks veel 20 meetrit aardeni olla. Säh sulle pikka rabamatka. Kohapeal ajas maastiku raskus segadusse, nullis oli vaid üks puu, aga selle otsas ei paistnud midagi olevat. Vihje ei teinud ka asja oluliselt selgemaks, aga midagi siiski. Kontrollisin igaks juhuks ühte ahvatlevat vanakoolikohta ja seal see aare end peitiski. Aitäh peitjale.

Kuna Tanel tuli "traktoriga" siis sai eelmise aarde juurest edasi liikudes valitud rohtu kasvanud ja lõbustuspargilikult kõigutav tee, mis äkki lõppes üsna korraliku parklaga. Vihjes olevat oleks pidanud une pealt mõistma, aga und ei olnud ja ju oli raputades ka mõni mutter peas natuke lahti logisenud, et kahtlema hakkasin (interneedus oli kontolliks kesisevõitu;). Pisut ülemõtlema pani maastiku raskusaste, aga varsti oli kindlus tagasi ja kogenuma ninaga tegelasel karp pihus.Karu jäi sedakorda nägemata.

Aitäh peitjale huvitavasse kohta juhatamast!

Paras katsumus oli kohale sõita, ehkki lähenesime põhjapoolset teed mööda. Aare seevastu oli väga positiivne üllatus. Igati tore oli näha originaallogiraamatut. Tänud aarde eest!

Tänu vihjele tuli aardeleid kiirelt. Põhja poolt Suuremetsa laugaste parklast siia sõit on kuiva ilmaga ka madalapõhjalisele täitsa nohu, hoolimata kõrgest heinast ja sügavatest roobastest. Suhteliselt sile teeperv lubab roobastega kerges nihkes sõita.

Tiba teine lugu on teelõiguga, mis viib siit edasi lõunasse ning seejärel läände. Ennist teiselt poolt vaadates põlgasin selle variandi ära ning sõitsin ringi, nüüd aga ajasin Skoda äksi täis ja põrutasime otse Kiusu teele välja. Napilt sai hakkama kah, poolel teel peatuda küll ei julgenud, sest hoogu läks vaja päris mitmel korral. Ütleme, et madalapõhjalisega huvitav. Maasturitele ilmselt juba lahjavõitu tänapäeval.

Tee tõi kohale.
Tänud aarde eest

Selle aardeni jõudmiseks tuli taas ette võtta mõnekilomeetrine jalutuskäik mööda metsasihte. Kui marssimine oli üsna üksluine, siis vähemalt koht, kuhu jõudsime, oli küll väga kena. Aarde leidsime kiirelt ja et tagasiteed veidikegi kiirendada, tegime autoni jõudmiseks väikse sörkjooksu. Aitäh peitjale!

leitud, aitäh!

Meid oli täna siin palju! Kaitseliidu Pärnumaa maleva Noorte kotkaste ja Kodutütarde Rebaste rühm peab täna siin oma metsalaagrit ja õhtul annavad kõik lapsed siin, Rebasemäel, oma kotkavande ja kodutütre tõotuse. Aardekarbi leidsime kiirelt, karp kuiv ja korras. Logisime ja asetasime oma peidikusse tagasi :) Imeilus koht!!! Aitäh peitjale!

Tänud peitjale!

Teel siia seisis metskits tee peal ees, kes vaatas üldse valesse suunda ja nagu ei kavatsenuksi tee pealt eest ära minna. Paar meetrit ennem kõrvuti jõudmist ta ikka otsustas järgi anda. Eks atrgem annab järgi.

Oma madalapõhjalise jätsin targu eemale ja jalutasin peidukohani, kus oli millegipärast internetti ja oleks saanud isegi Kiusu aarde koordinaate geokontrollida. Aga üle tee keegi suurem kogu ragistas metsas ja vaatamata minu suhtlemisele ei kavatsenudki ära minna. Niiet seekord otsustasn mina targem olla. :)

Arutasime, mida see vihje täpsemalt tähendada võiks, kõik tegelikult klappis, kuigi algul me selles päris kindlad ei olnud. Ove ka enam täpselt ei mäletanud, mis või kus siin see karbike on ja siis leidis interneeduse abil, et ta olla siin lausa esmaleidja olnud. Kui Margus kaevetööde käigus karbi ilmavalgele tõi asusin ma Ove väidet logiraamatust kontrollima. Oligi siin lausa terve esilehe ammustel aegadel täis sodinud. Ma täiendasin seda logi kolme tähega ja siis kirjutasin ka enda poolt päris mitu lauset. Ruumi ju küllaldaselt, ei pea alati neid tähti kokku hoidma. Vahel võib ikka laiutada ka. Onn jäi sel korral küll kahjuks külastamata aga ehk satub siia veel ka tulevikus. Vahva peaaegu drive-in peale kaht rabamatka. Aitäh!

Minul oli see aare varem leitud, suisa FTF-itud aga Airil ja Margusel oli see veel leidmata. Mul oli huvitav oma 15 aastat vana logiteadet lugeda, Airi kirjutas mu logi juurde veel punase pliiatsiga FTF märke ka, mida 15 aastat tagasi logides ei olnud kombeks teha. Tänan geokolleege vahva meenutuse eest!

Otsimine võttis aega, aga auto ringi pööramine ilmselt rohkemgi.

Suuremetsa raba külastuse järel põikasime siit ka läbi. Auto ringi keeramine osutus kõige suuremaks väljakutseks. Kaasas olnud labidas õigustas enda kaasa vedamist igati ja saime oma jõdudega hakkama.. Aare oli täpselt seal, kus kahtlustasin, kuigi enne pidin kõiksugu muid kohti ka uurima. Tänan peitmast.

Õhtu, öö ja hommik Vangol möödusid ruttu ning meeldivalt. Olime alguses plaaninud päeva alustada natuke lähemate aaretega, kuid kuna auto meid hommikul üllatas mitte käima minemisega, siis et ta natuke sooja saaks, tulimegi kohe siia.

Tee oli lumine, kuid sõidetav. Lugesime autos kirjeldust ning arutasime, et sellel ajal vist seda teed ei olnud, kui aare peideti, sest maastik neljaks enam ei hindaks. Hüppasime Annaga ees lumme ning selleks ajaks, kui Kallo järgi jõudis, oli Annal juba karp käes. Loogiliselt mõeldes on lumega ilusti leitav. Aitäh!

Peale eelmisel päeval Rongu rabas käimist ei saanud meil veel küllalt ning nii tulimegi siiakanti, et minna Suuremetsa rabasse. Enne veel põikasime siia. Lund oli tee peal üsna palju ning ilmselt oli tee ka veidi roopas, kohati oli tunda, kuidas auto põhi üsna tugevalt vastu maad käis. Õnneks jõudsime kenasti kohale ja auto jäi ka terveks. Aardega läks kärmelt. Aitäh.

Külmaga mõnus ja kerge 4.0 leid. Aitäh :)

Külmaga oli maastik selline 1,5 :) Aeg on lihtsalt nii palju edasi läinud, saab autoga otse letti. Kuigi oli juba pime, siis pikalt otsima ei pidanud. Või noh, tegelt ikka pidi küll, külmaga kõik muutub nii ühte tooni, õnneks nägime miskit, mis tähelepanu võttis endale ja nii see leid ka saabus. Aga jah, võib vaid mõelda, kui siia ükski tee ei tulnud, mismoodi siis seda aaret oma algusaegadel pidi leidma. Hoopis teine tera. Aitäh peitjale :)

Kui oleks vaikselt aardele lähenenud, siis oleks võinud tedrest pilti teha. Me läksime jutuvadaga ja minema ta lendaski.. Kompass näitas jonnakalt ühte kohta mis oli loogiline aga eks ma ka jonnakas... Ppisukese otsimise peale leidsin aarde ja Urve seeni. Paninaardesse varuks ühe minigripi ja aarde karbile panin suure minigripi ümber, et oleks julgem sügisele vastu minna... Aare seest kergelt niiske aga raamat suht OK. Aitäh siia huvitavasse kohta kutsumast!

Tahtsime tulla otse neljanda vaatleja juurest aga sild oli selline et jala oleks ületada julenud, aga autot sillale ei julgenud viia. Eks proovisime siis teisi sildasid, kulg muutus sellest pikemaks, mina suutsin vahepeal ka silma looja lasta ja õrgata siis juba aarde läheduses. Vihje viis kiirelt leidmiseni. Piia võttis ette ka hoolduse, mina uudistasin ümbrust. Mõlemad tegevused said üheaegselt lõpetatud ja jätkasime siit kulgu

Aare jäi peaaegu meie selle päeva rajale. Kõigepealt suunas kaardilugeja mind sillani, kust mina küll ei riskinud üle sõita. Nii sai auto nina teise suunda keeratud ja väikse ringiga jõudsime kenasti kohale. Kuigi ka sellel teel sõites korra tundus, et edasi meid enam ei lasta. Kaks metsisepreilit olid oma kevadises mänguhoos. Üks nendest väga pikalt meid ei uurinud ja lahkus. Teine proua aga seisis keset teed ja kui meie vahel oli vaid paar meetrit, otsustas ka tema lahkuda.

Aarde leidmisega läks suts aega. Mina vaatasin ühes suunas, Peeter teises ehk õiges suunas :D

Aardekarp oli seest nii märg, et kallasin sutsu vett isegi välja. Võtsin sellest paar tilkuvat donatiidikotikest ja veel ühe märja pakendi, kuivatasin nii palju kui sain ja lisasin peotäie uusi donatiite. Lisaks panid aardekarbi seljakotis leidunud kotikesse.
Ehk nüüd natuke kuivem ja muretum tunne ;)

Täname!

Leitud.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Täna siinkandis tundus sobiv ka Maassaare aare ette võtta. Millegipärast olin arvanud, et ees ootab hull võsa ja soo. No näha kohe, et eeltöö olematu :) Võiks öelda, et peaaegu draiv-in-aare. Auto jäi siiski teeotsa ning viimase kilomeetri jalutasin. Geps viskas villast, lõpuks näitas lollilt ja järjekindlalt aardeni 158 m, ükskõik mis suunal või kaugusel ma viibisin. Nojah, eks siis tuleb oma nina usaldada ja vanakooli peidukaid läbi otsida, saatjaks sada tüütut sääske. Leidsin sellest kohast, mis tegelikult esimesena oli silma jäänud, aga otsimisringil jäi ette alles lõpufaasis.

Teen logisid korda. Tänud peitjale!