Oksa kõrtsi

Eelmisel aastal korraldasime siinkandis noortele orienteerumismängu ja panime raja eelmisel õhtul üles. Hommikul algas suur sula ja tundidega tõusis veetase nii kõrgele, et sõidutee oli vee all ja pidime raja lõpetama Oksa aida juures. Seetõttu jäi siin ka käimata. Arusaadav, miks too kõrts vaid talvel avatud oli. Jube lahmakas ehitis ikka oli ja uhke mantelkorsten, mis seda siin veel meenutab. Aitäh kutsumast!

Aare heas korras tänu Tramile. Mida ei saa öelda aga kõrtsi asukoha kohta, sama lugu Saare kõrtsiga Penijõel. Tekkis kohe mõte, kui tänapäeval peaks inimene sellise kadalipu läbi käima et oma jook kätte saada võib-olla ollakse kainemad. Samas jälle kui keegi on kohale jõudnud siis niipea ei lahkutaks. Kogu mõte on ajaloolisest kontekstist jõuga välja rebitud ja sellesse palun suhtuda huumoriga.

Kuidagi läks nii, et kaart küll näitas rada kõrtsini, aga ikkagi sai kõvasti võssi ragistada. Tagasitee vähemalt mööda rada :D. Tagasiteel sai sousti jagu puravikke ka korjatud ????. Aitäh!

Põhjalik hooldus:)

Rada kõrtsini oli päris oki, vahepeal pidi mahavajunud põõsaste all roomama, nii paarkümmend meetrit. Rajalt kõrvale et tahtnud eriti minna, sest seal malts ulatus kõrvuni:) Aardele tegin korraliku hoolduse ka! Kummardused Geokrahvile!

Ruunaraipe välitöödelt koju tagasi pöördudes tegime väikesed logimise kõrvalpõiked. Poleks arvanud, et siin peidus selline sammas. Kahjuks joogid olid juba otsas ja ei jäänud muud üle kui kaevata keldris. Õnneks olime välitöödelt tulnud just õigete riiete ja jalanõudega, mis jalad kuivas hoidsid. Rada tahaks tõesti hooldamist, kuid meid see ei takistanud. Orienteerujad on ikka harjunud murdma ennast otse läbi. Tänud!

Algul valisime vale lähenemistee ehk läksime liiga laiale teele. Aga suutsime siiski läbi võsa rajale jõuda. Jupp rada oli vahetult enne kõrtsi silmamist lamandunud toomingavõsa all, sealt rammisime väikese ringiga mööda. Aga ei midagi hullu.

Kõrts oli suur üllatus, kustkaudu siia ometi jõuti? Mööda jõge? Nii suur ka veel! Aitäh peitmast!

Pärast Kuuraniidu aaret läks meie geoseltskond üks ühele, teine teisele poole aardeid otsima ja meie tulime siia, kust nemad olid juba varem läbi käinud ning saime vihje, et aardeni viiv tee on kohati raskesti läbitav. Tõesti pidi alternatiivset lahendust otsima, sest puud olid rajal risti-rästi ees. Eelmiste leidjate jalajälgedes läks läbipääsu leidmine õnneks lihtsalt ja varsti olimegi massiivse korstna all. Polegi veel kunagi niimoodi korstnasse sattunud vist. Aitäh siia kutsumast!

Väike keskpäevane jalutuskäik ja läbi võsa ragistamine kunagise kõrtsi asemele. Aitäh!

Leidsime,logisime!

Täiesti juhuslikult lähedal telkides ja kõrtsu ajaloo kohta googeldades, sain ka aarde leidmisega enda käe valgeks. Tänud peitjale ja rõõm näha et nii pikalt on see aare seal aastatele vastu pidanud.

Tore jalutuskäik tänase matkapäeva lõppu.
Lõpus oli ikka vau-efekt ka. Ei osanud üldse puude tagant sellist vaatepilti oodata.

Leitud.

Mõnus jalutuskäik ja põnev leid lõpus. Aitäh peitjale siia juhatamast.

Aitähh väga mõnus matk ja lahe leid metsast.

Veeresime siia pärast Hüpassaare varahommikust kontserti, kuhu sai juurde keevitatud varahommikune boonusuni. Tee pügatud ning kasutamiskõlblik.

Suuremast lammutamisest päästis aardekirjeldus.

Hirmus vesine maapind. Nelja inimese peale oli vaid üks paar kummikuid suurusega 28. Jääb järgmist korda ootama.

Niidetud rada oli lausa kõrtsini.Aitäh!

Leitud Aitäh

Olen Soomaal konnanud küll, aga siia polnud vist enne sattunud. Aitäh ammuseid aegu meenutamast!

Talv läbi, kõrts kinni ja suurvesi oli ees. Kuna paati käepärast polnud, siis seekord jäi leidmata :)

Mõnus ilm ja korralik rada otse aardeni. Kohapeal läks veidi aega, enne kui õigest kohast taipasime vaadata. Tänud peitjale!

Kena niidetud tee viis ilusti kohale. Tänud peitjale

Tuleb ikka otsida õigest kohast siis tuleb ka leid.

Leitud. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Viienda aastaaja algus tegi retke põnevamaks, kui oleks soovinud. Tekkis soov näha seda kõrtsu tema hiilgeajal. Tänud!

Just olime naaberaarde juures otsustanud sinise näo kasuks siniste varvaste asemel, siis igaks juhuks jonnist tulime siia ka vaatama- Et noh, kaugele me siin jõuame. Hakkasime vaikselt astuma, jää oli tugevam ja kandis piisavalt pikkade vahede jätmise korral ilusti ning peatselt olimegi kohal. Ohoo, mis tore asi keset võsa on... Kirjelduse järgi saime aarde kenasti kätte ja sellega on kõik parimas korras. Tänud!

Tee sinna oli ikka väga vesine aga see eest täitsa põnev, veel põnevam oli selline ehitis keset ei miskit leida. Väga vinge, tänud :)

Mõnus jalutuskäik
Tänud