Paati oodates

Geopeituri rannapäev. SUPiga Salmistu rannast saarele, vesi oli täis erinevaid sõidukeid, millega rahvast saarele vooris, saargi oli rahvast pungil. Tegin saarele SUPiga ringi peale, vahepeal aarete järele maabudes. Väga ilus loodus ja korralik taristu saarel, ilm oli palav, aga vee peal mõnusalt jahutav. Kõik aarded said kenasti leitud, esimesena just see paadiootaja oma. Aitäh saarele kutsumast!

Ei hakanud me paati ootama. Ootaksime seda siiani... Panime padavai üle vee ajama 😏
Aitäh, ilus käik oli 💞

Paadiga käisime Pedasaarel eelmisel korral. Noh, seesama kord, kui see aare peideti, aga meie olime saarelt juba läinud. Täna siis tulime saarele sellele talvele omaselt - üle vee. Tegelikult oli see matk päris huvitav, sest jää peal oli väike veekiht ning see tekitas kohati tõesti õige nurga all ja õige valgusega vaateid, et kõnnitaksegi mööda vett. Omamoodi lahe kogemus. Täname aarde eest!

Sellised päevad, sellised kulgemised ongi need, mistõttu minule meeldib Eestis elada, töötada ja puhata. Nautida vaba aega koos sõpradega.
Kolleeg tööl räägib, et ka Saksamaal on saared, kus talviti mõnikord jää tekib ja see kannab inimestki. Kolleeg Hollandist rääkis, et kui tore on Amsterdamis kanalitel uisutada ja siis puhkuseks kuskil kohvikus vahepeal väike drink võtta (minuteada juhtub seda uisutamisevõimalust seal harvem kui 5 aastaste intervallidega). Aga meil - juba teist kuud oleme kulgenud looduslikul jääl, oleme uisutanud, oleme isegi läbi jää Emajõkke vajunud (mitte mina). Ja seekord peegelsile jää, sest selle peal on mitu cm vett. Kahjuks olime uisud ja jäänaelad koju unustanud (sest Piia ei võtnud neid kaasa ). Seega tuli kummikutes vees uisutamise liigutustega liikuda edasi, kasutades lihaseid, mis muidu ainult ilupärast jalgadel kuskil on (näiteks musculus gracilis - need ülesäratatud lihased annavad end juba teist päeva tunda).
Nojah vaatamata alguses olnud torisemisel meie puuduva varustuse üle, nautisin ma seda imelist veeületamist ikka kogu hingega ja nagu öeldud - see ongi see, mis annab elule ilu.
Aitäh.

Sõber läks eile Norra praktikale, palkmajade ehitamist tegema. Ja suheldes temaga, et äkki teeme mõne matka, siis ta oli - JAA! Ja kui ütlesin, et Pedassaare, siis vastus oli - EII! Et ta kunagi pundiga käis seal noorena, sai alkoholist üle tõmmatud ja üldse sitad mälestused selle saarega. Et tema sinna küll ei tule :D No selge, kuna tema startis Tartust ja hiljem, siis mõtlesin, et "vara üles-hilja sõbraga kokku-nõnda Pedassaare logi koju toodi".

Ja Haapsalu lähistelt startides olin ma 9.30 hommikul Salmistu sadamas, uisud alla ja minekut. Tol hetkel olid jää peal veel ainult jää paksust mõõtvad mehed, kes kõvasti vatrasid. Ausalt öeldes nägi see jää alguses mega kahtlane välja. Ja selgus, et ega ta eriline uisujää ka polnud. Sulanud lumi on kõva vee peale tekitanud, mis polnudki niivõrd probleemne, kui veel osaliselt sulamata lumi, mida sa ei näe hoo pealt ja kus uisk korralikult kinni võtab. Lisaks tundus, et juba jää pealmine kiht veest pehmeks läinud, et uisk hakkas sisse vajuma. Kui ma ka hakkasin end kindlana tundma ja panin uiskudele hoo sisse siis käisin reaalelt otse ninali vette ära ka, sest uisk järsku oli nagu kännu taga. Lõpuks võtsin uisud alt ja viimase otsa panin jala.

Tegelt oli mandri ja saare vahel üks ala, mis oli päris hea uisutamiseks. Sinna saarelt tagasi jõudes suunasin ka sadamas kohatud uisutajaid.

P.S. Kui ma teised aarded ka logitud sain ja risti läbi saare kõige vanema aarde juurest siiasamma aardeni kogemata välja jõudsin, märkasin ka, et hunnik uusi jalajälgi on tekkinud aarde ümbrusesse. Vaatasin logiraamatu üle ja ports tuttavaid nimesid vahtis vastu. Eks sai neid hiljem kõiki sadamas kohatud. Popp koht see Pedassaar - eeldan ka, et täna on külalisi sinna palju.

Suvel ei ole kuidagi siia paaditama sattunud. Tekkis hoopis kavalam plaan, et kasutaks ära meie ilusat talve ja logiks hoopis jääajaaarde nr 10. Ilm oli küll veidi sombune, aga tuulevaikne ja jalutuskäiguks merel igati sobilik. Nüüd siis käidud-nähtud. Aardesse jätsime ränduri.

Käisin laupäeval, 21 veebruaril Salmistu sadama juures jääl uisutamas, aga olin siis koos perega. Siis oli palju rahvast jääl, aga oli ka kõva tuul maa poolt. Me ei hakanud Pedassaarele minema, sest väikseim meie perest on 6 aastane ja vastutuult uisutamine oli talle raske.
Eile Loosalu matka järgselt tekkis plaan, et võiks siin ikka ära käia enne kui jääolud kehvaks lähevad. Nii me siis tulimegi jala üle jää, sest vahepeal oli lund sadanud ja uisutada polnud enam hea, pigem oleks suusk sobinud. Jalajälgi oli lumi täis. Parklas olime küll esimesena aga peagi hakkas saare suunas veel ja veel inimesi voorima. Panime nimed kirja ja siis järgmise aarde poole. Päike paistis ja ilm oli imeline, saime ilusa matka. Aitäh!

Võtsime kolm koolivaheajaks meile toodud last kaasa ja tulime ilusat talveilma ja merejääd nautima. Aitäh!

Aitäh aarde eest!

Paati ära oodata ei jõudnud, tulime üle jää tulema. kui kell 11.30 Salmistu sadamast teele asusime, olime esimesed jääl, kella 14 paiku naastes oli käimas täielik rahvaspordiüritus - kõigil uisud all.

Tänud aarde eest!

Aitäh!

Kuna oli kuulda, et Pedassaarel käiakse Salmistust üle jää, siis tuli seda võimalust ära kasutada. Kohapeal selgus, et see jää rannast kaugemal niiväga betoon polegi, lausa lahtist vett kohati. Jää oli paljudes kohtades astudes pehme ja vajuv. Nägin kahte uisutajat, nemad andsid kindluse, et jää ikka kannab. Läksin saarele seljandiku kohalt, aga ühes kohas tuli ümber lahtise vee ringiga minna. Võib-olla oli seal lihtsalt jää lohk, kus vesi sees, ei tea. Igatahes polnud mu jalatsid vees kahlamiseks sobivad. Kandsin naastudega saapaid ja need olid tõesti jää peal hästi pidavad. Saarel oli metsa all lund korralikult ja aardeni viisid hiljutiste geopeiturite jäljed. Tänud aarde eest!

Leitud

ja Maris ja Kelly ja Molly. Just sellise seltskonnaga juhtus, et sattusime sel päeval täiesti üksikule saarele. Kuna ilmselt oli selle suve vihmaseim päev, oli meie matk küllaltki kiire tempoga, kuid ei saanud jätta kasutamata võimalust logid kirja panna. Aitäh paika tutvustamast.

Juba mõnda aega tagasi võtsin jutuks, et võiks ühe väikese Pedassaare tiiru paadiga teha, sest mul üks leidmata aare seal. Aga aeg läks nii, et ei olnud ikka seda õiget hetke minekuks kuni nüüd tekkis veel üks väike lisapõhjus- uus aare saarel. Ja täna sobis kõik ideaalselt- mõlemal parajalt vaba aega, ilus ilm, mõõdukas tuul ja ühine tahe saarele sõita.

Paadi komplekteerimine sadamas sujus kenasti ja kapten Miki juhtimisel sõitsime kenade merevaadete taustal saarele. Esimesena jalutasingi selle puu juurde. Maastiku raskusastme põhjal kõndisin ümber puu pea kuklas aga midagi silmamata viskasin pilgu ka alla ja leidsingi aarde umbes põlve kõrguselt. Kena pesa oli tal ja maskeeringut omajagu. Aardekarbi sisuga kõik parimas korras.
Aitäh peitjatele.

Plaan siia saarele tulla on juba aastaid aga tundus võimatult kaugel. Oli valida kas Sup või kummipaat. Valisin viimase. Täna vastu hommikut puhusin kummipaadile õhu sisse ja mõtlesin, et prooviks saarele aardeid logima minna. Saarel nagu telke jagus aga hommikul pool 9 elumärki ei näinud, proovisin kuulatada, et ehk norskamist kostub aga vaikus. Kas oli üldse neis telkides keegi? Majake oli ka kellegi poolt hõivatud. Tänan seikluse eest!

Täna oli merepääste esmaabi koolituse raames siia saarekesele sõit.

Lavastuse järgi 'kukkusin ma puu otsa ronides alla, nii et jalgasid ei tundnud' ja pidin pisut karjuma, et mind leitaks ja õigesti kontrollitaks ning kandelaual paati veetaks :)
Juhuslikult oli see saare ainsa leidmata aardega puu :D

Tagasiteel mandrile pudenesime vaheldumisi paatidest merre ja saime nii päästmist, kui päästetud olemist ja lõpuks ka elustamist meelde tuletada. Oli tegus ja meeldiv päev kodumaise mere hooaja alustamiseks.

Tänan peitmast.

Leitud. Aitäh!

Tänud!

Minu paadiretke teine leidmata aare. Pedassaare tuulevaikuses õppis keegi foil-lauaga sõitma. Sama paadi järel, kellega ma paar nädalat tagasi siin sama tegemas käisin. Ega sellest tulnud suurt mitte välja, esimene kord ikkagi.

Saarel oli paate ja inimesi veelgi, aga meid nad ei seganud. Avastasime aarde maast. Tõin ka puu otsast katkenud hoidiku jäänused ära ja Karl peitis aarde ümber. Vanakool nagu siin saarel kohane. Vähemalt ei pea noaga 5 cm paksuselt jäätunud pinnasest välja raiuma nagu üht varasemat Pedassaare aaret kunagi iidammu talvel. Aitäh aaret peitmast ja hooldamast! Kestku ta kaua. Ja võimegi Salmistu sadamasse naasta ning geopäeva kordaläinuks lugeda.

Paadisõidu lõpetasime Pedassaare külastusega. Kuna esialgne peidukas sügistuultele vastu ei pidanud ja õigepea lõpetas maapinnal, siis oli vaja aare üle vaadata. Hetkel lebas see üsna õnnetult ilma ühegi maskeeringuta puu all. Karp sai ümber peidetud nullis oleva mitmeharulise männi harude vahele. Loodusliku maskeeringu alla.

Salmistusse lähenedes selgus, et ilmakaardil ainumas vihmapilv ongi just seesama sutsuke eemal mere peal. Mujal päike säras ja laine oli olematu, plaanis oli Kerile sõita. Tegime hülge vaatamise peatusi. Kui täpitama hakkas, sõitsime vihma eest ära edasi päikselisele alale. Keri saarel päike säras suviselt kuumalt ja aeg kulges omas rütmis. Anora näitas mulle kohalikke kirsse ja muid põnevaid kohti, hiljem sulistas Piretiga merevees. Tagasisõidul oli pisut tuul tõusnud, aga ei seganud kuidagi me kulgu. Pedassaare ümbruses oli võrreldes hommikuga üsna tihe liiklus merel. Tegime väikse peatuse ja väikse jalutuse. Karp sai nõnda tagasi nagu me ta leidsime. Kaunis suvine päevake merel ja saartel sai seekord otsa. Tänud Piretile ja Mardile ja peitjatele.

Neljas kord siia saarele jalutada. Tuleb välja, et ega ma polegi kunagi paadiga Pedassaarde tulnud, korra vaid kummipaadis lahkunud. Leetseljakut täpselt tunnetades-järgides, pole täiskasvanul suhteliselt rahuliku ilmaga ujuda tarvis. Ma tulin omast arust vana ässana tuima panema, püüdsin umbes jäneste järgi sihti seada, aga ikkagi läksin alt :o) Marssisin tunde järgi kuni sinnani, kus iga üheksas laine silmnäo üle loputas, kuid distants Pedassaareni oli vastutuult ujumiseks minusuguse jaoks ikka liiga pikk - koukisin ujumiskotist telefoni välja ja vaatasin enda lisatud kontrollkoordinaate praeguseks arhiveeritud aarde juures. Need täitsa aitasid, kusjuures! Võibolla vähekene on leetseljaku kõver vahepealse üheksa aasta jooksul pisut nihkunud, aga üsna vähe siiski. Saagu siis need võtme-teepunktid siia logisse ümber kopeeritud:

• 59 29.637 25 22.984




• 59 29.926 25 22.713




• 59 29.965 25 22.713




• 59 30.010 25 22.689




• 59 30.307 25 22.621

Nullile lähenedes vaatasin juba, et tuleb hakata paati oodates aega surnuks lööma - kes teab millal need sealt lahkuvad - homme võibolla alles? Õnneks ei, tähtsa rahulikult sai ära logida, isegi mugudega rannal. Peiduviis tundus küll kahtlaselt julge, kuigi mingil määral ikkagi varjatud. Ega õigemat ju ei teadnud ka tol hetkel. Aitäh!

Käidud leitud logitud

Ajasime ilusal päikeselisel õhtul kamba kokku ja käisime saarel ära. Meil sai niipalju nalja, et naersime pisarateni.Oli tore õhtu.
Tänud aarde eest

Rohkem, kui pooleaastane paati ootamine päädis täna logimisega.
Nalja sai asja peale kah :)
Aitäh aarde eest!

Sellel puul vist pikka pidu enam ei ole. Mina igatahes ei hakanud sinna ronima.

Seda kutsutakse "testleiuks". Eks FTF-i saab kirja ikka see, kes aarde peitmise juures polnud. Noore geopeituri apsakas, mis teha.

Tegin kiire hommikuse SUP sõidu taas Pedassaarele. Taganttuules läks saarele sõit kiirelt. Nullis oli aare kaugele näha. FTF rida oli logiraamatus juba täidetud aga veider, et seal oli ka ühe aardepeitja nimi. Kas nüüd on peitjatel lubatud aaret enne selle avaldamist FTF-da? Tagasiteel Salmistusse oli laine vestu ja tuul veidi juba tugevamaks muutunud aga SUP laua jaoks veel igati ok sõitmiseks. Tänud taas saarele kutsumast!