Vastseliina Meierei (Virtual Rewards 4.0)
Kirjeldus
Vastseliina meierei hoone valmis 1940 aastal Vastseliina Piimaühistu tellimusel. Meierei oli valmides aleviku üks esimesi kivihooneid. Meiereina tegutseti kuni aastani 1972. Peale seda on kasutatud hoonet mitmete erinevate ettevõtete poolt ning tehtud selle käigus ka juurdeehitusi. Kaheksakümnendate keskel ehitati uus katlamaja mille korsten tänaseni säilinud oma kõrguses. 21. sajandi esimesed paarkümmend aastat seisis maja kasutuseta. Alates aastast 2020 on muutunud hoone ja selle ümbrus uuesti kogukonna jaoks meeldivaks kohtumispaigaks. Enne praegust meiereid oli Piimaühistu hoone puidust ning asus umbes 6-700m lääne pool, mis hävines mõningatel andmetel 1930 aastal tulekahjus.
Virtuaalse aarde logimiseks postita logisse foto meierei hoonest kus on näha ka korsten koos Sinu või osaga Sinust. Ekstra uhke on pilt kus on ka näha Sinu kasutajanimi ja ning daatum millal foto tehtud.
Vastseliina meierei hoone valmis 1940 aastal Vastseliina Piimaühistu tellimusel. Meierei oli valmides aleviku üks esimesi kivihooneid. Meiereina tegutseti kuni aastani 1972. Peale seda on kasutatud hoonet mitmete erinevate ettevõtete poolt ning tehtud selle käigus ka juurdeehitusi. Kaheksakümnendate keskel ehitati uus katlamaja mille korsten tänaseni säilinud oma kõrguses. 21. sajandi esimesed paarkümmend aastat seisis maja kasutuseta. Alates aastast 2020 on muutunud hoone ja selle ümbrus uuesti kogukonna jaoks meeldivaks kohtumispaigaks. Enne praegust meiereid oli Piimaühistu hoone puidust ning asus umbes 6-700m lääne pool, mis hävines mõningatel andmetel 1930 aastal tulekahjus.
Virtuaalse aarde logimiseks postita logisse foto meierei hoonest kus on näha ka korsten koos Sinu või osaga Sinust. Ekstra uhke on pilt kus on ka näha Sinu kasutajanimi ja ning daatum millal foto tehtud.
Logiteadete statistika
Logiteated
Meie kolmapäevane georetk Oliveriga Lõuna‑Eestisse kujunes tõeliselt meeldejäävaks rännakuks, kus iga päev pakkus meile midagi uut ja põnevat. Seiklesime Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal ja Tartumaal, ning selle aja jooksul leidsime umbes-täpselt sada aaret. Reis oli mitmekesine ja vaheldusrikas ja igas maakonnas leidus kohti, mis üllatasid isegi mind, kuigi olen neid radu varemgi käinud. Oliverile pakkus kõige rohkem elevust jalutuskäik Saatse piirkonnas, kus Eesti ja Venemaa piir kulgeb nii omapärasel ja veidi müstilisel moel. Ilm oli kogu retke vältel suurepärane, ei tilkagi vihma ja samas ka mitte liialt kurnavalt palav, mis tegi nii matkamise kui ka aarete otsimise mõnusaks. Kõik ööd magasime telgis, mis lisas Oliveri jaoks põnevust ja andis seiklusliku vabaduse tunde. Igal päeval tegime ka värskendava ujumise mõnes Lõuna‑Eesti veekogus. Kolme päeva jooksul sai enamus aardeid leitud ning piirdusime vaid mõne mitteleiuga.
Kaitseliidu matkaga Perakülast-Ähijärvele järgmie etapi raames siit läbi mindud. Aitäh!
Toidukoht oli avatud, kuid olime just Obinitsas omal vatsad täis toppinud. Piirdusime siis klõpsuga. Aitäh!
Kiire peatus enne pulmapaika suundumist. Loodame, et kured toovad noorpaarile ka järglaste õnne (:
Viimane aare enne Kütiorgu ja suvepäevi. Korsten kurgedega sai pildile. Tänud!
Puhkuse ajal väike virtuaalklõps. Kuna olin just saanud töökõne tungiva sooviga natuke tööd teha, siis pidin lehviku suu ette panema, et ropud sõnad pildile ei jääks.
Aitäh!
Suveteatrist tulles jäi õhtul kenasti teele. Tuleme siia kindlasti kunagi tagasi, sest silma jäi silt "Külli küpsetised". Mekiks siis õige, kuidas Küllil ka välja tuleb.
Aitäh peitjale!
Ah et siis niisugune meierei siin Vastseliinas. Oli tore lugeda, et kogukonnale see hoone oluline ning siin ikka üht koma teist toimub. Nüüd siis mul ka salvestis temast olemas. Tänud peitjale seda hoonet tutvustamast ja virtuaalset siia tekitamast.
Tee viis Vastseliinast läbi ja tegime peatuse meierei hoone juures, et üks fotojäädvustus teha. Korstna otsas on kurepesa, kus käis vilgas tegevus.
Vihma sadas juba päris kõvasti, aga hüppasin kiirelt välja pilti tegema. Tänud aarde eest.
Sellist meiereid poleks küll osanud oodata, maja ümber oli suminat ikka omajagu, esimese hooga ei paistnud ainult korstent kusagil. Veidi kaugemalt oli ka korstern ilusti näha. Aitäh peitjale.
Õnneks hakkas laat lõppema, sai omad asjad kenasti tehtud. pilt geocachingus. Tänud peitjale aarde eest.
Leidsime. Tänud peitjale
Mul on nende meiereidega mingi teema. Ka seekord hakkas süda kiiremini põksuma, kui Vastseliinasse maanteelt sisse keerasime. Aga kui meierei nähtavale ilmus, selgus et seal oli päris palju rahvast ja ma niisama lihtsalt maja vahtima ja täppima ei tihanud minna. Tegin eemalt endast ja korstnast pildi ja kütsin edasi. "Är itko mu perrä Vastseliina, ma ütskõrd tule su mano..."
Tänud!
Kui Saatse kandis tegevused lõpetatud, otsustasin suunduda maakonna teise otsa, nautides ühtlasi Setomaa kurvilisi teid. Väikese vahepeatuse tegin Vastseliinas, mis on minu jaoks mällu süübinud kui viimane tsivilisatsioon, kui omal ajal sõbraga rongiga Oravale sõitsime ja sealt edasi tema maakodusse Haanja kanti suundusime. Nüüd paistis, et meierei pakub vist hoopis burgereid. Aitäh!
