Vikati

Tuli kuskil kahe minutiga. Tänan kutsumast! Ilus sadam.

Tulime oma UEC pundiga Saaremaale suve lõpetama. Eile saime viskikoolituse ja käisime Söstras söömas. Täna suundusime Papisaare sadamasse. Harri tõi meid Vilsandile. Alguses mõtlesin ka jala tulekule, aga septembrikuu ilmad ja veeseis on na muutlikud ja hiljutine õnnetus Käkisilma ületuseks tegid ettevaatlikuks. Vilsandil laenutasime rattad ja suundusime kõigepealt muuseumi, kus saime intensiivse loengu Vilsandi loodusest ja ajaloost. Seejärel matk Vesiloole. See tegi kõhud tühjaks, tegime pikniku pubis. Viimaks väntasime tuletorni juurde. Käisime üleval ja imetlesime vaateid ning kunsti. Kui see tehtud, oli aeg sadamasse tagasi tulla. Panime rattad ära ja pakkusime paati oodates hobustele seltsi. Aitäh ilusa päeva eest, Vilsandi!

Leitud, tänud :)

Jõudsime siia sadamasse peale pikka paadisõitu laidudele. Algas Vilsandi vallutamine, enne tegime piknikukohas lõunapausi ja pistsime oma võinud pintslisse:) Aitähhid peitjale aarde eest!

Pärast seiklust Salaval ja Loonalaiul jõudsime varasel pärastlõunal siia. Plaaniga laiul olevad 6 aaret ära logida. Sest tol hetkel oli neid 6. Saan aru küll, et need asjad muutuvad vahel kiiremini kui hobune jõuab silmi pilgutada.

Siin osa meie seltskonnast tormas kohe vales suunas minema, teised võtsid aarde välja oleks peaaegu tagasigi jõudnud panna, enne kui me jälle õigesse kohta jõudsime :D Aitäh peitmast!

Peale Salava ja Loonalaiu külastust tõi paadimees meid siia sadamasse, kus meil lisaks aarde otsimisele oli aega ka väike lõunapaus teha ning oidu jalgrattad laenutada. Ei ole see Vilsandi nii pisike midagi! Väga tore ja korras pisike sadam. Aitäh peitjale!

Esimesena leidis Karukati ja siis kamp sai ka logida.No maja on juba suht puhas ämblikuvõrkudest.

Kuna suundusin kohe õigele poole ja teised teisele poole hoonet, lootsin kiiresti ja vaikselt ära logida, kuid ei jõudnud :) Aitäh peitjale.

Koordinaadid on suht täpsed! Ärge lugege vanu logisid vihjete saamiseks, nagu me plikaga aasta tagasi tegime, kui jalgsi läbi mere Vilsandile tulime- nii me poleerisime seal hoopis seda sadamamaja- tulemusteta muidugi. Seekord läks kiirelt- teised ei suutnud piisavalt kiiresti tagasi peita ja saingi suht kergesti nime kirja. Peitjale tänud!

Vilsandi viimane. Esmalt muidugi üritasime esimesena, aga ei õnnestunud- saime mitteleiu, sest lihtsalt olime 5cm kaugusel ja ei näinud. Tagasi tulles, kui olime geokogemust omandanud, tuli leid hetkega. Aitäh!

Kui nüüd algusest peale kõik ausalt ära rääkida, siis eelmisel suvel sai kajak ostetud, et Põhja-Soomes Inari järvel ringi matkata. Ja kui see juba olemas, siis oleks patt lasta tal kasutuseta istuda. Kuna oli ka niikuinii plaanis sõpradega Saaremaa-külastus, siis tekkis mõte ühendada meeldiv meeldivaga, mõni päev varem kohale ilmuda ja omal käel geopeituda ning miks mitte ka kajakiga midagi ära teha. Igati loogilise valikuna sai sihtmärgiks valitud Vilsandi.

Esimesed kaks päeva kärutasin niisama ringi, aga kolmandal paistis päike, tuul oli vaikne ja sain juba hommikul liikvele. Kahtlused olid ka suunas, kas saan üksinda kajakiga ära majandatud, aga katuselt mahasaamine ja sõiduvalmis seadmine läks sujuvalt kuni põlle kinnitõmbamiseni - sellega oli ka eelmisel aastal probleeme olnud, aga nüüd ei õnnestunudki. See tähendas, et pidin palvetama, et lainetus oleks piisavalt väike, et ei hakkaks küljelt sisse lööma.

Sõit läks üldiselt sujuvalt, kuigi kerges vastutuules. Teekonna teine pool oli küll juba kannatamise tähe all, et sadam küll paistab, aga miks ta lähemale ei tule. Kui kohal, võtsin pingil istet, puhkasin ja nautisin olustikku. Seejärel tutvusin RMK rajatistega ja viimaks logisin ka aarde. Tõotas tulla imeline päev. Aitäh!

Leitud. Aitäh peitjale

Täna õnnestus piletid saada Vilsandi laevukese peale. Randudes otsisime karbi üles ja edasi. Kokkuvõtvalt meil oli tore nv. Eile telkimisplatsil mängis pilli ja laulis meile üks sakslane. Täna üks vilsandlane sõidutas meid mööda randa oma dziibiga ja tagasiteel saaremaale söötsid kaks meest meid soojade suitsulestadega.

Tänud aarde eest

Vilsandi esimene leid ja edasi matkama.Aitäh!

Vaatasime ringi, ei leidnud. Paar inimest kah istusid seal, ei hakanud segama. Käisime tuletorni juures ära ja uuele ringile. Kiikasime siit ja sealt, ütlesime neile istujatele kah, et geopeitus ja seepärast nii üksipulgi kõike näpime. Aga peitu ta jäi, ilmselt olime lihtsalt pimedad.

Otsisime kohe maabumisel karbi üles, mine tea kas tagasisõidul aega jääb. Aitäh!

Leitud

Vilsandi külastamine on on olnud mu ammune unistus. Tulime suurema seltskonnaga. Enne matka leidsin ja logisin Geoaarde.
Juba sadamas võtsid meid vastu valge-põsk lagled ja merikapsa kogumikud.

Panin peaaegu aasta minu käes olnud Prantsusmaalt Nice'st saadud TravelBugi. Olen viimasel aastal sattunud ainult mikroaarete peale, kuhu seda panna ei saanud.
Paadimees ja meie kohalik retkejuht tundsid huvi peopeituse vastu, uurisid Vilsandi geoaarete kaarti ja ütlesid kaarti vaadates kohe, mille juures need aarded asuvad.Imestasid, et nad sellest mängust ja kohalikest geoaaretest midagi ei teadnud.

Tänud aarde eest!

Osa reisiseltskonnast suundus tagasi suuremale saarele, mina jäin hilisemasse gruppi ja kasutasin aega aardeotsinguks. Kaua aega ei kulunudki, tegin tiiru ümber maja, vaatasin, mida kraadiklaas näitab - oli 45° päikse käes - ja edasi liikudes leidsin aardekarbi üsna täpselt näidatud koordinaatidelt ja kiikujate pilkude eest varjatult sai ka logi kirja. Aitäh peitjale!

Leidsime ka aarde täiesti suva kohast, mitte koordinaatidelt. Teisaldasime aarde ikka nullpunktini, et ka välismaistel otsijatel lihtsam oleks.

Leidsime, juhuslikult, aare ei asunud märgitud koordinaatidel, isegi sadamahoone juures mitte, panime tagasi sinna, kust leidsime.

Hommikul Vilsandile jõudes oli sadamas nii palju askeldajaid, et jätsime selle aarde otsimise hilisemaks. Kui Suur-Vilsandile oli ring peale tehtud ja vaatetorni juures märkasime, et tumesinine pilv eemalt ähvardab, siis enam muud plaani ei pidanudki, kui astusime kiirel sammul sadama poole tagasi. Selle viimase pooltunni jalutamist saime tõelises paduvihmas ja teabekeskuse hoonesse jõudes riided mitte enam ei tilkunud veest vaid lausa sorisesid. Suurema toa olid hõivanud mugumemmed, kuid meie saime privaatse magamistoa, kus end kuivatada. Möödaminnes sai ka karbike näppu võetud ja nii me seda toas uurisime. Akna taga peksis vihm, meie olime õnneks juba kuivades riietes ja katuse all. Logimisel märkasime, et sellel aardel just täna 8. sünnipäev. Selle aardeleiuga sai meie väga märg, aga seikluslik Vilsandi reis läbi. Oli tore päev, aitäh peitjatele!

Kuna Vesiloo saarele saamine oli raskendatud (me tõesti proovisime - ilm oli hea, nähtavus hea, aga vesi liiga kõrge :( ), siis jäi see siin Vilsandi viimaseks aardeks. Algul vaatasime kaardi nullist, aga kuna logid suunasid siseruumi, siis otsisime ka sealt. Miskine noorpaar ajas laua ääres pikalt juttu, algul mõtlesime oodata, kuni nad lahkuvad, kuid paistis, et meie laevake tuleb enne. Seega tegime paar reeturlikku liigutust ja panime siiski nimed julgelt kirja. Halvim, mis juhtuda saab, on see, et saime kaks peiturit juurde :D

Aitäh peitmast. Isegi härra Tätte nägime oma silmaga ära! Vilsandi on väga ilus koht, kindlasti tuleme tagasi (kasvõi aarete pärast)!

Aare jätkuvalt erinevas asukohas, vt ka varasemad kirjeldused.

Eelmise päeva hilisõhtul jõudsime kajakiga kohale, kuid siis oli päeva väsimus oma töö teinud ja keha vajas puhkust.

Hommikul ärgates vaatas aardekarp lihtsalt vastu ja tuli vaid käsi sirutada ning nimed kirja panna. Paele saare esimest leidu ning hommikusööki alustasime põhjalikumat Vilsandiga tutvumise retke.

Tänan peitmast.

Selleks ajaks, kui meie Vilsandile jõudsime, oli juba soe ja suvi läbi. Jätkuvalt toimus veel sadama ehitus ning arvan, et selle aarde peaks nüüd kord üle vaatama ja asukoha veidi üle korrigeerima. Muidu kõik kenasti alles ja kasutuskõlbulik :)

Leitud, tänud, endiselt ehitustööd.

Käkisilma telkimisalalt 5 km läbi vee ja muda Vilsandile, siis 10+ km seal kahe aarde leidmiseks ning pärast jälle 5 km jalgsi Saaremaale tagasi. Ratsionaalsus on mulle võõras mõiste :o) Tugevast tuulest hoolimata valitses väljas soe suvi ning kui antakse, tuleb seda täiega ära kasutada.

Üldiselt, kui kuskil on nimetatud vikatit, meenub esimesena tööriist, teisena surma tegelaskuju fantaasiapiltidel, kolmandana õnnetutele rebastele sisse kallatav kahtlase konsistentsiga jook, edasi ehk veel üht-teist, kuid Vikati sadam pole siiani veel minu peas tõsiseltvõetava nimena kinnistunud. Siinset aaret püüdsin kolm aastat tagasi praktiliselt vägisi leida, aga noh - kui ikka pole midagi leida ega siis ei leia ka.

Täna oli suisa lihtne. Ehitustööd käisid täie hooga, aarde ajutise pelgupaigaga olin kursis ning seetõttu nullist otsima ei hakanud. Ma ei tea, kui ta seal püsib, äkki võiks nii jäädagi? Koordinaati paarikümne meetri jagu korrigeerida vaid.

Tänud.

Järgmistele otsijatele: aare on ehituse tõttu jätkuvalt majas sees!

Vilsandile jõudes ootas meid ees tore üllatus rattarendi näol. Siiski pidime kõndima selle jaoks sadamasse, sest saarel pidavat täna mingi sündmus olema ja seal siis hetkel ka ainsad rattad. Panime märjad jalanõud põõsasse kuivama ja hakkasimegi astuma. Täitsa mõnusas pikkuses jalutuskäik või siis pigem kiirkõnd, aga ikkagi väga tore! Sadamasse jõudes läksime majja, tuvastasime aarde ja puhkasime jalga. Edasi vurasime juba ratastel tuletorni poole. Aitäh!