Kotku raba

Eks praegusel ajal päris keeruline liikuda, lund ikka päris palju aga kui juba siin kandis sai oldud tuli ka aare ära logida, aitäh muheda ringi eest :)

Täiesti vahva matkarada. Eks ta selline vähe teistmoodi ole - eraalgatuslik siiski. Aga sai mõnus ring tehtud ja laudteelt aarde juurde polnud ka just teab mis vaev. Aitäh.

Armsad P&P, aitäh taaskord oma paradiisi kutsumast! Klassikaline Eesti rabamaastik lummab mindki, peamiselt paar kuud pärast sõbrapäeva, aga laiemalt võttes tegelikult mistahes ajal. Lausa laudtee siia rajatud - mis üllatas, sest RMK kaart ju ei juhata. Raja rajajate ja tee ehitajate nimed on kõik kenasti jäädvustatud. Üks nimi tuli tuttav ette - mingil hetkel tabasin end mõttelt, et Nuffi võib siit samuti leida, kuid ei teadnud ette. Mõnes kohas esineb murdunud laudu, aga vähemalt Nuffi lõik on siiani täitsa tipp-topp. Unustasin seal kohas kavalalt peidetud veel avaldamata nanoaaret otsida, seda taipasin alles pärast parklas :o)

Kui sõbrad Põhja- ja Lõuna-Eestist tahavad üle pika aja kokku saada ja looduses juttu puhuda, siis sobib just täpselt siia "keskpõrandale kokku" tulla. Oli ülimalt mõnus jalutuskäik, ainuke suurem lootus oli rohkem murakaid leida:) See-eest aarde leidsime kergesti ja täitsa kuiva jalaga. Tuhat tänu peitjatele meile seda võimalust pakkumast!

Aitäh aarde eest!

Täna polnud üldse kaugemale geopeituma minekut plaanis, kuid päike ja lumi lihtsalt meelitasid välja ning teekond lähimasse leidmata aardega rappa saigi ette võetud. Kohale jõudes oli parkla täis ja ilm endiselt meeldiv. Matkaraja laudteel kõndimine oli muidugi paras väljakutse, kuna laudtee oli lumest suht ümara vormiga ning iga liiga servale astumine libistas jala sujuvalt üle serva põlvini lumme. Seega kogu aeg pidi teed jälgima ja ümbrust sai vaadata vaid samal ajal mõnest puust kinni hoides. Aarde juures oli lumi küll sügavam, kuid oluliselt stabiilsem.

Peale logimist jätkasime ringi ning lõpuks kohtusime ka paari teise seltskonnaga. Peale laudtee lõppu, tugevamal rajal liikudes, sai purjus puraviku tundest vaikselt jälle inimeseks olemise tunne. Aga tegelikult oli ikka mõnusalt positiivne päikese retk.

Tänan peitmast.

Leitud

Kui oled pea terve laubase päeva maru asjalik ja toimekas olnud, siis kuskiltmaalt tahaks kõigest eemale ja raba sobis selleks kohe ideaalselt. Kunagi suvel seisin siin matkatee alguses ja pika läbirääkimiste tulemusena iseendaga otsustasin selle tolleaegse kuumusega loobuda. Täna oli ideaalne, lubatud vihma veel kohal polnud, päevavalgust ka jagus, nii et kummikud jalga ja astuma. Laudteel tabas mind üllatus. Selgus et laudtee oli tehtud Väätsa vallavalitsuse ja Paide MEK'i ühisprojektina Eesti 100 Teeme ära raames ja teele olid tegijate nimed plaatidega kõigile imetlemiseks pandud ja neid oli palju. Kuna enamuse oma elust olen paidekas olnud, siis tuli nii mõnigi nimi tuttav ette ja leidsin lausa 2 inimese nimed, keda vägagi hästi teadsin. Igatahes tore avastus oli, kuigi seetõttu sai raba tavatult vähe mu tähelepanust, kuna oli ju vaja nimesid lugeda. Aare ise oli oma müstilises rabavaikuses ideaalselt korras.
PS kummikutest täielikult piisas, oleks botastegagi saanud, kuigi siis vist mitte eriti kuivade jalgadega. Tänud peitjale rabamatkale ahvatlemast.

Mõnus jalutamine.Aitäh!

Vana logivõla likvideerimine. Kuna saab nädala jagu siinkandis olla siis tuleb ju naaberaardeid ka noppida. Täna valisin selle raba ringi. Peale eilset tormi oli kohati vahva tuletada, et kuskohast see laudtee läheb aga üldiselt sain pihta küll. Aarde juures hakkas gps kompass millegipärast tiirutama aga väga suurt ringi sellegipoolest ei teinud. Aardega kõik korras. Oli tõesti mänguasju nii täis, et karp ei tahtnud hästi sulgudagi. Tagasiteel aarde juurest ringi teises pooles trehvasin mitut komplekti koertejalutajaid ka veel. Tundub popp paik olevat. Tänud peitjale siia juhatamast.

Leitud.

Mõnus jalutuskäik . Päris palju käib siin rabas rahvast.
Tänud

Juba mitu korda olen varem teinud plaani siia rappa tulla, kuid ikka on mingid teised marsruudid olnud sõitmiseks. Täna lõpuks jõudsime siis siia. Parklast hakkas minema üks värske jäljerada ja kuna see läks rajale vastupäeva suunas, siis meie otsustasime liikuda päripäeva, et ei peaks kellegi sabas kõndima. Tegelikult saime kogu raja läbi kõndida ilma ühtegi inimhinge nägemata. Ütlemata mõnus astumine oli, kus lumised rajalõigud vaheldusid eriti mugavaks kulgemiseks tegeva laudteega. Seegi oli paksu lumekorra all ja kohati pidi ikka teraselt vaatama, kuhu astuda. Õiges kohas tegime rajalt väikese kõrvalepõike aardeni, mis oli väga heas korras. Panime nimed kirja ja jätkasime kulgemist. Kokku kulus täpselt tund mõnusaks kergemapoolseks rabajalutuseks. Aitäh peitjatele ilusasse kohta kutsumast!

Väikese jalutuskäigu juures sai tehtud kõrvalpõige ning aare ära nopitud. Täname!

Viis aastat tagasi kirjutasin nii - Leidsimegi koha, mida sooviksime kindlasti ka jäävabal ja päikesepaistes päeval külastama minna ja selleks jätsime sinna ka ühe konteineri.

Nüüd tuligi kohale tulla, sest oli info, et neli aastaaega ja päike on konteineriga armutult ringi käinud. Seda nad tõesti olid teinud. Aga kõik muu oli kordades kaunim. Räätsavajadus on ammu kadunud, sest rajatud on mõnus laudtee. Aarde alla oli keegi teinud omamoodi istumiskoha, aardekonteiner oli triiki nänni täis ja aardega olid otsimas käinud geopeiturid väga hoolsalt ringi käinud, kogu konteineri sisu oli kuiv ja korras. Ja muidugi raba ise - tookordne valgerohepruun oli asendunud kõikvõimaliku värvivalikuga ja seda veel kuldses päikesepaistes. Üllatus, nauding olid täielikud. Polegi vist kunagi kogenud niivõrd positiivses võtmes ütlust - tahad kogeda uut, siis mine käidud kohta tagasi

Konteiner ja selle ümbris vahetatud, muu sama.

Kena väike jalutuskäik. Karp oli tõesti, vastavalt eelnevale logile, plangu peal, aga kummalisel kombel olid temalt kõik kinnituskõrvad eemaldunud ja auk oli kaanel sees kah. Sisul polnud häda miskit, pakkisime sellegi karbi kotijäänustesse ja pistsime tüvede vahele. Peitjale olukorrast ülevaade antud. Tänud aarde eest!

Võtsime ette kõndimise Kotku rabas. Ilm oli ilus, osa laudteest oli lumest puhtaks sulanud. Aardeni jõudnud, ootas karp meid otseti maas, kott, mis pidi teda ülal hoidma, oli purunenud. Vaatamata sellele oli karbi sisu kuiv ja korras. Panime karbi tagasi teda hoidnud puu äärde, väikese plangu peale. Aitäh.

Mõnus jalutuskäik rahvast täis rabas. Tänan

Leitud. Tänud!

Leitud. Tänud peitjale.

Jalad märjad, tuju hea ja logi kirjas.

Siia rabasse tõi meid sellesuvine Suveseiklus. Meie rappa jõudmise ajal tibutas vihma vaid kergelt ning kuna meil vihmavarju kaasas ei olnud, siis olime õnnelikud, et see vaid väike sabin oli. Samas olime teadlikud, et mõned tunnid varem oli siinsamas käinud meiega konkureeriv tiim Speedy & Co ning selle liikmed olla oma külastuse ajal saanud vett ja vilet, isegi rahet olla saanud nii, et kuni aluspesuni olid kõik läbimärjad. Nii nagu paljude teiste elutõde puhul, tuleb ka siin tõdeda, et: "ajastus on oluline" või siis "tark ei torma". Tuli tulla need paar tundi hiljem ja kõik oligi hästi. Tegelikult läks selle aardega hästi ka ses mõttes, et kuna olime seikluse raames lugemas laudteele kinnitatud nimesilte, siis olime mõlemad väga ametis lugemisega, et see jumala eest sassi ei läheks, sest algusest küll ei oleks tahtnud seda lugemist alata. Raja keskel aga mitmes kohas tekkis laudtee katkestus ning parasjagu ühes neist seistes küsis Anna nii muuseas, et ega siin kuskil aaret ei ole? Ma ei osanud ka nii kohe öelda, sest mõtted olid ikka konstantselt seikluse, mitte geopeituse juures. Võtsin telefoni välja ja nägin, et on küll, 130m kaugusel! Võib öelda, et see oli küll hea avastus. Nüüd oli veel küsimus, et mispidi me paikneme, et kas oleme juba mööda kõndinud või on aare alles ees. Läkski veel nii hästi, et me polnud veel aardeni jõudnud. Nii jalutasime ja lugesime veel veidi edasi ning siis tegin selle väikese kõrvalpõike aarde juurde. Kui muidu jäime rajal kuivaks, siis siin olid küll sookailud ja muud taimed oma lehtedele korralikult vett kogunud ning mu püksisääred said põlvedeni ikka korralikult märjaks. Matkajalatsid pidasid vett eeskujulikult, nendega polnud probleemi. Tegelikult said ringi seigeldes mõned tunnid hiljem ka püksisääred kuivaks, seega polnud seegi mingi probleem.

Aardest päästsime ära ehk võtsime kaasa ka ühe natuke kauaks sinna jäänud TB. Täname aarde eest, vahva seiklus oli siin.

Täna sandaalide ja seeliku/lõhikeste pükstega läbitav rada. Kuna pikad püksid said kaasa tassitud, siis lohistasin need 75 m enne aaret selga. Mikk hüüdis, et jõuab enne logitud, kui püksid jalga saan, aga lõpetas kirjutamise täpselt sel hekel, kui aardeni jõudsin. Varbad said märjaks, üks kand mitte. Tore raba ja laudtee, lugesin mitut tuttavat nime. Aitäh!

Siin oli hästi tore. Lugesin aga nimesid ja jätsin enda omagi rappa ehk logiraamatusse maha.

Üks väike õhtune rabamatk kulub ikka ära. Sääsed tundusid meid ootavat. Kihutasid parvena kohe meiega tutvust tegema. Ei peletanud neid ka kaasas olnud tõrjevahend. Seni kuni liikusid oli täitsa norm, seisma jäädes.... Saime siiski parajalt nautida raba oma õhturüüs. Jõudsime otsida laudrajalt tuttavaid nimesid ja ohooo...nõks enne tuttavat nime tuligi rajalt kõrvale astuda. :) Jõudsime tossud jalas karbini. Veits said varbad märjaks, aga ei miskit hullu. Aare korras. Mõnus õhtune jalutuskäik. Tänud peitjale!

Jalad on igatahes läbimärjad ????

Juba nädala sees anti mulle mõista et nädalavahetusel tahaks rappa minna. Pakutud variantidest jäi sõelale Väätsa ehk siis Vissuvere ehk Kotku. Nu eks heal lapsel olegi mitu nime ;D samal ajal kui teised asju valmis panid mõtlesin mina et kuidas seda 3.5 maastikku trotsida. Kui Ahto suutis toyota iluvõredest räätsad teha, siis ega mul ei saanud asi ju selle taha ometi jääda. Ühtegi toyotat käepärast polnud ja nii uudistasingi et mis ma kuuri alt leian. Nac aja pärast oligi mul kaks osb tahvlikest, augud sisse, paelad ja olingi seikluseks valmis. Enam paremat matkailma ei osanudki tahta. Päike lõõskas ja väikene tuuleiiluke jahutas kui väga palavaks läks. Lastele laudtee väga meeldis. Kohtasime seal igasugu putukaid ja sisalikke. Kuni siis jõudsime kohani kus sain oma kuurikootud räätsasid katsetada. Kandsid täitsa hästi hehehe. Ja nagu rabamatkadele juba kombeks saanud käisin katsusin vett ka. Üllatavalt soe oli, ikka oluliselt soojem kui meres või jões BD. Väike piknik ja auto poole tagasi. Oleks võinud vabalt pikemgi ring olla ;) Tänud peitjale rappa meelitamast

Ilm ilus ja ring peale tehtud ja aaregi käes. Tänud.

See aare oli päeva peamiseks eesmärgiks võetud. Vabariigi aastapäeval oli raba väga rahvarohke. Selliseid hetki, kui laudteel keegi teine kuskilt ei paistnud, oli väga vähe. Meil õnnestus siiski märkamatult rajalt kõrvale põigata. Minigrippi ümbritsevast kotist oli saanud üks pikk riba (küljed ja üks ülemine ots lahti rebenenud) ja aare oli puu najal selle all. Aare ise oli muidu kuiv ja korras. Tänud!

Natuke kartsin. Proovisin. Leidsin. Grippi ümbritsev kott on üpris kulunud.